1-16-9400/44

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuli 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-9400 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Juhan Sarv Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. juuni 2018 määrus, millega jäeti G.B (ik XXX) karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata Kaebuse esitaja ja kaebuse liik G.B, määruskaebus RESOLUTSIOON
4. Jätta muutmata Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
5. juuni 2018 määrus, millega G.B jäeti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Määruskaebus jätta rahuldamata. Määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. EDASIKAEBAMISE KORD: ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. G.B kannab Tartu Vanglas karistust Harju Maakohtu
7. detsembri
8. a otsuse järgi. Teda karistati KarS § 424 ja § 329 järgi 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega. Karistust vähendati lühimenetluses 1/3 võrra. Mõistetud karistust (1 aasta vangistust), suurendati KarS § 65 lg 2 ja § 69 lg 7 alusel Harju Maakohtu
9. septembri
10. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Liitkaristust – 2 aastat 5 kuud ja 25 päeva vangistust, kannab G.B alates
11. oktoobrist
12. Karistusaeg lõpeb
13. aprillil
16. aprillil 2018 edastas vangla kohtule materjalid G.B vangistusest enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Vangla ja prokurör toetavad G.B vabastamist.
17. Tartu Maakohtu
18. juuni
19. a määrusega jäeti G.B tingimisi enne tähtaega vabastamata. Esinevad formaalsed eeldused G.B ennetähtaegseks vabastamiseks. Materiaalsete aluste osas märkis kohus, et G.B on varem karistatud erinevate süütegude eest. Ta kannab kolmandat vangistust. Praegusel ajal kannab ta karistust mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis ja karistuse kandmisest kõrvalehoidumise eest. Kuritegu on toime pandud Harju Maakohtu
20. septembri
21. a otsusega mõistetud karistuse katseajal. Ka sellele eelneva kuriteo pani G.B toime katseajal. Seega kannab ta karistust kolme kohtuotsuse alusel. Eriliigilised karistused ega korduvalt antud võimalused kanda oma karistust vabaduses, ei ole oma eesmärki kandnud. G.B kannab juba kolmandat järjestikust karistust mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Järjepidev samaliigiliste kuritegude kordamine on tingitud sellest, et G.B on alkoholi kuritarvitaja. Ta on küll osalenud individuaalprogrammis „Õige Hetk“, ent vangla hinnangul on G.B motivatsioon oma käitumist muuta nõrk. Ka kohtuistungil avaldas G.B sõnades soovi oma elu muuta, ent reaalset plaani või valmisolekut tal selleks ei ole. Kontrollitud keskkonnas saab G.B hästi hakkama, seda kinnitab ka vangla otsus paigutada G.B alates
22. detsembrist 2017 edasise karistuse kandmiseks avavanglasse, kus ta liigub väljaspool vanglat. Järelevalveta liikumisega vahejuhtumeid täheldatud ei ole. Avavanglas puuduvad distsiplinaarkaristused ja kaaskinnipeetavatega ei ole probleeme esinenud. Vabanemise korral on G.B kindel elukoht, kus elavad ka elukaaslane ja laps. G.B on pikaajaline kogemus santehnikuna ja võimalus asuda tööle ettevõttesse, kus ta töötas enne vangistust. Tõsi, antud informatsiooni kinnitada ei saa, kuivõrd ettevõtte kontaktisikuga kriminaalhooldusametnikul kontakti saada ei õnnestunud.
23. G.B puhul esineb nii positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid. Kaalukamateks pidas kohus negatiivseid asjaolusid, mistõttu ei ole tingimisi ennetähtaegne vabastamine põhjendatud. G.B on jonnaka järjekindlusega pannud toime samalaadseid kuritegusid. Tema vabastamine sisuliselt kolmandat korda sama karistuse kandmise ajal oleks selgelt vastuolus karistuse mõistmise põhimõtetega. Karistuse eesmärk on saavutatav vaid selle lõpuni kandmisega.
24. Määruskaebuses taotleb G.B vangistusest tingimisi enne tähtaega. maakohtu määruse tühistamist ja enda vabastamist 5.1 Vangla hinnangud on tuletatud ja tegelikkusega kokku ei lange. G.B ei ole nõus, et tema puhul esineb risk majanduslikuks toimetulekuks. Enne vangistust töötas ta 3 aastat santehnikuna, millisel erialal ta on töötanud juba üle 25 aasta. Santehnikute nõudluse tõttu tööpuudust ei tule. Kahjuks viibis ettevõtte omanik kriminaalhooldaja kõne ajal välismaal puhkusel. Tema naasmisest teavitas G.B elukaaslane kriminaalhooldusametnikku, kes aga enam töökohta ei helistanud ega esitanud ka kohtule töökoha olemasolu kinnitavaid andmeid. 5.2 Elustiili hinnangus on kirjas, et suure osa rahalistest nõuetest moodustab elatisvõlg, mis viitab elatise mittemaksmisele. G.B sellega ei nõustu, sest ta on alati laste jaoks võimalust mööda raha andnud. Tänaseks on kohtutäituri kaudu tasutud 7894,71 eurot. 5.3 Vanglaametnik leiab, et G.B nõrka motiveeritust näitab tema soovimatus oma käitumise põhjusi analüüsida ja madal orienteeritus lahendustele. Selline seisukoht jääb arusaamatuks –
25. läbitud programmi „Õige Hetk“ sekkuja kinnitab vastupidist, leides, et G.B teadvustab probleemseid valdkondi, on leidnud raskustega toimetulemiseks viisi ning tal on hea motivatsioon. 5.4 G.B kinnitab, et ta on tasase ja tagasihoidliku iseloomuga. Seetõttu võiski kohtunikule jääda petlik mulje, nagu puuduks G.B motivatsioon oma elu muuta ja ka reaalne plaan selleks. G.B on teadvustanud endale alkoholismi probleemi, mis tuleneb tema psüühikast. Samuti on korras suhted laste, endise elukaaslase kui praeguse perega. Kohtus ütles ta selge sõnaga, et alustab vabanemisel alkoholismi ravimist psühholoogi juurde minemisest ning soovib seejärel läbida vastava ravikuuri. Alkoholismiprobleemi kontrolli alla saamisel ei teki ka seaduserikkumisi. Ka kriminaalhoolduse tööpäevikust nähtub, et alkoholiblokeeriva ravi ajal suutis G.B püsida seaduskuulekal teel. 5.5 Kuna kohus lähtus otsuse tegemisel ebaõigetest asjaoludest, ei ole karistus kooskõlas selle eesmärgiga. Tegemist on G.B kõige pikema vangistusega. Ta on teadvustanud oma elu kitsaskohti. Edasine vangistus ei lase tal oma probleemi lahendamisega tegeleda. G.B ootavad koju 3-aastane laps ja elukaaslane, kes vajavad majanduslikku ja emotsionaalset tuge. Tingimisi vabastamine annab G.B-le motivatsiooni oma probleemiga toime tulla. Samuti on ta nõus alluma ettenähtud ravile. 2 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA JÄRELDUSED
26. KarS § 76 lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16). Osundatud lahendis on leitud, et kriminaalmenetluse olulise rikkumisena tuleb käsitleda olukorda, kus vaatamata kinnipeetava kasuks rääkivatele rohketele asjaoludele jäetakse põhjendamata, miks need tegurid võrdluses kuriteo toimepanemise asjaoludega ei saa kaasa tuua isiku ennetähtaegset vabastamist. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu põhjendus selle kohta, miks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud materiaalsed alused kogumis välistavad G.B vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise, on asjakohased ja piisavad ning määruskaebuses märgitu ei anna alust väita, et kohus tegi sätte kohaldamisel kaalutlusvea.
27. Alustuseks ei ole G.B rahul Tartu Vangla iseloomustusega ning leiab, et selles tehtud järeldused ei lange tegelikkusega kokku. Ta ei ole nõus, et risk esineb nii majandusliku toimetuleku kui elustiili osas ning samuti kinnitab G.B , et vastupidiselt vangla iseloomustusele, on ta motiveeritud muutuma (vt määruse p-d 5.1-5.4). 7.1 Ringkonnakohtu hinnangul on vangla iseloomustuses põhjendatud, millest tuleneb risk töö ja majandusliku toimetuleku osas: nimelt on G.B küll töötanud ja omab pikaajalist kogemust santehnikuna, mis tagas talle majandusliku toimetuleku, ent samal ajal kulutas ta palju raha hetkelise heaolu tagamiseks (k.a alkoholi soetamiseks). Samuti nähtub iseloomustusest, et G.B on seisuga
28. märts 2018 rahalisi nõudeid summas 54 969,74 eurot (KoTo lk 45). Kohtukolleegium möönab, et antud asjaolud võivad suurendada riski majandusliku toimetuleku valdkonnas, ehkki inimesel on nii oskused kui võimalused töö leidmiseks. Viimases ringkonnakohus üldsegi ei kahtle – arvestades, et G.B on pikaajaliselt töötanud santehnikuna ning tegemist on valdkonnaga, mille eluline vajadus on ühiskonnas suur, ei tohiks tal tööpuudust tekkida. Maakohtu lahendist ei saa teha järeldust, et G.B vabastamata jätmise põhjuseks on asjaolu, et kriminaalhooldaja tema tööandjat telefonitsi kätte ei saanud. G.B elatise võlga ei ole kohus oma põhjendustes isegi maininud. Pigem on positiivse asjaoluna välja toodud see, et G.B on lapsed ja elukaaslane, s.o süüdlase vabanemisejärgsed tingimused on kohus lugenud heaks. 7.2 Puutuvalt G.B muutumismotivatsiooni, on individuaalprogrammi „Õige Hetk“ läbiviija tõepoolest välja toonud, et kinnipeetava analüüsivõime arenes, ta õppis seostama käsitletud teemasid ning laiendama neid oma elule, teadvustab enda probleemseid valdkondi ja vabanemisel ootavaid raskusi ning on leidnud viise, kuidas toime tulla (KoTo lk 44 pöördel). Ka iseloomustuse koostaja on oma seisukohta G.B motivatsiooni osas põhjendanud. Viimane leidis, et kuna G.B on korduvalt karistatud joobes juhtimiste eest, ta on olnud viiel korral kriminaalhooldusel ning vaid üks nendest on lõppenud tähtaegselt (ülejäänud kordadel on toime pandud uus kuritegu), siis näitab see ükskõikset suhtumist ühiskonnas kehtivatesse normidesse ja reeglitesse ning teiste ühiskonnaliikmete ohustamisesse. Sellest on kontaktisik teinud järelduse, et G.B on sõnades väljendanud soovi muutuda, ent tema teod seda ei kinnita (KoTo lk 46). Maakohus omakorda on kohtuistungil kogetu põhjal teinud järelduse, et G.B on sõnades väljendanud soovi oma elu muuta, ent reaalset plaani või valmisolekut tal selleks ei ole (maakohtu lahend lk 2). Ringkonnakohus möönab, et ühe programmi läbimisest ei saa teha lõplike järeldusi isiku muutumise kohta. Pahatihti nähtub ka kohtupraktikas, et kriminaalhooldusel või vangistusasutuses sotsiaalprogrammi läbinud ei oska või ei taha saadud teadmisi praktikas kasutada. Ka G.B varasem kriminaalhooldus on korduvalt luhtunud, mis näitab, et oma vigadest õppimine ei pruugi olla süüdlase tugevaim külg. Alkoholismi probleemi võib G.B küll teadvustada, ent tema minevik näitab, et ta langeb tagasi samasse mustrisse ning seda vaatamata jõupingutustele. 3 7.3 Kokkuvõtlikult puudub ka ringkonnakohtul usk, et G.B suudaks sel korral täita ennetähtaegse vabastamise peamisi eeldusi: käituda õiguskuulekalt ja hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Seetõttu leiab kohtukolleegium, et G.B tuleb jätkata vangistuse kandmist.
29. Eeltoodud ja juhindudes KrMS § 390, § 337 lg 1 p-st 1 leiab ringkonnakohus, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Maarika Kuusk Aarne Sarjas 4 Juhan Sarv