Obsah (4)

§ 64§ 68§ 74§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus (Võru kohtumaja) Määruse tegemise aeg ja koht 18. november 2020, Võru Kriminaalasja number 1-20-531 Kriminaalasja nimetus Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna esindus

§-de 120 lg 1 ja 121 lg 2 p 2 järgi ning

§ 64

lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 11 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 15.12.-17.12.2019, s.o 3 päeva karistusaja hulka ja E.N-ile mõisteti kandmisele kuuluvaks karistuseks 10 kuud ja 27 päeva vangistust.

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel jäeti mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui E.N ei pane 1 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja järgib

§ 75

lg 1 p -des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid ning täidab

§ 75lg 2 p-s 2 sätestatud kohustust mitte tarvitada alkoholi.

Katseaja algust arvatakse alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 3.02.2020 ja käitumiskontrolli nõuete kohaldamist alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o alates 19.02.2020. 1 2. Tartu Maakohtu 16.07.2020. a määrusega määrati E.N-ile katseajaks

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustus osaleda kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis, sest E.N rikkus alkoholi tarvitamise keeldu. Määrus jõustus 6.08.

2. Tartu Maakohtu 21.10.
3. a määrusega pikendati E.N-i katseaega kahe kuu võrra, s.o kuni 3.04.2021, sest E.N rikkus taaskord alkoholi tarvitamise keeldu. Määrus jõustus 6.11.
5. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esindus saatis 30.10.2020 Tartu Maakohtu Võru kohtumajale E.N-i suhtes kolmanda erakorralise ettekande, mille raames palub pöörata karistus täitmisele, kuna E.N rikkus 29.10.2020 registreerimiskohustust. Kriminaalhooldusametniku hinnangul ei ole kuupäevade segiajamine mõjuv põhjus kontrollnõuete mittetäitmiseks ning edasine koostöö E.N-iga ei ole võimalik.
6. E.N selgitas kohtuistungil, et ta käib juba mitmeid kuid neljapäeva pärastlõunati Tartus, et osaleda sotsiaalprogrammis. Ta on eraldi palunud kriminaalhooldajat panna registreerimisajad reedeks. Neljapäeviti käib ta hommikupoolikuti tööl ja siis sõidab kella 12 paiku Tartusse. Saades sedeli uue registreerimisajaga eeldas ta automaatselt, et see on reedeks ning ei kontrollinud. Kui kriminaalhooldusametnik talle helistas, pakkus ta, et tuleb kohe läbi, et jõuab enne Tartusse minekut. Kriminaalhooldusametnik aga ütles, et tulgu parem järgmisel päeval. Kohtu seisukoht
7. Erakorralises ettekandes heidetakse E.N-ile ette seda, et ta rikkus 29.10.2020 registreerimiskohustust. Ettekandele on lisatud selle väite kinnituseks registreerimisleht, millest nähtub, et 29.10.2020 E.N ei ilmunud registreerimisele ega teavitanud ametnikku mitteilmumise põhjusest.
8. Kohtuistungil selgitasid sellel päeval toimunut nii E.N kui ka kriminaalhooldusametnik L. Kasak. E.N ametniku sõnul tõepoolest kriminaalhooldajale ei helistanud. Nii võib tehniliselt lugeda õigeks registreerimislehel märkuse „ei ilmunud ega teavitanud“. Samas helistas kriminaalhooldaja E.N-ile ise ja sai teada mitteilmumise põhjuse. Süüdimõistetu väitel pakkus ta, et tuleb väikese hilinemisega registreerimisele, kuid kriminaalhooldaja ütles, et tulgu parem järgmisel päeval. Kriminaalhooldaja seda väidet ei vaidlustanud.
9. Kriminaalhooldusaluse selgituste kohaselt on ta palunud endale neljapäevaks registreerimisaegu mitte panna, kuna ta käib selle sama kriminaalhoolduse raames neljapäeviti Tartus sotsiaalprogrammis osalemas. Seda väidet kriminaalhooldaja sisuliselt kinnitas, kuid märkis, et konkreetsel nädalal ei olnud tal reedeks aegu pakk uda – kõik registreerimisajad olid täis. Kohus märgib siinkohal siiski, et reaalsuses oli tal võimalik E.N reedel,
10. oktoobril vastu võtta. See nähtub nii registreerimislehest kui ka kriminaalhooldusaluse antud seletuse kuupäevast.
11. Kohtu hinnangul on tegemist registreerimiskohustuse rikkumisega. Kriminaalhooldusalune peab olema tähelepanelik registreerimisaegade suhtes ning sellist rikkumist ei saa lugeda vabandatavaks. Küll aga võib kohtu hinnangul kriminaalhooldusaluse senise korrektse registreerimisajaloo valguses asuda seisukohale, et E.N ei pannud rikkumist toime 2 tahtlikult, vaid hooletusest. Teda on siiani kutsutud registreerimiskohustust täitma 17 -l korral ning 16-l korral on ta seda teinud nõuetekohaselt. 10.

§ 74

lg 4 sätestab, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Riigikohus on asunud seisukohale, et

§ 74lg 4 annab rikkumise kindlaks teinud kohtule avara otsustusruumi.

Kõnealuse sätte järgi peab kohus kõigepealt tuvastama nimetatud normi kohaldamise eeldused, seejärel aga valima kõige sobivama õigusliku tagajärje: kas määrata lisakohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Et nimetatud otsustustega võidakse aga riivata isiku vabaduspõhiõigust, on kohus õigusliku tagajärje valikul muu hulgas seotud põhiseaduse (PS) §-s 11 sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte ehk ülemäärasuse keeluga. PS § 11 teise lause järgi tähendab põhiõiguse riive proportsionaalsus selle vajalikkust demokraatlikus ühiskonnas. Järelikult tuleb kohtule

§ 74

lg- ga 4 antud avarat otsustusõigust mõista nii, et rikkumise tuvastamise korral ei pea kohus valima üksnes lisakohustuse määramise, katseaja pikendamise ja karistuse täitmisele pööramise vahel, vaid tema pädevus hõlmab ka õigust jätta loetletud meetmed kohaldamata, kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne rahuldamata ning karistus täitmisele pööramata. Sel moel peab kohus toimima juhul, kui karistuse täitmisele pööramine tooks kaasa õiguslikult ebasobiva tagajärje ja viiks ülemäärasuse keelu rikkumiseni (RKKK 106-9135/67 p 17 koos edasiste viidetega).

1. Kriminaalhoolduse esmane ülesanne on isiku õiguskuulekal teel püsimise toetamine. Siiani on see õnnestunud. Kohus möönab, et E.N on toime pannud rikkumisi ja on juba saanud kohtult täiendavaid võimalusi kanda karistust vabaduses. Nendel kordadel oli põhjuseks alkoholikeelu rikkumine. Sama kriminaalasja raames E.N-iga juba mitmendat korda kohtudes tuleb ka tagantjärele nentida, et talle uu te võimaluste andmine oli põhjendatud. E.N on näide selle kohta, et alkoholiprobleemiga inimesel esineb alkoholist loobumise teel tagasilangusi, kuid inimese enda sihikindla töö tulemusena ja kriminaalhoolduse toel on loobumine võimalik.
2. Varem oli perekonnas alkoholiprobleem lisaks E.N-ile ka tema abikaasal. Abikaasa läks suve alguses ravile ja ei ole enam alkoholi tarvitanud. Oludes, kus teised perekonnaliikmed alkoholi ei tarvita, on ka kriminaalhooldusalusel kergem keelust kinni pidada. Kriminaalkaristuse tõttu pidi E.N senisest töökohast lahkuma. Nüüd on ta leidnud uue töö ja alates 05.10.2020 töötab ta xx-xxxxxxxxxxxxx. Erinevatel istungitel korduvalt kuuldud selgitused tema päevakavast võimaldavad arvata, et tegemist on isaga, kes annab laste kasvatamisse igapäevaselt oma aktiivse panuse. Ta osaleb sotsiaalprogrammis „Pere- ja paarisuhete vägivalla vähendamine“ ja kriminaalhoolduse käigus on tal tekkinud nähtav motivatsioon katseaeg läbida ilma reaalset vangistust kandmata.
3. Arvestades rikkumise toime panemise asjaolusid, seda, et tegemist oli esmakordse registreerimiskohustuse rikkumisega, uue kuriteo toimepanemise tõenäosust on võimalik hinnata vaid madalaks ning E.N on väga motiveeritud katseaega läbima, rikuks karistuse täitmisele pööramine ülemäärasuse keeldu. Kohus jätab kriminaalhooldaja taotluse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3