XXX, isikukood XXX, kodakondsuseta, kesk-eriharidus, emakeel vene keel, elukoht xxx xx-xx xxx linn Ida-Virumaa, töökoht xxx xxx, kaevur, varem kriminaalkorras karistamata Oli kahtlustatavana kinni peetud 02.06.2019 – 03.06.2019 Juhindudes KrMS § 247, § 248 lg 1 p 5, § 249, § 306, § 309, § 310, § 313, § 315, § 318 lg 1 ja § 319 lg 1, 2, maakohus OTSUSTAS: Süüdi tunnistada R.I
lg.1 järgi ja mõista karistuseks 7 (seitse) kuud vangistust.
lg.1 alusel arvata R.I karistuse hulka tema eelvangistuses viibitud aeg 02.06.2019 – 03.06.2019, s.o. 2 (kaks) päeva ja lõplikult 1 kuulub R.I kandmisele 6 (kuus) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
lg.1 alusel määrata, et mõistetud karistust 6 (kuus) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust ei pöörata R.I suhtes täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane kohtu määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu.
lg.3 alusel määrata katseajaks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud.
alusel hakkab katseaeg kulgema alates käesoleva
lg.1 p.1 alusel kohaldada R.I-le lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist tähtajaga 3 (kolm) kuud. Liiklusseaduse §127 alusel on R.I kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest loovutama Maanteeametile. oma juhiloa Asitõendid – 2 DVD-plaati, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures – jätta Kriminaalmenetluse seadustiku §126 lg.3 p.1 alusel kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja juurde. Välja mõista R.I-lt Kriminaalmenetluse seadustiku §179 lg.1 p.2 alusel sundraha seoses teise astme kuriteos süüdimõistmisega summas 810 (kaheksasada kümme) eurot ja Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.4 alusel kaitsjatasu kohtueelses menetluses (vandeadvokaat Arvo SUUBAN) 240 (kakssada nelikümmend) eurot riigituludesse. Sundraha ja menetluskulud tuleb R.I tasuda ositi 1 (ühe) aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole: SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE502200221014193355 Luminor Bank nr EE401700017002872300. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99919700043786 ning selgitus „R.I 1-19-6608 kriminaalmenetluse kulud“ Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata apellatsiooni korras Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik maakohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsusega on Viru Maakohtu kantseleis võimalik tutvuda vahetult peale selle väljakuulutamist. 2 Süüdistus R.I on kohtu alla antud ja süüdistatakse selles, et tema juhtis 02.06.2019 kell 08.58 Ida-Virumaal Kohtla-Järve linnas xxx tänava maja nr xx juures (seejuures põhjustades liiklusõnnetuse, riivates tema poolt juhitava autoga pargitud sõiduautot Volvo, registreerimismärk xxxxxx, millega tekitas nimetatud sõiduautole varalist kahju) mootorsõidukit Škoda Oktavia (registreerimismärk xxxxxx), juhile keelatud seisundis, nimelt olles alkoholijoobes – temal tuvastati tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110EST seerianr.ARDM-0070 alkoholisisaldus 0,82 mg/l kohta väljahingatavas õhus ning keda vastavalt Liiklusseaduse §69 lg.1, lg.2 p.1 sätetele loetakse alkoholijoobes olevaks isikuks. Seega pani R.I toime
Kokkulepe Abiprokurör Sergei Listov, süüdistatav R.I ja tema kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban sõlmisid 22.08.2019 kokkuleppe, mille käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele abiprokuröri poolt kohtus nõutavas karistuse liigis ja määras. KarS §424 lg.1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab abiprokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 7 kuud vangistust. KarS §68 lg.1 alusel arvata karistuse aja hulka eelvangistuses viibitud aeg 02.06.2019 – 03.06.2019, s.o. 2 päeva ning mõista karistuseks 6 kuud 28 päeva vangistust. KarS §73 lg.1, 3 alusel jätta mõistetud vangistus süüdistatava suhtes tingimisi täitmisele pööramata, kui R.I ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtliku kuritegu. KarS §50 lg.1 p.1 alusel nõuab abiprokurör kohtus R.I-le lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 3-ks kuuks. Asitõendid: 2 DVD-plaati, jätta kriminaalasja juurde. Süüdistatavalt kuuluvad väljamõistmisele kriminaalmenetluse kulud, mis tuleb tasuda ositi 1 aasta jooksul. Maakohtu istung Abiprokurör Sergei Listov jäi maakohtu istungil kokkuleppe juurde, palus R.I
lg.1 järgi süüdi tunnistada ning mõista karistus vastavalt kokkuleppes sätestatule. Süüdistatav R.I jäi maakohtu istungil kokkuleppe juurde, selgitas, et kokkulepe on talle arusaadav kõikides osades, ta nõustub sellega ja selle kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Tingimisi süüdimõistmise tagajärjed on süüdistatavale selgitatud. Maakohtu otsuse põhjendused Tutvunud käesoleva kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis maakohus, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte 3 avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud Kriminaalmenetluse seadustiku sätteid. R.I-le on esitatud süüdistus
lg.1 järgi selles, et ta juhtis 02.06.2019 kell 08.58 Ida-Virumaal Kohtla-Järve linnas xxx tänava maja nr xx juures mootorsõidukit alkoholijoobes. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et kontrollimisel tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110EST seerianr.ARDM-0070 tuvastati lõplikuks mõõtetulemuseks alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 0,82 mg/l. Vastavalt Liiklusseaduse §69 lg.1 ei tohi juht olla joobeseisundis. Vastavalt Liiklusseaduse §69 lg.2 p.1 loetakse mootorsõidukijuht olevaks alkoholijoobes, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Maakohus leiab, et R.I tuleb
lg.1 järgi süüdi tunnistada.
Maakohus nõustub kokkuleppes sisalduva karistuse liigiga – vangistus – ja leiab, et nimetatud karistuse liik vastab toimepandud kuritegude asjaoludele ning süüdistatava isikule. Kriminaalasja materjalide kohaselt on süüdistatav varem kriminaalkorras karistamata. Arvestada tuleb ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevaid kriminaalmenetluse kulusid, mistõttu võib rahalise karistuse mõistmine kujuneda iseseisvaks karistuseks. Maakohus nõustub ka kokkuleppes sisalduva karistuse määraga – 7 kuud vangistust, millest tuleb maha arvata eelvangistuses viibitud aeg – 2 päeva ja sellega, et mõistetud karistus jäetakse
lg.1 ja lg.3 alusel tingimisi täielikult kohaldamata katseajaga 1 aasta 6 kuud, kui süüdistatav ei pane katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Samuti nõustub maakohus lisakaristuse kohaldamise tähtajaga – 3 kuud. Karistuse suuruse määramisel on maakohtu hinnangul arvestatud konkreetsete kuritegude raskust, nende toimepanemise asjaolusid ning süüdistatava isikut. Maakohus leiab, et karistus koos lisakaristusega vastab toimepandud kuritegude asjaoludele, raskusele ja süüdistatava isikule. Asitõendid – 2 DVD-plaati, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures – jätta Kriminaalmenetluse seadustiku §126 lg.3 p.1 alusel kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja juurde. Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §313 lg.1 p.12 esitatakse süüdimõistva kohtuotsuse resolutiivosas kriminaalmenetluse kulude kohta tehtud otsus. 4 Kriminaalmenetluse seadustiku §180 lg.1 alusel hüvitab süüdimõistva otsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Vastavalt
lg.3 on kvalifitseeritav kuritegu teise astme kuritegu.
lg.1 järgi Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §179 lg.1 p.2 on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Eeltoodu alusel kuulub R.I-lt väljamõistmisele sundraha summas 810 €. Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p. 4 kuuluvad menetluskulude hulka määratud kaitsjale määratud tasud. Eeltoodu alusel kuulub R.I-lt väljamõistmisele kaitsjatasu kohtueelses menetluses summas 240 €. Maakohus nõustub R.I-ga sõlmitud kokkuleppe osas sellega, et menetluskulud tuleb lubada tasuda ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Süüdistatav R.I kinnitas maakohtu istungil, et kokkulepe on talle arusaadav, selle sõlmimine oli süüdistatava vaba tahe, ta on nõus määratava karistusega ning palub kokkuleppe kinnitada. Kuna antud kriminaalasjas on kokkuleppe sõlmimisel järgitud KrMS §239 - §245 sätteid ja aluseid kokkuleppe kinnitamata jätmiseks maakohus ei tuvastanud, kinnitab maakohus käesolevas kriminaalasjas 22.08.2019 abiprokurör Sergei Listovi, süüdistatav R.I ja tema kaitsja vandeadvokaat Arvo Suubani poolt sõlmitud kokkuleppe. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.