lg 21,
kg 2 p 1,2-
lg 2,3,
lg 1,
lg 2 p 2,
lg 2 p 1,2; Juri Hunt süüdistatuna
lg 21,
lg 2 p 1,
lg 1 järgi; Karmen Hunt süüdistatuna
lg 2 p 1,2,
lg 2 p 1,2,
lg 1,
lg 1 järgi; Andrei Lipkin süüdistatuna
lg 2 p 2,
lg 1,
lg 1 järgi; Aquaplant GS OÜ ja Aquaplant OÜ süüdistatuna
lg 1 järgi; Deniss Kovaltšuk süüdistatuna
Apellandid Süüdistatava Valeri Popovi kaitsja Anne Vissak, süüdistatavate Andrei Lipkini ja Aquaplant GS OÜ kaitsja Vladimir Sadekov; määrukaebuse esitaja süüdistatav Karmen Hunt Süüdistatav Valeri Popov, isikukood 37406145720; elu- või asukoht ja aadress: XXX; asub Tartu Vanglas. Kaitsja Advokaat Anne Vissak Süüdistatav Aquaplant GS OÜ Registrikood 14773088, asukoht ja aadress: Katusepapi 35, Tallinn; juhatuse liige Andrei Lipikin (ik 38212112219) Süüdistatav Andrei Lipkin, isikukood 38212112219; elu- või asukoht ja aadress: XXX. Kaitsja Advokaat Vladimir Sadekov Süüdistatav Apellatsioonimenetluse pooled Karmen Hunt, isikukood 47110045713; elu- või asukoht ja aadress: XXX Prokurör Ülle Hõrak RESOLUTSIOON
lg 1 järgi, ent tunnistati süüdi
Ta tunnistati süüdi
lg 2 p 1 järgi mõistes karistuseks 6 aastat vangistust.
Tõkend vahistamine jäeti muutmata ning karistuse kandmise algust arvestatakse alates J. Hundi kinnipidamisest, s.o 31. maist 2020. Karmen Hunt mõisteti õigeks süüdistuses
Ta tunnistati süüdi
Ta tunnistati süüdi
lg 2 p 1, 2 järgi ja karistuseks mõista 3 aastat vangistust.
lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 3 aastat vangistust.
lg 1 alusel arvati karistusaja hulka 3 kahtlustatavana kinnipidamise päeva ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 2 aastat 11 kuud ja 27 päeva vangistust. Karistus jäeti
Hunt ei pane 3 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaeg algab kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistatav Aquaplant OÜ mõisteti õigeks süüdistuses
Deniss Kovaltšuk tunnistati süüdi
Karistusaja hulka arvestati D. Kovaltšuki kahtlustatavana kinnipidamise aeg ning kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 11 kuud 28 päeva vangistust.
Kovaltšukile mõistetud karistus täielikult täitmisele pööramata, kui ta ei pane 2 aasta jooksul toime uut kuritegu. Katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. Aquaplant GS OÜ tunnistati süüdi
2 Valeri Popov mõisteti õigeks süüdistuses
lg 2 p 1,2 - § 22 lg 2,3 järgi ja
Ta mõisteti õigeks ka
Popov omandas 2012. a võhemalt 600 gr marihuaanat, mida andis edasi A.B. ile ning perioodil 2017-2020 mai I.A. ele iganädalaselt 1-2 korda 1-5 gr kaupa kokku vähemalt 820 gr kanepi müümises süüdistusest loobumise tõttu. Valeri Popov tunnistati süüdi
lg 2 p 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 5 aastat vangistust.
veebruari 2018. a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 2 kuud 28 päeva vangistust võrra ja liitkaristuseks mõisteti 5 aastat 2 kuud 28 päeva vangistust. V. Popov tunnistati süüdi
lg 1 järgi mõistes karistuseks 4 aastat vangistust ja § 418 lg 2 p-de 1,2 järgi mõistes karistuseks 3 aastat vangistust.
Andrei Lipkin tunnistati süüdi
Ta tunnistati süüdi
lg 1 järgi ning karistati 3 aastase vangistusega ning tunnistati süüdi
lg 2 p 2 järgi ning karistati 3 aastat vangistust.
Arvates karistusaja hulka kinnipidamise aja, loeti karistuseks 3 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust, mis jäeti
Lipkin ei pane 4 aasta jooksul toime tahtlikku kuritegu. Katseaja algust arvestatakse alates kohtuotsuse kuulutamisest.
lg 1 järgi metsa jäetud 31 miinipilduja miini hoidmises jättes selle süüdistusest välja või alternatiivselt vähendada selle sätte eest mõistetud karistust. Vähendada V. Popovile
lg 2 p 1 ja
Aqvaplant GS OÜ ja A. Lipkini kaitsja palub otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega mõista A. Lipkin
Tühistada otsus ja mõista Aquaplant GS OÜ
Süüdistused (vaidlustatud osas) 3.1 V. Popovi süüdistati
lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime panemises, s.o lõhkeaine suures koguses ebaseadusliku soetamine ja valdamine. V. Popov soetas eeluurimisel tuvastamata asjaoludel vähemalt 4406 grammi kasutamiskõlblikku paiskelõhkeainet suitsuta püssirohtu ja vähemalt 79,02 grammi paiskelõhkeainet suitsuga ehk musta püssirohtu, mida hoidis Valga linnas Julius Kuperjanovi tn XXX asuvas keldris, kuni politsei need 17. septembril 2020 toimunud läbiotsimise käigus leidis ja ära võttis. Samuti soetas V. Popov eeluurimisega täpsemalt tuvastamata asjaoludel vähemalt 34 tk O832 tüüpi 82 mm miinipildujamiini, millest kolm toimetas oma elukohta Valga linna XXX , kus ta monteeris miinid osaliselt lahti ning võttis küljest ära sütiku vahedetonaatori, mis sisaldab ca 10 g brisantlõhkeainet (pentriiti või heksogeeni) ja hoidis neid elukohas asuva kuuri all, kuni politsei need 10.08.2020 läbiotsimise käigus leidis ja ära võttis. Kolm 82 mm miinipildujamiini ei ole sütikute ja stabilisaatorite puudumise tõttu miinipilduja laskemoonana kasutuskõlblikud, kuid sisaldasid igaüks ca 400 g brisantlõhkeainet trotüüli. 3 Ülejäänud 31 O-832 tüüpi 82 mm miinipildujamiini peitis V. Popov pärast soetamist metsa puuokste alla ära koordinaatidel N 57°52.977´ ja E 026°05.885 ja hoidis neid seal kuni 10.08.2020 politsei need V. Popovi ütluste olustikuga seostamise käigus leidis ja ära võttis. 31 tk O-832 tüüpi 82 mm miinipildujamiini ei ole korrosiooni- ja niiskuskahjustuste tõttu miinipilduja laskemoonana kasutuskõlblikud, kuid sisaldasid igaüks ca 400 g brisantlõhkeainet trotüül ja ca 10 g suitsuta püssirohtu. Samuti sisaldasid leitud ja äravõetud ning 31 O-832 tüüpi 82 mm miinipildujamiiniga sobivat 27 sütikut igaüks ca 12 g brisantlõhkeaineid. Lõhkematerjaliseaduse § 12 lg 1 kohaselt võib lõhkematerjali ja pürotehnilist toodet käidelda vaid tegevusloa alusel. 3.2 A. Lipkinit süüdistati
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o kanepi ebaseaduslikus kasvatamises, mis seisnes selles, et tema kasvatas eeluurimisel seni tuvastamata ajast enda valduses Harjumaa, Kiili vald, XXX küla XXX kinnistul vähemalt ühe kanepitaime, kogumassiga 18,86 grammi, mille THC sisaldus 1,4% kuni politsei kanepitaime 10.09.2020 sündmuskoha vaatlusel kasvamas leidis ning ära võttis. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 2 keelab kanepi kasvatamise narkootilise aine valmistamise eesmärgil. 3.3 A. Lipkinit süüdistati
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o
A. Lipkin juriidiliste isikute Aquaplant OÜ ja Aquaplant GS OÜ juhatuse liikmena korraldas Tallinnas, Katusepapi 35 tegutsevas kaupluses Growshop müümiseks ja sellega käibe ja müügitulu saamiseks kõrge THC sisaldusega kanepitaimede kasvatamiseks ja taimedest narkootilise aine valmistamiseks sobivate kanepiseemnete omandamise, valdamise ja üle andmise ostjatele. Selleks A. Lipkin tellis seemneid ja andis tööandja esindajana töötajatele korralduse ja juhised seemnete tellimiseks- kui palju, millises sortimendis ja kust tellida, korraldas tellitud seemnete eest tasumise, andis korralduse seemnete müümiseks ja müüs seemneid ka ise kaupluses müüjana tegutsedes. A. Lipkin Aquaplant OÜ juhatuse liikmena korraldas eeluurimisel tuvastamata asjaoludel perioodil 2014 – 2019 oktoober Aquaplant OÜ Tallinnas Katusepapi 35 tegutsevas kaupluses Growshop edasimüümise ja sellega varalise kasu saamise eesmärgil kanepiseemnete omandamise. - Kokku omandas Aquaplant OÜ vähemalt 2915 kanepiseemet sortidest Bubble Gum, millest kasvatatud kanepitaimede sordiomane THC sisaldus on 19% ja AK-47, millest kasvatatud kanepitaimede sordiomane THC sisaldus on 15% ja emastaimedel 19% ning täpsemalt tuvastamata koguse seemneid erinevatest sortidest. Kõikidest süüdistuses (vt süüdistusakt) nimetatud sortide seemnetest kasvatatud kanepitaimedest on võimalik valmistada suures koguses ja kõrge THC sisaldusega narkootilist ainet. Omandatud kanepiseemnete hoidmise Aquaplant OÜ valduses kaupluse Growshop ruumides Tallinnas Katusepapi 35 korraldas A. Lipkin s.o tegi juhatuse liikmena sellekohase otsustuse, tagas vajalikud ruumid ja tingimused. Omandatud ja Aquaplant OÜ valduses Tallinnas, Katusepapi 35 tegutsevas kaupluses Growshop olnud seemneid andis A. Lipkin ostjatele raha eest edasi ise kaupluses müüjana tegutsedes ja ka teiste müüjate vahendusel, kes tegutsesid oma tööandja s.o Aquaplant OÜ 4 esindaja A. Lipkini korraldusi ja töölepingust tulenevaid kohustusi täites. Seemnete müümine oli Aquaplant OÜ huvides, sest tekitas äriühingule käivet ja müügitulu. - Täpsemalt on tuvastatud sortidest Bubble Gum ja AK-47 seemnete üle andmine Juri Hundile
lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime panemises, s.o narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises korduvalt suures koguses, mis seisnes selles, et -tema omandas eeluurimisel tuvastamata asjaoludel vähemalt 14,86 grammi 1,4-12% THC sisaldusega kanepit ja 100,8 grammi kanepiekstrakti, milles taimepuru sisaldab 0,77% THC ning vedelik sisaldab 0,30% THC, mida hoidis enda elukohas aadressil Harju maakond Viimsi vald, Haabneeme alevik, XXX ja enda valduses aadressil Tallinna linn, Katusepapi 35 kaupluses Growshop kuni need 10.09.2020 läbiotsimise käigus leiti ning ära võeti. - A. Lipkin omandas ebaseaduslikult eeluurimisel kindlaks tegemata asjaoludel vähemalt 1,85 g psilotsiini/psilotsübiini sisaldavate seente viljakehi, mida hoidis enda valduses Harju maakonnas Viimsi vallas Haabneeme alevikus XXX , kuni need 10.09.2020 läbiotsimise käigus leiti ning ära võeti. 3.5 Aquaplant GS OÜ-d
lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o juriidilise isiku poolt
sätestatud teo toimepanemiseks vajaliku vahendi valdamine ja üleandmine, mis seisnes selles 31.07.2019 asutatud Aquaplant GS OÜ, mille asutaja, ainus osanik ja juhatuse liige on A. Lipkin, hakkas A. Lipkini juhtimisel ja korraldamisel Tallinnas Katusepapi 35 Growshop kaupluses Aquaplant OÜ asemel tegutsema hiljemalt 01.10.2019 töölepingute sõlmimise järel müüja T.R. aga ja A. Lipkiniga. Aquaplant GS OÜ juhatuse liikme A. Lipkini tegevuse tulemusena omandas klientidele müügitehinguga üleandmise ja sellega äriühingule käibe tekitamise ja müügitulu saamise eesmärgil: 1) Tallinnas Katusepapi 35 kaupluses Growshop müümiseks olnud kõik kanepiseemned, mis seni olid Aquaplant OÜ valduses; 2) täpsemalt tuvastamata asjaoludel hiljemalt 13.11.2019 kokku 50 seemet sordist Amneesia, millest kasvatatud kanepitaimede sordiomane THC sisaldus on 22%; 3) täpsemalt tuvastamata asjaoludel hiljemalt 14.07.2020 kokku 20 seemet sordist Boy Scout 4) täpsemalt tuvastamata asjaoludel alates 01.10.2019 kuni 2020 veebruar kokku vähemalt 300 kanepiseemet sortidest Bubble Gum, millest kasvatatud kanepitaimede sordiomane THC sisaldus on 19% ja AK-47, millest kasvatatud kanepitaimede sordiomane THC sisaldus on 15% ja emastaimedel 19%, millest kasvatatud kanepitaimedest on võimalik valmistada suures koguses ja kõrge THC sisaldusega narkootilist ainet. 300 seemet olid Aquaplant GS OÜ valduses seni, kuni kaupluse Growshop klienditeenindajad töökohustuste täitmise käigus s.o kliendile soovitud kauba müümine, need J. Hundile kanepi kasvatamiseks üle andsid. 5) Hollandi Kuningriigis tegutsevalt äriühingult GHSC Trading B.V.-lt kirjeid Green House Seed Co või Strain Hunters kandvatesse pakenditesse pakendatud kanepiseemneid, mida juhatuse liige A. Lipkin tellis täpsemalt tuvastamata asjaoludel ja kordadel ning Aquaplant GS 6 OÜ müügiesindaja G.D. edastas tööülesandeid täites A. Lipkini korraldusel ja tema antud juhiste kohaselt kanepiseemnete tellimused 20.07.2020, 19.08.2020 ja 26.08.2020 e-posti aadressilt german@aquaplant.ee e-posti aadressile jelle@ghsctrading.com; Täpsemalt tuvastamata asjaoludel kanepilehe ja tuukani pildiga väikepakenditesse kolme ja kümne kaupa pakitud kanepiseemneid; Hispaania Kuningriigis tegutsevalt äriühingult Kalash Green Brand S.L. kirjet Kalashnikov seeds kandvatesse väikepakenditesse pakitud kanepiseemneid, mille tellis A. Lipkin täpsemalt tuvastamata asjaoludel; Amsterdam seeds kirjega väikepakendites olevaid kanepiseemneid täpsemalt tuvastamata asjaoludel. Omandatud seemneid, millest kasvatatud kanepitaimedest on võimalik valmistada suures koguses ja enamasti väga kõrge THC sisaldusega narkootilist ainet, hoidis Aquaplant GS OÜ juhatuse liikme A. Lipkini korraldamisel enda valduses Tallinn, Katusepapi 35 kaupluses Growshop, kus andsid neid ostjatele üle Aquaplant GS OÜ esindaja A. Lipkin ise ja tema korraldusi ja töölepingust tulenevaid kohustusi täitvad müüjad ja kust politsei 10.09.2020. a läbiotsimise käigus leidis ja ära võttis kokku 1394 kanepiseemet eri sortidest. Maakohtu seisukohad 4. V. Popovi süüdistus
Popovile heidetakse ette
lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemist, s.o lõhkeaine suures koguses ebaseaduslikku soetamist ja valdamist. Käesolevas asjas puudub vaidlus selle üle, et V. Popovil puudus luba lõhkeainete käitlemiseks. 4.2 Läbiotsimisprotokolli kohaselt on 10.08.2020 teostatud läbiotsimine aadressil Valga linn, XXX . Läbiotsimisel leiti ja võeti ära: kuuri alt 3 miinipilduja miini, mis sisaldavad lõhkeainet (pakend nr 1KPloomi); kuuri sisenedes vasakul riiulilt karp, milles miinipilduja miini sütikute korpused, millel markeeringud kirillitsas MP82 (pakend nr 2KPloomi); miinipilduja miini sütiku vahedetonaator (pakend nr 3KPloomi). Esemete identifitseerimist ja nimetamist teostasid pommigrupi demineerijad. Pakendis nr 2KPloomi ära võetud esemed pakendati, pakend suleti ja varustati pakendi andmelehe kleebisega. Pakendid nr 1KPloomi ja 3KPloomi anti läbiotsimise juures olnud Lõuna-Eesti Pommigrupile hoiule, et pakendada esemed vastavalt nõuetele. 4.3 30.09.2020. a ekspertiisiaktist nr 20E-PL0021 selgub, et ekspertiisiks oli esitatud läbiotsimisel 10.08.2020 Valga linnas XXX kinnistult ning V. Popovi ütluste ja olustiku seostamisel leitud ja ära võetud miinipildujamiinid ja nende osade taolised esemed. Ekspertiisiobjektideks olid: kolm miinipildujamiini taolist eset (pakend nr 1KPloomi), miinipildujamiinide sütikute taolised esemed (pakend nr 2KPloomi), miinipildujamiini sütiku vahedetonaatori taoline ese (pakend nr 3KPloomi), 31 miinipildujamiini taolist eset (pakend nr 1Miin). 4.4 Eksperdiarvamuse kohaselt esitati ekspertiisiks: 3 sütikuta ja stabilisaatorita 82 mm miinipildujamiini lõhkeainega metallkorpust, 16 detonaatorita ja mehhanismita miinipildujamiini MP-82 tüüpi sütiku plastkorpust, miinipildujamiini sütiku vahedetonaator, 31 tk O-832 tüüpi 82 mm miinipildujamiini. Ekspertiisi tulemused olid järgmised: 7 • ekspertiisiks esitatud kolm sütikuta ja stabilisaatorita 82 mm miinipildujamiini metallkorpust sisaldasid ca 400 g brisantlõhkeainet trotüüli igaüks; • miinipildujamiini sütiku vahedetonaator sisaldas ca 10 g brisantlõhkeainet (pentriiti või heksogeeni); • 31 O-832 tüüpi 82 mm miinipildujamiini sisaldasid ca 400 g brisantlõhkeainet trotüüli ja ca 10 g suitsuta püssirohtu igaüks. Nendest 27 miinipildujamiini sütikud sisaldasid ca 12 g brisantlõhkeaineid igaüks; • 16 detonaatorita ja mehhanismita miinipildujamiini MP-82 tüüpi sütiku plastkorpust lõhkeaineid ei sisaldanud; • pakendis nr 3KPloomi olnud vahedetonaator sobis pakendis nr 2KPloomi esitatud miinipildujamiini MP-82 tüüpi sütiku plastkorpusega ning need omakorda pakendis nr 1KPloomi esitatud 82 mm miinipildujamiini korpustega. Milliselt konkreetselt korpuselt konkreetne sütikukorpus või vahedetonaator pärineb ehk, mille osa see on, ei olnud võimalik tuvastada. 4.5 Eksperdiarvamusest selgub, et komplektsed (sütikutega varustatud) miinipildujamiinid on 82 mm miinipilduja laskemoon, mida kasutatakse sõjategevuses. Esitatud kujul ei ole objektid miinipilduja laskemoonana kasutuskõlblikud, kuid sisaldasid kasutuskõlblikke brisantlõhkeaineid, välja arvatud 16 sütiku plastkorpust. Ekspertiisiaktis on leitud, et nii kolm sütikuta ja stabilisaatorita 82 mm miinipildujamiini lõhkeainega metallkorpust kui ka 31 O-832 tüüpi 82 mm miinipildujamiini ei olnud esitatud kujul miinipilduja laskemoonana kõlblikud. Samas on ekspert märkinud, et nii kolme sütiku ja stabilisaatorita 82 mm miinipildujamiini lõhkeainega metallkorpust, miinipildujamiini sütiku vahedetonaatorit kui ka 31 O-832 tüüpi 82 mm miinipildujamiini saab kasutada lõhkeseadeldis(t)e osa(de)na. 4.6 Seega on ekspert jõudnud järeldusele, et mitmeid ekspertiisiks esitatud objekte saab kasutada lõhkeseadeldis(t)e osa(de)na.
lg 1 näeb ette karistuse lõhkeseadeldise või selle olulise osa, välja arvatud lõhkeaine, või lahingumoona või selle olulise osa ebaseadusliku valmistamise, omandamise, hoidmise, edasitoimetamise, võõrandamise, üleandmise või muu ebaseadusliku käitlemise eest. 4.7 Kohtu hinnangul saab nii kolme sütiku ja stabilisaatorita 82 mm miinipildujamiini lõhkeainega metallkorpust kui ka 31 O-832 tüüpi 82 mm miinipildujamiini pidada lõhkeseadeldise olulisteks osadeks. Miinipildujamiini sütiku vahedetonaatori puhul on ekspert samuti leidnud, et seda saab kasutada lõhkeseadeldise osana ning lisaks olid 31-st O-832 tüüpi miinipildujamiinist 27 varustatud sütikutega, mis samuti sisaldasid igaüks umbes 12 grammi brisantlõhkeaineid. Teadupärast kasutatakse sütikuid lõhkeseadeldise süütamiseks või aktiveerimiseks. Vahedetonaatori ülesandeks on luua viivitus lõhkelaengu süütamisel pärast sütiku süttimist, see tagab, et lõhkelaeng ei sütti kohe pärast sütiku süttimist, mis on vajalik ohutuse või ajastamise eesmärgil. Seega on nii vahedetonaator kui ka sütikud olulised komponendid lõhkeseadeldises oleva lõhkeaine detoneerimiseks, plahvatuse esilekutsumiseks ning plahvatuse esilekutsuja ohutuse tagamiseks. Kuna tegemist oli tööstuslikult toodetud sütikute ja vahedetonaatoriga, on need ka efektiivsed ja töökindlad. 8 Kohtu hinnangul hõlmavad nii sütikud kui vahedetonaator endas olulisel määral lõhkeseadeldise kahjustuspotentsiaali, mistõttu on samuti tegemist lõhkeseadeldise oluliste osadega
4.8 Seega esineb alus V. Popovi teo ümberkvalifitseerimiseks
lg 1 järgi lõhkeseadeldise oluliste osade ebaseadusliku omandamise ja hoidmisena. 4.9 Lõhkematerjali (sh lõhkeaine) käitlemiseks V. Popovil luba puudus. Samuti ei olnud tal selleks muudest õigusaktidest tulenevat luba (nt kaitseväelaste puhul). Seega oli lõhkeseadeldiste oluliste osade käitlemine ebaseaduslik. 4.10 V. Popovi ütluste kohaselt käis ta metalliotsijaga metsas, leidis miinid ja kaevas nad kõik välja. Osaliselt keeras paar tükki lahti, et näha, mis seisus nad on ning kolm tükki võttis endale suvilasse. Võttis need miinid lahti ja tahtis teha tuhatoosi, kuid suvilas atsetooni ei olnud, millega trotüüli sulatada, et trotüül kestast ära saada. Miinidelt eemaldas detonaatori ja sabaosa, lõhkeaine viskas välja. V. Popovi sõnul andis ta need miinid üle politseile enda initsiatiivil. On seisukohal, et miinid tema valduses ei olnud, sest ta küll leidis need, kuid jättis need metsa. 4.11 Kohtu hinnangul on nii V. Popovi ütluste, 10.08.2020. a läbiotsimisprotokolli kui ka ekspertiisiaktiga nr 20E-PL0021 tõendatud, et V. Popovi kasutuses olnud suvilast aadressil Valga linn, XXX leitud 3 miinipilduja miini ning miinipilduja miini sütiku vahedetonaator, mis sisaldasid brisantlõhkeainet, olid V. Popovi valduses. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 32 kohaselt on valdus tegelik võim asja üle. Ka karistusõigus lähtub faktilisest valdusemõistest. Tegelik võim asja üle ei sõltu sellest, kui kaugel valdaja asjadest on. Asi on alati isiku valduses, kui see on tema valitsetavas ruumis (korteris, majas vms), kusjuures ruumi all ei tule mõelda mitte ainult maja või korteri sisemust, vaid ka selle juurde kuuluvat territooriumi (aed, hoov, ukseesine, kuhu on jäetud pakk, ajakiri postkastis, kauplusest toodud ja maja ukse ette pandud mööbel jms). Väljapoole üldiselt valitsetavaid ruume pandud asja valduse küsimus otsustatakse valdustahte alusel. 4.12 Kuivõrd V. Popov hoidis kolme miini ning miini sütiku vahedetonaatorit tema kasutatava maja juurde kuuluval territooriumil, teadis, et valdab neid ning isiku ütlustest nähtub ka soov nende üle valdust teostada (võttis need kaasa, et teha väidetavalt tuhatoosi), olid need tema valduses. Küll aga on V. Popov olnud ütlustes seisukohal, et metsa jäetud miinid tema valduses ei olnud. Kohtu hinnangul ei saa selle käsitlusega nõustuda. V. Popov oli teadlik miinide asukohast, oli need välja kaevanud ja osasid miine enda sõnul ka lahti võtnud, saamaks teada, mis seisukorras need on. See ning asjaolu, et isik ei teavitanud Häirekeskust leitud miinidest, viitab selgelt, et V. Popov soovis teostada miinide üle võimu ega tahtnud neist loobuda. Samuti on siinkohal asjakohatu V. Popovi märgitu, et tema poolt metsa jäetud miinid olid „metsa omand“. 4.13 Kohus on veendumusel, et V. Popov omandades ja hoides miine (sh sütikutega miine) ning miinipildujamiini sütiku vahedetonaatori tegutses otsese tahtlusega, sest ta teadis, et käitleb lõhkeseadeldise olulisi osi, mille käitlemiseks tal luba puudus, ja tahtis või vähemalt möönas seda. Seega oli ta teadlik oma tegevuse lubamatusest. 4.14 V. Popov on viidanud, et andis miinid ära enda initsiatiivil. Kohtupraktikas on leitud, et politsei teavitamine lõhkeaine leidmisest on teo õigusvastasust välistav asjaolu, kuid üksnes siis, kui teavitamine leidis aset vabatahtlikult (RKKK 3-1-1-55-98, 3-1-1-10-99). LMS § 8 kohaselt peab isik, kes on leidnud lõhkematerjali sisaldava leiu, sellest viivitamata teavitama 9 Häirekeskust. Seda aga V. Popov ei teinud, kuigi nagu eelpool märgitud, oli ta teadlik, et leitu sisaldab lõhkeainet. V. Popov andis miinidest teada alles siis, kui tema kasutuses olnud suvilast oli juba läbiotsimise käigus ära võetud muuhulgas püstol ning padruneid, tema suhtes oli kriminaalmenetlus käimas ning teda oli alust kahtlustada muuhulgas
§-s 418 sätestatud Süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud, mistõttu tuleb V. Popov tunnistada süüdi
5. V. Popovi karistus 5.1
lg 2 sanktsioon näeb karistusena ette kolme- kuni viieteistkümneaastase vangistuse. Sanktsiooni keskmine määr on 9 aastat vangistust. 5.2 Ehkki narkootilisi aineid, mida V. Popov käitles, oli vaid üks ning see oli kanep, mis oma toimeomadustelt kuulub pehmete narkootikumide hulka, ei saa V. Popovi süüd pidada väikseks. V. Popov ei omandanud kanepit vaid enda tarbeks, vaid tegeles selle edasi müümisega, et teenida müügist kuritegelikku tulu. Süüdistatav müüs kanepit edasi vähemalt üheksale isikule. Samuti tegutses V. Popov suhteliselt pika ajaperioodi jooksul – alates 2017. aasta lõpust kuni kinnipidamiseni 31.05.2020. Seega annavad ohustatud inimeste arv, tegutsemise kestvus ning käideldava aine ohtlikkus kokkuvõttes alust pidada V. Popovi süü suurust küll mitte minimaalseks, kuid siiski keskmisest väiksemaks. 5.3 Kergendava asjaoluna tuleb aga arvesse võtta süüdlase kahetsust. Kokkuvõtvalt peab kohus võimalikuks mõista süüdistatavale
Mõistetavat karistust tuleb
a kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse 2 kuud 28 päeva võrra ning liitkaristuseks mõista 5 aastat 2 kuud 28 päeva vangistust. 5.4
lg 1 järgse teo eest näeb seadusandja karistusena ette kahe- kuni kümneaastase vangistuse. Sanktsiooni keskmine määr on 6 aastat vangistust. 5.5 Kohtu hinnangul tuleb võtta arvesse, et miinide leidmisel tõi V. Popov neist osa enda suvilasse aadressil Valga, XXX , s.o tiheda asustusega alale, kus ümbruskonnas asub palju maju ja teisi hooneid. Samuti võttis V. Popov osa miinidest lahti, mis veelgi suurendas ohtu plahvatuse tekkeks ja ümbritseva kahjustamiseks. Seejuures olid kolm suvilasse toodud miini paigutatud kuuri serva alla, s.o suvila krundile, kus viibisid muuhulgas ka esimese läbiotsimise toimumise ajal süüdistatava elukaaslase lapsed. Oht, et lapsed, kes ei pruugi miinide ja nendes leiduva lõhkeaine ohtlikkust aduda, oleksid võinud miinid leida, oli seetõttu samuti suur. 5.6 Alahinnata ei saa ka potentsiaalset ohtu metsa jäänud miinides sisalduvast lõhkeainest teistele inimestele, kes samuti oleksid võinud need metsas käies juhuslikult leida. Samuti ei olnud tegemist vaid mõne üksiku lõhkeseadeldise olulise osa käitlemisega, vaid kokku oli 3 miinipildujamiini lõkeainega metallkorpust, 31 miinipildujamiini (sh 27 neist sütikutega) ning üks miinipildujamiini sütiku vahedetonaator. V. Popovi süü suurus on keskmine. 5.7 Kergendava asjaoluna tuleb arvesse võtta süüdlase kahetsust. Kohus mõistab süüdistatavale
5.8
lg 2 p 1, 2 järgse teo eest näeb seadusandja karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Sanktsiooni keskmine määr on 2,5 aastat vangistust. 10 5.9 V. Popov ei omandanud ja hoidnud üksnes laskemoona, vaid ka tulirelvi ja nende olulisi osasid. Seejuures hoidis ta tulirelvi, nende olulisi osasid, püssirohtu ning padruneid mitmetel erinevatel aadressidel, sh püssirohtu kortermaja keldris, mistõttu oli see potentsiaalseks ohuks paljudele kortermaja elanikele. Aadressilt Valga linn, XXX leitud laskekõlblikku püstolit, mille salves olid padrunid, hoidis ta majas ehitusjärgus vannitoas karusnaha all, kust see oleks võinud kergesti sattuda majas viibinud alaealiste laste kätte. 5.10 V. Popovi süü on keskmisest suurem. Karistust kergendava asjaoluna tuleb arvesse võtta süüdlase kahetsust. Kohus mõistis süüdistatavale
lg 2 p 1, 2 järgi karistuseks 3 aasta pikkuse vangistuse.
lg 1 alusel mõisteti liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja liitkaristuseks jäi 8 aastat vangistust. 6. A. Lipkini süüdistus
a tõendab, et sündmuskohana vaadeldud kinnistult aadressilt Harjumaa, Kiili vald, XXX küla, XXX on leitud ühest ristkülikukujulisest plastikust taimekasvatusnõust kasvav kanepitaimele sarnanev taim. 6.2 15.10.2020. a ekspertiisiakt nr 20E-AN1254 tõendab, et eksperdiarvamuse kohaselt on pakendis nr 1Hundi olev taim massiga 18,86 grammi kanepitaim, mis sisaldab 1,4% THC-d (XI kd, lk 4-6). 6.3 A. Lipkini ütluste kohaselt kasvas see taim üles tahtmatult ja juhuslikult. Ostis suurema koti tööstuslikku kanepit, et külvata kanepiseemneid kraavi äärtesse ning see taim hakkas kasvama seal, kus puistas seemneid kotist ämbrisse. Umbes kuu aega hiljem avastas, et seal kasvas üks taim. Teadis, et see oli Finola sort, mida müüakse Eestis legaalselt, mille THC kogus ei ületa lubatut ja oli veendunud, et see on Eestis seaduslik. 6.4
Keeld kanepit kasvatada tuleneb NPALS § 3 lg-st 2. NPALS § 3 lg 2 kohaselt on unimaguna ja kanepi kasvatamine narkootilise aine valmistamise eesmärgil keelatud. Käesolevas asjas on ekspertiisi käigus kindlaks tehtud, et aadressilt Harjumaa, Kiili vald, XXX küla, XXX leitud ja ära võetud kasvav kanepitaim sisaldas THC-d 1,4%, s.t THC sisaldus kanepitaimes oli suurem kui 0,3%. 6.5 Kuigi A. Lipkin on väitnud, et temale teadaolevalt oli kasvanud kanepitaime sordiks Finola, mis on Eestis lubatud, on süüdistatava sellekohased väited tõendamata ning eluliselt ebausutavad. Esiteks on Finola sort tõepoolest kantud Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte ning selle kasvatamine on Eestis lubatud. Küll aga ongi nimetatud sort kantud sordilehte ja selle kasvatamine lubatav seetõttu, et selle THC sisaldus on kaduvväike ning ei ületa seaduses lubatud määra. Olukorras, kus taime THC sisalduseks mõõdeti 1,4% ehk THC sisaldus ületas lubatut peaaegu viiekordselt, ei ole usutav, et kasvatatud sordiks oli Finola. 6.6 Vaatlusprotokollist on näha, et taimele ei olnud loodud eriliselt häid kasvutingimusi, mis oleksid võinud tingida tavapärasest suurema THC sisalduse antud taimes. Seda enam on ebausutav, et olukorras, kus kanepitaime ei kasvatatud ideaalsetes kasvutingimustes ning selle THC sisalduseks mõõdeti 1,4%, oleks tegemist saanud olla kanepisordiga, mille kasvatamine on lubatud. 11 6.7 Seda seisukohta kinnitavad ka kohtus üle kuulatud eksperdi ja asjatundja ütlused. 6.8 Vastuseks kaitsja argumentidele märkis kohus, et vaatlusprotokollil olevatelt piltidelt nähtub, et taim ei olnud umbrohtu kasvanud, samas potis on näha vaid üht väga väikest taime lisaks kanepitaimele. Samuti ei ole taim kuivanud, see on rohelise ja kollaka värvusega. Pottide, sh kanepitaime poti, ümbruses on hein niidetud, et see ei varjutaks pottides kasvavaid taimi. Fotodelt on näha potis kasvava kanepitaime kõrval ka palju teisi potte, milles kasvavad erinevad elujõulised taimed, millest saab järeldada, et need olid üksteise kõrvale paigutatud hõlbustamaks nende kastmist ja muid sarnaseid taimede kasvu tagamiseks vajalikke hooldustoiminguid. Lisaks oli pott kanepitaimega paigutatud mitte ülejäänud taimede keskele, vaid serva, kus see sai kasvamiseks rohkem valgust. Seega ei saa kohtu hinnangul ka väita, et A. Lipkin taime eest üldse ei hoolitsenud. 6.9 Kasvatamine kui koosseisupärane tegu on lõpule viidud juba seemne külvamisega. Praegusel juhul A. Lipkin teadis, et see kanepitaim tal potis kasvab. Seda on kinnitanud ka A. Lipkin ise ning sellele ei ole vastu vaielnud ka kaitsja. 6.10 A. Lipkin pole kordagi märkinud, et oleks taime kasvatanud teaduslikul eesmärgil. Ta külvas samu seemneid kraavide külgedele ning seemnete valamise käigus sattus üks seeme potti, kust pärast selle kasvamast leidis. Seega ei olnud kindlasti ainuüksi süüdistatava ütluste pinnalt tegemist juhtumiga, kus oleks kasvatatud vaid ühte kanepitaime teaduslikul eesmärgil. Seetõttu pole põhjust siinkohal käsitleda keelueksimust. 6.11 Kohtu hinnangul kasvatas A. Lipkin kanepitaime narkootilise aine valmistamise eesmärgil. Esiteks viitab sellele leitud kanepitaime THC sisaldus – 1,4%, mis on lubatust ligi viis korda kõrgem. Teiseks näitavad seda ka süüdistatava ütlused. Kui A. Lipkin oleks külvanud tõepoolest lubatud kanepisordi Finola seemneid, mida väidetavalt külvas kraavidele nende toestamiseks, siis jääb arusaamatuks, miks oleks pidanud A. Lipkin jätma „juhuslikult“ potis kasvama läinud kanepitaime sinna kasvama ning selle eest hoolitsema. A. Lipkin on täitnud
6.12 Kuigi süüdistusaktis on A. Lipkinile ette heidetud kuriteo toimepanemist
lg 1 järgi, nähtub süüdistusaktis esitatud asjaoludest ning uuritud tõenditest, et A. Lipkini toimepandud kuritegu on kvalifitseeritav
lg 2 p 2 järgi.
lg 2 p 2 näeb ette karistuse unimaguna, kanepi või kokapõõsa ebaseadusliku kasvatamise eest muuhulgas isiku poolt, kes on varem toime pannud käesolevas jaos sätestatud kuriteo. Käesoleva kohtuotsuse järgmises peatükis on tõendamist leidnud, et A. Lipkin on varasemalt toime pannud
§-s 189 sätestatud kuriteo, st kuriteo, mis kuulub samuti karistusseadustiku 12. peatüki 1. jakku nagu ka
Lipkini poolt toimepandud tegu käsitletav korduvana
lg 2 p 2 järgi ning selliselt tuleb talle etteheidetav tegu ka ümber kvalifitseerida. 6.13 Subjektiivse külje tuvastamisel on kohtu hinnangul ilmne, et tegelikult teadis A. Lipkin potis kasvatatud taime puhul, et selle THC sisaldus on kõrgem, kui Eestis lubatud ning teadis, et teostab sellega süüteokoosseisule vastava asjaolu ning tahtis või vähemalt möönas seda. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohtu hinnangul ei esine. Kohus tunnistab A. Lipkini süüdi
7. A. Lipkinile esitatud süüdistus
lg 1 järgi 12 Andrei Lipkinit süüdistatakse
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o
§-s 184 sätestatud teo toimepanemiseks vajaliku vahendi valdamises ja üleandmises. 7.1 Kohtu hinnangul tuleb nõustuda, et täpselt ei ole võimalik kindlaks teha, kui palju kanepiseemneid A. Lipkini poolt või tema korraldusel omandati. Küll aga on tõendatud, millistes kogustes kanepiseemneid ja millistest sortidest oli A. Lipkin omandanud 17.08.2017, 20.02.2018 ja 23.08.2019 seisuga. Nimelt on 10.09.2020 läbiotsimisprotokolli kohaselt võetud Tallinn, Lasnamäe linnaosa, Katusepapi 35, s.o aadressilt, kus asub A. Lipkinile kuuluv ettevõte ja kauplus, läbiotsimise käigus kontoriruumist arvutilaualt ära erinevad dokumendid, mis sisaldavad muuhulgas seemnete raamatupidamist (VIII kd, lk 149-200; IX kd, lk 1-31, 53-56). 10.11.
järgi, kuna sellised kanepiseemned on sobivaks vahendiks
§-s 184 sätestatud kuriteo toimepanemiseks. Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte 12.11.2020 seisuga kantud 75 hariliku kanepi sordi hulgas ei leidu neid kanepisorte, mille seemnete omandamises, valdamises ja edasi andmises A. Lipkinit süüdistatakse. Seega ei ole nende kanepiseemnete sortide turustamine lubatud ning ka sotsiaalministri 18.05.2005. a määruse nr 73 lisa 1 kohaselt kuulub neist seemnetest kasvatatav kanep narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. 7.15 Vajalik on seega kindlaks teha, kas A. Lipkini poolt vallatud ja edasi antud kanepiseemneid oli koguses, mis on piisav
§-s 184 sätestatud kuriteo toimepanemiseks. Ainuüksi J. Hundile
§-s 184 sätestatud kuriteo toimepanemiseks. 7.16 A. Lipkinit süüdistatakse veel selles, et ta omandas eeluurimisel tuvastamata asjaoludel 40,18 grammi kanepiseemneid, mida hoidis enda valduses aadressil Harju maakond Viimsi vald, Haabneeme alevik, XXX kuni need 10.09.2020 läbiotsimise käigus leiti ning ära võeti. 7.17 10.09.2020 läbiotsimisprotokoll tõendab, et Harju maakond, Viimsi vald, Haabneeme alevik, XXX läbiotsimisel leiti seemned (pakend nr 6Heki) (VII kd, lk 183-200; VIII kd, lk 130). 7.18 Ekspertiisiakt nr 20E-AN1254 15.10.2020 tõendab, et pakendis nr 6Heki olnud hallikaspruunid seemned suuremas soonsulguriga kilekotis massiga 22,14 grammi ning 16 hallikaspruunid seemned kollases turvaümbrikus ja selles olevas valges avatud ümbrikus on kanepiseemned massiga 18,04 grammi. Ekspertiisiakti põhjendustest nähtub, et seemneid uuriti visuaalselt ja mikroskoopiliselt ning gaasikromatograafilis-massispektromeetriliselt. Uurimistulemusena selgus, et eelnimetatud seemnetel on kanepiseemnetele iseloomulikud morfoloogilised tunnused, kuid need ei sisalda tetrahüdrokannabinooli (THC), tegemist on kanepiseemnetega (XI kd, lk 4-6). Seega on tõendatud, et A. Lipkin omandas ja hoidis enda valduses Haabneeme alevikus, XXX kanepiseemneid massiga 40,18 grammi. 7.19 Ekspertiisiaktist ega teistest tõenditest ei ole võimalik järeldada seda, mis sorti kanepiseemnetega on tegemist ega ka seda, kas seemnetest kasvatatavatel taimedel on THC-d ja kui on, siis kas kasvavate taimede THC sisaldus ületab 0,3% või jääb alla 0,3%. Kriminaalasjas puuduvad tõendid, mis välistaksid võimaluse, et A. Lipkini elukoha läbiotsimisel ära võetud kanepiseemned on sordist või sortidest, mis on kantud Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte ning mille kasvatamine on Eestis lubatud ja millest kasvatatud kanep ei kuulu narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja. Kuna tõendid, mis veenvalt ja kahtlusteta kinnitaksid A. Lipkinile
lg 1 järgi selles episoodis esitatud süüdistuse põhjendatust, puuduvad, ja mitte millegagi ei ole võimalik kõrvaldada tõusetunud kahtlusi selles, et seemned kuuluvad Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte kantud sortide hulka, siis kuulub A. Lipkin narkootilise aine levitamise ettevalmistamise süüdistuses selles episoodis õigeksmõistmisele. KrMS § 7 lg 3 alusel tõlgendatakse kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus süüdistatava süüdiolekus tema kasuks. 7.20 Kokkuvõttes on leidnud tõendamist, et A. Lipkin on täitnud
7.21 Subjektiivse külje hindamisel leiab kohus, et isik tegutses narkootilise ja psühhotroopse aine levitamise ettevalmistamisel, s.o
§-s 184 sätestatud kuriteo toimepanemiseks vajalike vahendite, kanepiseemnete, valdamisel ja üleandmisel otsese tahtlusega. Mitmed faktid näitavad A. Lipkini teadmist sellest, et tema käitumine ei ole seadusega kooskõlas. Kasutades teist raamatupidamisprogrammi, samuti hoides seemneid laos, ilma, et müügisaalis miski kanepiseemnete müügile viitaks, soovis A. Lipkin tagada selle, et kõrvalised isikud kanepiseemnete müügist teada ei saaks, sest A. Lipkin oli teadlik, et kanepiseemnete valdamise ja müümisega paneb ta toime kuriteo. Kanepiseemneid müüdi vaid neile, kes seemneid küsisid. A. Lipkin omandas, valdas ja andis kanepiseemneid edasi oma äritegevuse käigus. Tal oli ettevõte ja kauplus, kus müüs erinevaid taimekasvatusvahendeid ning tema ettevõtte töötaja oli juhtinud tähelepanu sellele, et seemnetest kasvatatavates taimedes on THC sisaldus 10-20%. Sellises olukorras olid isikul kõik võimalused konsulteerimaks vajadusel mõne erialaspetsialistiga teemal, kas selliste seemnete müümine on lubatav või mitte. Sellele vaatamata on A. Lipkin nii vestluses oma töötaja G.D. iga kui ka kohtus antud ütlustes väljendanud sõnades oma veendumust sellest, et kui seemned keelatud aineid ei sisalda, siis seadust rikutud ei ole. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohtu hinnangul ei esine. Kohus tunnistab A. Lipkini süüdi
8. A. Lipkini süüdistus
Lipkinit süüdistatakse
lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime panemises, s.o narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises suures koguses ja korduvalt. 17 8.1 10.09.2020 läbiotsimisprotokolli kohaselt on läbi otsitud korter aadressil Harju maakond, Viimsi vald, Haabneeme alevik, XXX (kinnistusraamatu 07.09.
18 8.9 A. Lipkinit süüdistatakse veel 1,85 g psilotsiini/psilotsübiini sisaldavate seente viljakehade omandamises ja hoidmises. 8.10 A. Lipkini ütluste kohaselt kuulus 1,85 g psilotsübiini sisaldavaid seente viljakehi temale. Kasutas neid isiklikuks vajaduseks psüühilise meeleolu jaoks. Kasutas 1-2 korda aastas, et panna paika õiged prioriteedid, see aitas püsida õiges psüühilises seisundis, sest psühholooge ei külasta ja mingisse religiooni ei kuulu. Kuna need on looduslikud ja isegi mitte sünteesitud, võttis neid harva ja väikeses koguses, siis arvas, et kui keegi sellest ei kannata, siis on see tema puhul lubatud (XVII kd, lk 102). 8.11 Arvestades, et psilotsiini/psilotsübiini sisaldavad seente viljakehad leiti A. Lipkini elukohast ning A. Lipkin on ka ise tunnistanud nende seente temale kuulumist, on tõendatud, et leitud seened kuulusid A. Lipkinile. Sotsiaalministri 18.05.2005. a määruse nr 73 Lisa 1 kohaselt kuulub psilotsiin ja seda sisaldavad seened ning psilotsübiin ja seda sisaldavad seened narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Järelikult on tegemist narkootilise/psühhotroopse ainega. Käesolevalt ei ole ühelgi NPALS § 3 lg-s 1 nimetatud lubatud eesmärgil psilotsiini/psilotsübiini sisaldavate seente viljakehade omandamine ja hoidmine tõendatud. Seega oli A. Lipkini poolt psilotsiini/psilotsübiini sisaldavate seente käitlemine keelatud ehk ebaseaduslik ka
8.12 Kohtutoksikoloogiaeksperdi esitatud vastusest teabenõudele, kus on märgitud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete keskmised ühekordsed ja vähemalt kümnele inimesele narkootilist joovet tekitavad annused, on marihuaana (kanepilehed) puhul keskmiseks koguseks, mis tekitab narkootilist joovet kümnele inimesele, märgitud 7,5 grammi (I kd, lk 139140). A. Lipkin omandas ja hoidis kokku 18,18 grammi kanepit. Kuna see on rohkem kui 7,5 grammi, on tegemist suure kogusega. Antud kogusest oleks saanud joobe tekitada vähemalt 24 inimesele. 8.13 Psilotsiini/psilotsübiini sisaldavate seente puhul on kaitsja leidnud, et psilitsiini/psilotsübiini sisaldavate seente puhul on suureks koguseks 20 grammi kuivatatud seeni, kuid A. Lipkinilt on leitud seente viljakehi massiga 1,85 grammi, mistõttu ei ole A. Lipkini poolt suure koguse hoidmine tõendatud. Riigikohus on juba 01.04.
8.14 Kohtu hinnangul on A. Lipkini poolt kanepi ning psilitsiini/psilotsübiini sisaldavate seente omandamise ja hoidmise puhul tegemist ühe jätkuva süüteoga. Seega on Riigikohtu praktika kohaselt lubatav ka ainekoguste liitmine. 8.15 Kohtu hinnangul on leidnud tõendamist, et A. Lipkin omandas ja hoidis ka suures koguses kanepit, millest oleks joobe saanud tekitada vähemalt 24 inimesele ning A. Lipkini ja H.K. u ütlustest tulenevalt oleks psilitsiini/psilotsübiini sisaldavatest seentest saanud joobe tekitada vähemalt ühele inimesele. Seega kokkuvõttes oleks A. Lipkinilt leitud kanepist ja psilitsiini/psilotsübiini sisaldavatest seentest saanud joobe tekitada vähemalt 25-le inimesele. Seega omandas ja hoidis A. Lipkin suures koguses narkootilisi ja psühhotroopseid aineid ning on leidnud tõendamist
19 8.16 A. Lipkinile on esitatud süüdistus narkootilise aine suures koguses ebaseaduslikku käitlemist korduvalt, s.o
Kohus on seisukohal, et kanepi ning psilitsiini/psilotsübiini sisaldavate seente käitlemise pani A. Lipkin toime ühe jätkuva süüteona. Nii kanepi kui ka psilitsiini/psilotsübiini sisaldavate seente omandamist ja hoidmist saab vaadelda ühtse tahtlusega toimepandud ühe jätkuva süüteona. A. Lipkinil oli ühtne tahtlus: ta omandas ja hoidis nii kanepit kui ka seeni soovides enda sõnul kasutada neid alternatiivsete looduslike ravimitena endal esinevate sümptomite leevendamiseks. A. Lipkini tegevus moodustab terviku, mis oli kaetud süüdistatava ühtse tahtlusega. Seega kanepi ning psilitsiini/psilotsübiini sisaldavate seente käitlemise tegude osas korduvust jaatada võimalik ei ole. Küll aga näeb
lg 2 p 2 ette karistuse narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest muuhulgas isiku poolt, kes on varem toime pannud käesolevas jaos sätestatud kuriteo. Kohtuotsuses on tõendamist leidnud, et A. Lipkin on varasemalt toime pannud
§-s 189 sätestatud kuriteo, st kuriteo, mis kuulub samuti karistusseadustiku 12. peatüki 1. jakku nagu ka
Lipkini poolt toimepandud tegu käsitletav korduvana
8.17 Subjektiivse külje hindamisel leiab kohus, et isik tegutses narkootilise aine käitlemisel otsese tahtlusega. Kuigi süüdistatav on väitnud, et kasutas narkootilisi ja psühhotroopseid aineid meditsiinilisel eesmärgil, oli ta teadlik, et Eestis üldiselt kanepit sisaldavate ravimite retsepte ei kirjutata, ühegi Eesti arsti poolt talle selleks retsepti väljastatud ei ole, ammugi mitte Ravimiameti luba kasutamaks mõnda Eestis müügiluba mitte omavat kanepit või psilitsiini/psilotsübiini sisaldavat ravimit. Süüdistatav teadis, et tegelikult on nimetatud ained siiski üldiselt keelatud ning soovis vaid neid ise salaja tarvitada. Seega teadis ta, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahtis või vähemalt möönas seda. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohtu hinnangul ei esine. Kohus tunnistab A. Lipkini süüdi
9. Aquaplant OÜ süüdistuses
Lipkini, kes oli Aquaplant OÜ ainsaks juhatuse liikmeks, toimepandud kuritegu
Seetõttu tuleb Aquaplant OÜ süüdistuses
10. Aquaplant GS OÜ süüdistuses
aasta äriregistri väljavõte ettevõtte Aquaplant GS OÜ kohta kinnitab, et ettevõtte tegevusalaks on jaemüük muudes spetsialiseerimata kauplustes. Ettevõtte esmakande aeg on 31.07.2019, aadress Katusepapi tn 35, Lasnamäe linnaosa, Tallinn. Juhatuse ainus liige, asutaja ja ainuosanik on alates 31.07.2019 Andrei Lipkin (VIII kd, lk 135). 10.2 Kuna A. Lipkin on Aquaplant GS OÜ juhatuse liikmeks, on ta äriühingu organi liige ja juhtivtöötaja
Vaidlust ei ole faktis, et ta Aquaplant GS OÜ-d juhtis (tegi pangaülekandeid, andis korraldusi/ülesandeid ettevõtte töötajatele) ja võttis vastu sisulisi otsuseid. Füüsilise isiku s.o A. Lipkini poolt toimepandud süüteo omistamiseks juriidilisele isikule s.o Aquaplant GS OÜ-le, peab see süütegu olema toime pandud juriidilise isiku huvides. 10.3 Eelnevalt on kohtuotsuses leidnud tõendamist, et A. Lipkin on pannud toime kuriteo
lg 1 järgi – tegu vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ning isik on selle toimepanemises süüdi. Lisaks leidis tuvastamist, et A. Lipkin korraldas ja tegi ülesandeks 20 Aquaplant GS OÜ töötajatele T.R. ale ja G.D. ile kaupluses erinevate asjade müümise, sh kanepiseemnete müümise. Töötamise registri 08.09.2020 väljavõtte kohaselt on T.R. p töötanud alates 01.10.2019 Aquaplant GS OÜ-s mujal liigitamata müügitöötajana ja 07.12.2020 väljavõtte kohaselt G.D. alates 20.01.2020 Aquaplant GS OÜ-s mujal liigitamata müügi- ja turundusjuhina (XI kd, lk 89-91). Lisaks tegeles G.D. A. Lipkini korraldusel ja heakskiidul ka kanepiseemnete tellimisega. Riigikohtu praktikast tulenevalt ei ole seega juriidilise isiku, s.o Aquaplant GS OÜ karistamine välistatud ka seetõttu, et osa kanepiseemnete omandamise ja üle andmisega seonduvast oli toime pandud tavatöötajate poolt juhatuse liikme, s.o A. Lipkini korraldusel ja heakskiidul. 10.4 Järgnevalt on vajalik tuvastada, kas A. Lipkin juhatuse liikmena pani teo toime Aquaplant GS OÜ huvides. Süüdistuses on ette heidetud, et A. Lipkini tegevuse tulemusena tekitati ettevõttele käivet ja müügitulu. Seda kinnitavad ka kogutud tõendid. 10.5 A. Lipkini ütluste kohaselt, kui kanepiseemneid osteti firmalt, jäi kõik ost-müük raamatupidamisse. Kanepiseemnete müük kajastus isiku sõnul raamatupidamisprogrammis USU
MS § 175 lg 1 alusel järgnevad: süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 1812,5 eurot; joobeseisundi tuvastamine 105 eurot; määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses 384+178,20+222+49,20+826,20=1659,60 eurot; narkootilise aine ekspertiis 1008 eurot, millest K. Hundi osa 1/3 ehk 336 eurot; DNA-ekspertiis 2736 eurot, millest K. Hundi osa 1/3 ehk 912 21 eurot; tulirelvaekspertiis kokku summas 420 eurot, millest K. Hundi osa ½ ehk 210 eurot; sõiduki Audi A5 registreerimisnumbriga 901MRT pukseerimisteenus summas 224 eurot; määratud kaitsjale makstud tasu kohtumenetluses 2440,80+1171,56+ 1075,56+715,44+1371,96=6775,32 eurot. 11.2 Kuna K. Hunt on õigeks mõistetud talle
lg 1 ja
lg 1 järgi esitatud süüdistustes ning süüdistuses esitatust väiksem on olnud ka tema osa talle
lg 2 p 1, 2 ja
lg 2 p 1, 2 järgi ette heidetud kuritegude toimepanemisel, on kohtu hinnangul arvestades süüdistuste mahtu põhjendatud jätta 50% alapunktides 3-8 nimetatud kriminaalmenetluse kuludest riigi kanda. Samuti tuleb jätta riigi kanda joobe tuvastamise kulud kui asjasse mittepuutuvad. 11.3 Seega tuleb K. Hundilt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista neis punktides (vt kohtuotsuses) nimetatud kuludest 10116,92/2=5058,46 eurot ning ülejäänud osa sellest, st 5058,46 eurot jääb KrMS § 181 lg-le 1 tuginevalt riigi kanda. Punktis 1 (vt kohtuotsuses) nimetatud menetluskulud tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista K. Hundilt. Kokku kuulub seega K. Hundilt välja mõistmisele 5058,46+1812,5=6870,96 eurot. 11.4 KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Arvestades menetluskulude suurust on kohtu hinnangul põhjendatud määrata menetluskulude tasumine ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. MENETLUS RINGKONNAKOHTUS Apellatsioonid ja määruskaebus 12. Menetluskulude peale määruskaebuse esitanud K. Hunt palub väljamõistetud menetluskulud 6 870,96 eurot jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. K. Hunt on töötu ja tema igakuine sissetulek on peretoetus 160 eurot (kahe lapse kohta), töötuskindlustushüvitist määratud ei ole. Igapäevaeluks hädavajalike kulude suurus on üldteada. K.Hundil on küll olemas kinnisvara, kuid tegemist on kinnistuga, kus ta elab koos lastega. Eelnevast tulenevalt on süüdimõistetul raskendatud nii menetluskulude tasumine kui ka igapäevane toimetulek. 13. A. Lipkini ja Aquaplant GS OÜ kaitsja V. Sadekov palub tühistada otsus ja mõista A. Lipkin
Tühistada otsus ja teha uus otsus, millega mõista ka Aquaplant GS OÜ
Jätta menetluskulud Eesti Vabariigi kanda ja mõista süüdistatavate menetluskulud Eesti Vabariigilt välja. Tartu Maakohus oluliselt rikkus kriminaalmenetlusõigust, andes tõenditele vale hinnangu, tuginedes oletustele ja samuti kohaldas vääralt materiaalõigust. A. Lipkini süüditunnistamine
13.1 Kohus on leidnud, et süüdistus
lg 1 tuleb ümber kvalifitseerida
Lipkin on varasemalt toime pannud
§-s 189 sätestatud kuriteo.
lg 1 ümber kvalifitseerimine
A. Lipkinit ei ole varasemalt kriminaalkorras karistatud sarnase kuriteo eest. Kohus leidis aga, et kuivõrd on esitatud süüdistus ka
lg 2 p 2 ja § 189 lg 1 järgi, ning tunnistas mõlemas eelviidatud §-s süüdi, siis tuleb
22 Kohus raskendas süüdistatava olukorda. Kohus oleks pidanud küsima kaitsja ja süüdistatava arvamust ning andma täiendavat aega seisukoha esitamiseks, kuid kohus seda teinud ei ole. 13.2 Apellant osutab otsuse p-s 289 ja p-s 290 välja toodule, ning märgib, et A. Lipkin oli taime külvamisest teadlik, kuid ta ei kandnud selle taime eest hoolt ega kohandanud kasvutingimusi. A. Lipkin teadis, et tegemist on Finola sordiga. Kohus on tähelepanuta jätnud, et taim oli puutumatu. Kanepi taim oli kollane, väsinud ilmega ja silmnähtavalt ebavajalik, kuna vedeles koos teiste taimedega eemal kasutult. Kohus on põhjendamatult asunud oletama, et taimede üksteise kõrvale paigutamine hõlbustaks nende kastmist. On tõendamata väide, et A. Lipkin kastis ja hooldas taime. A. Lipkin ei ole kasvatanud ühtegi taime narkootilise aine valmistamise eesmärgil, veel vähem selle edasi müümiseks. A. Lipkini sõnul ta külvas tohutul hulgal seemneid uue kraavi lähedale ja kohas, kus seemned valas, tärkasid need kogemata üles. Üks idanes ja säilis vanas aknalillekastis. Alusetu on kohtu väide, et süüdistatav teadis, et potis kasvava taime THC sisaldus on kõrgem lubatavusest. Kohus ei võtnud arvesse seda, et tegemist on täielikult tööstusliku kanepiga. Ekspert ja pakendil olevad tähised seda kinnitasid. A. Lipkini süüditunnistamine
13.3 Sellised kogused nagu on etteheidetud süüdistuses ei ole A. Lipkini ettevõttest seemnete müügist läbi käinud. Pole tõendatud ega kinnitatud ühegi tõendiga, et kaassüüdistatavad istutasid just täpselt neid seemneid, mida väidetavalt ostsid süüdistatava poest. Kohus lähtudes J. Hundi ütlustest pidades tõendatuks koguseks 165 kanepiseemet. Kaebaja arvates ei saa J. Hundi ütlustele selles, et ta ostis 165 kanepiseemet, tugineda. See ei ole kinnitatud ühegi tõendiga. Samuti on kõrvaldamata küsimus, kas seemned, mille J. Hunt ostis, läksid üldse kasvama. Seega on kohus tuginenud ebausaldusväärsetele tõenditele ning teinud põhjendamatu otsuse. 13.4 Põhiküsimuseks on kaebaja arvates see, kas kanepiseemnete käitlemine on lubatav või karistatav tegu. Apellant arvab, et kanepiseemnete käitlemine ei ole õigusvastane. Seemned ei ole narkootiline aine ja need ei sisalda THC-d. (kinnitatud ekspertiisiaktiga). Süüdistatav ei teadnud mille jaoks ostetakse seemneid. A. Lipkin ei tunne isiklikult ühtegi süüdistatavatest, need ei ole tema tuttavad ega sõbrad. Kohus on jätnud tähelepanuta selle, et ekspertiisiaktis on küll märgitud, et kestadel leiti THCd, kuid kui palju seda leidub ei ole selge. Samuti on välja jäetud tähelepanuta, et ekspertiisiakti lisainformatsiooni punkt, mille kohaselt kanepiseemned ei kuulu narkootiliste/psühhotroopsete ainete hulka. Apellandi hinnangul tegu ei ole õigusvastane
A. Lipkini süüditunnistamine
13.5 Apellant rõhutab, et kanep, mis leiti A. Lipkini valdusest, oli kasutusel oma tarbeks meditsiinilistel eesmärkidel. Selle tarbeks oli talle välja kirjutatud marihuaana õisikute kirjalik retsept. 23 13.6 A. Lipkin on teinud ravikanepi väljakirjutamise kohta pöördumisi nii Terviseametisse kui ka AKI-le, kust ta sai eitavad vastused. Ravikanepi omamine retsepti alusel ei ole karistatav. Kohus on jätnud välja retsepti olemasolu ja selles kirjapandu. Kuigi A. Lipkinile väljastas retsepti Saksamaa arst, on tegu Euroopa Liidu riigiga, mistõttu retsept kehtib ka Eesti Vabariigis. A. Lipkinile ei olnud teada, et retsepti ei tunnustata Eesti territooriumil, ning see on õigusvastane tegu. Kaitsja leiab, et isikul puudub süü, ta ei saanud aru oma teo keelatusest. Aquaplant GS OÜ süüdistunnistamine
13.7
A. Lipkin juhatuse liikmena müüs tõepoolest seemneid, kuid peale seemnete müügi, millegi muuga ta ei tegelenud ehk ta ei õpetanud kuidas peaks keegi seemneid kasvatama. Ta isegi ei teadnud, et keegi, kes ostab temalt seemneid teeb kanepikasvanduse. Seemnete müügi eesmärk ei olnud kanepitaimede kasvatamine ning ühiskonna mürgitamine. Isegi kui A. Lipkinilt osteti kanepiseemneid, siis ta ei vastuta selle eest, mida need “ostjad” edasi teevad nende seemnetega. 13.8 A. Lipkini ettevõtte pood valiti juhuslikult, kust oleks hea osta, kuna kanepiseemnete valik on lai ja samas ta müüb erinevaid tarvikuid. Seega on mugavam osta kõik asjad ühest kohast. Kuigi J. Hunt oma ütlustes kinnitas, et ostis vahendeid ka K-rautast, Euronics'ist jne. Lisaks nähtub J. Hundi ülekuulamisprotokollist (II Kd, tl 199), et “müüjad, ei selgitanud seemnete ostu ajal mitte kordagi, kuidas või millisel otstarbel seemneid kasutada”. Puuduvad andmed selle kohta, kellele ja kui palju müüs A. Lipkini pood seemneid. Pole kindlaks tehtud, et just nendest seemnetest sirgus tugev taim, kelle THC sisaldus oli lubatust suurem. Kohus on arusaamatul kombel teinud järelduse, et A. Lipkin müüs kanepit raha teenimise eesmärgil, et suurendada käivet. 14. V. Popovi kaitsja A. Vissak palub tühistada Tartu Maakohtu otsus osas, milles V. Popov on
Teha uus kohtuotsus, millega vähendada süüdistuse mahtu
lg 1 järgi ja jätta metsa jäetud 31 miinipilduja miini hoidmine süüdistusest välja. Alternatiivselt vähendada V. Popovile mõistetud karistust
lg 1 järgi, arvestades lisaks kohtu poolt tuvastatud kergendavatele asjaoludele metsa jäetud 31 miinipilduja miini vabatahtlikku välja andmist. Vähendada V. Popovile
lg 2 p 1 ja
14.1 Maakohus on ümber kvalifitseerinud V. Popovi
lg 2 p 2 järgi esitatud süüdistuse
lg 1 järgi, kuna on leidnud, et kolm sütiku ja stabilisaatorita 82 mm miinipildujamiini lõhkeainega mettallkorpust ja ka 31 O-832 tüüpi 82 mm metsa jäetud miinipildujamiine tuleb pidada lõhkeseadeldise olulisteks osadeks. V. Popovi ja ka apellandi seisukoht on, et metsa jäetud 31 miinide näol ei ole tegemist V. Popovi valduses olevate objektidega ja need tuleb süüdistusest välja jätta. V. Popov andis 10.08.2020.a läbiotsimisel teada, et tema valduses, tema kasutada oleval kinnistul on peidetud miinipilduja miinid, samuti andis ta teada, et on metsa jätnud sealt leitud ülejäänud miinipilduja miinid. 24 14.2 Apellant rõhutab, et V. Popov osutas ütluste olustikuga seostamise käigus (Valeri Popov näitas, kust ta leidis tema kinnistult leitud 3 miini) vabatahtlikult ja omal initsiatiivil ka kohale, kuhu olid maetud eelnevalt välja kaevatud ja siis uuesti maha maetud 31 miinipilduja miini. 14.3 Apellandi arvates võõrale kinnistule miinide maa sisse kaevamine ei anna V. Popovile valdust maetud miinide üle ja seega ei saa V. Popovile inkrimineerida nende hoidmist. Sellest tulenevalt tuleb
14.4 Apellant palub vähendada V. Popovile mõistetud üksikkaristusi ning liitkaristust. 14.5 Maakohus on mõistnud V. Popovile narkosüüteo eest karistuseks 5 aastat vangistust. Maakohus on hinnanud V. Popovi süüd keskmises väiksemaks. Arvestades maakohtu poolt õigesti nimetatud asjaolusid (kanepi kui narkootilise aine pehmetoimelisust, V. Popovi poolt väljendatud kahetsus, varasemalt narkosüütegude eest karistuse puudumine), palub apellant vähendada V. Popovile mõistetud
14.6 Maakohus on mõistnud V. Popovile
Tema süü hindas kohus keskmiseks. Apellant palub siingi karistust kergendada. Apellant rõhutab, et tulenevalt eksperdi arvamusest, ei olnud leitud miinid miinipilduja laskemoonana kasutuskõlblikud, seega juhuslikule leidjale tekkiva ohu tõenäosus oleks olnud pigem ebatõenäoline. Viidates apellatsiooni p 3.1 toodud põhjendustele, palun apellant arvata metsa jäetud miinid süüdistusest välja, ning vähendada eelkõige süüdistuse mahu olulise vähenemise tõttu V. Popovile mõistetud karistust. 14.7 Juhul, kui ringkonnakohus jääb apellandi seisukohast erinevale seisukohale, palub kaebaja lugeda karistust kergendavaks asjaoluks lisaks kohtu poolt märgitud kahetsusele ka asjaolu, et V. Popov andis vabatahtlikult välja nii tema kasutuses oleval kinnistul olevad 3 miini kui ka metsa maetud 31 miini. Vähemalt metsa jäetud miinide puhul on kahtlusteta tegemist vabatahtliku väljaandmisega ja see tuleb lugeda
14.8 Kergendada tuleks ka V. Popovile
V. Popov on toimepandud tegu kahetsenud ning tal puuduvad eelnevad karistused samaliigiliste tegude eest. Maakohus on nendele asjaoludele viidanud. 14.9 Lõpuks lisaks apellant, et V. Popovi eesmärk oli relvade kollektsioneerimine. Prokuröri seisukoht 15. Ringkonnaprokurör Ü. Hõrak palub jätta maakohtu otsuse muutmata ning esitatud apellatsioonid ja määruskaebuse rahuldamata. Kohus ei ole rikkunud kriminaalmenetlusnorme, tõenditele ei ole antud vale hinnang ning ei ole kohaldatud vääralt materiaalõigust. Kohus on hinnanud tõendeid kogumis, kohtuotsus on jälgitav. 15.1 A. Lipkini kaitsja V. Sadekovi apellatsioon on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. 25 15.2 Kohus on põhjendatult ümber kvalifitseerinud A. Lipkinile esitatud süüdistuse
§-lt 188 lg 1
§-le 188 lg 2 p 2. Õige ei ole apellandi väide, et §-i 188 ei olnud süüdistusaktis mainitud. A. Lipkinile oli esitatud süüdistus
MS § 268 lg 6 kohaselt võib kohus kohtulikul uurimisel tuvastatud faktilistest asjaoludest lähtuvalt muuta kuriteo kvalifikatsiooni. Nimetatud sätte kohaselt ei ole obligatoorne küsida kaitsja ja süüdistatava arvamust kvalifikatsiooni kohta. Süüdistatav ei tunnistanud kohtus süüdi
15.3 Apellant on jätnud tähelepanuta asjaolu, et kanepitaime THC sisalduseks on ekspertiisiga tuvastatud 1,4 %, mis ei ole lubatud. Seega ei oma kuriteokoosseisu aspektist tähtsust, millist sorti kanepitaimega on tegemist. 15.4 Prokurör ei nõustu apellandi väitega, et kanepiseemnete müümine ei ole kuritegu
Kanepiseemnetest kasvab kanep, see on üldteada asjaolu. Läbiotsimisel on leitud kanepiseemnete pakendeid, millel oli ka märge lubatust kõrgema THC sisalduse kohta. Asjaolu, et A. Lipkin ei tundnud isiklikult ühtegi süüdistatavatest, ei oma tähtsust
MS § 60 lg 1 kohaselt võib kohus tugineda kriminaalasja lahendades asjaoludele, mis ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks. Oluline on, et tegemist oli selliste kanepiseemnete sortidega, milliste kasvatamine ei olnud Eestis lubatav. 15.5 A. Lipkini osas ei saa kohaldada
Tegemist oli isikuga, kes oli mitmeid aastaid tegelenud seemnete müügiga. Seega ta oli tegev valdkonnas, mis nõuab eriteadmisi. 15.6 Asjakohatu on apellandi väide, et arsti retsepti olemasolu kanepi osas välistab A. Lipkini teo kvalifitseerimise
Tegemist oli Saksamaal väljastatud retseptiga. A. Lipkini ütluste kohaselt on ta saanud Eestis Terviseametist keeldumisi vastavate retseptide väljastamise kohta. Apellandi väide, et A. Lipkinilt leitud kanep oli tema isiklikuks tarbeks, mitte edasimüügiks, ei ole asjakohane, kuna suure koguse narkootilise aine omamine täidab
15.7 Süüdistatava Aquaplant GS OÜ kaitsja V. Sadekovi apellatsioon ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. 15.8 Apellant on apellatsioonis viidanud J. Hundi kohtueelses menetluses antud ütlustele (II kd , tl 199), mille kohaselt müüjad ei selgitanud seemnete ostu ajal mitte kordagi, kuidas või millisel otstarbel seemneid kasutada. Tõendiks saavad olla süüdistatava kohtuistungil antud ütlused. 15.9 Apellandi väide, et A. Lipkin ja juriidiline isik ei vastuta selle eest, mida need ostjad edasi teevad nende seemnetega, ei ole asjakohane, kuna see tehiolu ei oma tähtsust
On ju ilmselge, et kanepiseemnetest ei kasva tomatitaimed. 15.10 Süüdistatava K. Hundi määruskaebus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. 15.11 Prokurör ei nõustu K. Hundi taotlusega jätta menetluskulud 6 870 eurot riigi kanda. Kohus on juba lähtunud KrMS § -st 180 lg 3, jättes osa menetluskuludest summas 5058.46 eurot riigi kanda. K. Hunt on töövõimeline isik, kes omab ka kinnistuid ja vallasvara. 26 15.12 Süüdistatava V. Popovi kaitsja A. Vissaku apellatsioon ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. 15.13 Prokurör ei nõustu apellandi taotlusega tühistada maakohtu otsus V. Popovi suhtes
Kohus on õigesti jõudnud järeldusele, et metsa jäetud miinid olid V. Popovi valduses. Miinide asukoht oli teada ainult V. Popovile, kes oli miinid maasse kaevanud. 15.14 Prokurör ei nõustu apellandi taotlusega vähendada V. Popovile mõistetud karistust, ja nõustub kohtu põhistusega temale karistuse mõistmisel. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
Popovi valduses. Miinid mattis süüdistatav võõrale kinnistule, kuhu tal ei olnud igal hetkel juurdepääsu. 17.1 Prokuratuuri 10.08.2020 läbiotsimismäärusega määrati teostada kordusläbiotsimine V. Popovi kasutuses oleval kinnistul Valga linnas, XXX ja selles asuvates hoonetes, et leida ebaseaduslikult käideldud lõhkeseadeldisi, lõhkeainet ja lahingumoona ning muid kriminaalasjas tõenduslikku tähtsust omavaid esemeid (4 kd, lk 90-91). 10.08.2020 tehtud läbiotsimisel Valgas, XXX , muuhulgas leiti ja võeti ära kuuri alt 3 miinipilduja miini, mis sisaldasid lõhkeainet (4 kd, lk 92jj). Samuti V. Popovi ütluste ja olustiku seostamisel leiti ja võeti ära 31 miinipildujamiini, mis sisaldasid püssirohtu. Kohus tuvastas, et leitud miinipilduja miinid on lõhkeseadeldise olulised osad ning kvalifitseeris V. Popovi teod
lg 1 järgi, so lõhkeseadeldise oluliste osade ebaseadusliku omandamise ja hoidmisena. 17.2 Maakohus ei nõustunud väitega, et metsa jäetud miinid ei olnud V. Popovi valduses. V. Popovi enda sõnul käis ta metalliotsijaga metsas, leidis miinid ja kaevas kõik miinid välja. Osad neist oli ta ka lahti võtnud, et tuvastada nende seisukord. Kolm miini viis koju. Miinide leidmisest V. Popov Häirekeskusele teada ei andnud vaid mattis 31 miini metsas maha teise kohta. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult asunud seisukohale, et V. Popov, soovides jätta leitud miinide asukoha vaid enda teada, omas võimu nende üle, st need olid tema valduses. Kaebeväide selle kohta, et metsa maetud miinid olid võõral kinnistul, kuhu ei olnud süüdistataval igal hetkel juurdepääsu, ei mõjuta ringkonnakohut asuma maakohtust erinevale seisukohale. V. Popov liikus metalliotsijaga metsas vabalt ringi ning mingitest juurdepääsupiirangutest miinide leiukohale või siis ümbermatmise kohale, pole juttugi. 27 Asjaolu, et metsal on omanik, ei oma tõenduslikust aspektist tähtsust. Nagu öeldud, V. Popovi valduses olid nii 3 kodus kuuri all olnud miini kui ka metsa jäetud 31 miini. 18. Kaitsja palub vähendada V. Popovile mõistetud üksikkaristusi ja liitkaristust. 18.1 Kaitsja nõustub maakohtu tuvastatud asjaoludega narkosüüteo eest mõistetava karistuse suuruse arvestamisel (tegu kanepiga, mis on leebem teiste narkootikumidega võrreldes, V. Popov kahetses tegu, varem ei ole ta selliseliigilisi tegusid toime pannud, süü on keskmisest väiksem), kuid palub ringkonnakohtul vähendada mõistetud 5-aastast vangistust. 18.2 Ringkonnakohus ei muuda V. Popovile
Nimetatud sätte sanktsiooni keskmine on 9 aastat vangistust. Kohus on õigesti lähtunud kõikidest V. Popovi süü suurust mõjutavatest asjaoludest, millega kaitsjagi on nõus, ning karistas V. Popovi vangistusega tunduvalt alla keskmise määra. Ühtegi kaalukat asjaolu, mille tõttu seda veelgi vähendada, asjas ei ole ning seda ei nimeta ka apellant. 18.3 Seoses süüdistuses
lg 1 järgi mõistetud 4-aastase vangistusega, toob kaebaja välja selle, et miinipilduja miinid ei olnud niivõrd ohtlikud nagu arvas maakohus, sest ekspertiisi kohaselt ei olnud need kasutuskõlblikud. Seega potensiaalsele leidjale ohtu ilmselt ei saanud tekkida. Kuna kaebaja soov on, et 31 miini valduse osas süüdistuse maht väheneks, siis tuleks ka mõistetud karistust vähendada. 18.4 Ringkonnakohus siingi kaitsja sooviga ei nõustu ning mõistetud 4-aastast vangistust ei vähenda. Kõigepealt, ringkonnakohus eelnevalt nõustus maakohtuga, et ka 31 miinipilduja miini üle oli V. Popovil valdus, mistõttu süüdistuse mahtu ei vähendanud. Seega kaitsja vastava argumendi alusel karistus vähendamisele ei kuulu.
Kuigi maakohus hindas V. Popovi süü siin keskmiseks, mõistis talle karistuse siiski alla keskmise määra. Karistuse suurust ei mõjuta ka kaebeargument sellest, et leitud miinipilduja miinid ei olnud kasutuskõlblikud ning seega juhuslikule leidjale ohtlikud. Õige on see, et miinipilduja miinid polnud kasutuskõlblikud miinipilduja laskemoonana, kuid sisaldasid kasutuskõlblikke brisantlõhkeaineid, samuti kasutuskõlblikke sütikuid, detonaatorit. V. Popov tunnistati ju süüdi lõhkeseadeldise oluliste osade (lõhkeaine, püssirohi, sütikud, vahedetonaator) ebaseaduslikus omandamises ja hoidmises. Nagu maakohus välja tõi, tegu on miinide metallkorpustega, kus lõhkeaine ja püssirohi paiknes kompaktselt. Seejuures on brisantlõhkeaine kõrge plahvatusjõuga aine, mis tekitab suuri kahjustusi. Seega on ringkonnakohtu hinnangul täiesti tõenäoline, et juhusliku miinide leidja nt uudishimust kantud oskamatu käsitlemine võib endaga kaasa tuua eluohtlikke tagajärgi juba ainuüksi leidjale endale. 18.5 Kaitsja palub karistust kergendada seetõttu, et V. Popov andis kõik miinid välja vabatahtlikult. 18.6 Asjas on tuvastatud, et teistkordne läbiotsimine V. Popovi kinnistul XXX , Valgas toimus 10.08.2020 vastava määruse alusel. Läbiotsimisel eesmärgiks oli leida ebaseaduslikult käideldud lõhkeseadeldisi, lõhkeainet ja lahingumoona ning muid kriminaalasjas tõenduslikku tähtsust omavaid esemeid (4 kd, lk 90-91). Seega oli menetlejale teada, et V. Popovi valduses võib olla määruses nimetatud objekte. Ringkonnakohtu hinnangul, ainuüksi sellest tulenevalt ei saa rääkida isiku vabast tahtest anda 28 välja otsitavaid objekte, mille hulka kuuluvad ka kinnistult leitud 3 miinipilduja miini ning metsa maetud 31 miini. On alust arvata, et läbiotsimise tulemusena oleksid 3 kuuri all olevat miini niikuinii leitud. Metsa maetud miinide välja andmise tingis samuti mitte V. Popovi vaba tahe, vaid kujunenud olukorras (menetlustoimingu läbi viimine) n-ö välja kaubelda enda jaoks võimalikult soodne positsioon tulevikus saadava karistuse suhtes. V. Popovi ütlusest maakohtu selgub, et „ tuli R.K. ja T.K. , ütlesin, et tahan ära anda miinid, et 2 aastat võetaks maha. Nad hakkasid selgitama, et nad ei saa 2 aastat maha võtta aga plussi saad. Ütlesin, et olgu, kui sellest jutt on olnud, siis annan ära.“ 18.7 Kuna maakohus karistas V. Popovi
lg 1 järgi alla keskmise määra karistusega 4 aastat, selle vähendamist tingivaid asjaolusid ringkonnakohus ei tuvastanud, jääb seegi karistus muutmata. 18.8 Veel soovib kaitsja, et ringkonnakohus vähendaks V. Popovile
Kaitsja nõustub kohtu poolt välja toodud karistust mõjutavate asjaoludega, mingeid uusi asjaolusid seejuures välja toomata. 18.9 Ringkonnakohus jätab sellegi kaitsja soovi rahuldamata.
Popovile 3 aastat vangistust, mis on keskmisest (2,5 aastat) veidi suurem, seda põhjusel, et V. Popovi süü on keskmisest suurem. Süüdistatav omandas ja hoidis laskemoona, tulirelvi ja nende olulisi osi pika aja vältel mitmetel aadressidel, sh püssirohtu kortermaja keldris, laskekõlbulikku püstolit, mille salves olid padrunid, oma maja ehitusjärgus olevas vannitoas. Seega on maakohus õigesti hinnanud V. Popovi süü keskmisest suuremaks ning põhjendatult mõistnud karistuseks 3-aastase vangistuse. Liitkaristus jääb samuti muutmata. 8- aastat vangistust kõige kuritegude eest kogumis on vastav V. Popovi süüle, tema isikule ning samuti eri-ja üldpreventsiooni eesmärkidele. A. Lipkini kaitsja apellatsioon 19. A. Lipkini süüditunnistamine
19.1 Kaitsja leiab, et kohus on A. Lipkini alusetult süüdi tunnistanud. Pole teada see, kas kaassüüdistatavad istutasid just neid seemneid, mida nad väidetatavalt ostsid A. Lipkini poest. Ei ole õige tugineda J. Hundi ütlustele, kelle sõnul ostis ta 165 seemet. See väide pole kinnitatud ühegi tõendiga. Samuti pole teada, kas külvatud seemned läksid kasvama. Kaitsja rõhutab, et seemnete käitlemine ei ole karistatav. Selleks peab müüja teadma, et seemneid ostetakse kasvatamiseks. Kohus vaid oletab. A. Lipkini tegu ei ole õigusvastane
19.2 Maakohus tuvastas, et kaassüüdistatav J. Hunt ostis A. Lipkinilt kanepiseemneid. J. Hunt on seda asjaolu selgesõnaliselt kinnitanud (ostis seemneid Tallinnas Ülemiste keskuse taga olevast poest, sordid olid AK47 ja Bubblegum, 17.08.2020 istungiprotokoll, lk 24jj). Vaidlus puudus selles, et J. Hunt kasvatas kanepitaimi ja valmistas narkootilisi aineid alates 2017 aastast. Antud asjas on J. Hunt süüdi tunnistatud ning tema suhtes apellatsioonimenetlust ei toimu. Tähtsusetuks hindab ringkonnakohus väite, et A. Lipkin kaassüüdistatavaid ei tunne, nad pole ka sõbrad. A. Lipkin ise on kohtus rääkinud sellest, et mäletab nägu, on poes näinud, kuigi nime ei tea (A. Lipkini ütlused kohtus, 16.08.2022, lk 11). Ringkonnakohtu hinnangul luges maakohus põhjendatult tõendatuks asjaolu, et alates 2017 aastast A. Lipkin andis edasi (müüs) J. Hundile kaupluses Growshop kanepiseemneid J. Hundi nimetatud sortidest. J. Hundi ütlustes selles kahtlusi ei tekkinud. Seda asjaolu toetavad ühtlasi 02.11.2020 vaatlusprotokoll, kus 29 kirjeldati A. Lipkini poest Growshop leitud käsikirjalisi märkmeid (17.08.2017 seisuga oli A. Lipkini valduses kanepiseemneid muuhulgas sortidest Bubblegum ja AK47). Kokkuvõttes tuvastas kohus, et A. Lipkin omandas süüdistuses nimetatud kanepiseemneid, valdas neid ja andis edasi(müüs). Selles iseenesest vaidlust ei ole. Ringkonnakohus siinkohal maakohtu otsuses analüüsitud tõendeid ning neist tehtud järeldusi ei korda, sest nõustub maakohtuga (vt maakohtu otsuse 134jj). Kohus tegi õigesti kindlaks, et A. Lipkin omandas teadmata asjaoludel ja andis J. Hundile alates 2017 kuni 2019 oktoobrini tuvastamata koguses ning alates oktoobrist 2019 kuni 2020 veebruarini vähemalt 165 kanepiseemet Bubblegum ja AK47. Nagu öeldud, J. Hundi sellekohastes ütlustes kahtlusi ei tekkinud (ostis seemned Growshopist, pani 2020 aastal XXX maha 90 seemet ja XXX u 75-80 seemet, ülejäänud taimed said kloonimise teel, 16.08.2022 istungiprotokoll, lk 25). 19.3 Järgnevalt tuvastas maakohus, kas antud asjas tuvastatud kanepiseemned kuuluvad selliste sortide hulka, mille valdamine ja edasi andmine valmistab ette narkootilise ja psühhotroopse aine levitamist (kohtuotsuse p-d 325jj). Kohus tõi välja, et hariliku kanepi seemne tootmist ja turustamist reguleerib taimede paljundamise ja sordikaitse seadus ja põllimajandusministri 24.04.2006 määrus nr 53, mille § 23 lg 1 kohaselt on lubatud turustada sordilehte või Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud hariliku kanepi sordi seltifitseeritud ja nõuetele vastavat seemet või õigusaktis sätestatud juhul nõuetele mittevastavat seemet. Kanepi kasvatamist reguleerib NPALS, mille § 3 lg 2 kohaselt on kanepi kasvatamine narkootiliste ainete valmistamise eesmärgil keelatud. Eestis on lubatud kasvatada Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte kantud sorte põllumajandusliku tootmise eesmärgil. Kohtule esitati ka tabel, kus on välja toodud Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte seisuga 12.11.2020 kantud 75 hariliku kanepi sorti (11 kd, lk 13-15). Maakohus tegi õige järelduse, et sordilehte kandmata sortidest kanepiseemnete valdamine ja edasiandmine on karistatav
järgi, sest sellised kanepiseemned võimaldavad toime panna
§-s 184 sätestatud kuriteo. A. Lipkini süüdistuses välja toodud kanepiseemnete sordid ei kuulu 75 nn lubatud kanepiseemnete sordi hulka. Seega maakohus järeldas õigesti, et A. Lipkin valdas ja andis edasi ehk müüs neid sorte, mille turustmine ei ole lubatud ning sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 kohaselt kuulub sellistest seemnetest kasvatatav kanep narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. 19.4 Kohus tegi kindlaks sellegi, kas tuvastamist leidnud A. Lipkini poolt käideldud kanepiseemnetest on piisav
§-s 184 sätestatud kuriteo toime panemiseks. Kahtlusteta saab järeldada, et J. Hundile 2019 oktoobrist kuni 2020 aasta veebruarini müüdud Bubblegum ja AK47 sortide 165-st seemnest saab valmistada suures koguses narkootilist ainet (vt maakohtu otsuse 5 ja 8 ptk). Lähtudes asjaolust, et A. Lipkini ja tema ettevõtte valdusest leiti läbiotsimisel 1394 kanepiseemet, mis olid nn keelatud sortidest ning millest kasvatatud kanep kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja, on selge, et kanepiseemnete kogus on piisav
§-s 184 sätestatud kuriteo toimepanemiseks. 19.5 Kaebeargumendi sellest, et A. Lipkin ei tea, kas müüdud seemed ka maha pandi, ehk siis kas neist ka midagi kasvatati, loeb ringkonnakohus ebaoluliseks. Üldteadaolevalt ostetaksegi seemneid vastavate taimede kasvatamise eesmärgil. Jutt suveniirseemnetest vms ei ole tõsiselt võetav. Maakohus sedastas põhjendatult, et A. Lipkini süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine. A. Lipkin kasutas kahte erinevat raamatupidamisprogrammi ühte kasutas OÜ-le raamatupidamisteenuse osutaja J.V. (nn lubatud müük), teist kasutas A. Lipkin ise (keelatud müük). Kanepiseemneid hoiti laos, kaupluses ei olnud mingeid viiteid sellele, et neid saab osta ja kanepiseemneid müüdi neile, kes teadsid küsida. Need asjaolud näitavad selgelt A. Lipkini teadmist selle kohta, et tema valduses olnud kanepiseemneid müüa 30 ei tohi. Vastasel juhul polnuks ju vaja nende müüki varjata. Olukorras, kus A. Lipkini kanepiseemneäri oli varjatud, oli talle ilmselgelt teada, et nende müük ei ole seadusega kooskõlas. Seetõttu keelueksimusest rääkida siin ei saa. 20. A. Lipkini süüditunnistamine
20.1 A. Lipkin tunnistati süüdi kanepitaime massiga 18,86 gr, mille THC sisaldus oli 1,4 %, kasvatamises. Apellant ei ole nõus, et tegu oli tahtliku kasvatamisega. A. Lipkin on rõhutanud, et taim kasvas juhuslikult, ta ei hoolitsenud selle eest. Tegu oli madala THC sisaldusega Finola sordiga ning kõrgema THC saamiseks vajaks see erihoolt. 20.2 Ringkonnakohut ei veena esitatud kaebeargument asuma maakohtust erinevale seisukohale. A. Lipkin on selleski süüdistuses põhjendatult süüdi tunnistatud. Vaidlust ei ole selles, et A. Lipkini valduses leiti ja võeti ära kanepitaim, mille THC sisaldus oli 1,4%. Nii nagu maakohuski ei näe ka ringkonnakohus kanepitaime kasvamises midagi juhuslikku. Väide nagu sattunuks seeme juhuslikult taimekasvatusnõusse ja seal muudkui lihtsalt kasvas, ei ole usutav. Samuti ei usu ringkonnakohus seda, et taim kuulus Finola sorti, mille THC näit jääb lubatu piiridesse. On ju ekspertiisiga ümberlükkamatult tuvastatud, et taime THC näit oli 1,4% ja taim ei kasvanud mingites erilistes kasvutingimustes (täiendav soojus, valgus vms). Seega on süüdistatava väited kanepitaime juhuslikust kasvamisest, paljasõnaline. (vt ka maakohtu kohtuotsuse p 292, kus kirjeldatakse taime asukohta, selle ümbrust jms). Olnuks tõepoolest tegu juhuslikult kasvama läinud taimega, polnuks ju põhjust jätta see kasvama potti. Väidetavalt kraavidele külvatud Finola sordi kanepitaimedega A. Lipkin ju ei plaaninud midagi teha, mistõttu polnudki ju põhjust jätta potti kasvama n-ö kogemata kasvama läinud suvalist, väidetavalt ebavajalikku kanepitaime. Kokkuvõttes, A. Lipkini ütluste, sündmuskoha vaatlusprotokolli ja ekspertiisiaktiga on tõendatud, et A. Lipkin täitis
lg-s 1 sätestatud teokoosseisu (vt ka maakohtu otsuse p 299, subjektiivse teokoosseisu kohta). 20.3 Kaitsja leiab, et kohus eksis selles, kui kvalifitseeris A. Lipkini teo mitte nii nagu süüdistuses,
lg 1 järgi, vaid
Sellega kohus alusetult raskendas süüdistatava olukorda, nende seisukohta selles osas küsimata. 20.4 Ringkonnakohus kaitseõiguse rikkumist selles ei näe.
lg 2 p 2 kohaselt karistatakse unimaguna, kanepi või kokapõõsa ebaseadusliku kasvatamise eest isikuid, kes on varem toime pannud käesolevas jaos sätestatud kuriteo. Ehk siis karistatav tegu on sama, mille toimepanemises A. Lipkinit ka süüdistati. A. Lipkinit süüdistati veel ka
See leidis kohtus tõendamist ning kuna see tegu on toime pandud ajaliselt varem kui kanepitaime kasvatamine, ning
kuulub samuti
-i 12.ptk 1. jakku nagu
, siis tegi kohus õigesti kui kvalifitseeris kanepitaime ebaseadusliku kasvatamise korduva teona
lg 2 p 2 järgi.
lg 6 kohaselt võib kohus lähtudes kohtulikul uurimisel tuvastatud faktilistest asjaoludest muuta kvalifikatsiooni. Vajadust küsida täiendavalt kaitsja ja süüdistatava seisukohta selles küsimuses kohus põhjendatult ei näinud, sest A. Lipkin ja tema kaitsja said avaldada oma seisukohti kõikide süüteokoosseisude suhtes, olles seisukohal, et A. Lipkin tuleb kõikides süüdistuses õigeks mõista. 21. A. Lipkini süüditunnistamine
31 21.1 Maakohus tuvastas, et 10.09.2020 toimunud läbiotsimisel Heki tee korteris Haabneeme alevikus, leiti ja võeti ära kanepiõisikud, taimset puru, peenestatud kanepit, kokku 18,18 gr kanepit, mille THC sisaldus oli 0,77-12%. Kuna leitud kanepiõisikute ja peenestatud kanepi puhul oli THC sisaldus suurem lubatud 0,3%, on tegu kanepiga, mis kuulub psühhotroopsete ja narkootiliste ainete I nimekirja, mistõttu on tegu narkootilise ainega. Ekspertiisiaktiga tuvastati, et leitud 1,85 gr taimse puru näol on tegu psilotsiini/psilotsübiini sisaldavate seente viljakehadega. Tuvastatud on, et ka leitud seente käitlemine on ebaseaduslik
mõttes, sest psilotsiini/psilotsübiini sisalduse tõttu kuuluvad seened narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. A. Lipkin kinnitas, et leitu kuulub talle, kasutab neid enda vajadusteks, meeleolu jaoks, et paar korda aastas panna paika prioriteedid ja püsida vajalikus psüühilises seisundis. 21.2 Kaebuse põhiargumet selles süüdistuses on asjaolu, et kanepil on A. Lipkini jaoks meditsiiniline eesmärk ja tal oli selle jaoks Saksamaal välja antud retsept. A. Lipkinile ei olnud teada, et retsepti Eestis ei tunnustata. Kuna Saksamaa ja Eesti kuuluvad Euroopa Liitu, siis A. Lipkin arvas, et retsept kehtis ka Eestis. 21.3 Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtadega selleski süüdistuses ning neid kõiges kordamata toob välja vaid peamise. A. Lipkin rääkis tõepoolest maakohtus, et ta tarvitab kanepit meeleolu parandamiseks, see aitab tal hoida õiget psüühilist tasakaalu, sest psühholoogi ta ei külasta ja usklik ei ole. Kohtuistungil 13.09.2022 edastas (varem politseile seda ei esitanud) ta kohtule foto Saksamaal väljastatud retseptist. Retseptist tehtud fotolt on näha, et A. Lipkinile on välja kirjutatud 45 gr kanepit, igapäevase tarvitamiskogusega 0,5 gr ja kuus 15,5 gr. Olulisim on aga see, et retsept on A. Lipkinile välja kirjutatud 29.06.2021, so tunduvalt hiljem kui kanep tema valdusest leiti (läbiotsimine 10.09.2020). Hiljem välja kirjutatud retsept ei tee lubatavaks mitmeid kuid varem leitud kanepi olemasolu A. Lipkini valduses, mistõttu igasugused väited võimalikust eksimusest on asjasse mittepuutuvad ning pikemalt leitud kanepi võimalikul lubatavuses ringkonnakohus ei peatu. Eestis väljastatud retsepti A. Lipkinil ei olnud. 22. Aquaplant GS OÜ süüditunnistamine
22.1 Vaidlust ei ole selles, et A. Lipkin juhtis Aquaplant GS OÜ-d. Seega füüsilise isiku poolt süüteo toimepanemise omistamiseks äriühingule, peab olema tuvastatud, et isik pani süüteo toime juriidilise isiku huvides. Käesoleva otsuse p-s 20 ringkonnakohus nõustus maakohtu otsustusega, et A. Lipkin pani toime kuriteo
Maakohus on põhjendatult tuvastanud sellegi, et A. Lipkin korraldas ja tegi ülesandeks Aquaplant GS OÜ töötajatele T.R. ale ja G.D. ile kaupluses erinevate esemete müümise, mille hulka kuulus ka kanepiseemnete müük. G.D. tegeles ka A. Lipkini korraldusel kanepiseemnete tellimisega, neiski asjaoludes vaidlus puudub. 22.2 Maakohus tegi ringkonnakohtu hinnangul, tõendeid õigesti hinnates kindlaks, et A. Lipkin juhatuse liikmena pani kuriteo toime OÜ huvides. Tõendatud on see, et kanepiseemnete ost-müük kajastus raamatupidamises, neid müüdi juurdehindlusega, mis võimaldas OÜ-l teenida tulu (A. Lipkini ütlused kohtus, 09.11.2020 asitõendi vaatlusprotokoll, 8 kd, lk 79-94, 105-110). 22.3 Kanepiseemnete müüki kauplusest Growshop ei vaidlustata ka apellatsioonis. Küll aga esitatakse väide, et kuigi kanepiseemneid müüdi, ei ole teada mida nendega edasi tehti. A. 32 Lipkinil polnud mingit mõju J. Hundi kanepikasvatusele. Viidatakse J. Hundi ütlustele kriminaalasjas, et müümisel ei selgitatud, kuidas ja millisel otstarbel seemneid kasutada. 22.4 Nagu juba A. Lipkini süü
lg 1 järgi, niisamuti on ka äriühingu süü ringkonnakohtu hinnangul asjakohaste tõenditele tuginevate seisukohtadega maakohtus leidnud tõendamist. Väide, et A. Lipkinile ei olnud teada, kas ostetud seemned üldse maha pandi ja kas neist üldse kanep kasvas, ei ole süüst vabastavaks argumendiks nii A. Lipkini kui ka OÜ osas. Nagu juba eelpool sai märgitud, A. Lipkini äriühingule kuuluvas kaupluses müüdi A. Lipkini korraldusel kanepiseemneid varjatult, s.t ainult neile, kes teadsid küsida. Kas seemnete müümise käigus midagi müüjad selgitavad või mitte, ei oma süüteokoosseisu täidetuse aspektist mingit tähtust. Nagu asjas on tuvastatud, ostis ka kaassüüdistatav J. Hunt sellest kauplusest oma kanepikasvatuse rajamiseks kanepiseemneid. Kanepiseemneid soetatakse ilmselge eesmärgiga need maha külvata, et saada kanepitaimi, mille kasvatamine ja edasine käitlemine ei ole Eestis lubatud. Seega kokkuvõtvalt tegi maakohus õige järelduse selles, et A. Lipkin valdas ja andis edasi ehk müüs neid kanepiseemnete sorte, mille turustmine ei ole lubatud ning sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 kohaselt kuulub sellistest seemnetest kasvatatav kanep narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. A. Lipkin pani kuriteo toime Aquaplant GS OÜ huvides. K. Hundi määruskaebus 23. K. Hunt soovib, et ringkonnakohus jätaks temalt välja mõistetud menetluskulud 6870,96 eurot täielikult või osaliselt riigi kanda. Ta põhjendab taotlust sellega, et on töötu, saab peretoetust, mistõttu menetluskulude tasumine on raske. 23.1 Ringkonnakohus määruskaebust ei rahulda. Maakohus märkis, et kuna K. Hunt mõisteti osades kuritegudes (
lg 1 ja § 418 lg 1) õigeks ning vähenes ka süüdistuse maht süüdistustes
§-de 188 lg 2 p 1,2 ja 184 lg 1,2 järgi, siis on põhjendatud jätta 50% p-des 3-8 (määratud kaitsja kohtueelse menetluse ja kohtumenetluse kulud, narko-,DNA-, tulirelva ekspertiisikulud, sõiduki pukseerimisteenuse kulu, vt kohtuotsuse lk 175-176) nimetatud menetluskuludest riigi kanda. Samuti jäeti riigi kanda joobe tuvastamise kulud, kui asjasse mittepuutuvad. Kokku jäeti riigi kanda 5058,46 eurot, K. Hundilt mõisteti välja 5058,46 +sundraha, kokku 6870,96 eurot. Võttes arvesse K. Hundi varalist seisu ja resotsialiseeriumisväljavaateid, määras kohus, et K. Hunt ei pea välja mõistetud menetluskulusid tasuma kohe kohtuotsuse jõustumisel, vaid ositi ühe aasta jooksul. Ringkonnakohus nõustub siin maakohtuga ning ei pea õigeks jätta veel rohkem menetluskulusid riigi kanda. K. Hunt ei ole tõendanud enda varatust või töövõimetust, mistõttu maakohtu otsustus menetluskulude välja mõistmises jääb muutmata.
lg 1 ning § 184 lg 2 p 2 järgi, talle
lg 1 alusel liitkaristuse mõistmises, temalt menetluskulude (ekspertiisikulu) väljamõistmises, valitud kaitsjale maakohtus makstud tasu hüvitamata jätmises ning tema elukohast ära võetud kanepiseemnete konfiskeerimises; 1.2 Aquaplant GS OÜ süüditunnistamises ja karistamises
2. Mõista Andrei Lipkin süüdistuses
3. Tunnistada Andrei Lipkin süüdi
4. Mõista Andrei Lipkinile
lg 1 alusel liitkaristuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 3 päeva, lugeda ärakandmata karistuseks 1 aasta, 5 kuud ja 27 päeva vangistust ning jätta see
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.