← Eesti

1-23-5431/18

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi ja menetluse liik Vaidlustatud kohtuotsus Apellant Apellatsioonimenetluse pooled Asja läbivaatamise viis Tartu Ringkonnakohus

  1. veebruar 2024 1-23-5431 Eesistuja Mario Truu, liikmed Tiit Lõhmus ja Ingeri Tamm Kriminaalasi Aivar Uibo süüdistuses KarS § 4231 järgi, lühimenetlus Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
  2. novembri
  3. a otsus Aivar Uibo kaitsja vandeadvokaat Margo Normann Süüdistatav - Aivar Uibo, isikukood 37503152757, elukoht XXX, väidetavalt laotööline, kriminaalkorras korduvalt karistatud, tõkendit pole kohaldatud Kaitsja - Margo Normann (riigi õigusabi korras) Prokuratuur - esindaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Priit Tõnisson Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
  4. novembri
  5. a otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva otsuse saab kassatsiooni korras vaidlustada prokuratuur või süüdistatava advokaadist kaitsja. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates ringkonnakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  6. Aivar Uibot süüdistatakse karistusseadustiku (KarS) § 4231 järgi selles, et ta juhtis
  7. veebruaril 2023 kella 13.30 paiku Tartus Soome registreerimismärgiga mootorsõidukit Volkswagen Touran, kuigi tal polnud juhtimisõigust ja teda oli varem Pärnu Maakohtu
  8. oktoobri
  9. a otsusega kriminaalasjas nr 1-22-5471 karistatud KarS § 4231 järgi.
  10. Tartu Maakohtu
  11. novembri
  12. a otsusega tunnistati A. Uibo lühimenetluses süüdi KarS § 4231 järgi ja teda karistati 7 kuu pikkuse vangistusega, mida vähendati kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg 2 kohaselt 4 kuu ja 20-päevase vangistuseni. Kohus moodustas KarS § 69 lg 7 ja § 65 lg 2 alusel liitkaristuse, mõistes kohtuotsuste kogumis karistuseks 10 kuud ja 19 päeva vangistust ning rahalise karistuse 40 päevamäära ehk 400 eurot. Maakohus leidis, et süüdistatava süü on tõendatud, põhjendades seda järgmiselt.
  13. Süüdistatav ei andnud kohtus ütlusi. Kohtueelses menetluses eitas ta süüdistuses märgitud asjaoludel auto juhtimist. Süüdistatava sõnul käis ta poes vargil ja läks seejärel poe parklas asuvasse autosse, mida juhtis Janek, kes sõitis ühe maja juurde ja läks tuppa. Janeki ootamise ajal pidas politseipatrull süüdistatava kinni. Süüdistatava telefon oli auto telefonihoidjas, sest ta lasi telefonist muusikat. Kohtus avaldas süüdistatav viimases sõnas, et ta istus kõrvalistmel, aga pidi juhiukse kaudu autosse sisenema ja sealt väljuma, sest kõrvalistuja uks ei avanenud. Midagi sellist süüdistatav kohtueelses menetluses aga ei öelnud, ehkki võiks arvata, et ta oleks sellest kui õigustavast asjaolust juba siis kõnelenud.
  14. Kohus möönis, et tunnistaja M.P. ei tundnud ära kohtueelses menetluses äratundmiseks esitamisel süüdistatavat kui isikut, kes
  15. veebruaril 2023 poest varastas ja sõitis seejärel poe parklast minema. See aga ei välista süüdistatava süüd, kuna ülejäänud tõendikogum kinnitab seda.
  16. Tunnistaja M.A. e ütlustest nähtub, et
  17. veebruaril 2023 varastas ostukäruga mees poest kalamarja. M.A. e sõnul istus mees halli Soome registreerimismärgiga Volkswagen Tourani ja sõitis üksi minema. Tunnistaja tegi mehest pilti ja andis kohale tulnud turvapatrullile sellest teada. Ka M.P. u väitel lahkus poest varastanud mees autoga üksi. Häirele vastanud turvatöötaja M.P. väitel otsis ta tunnistajate osutatud Soome registreerimismärgiga autot, mille leidis hotelli parklast, nähes selles ühte meest. Auto väljus parklast ja peatus ühe maja ees, misjärel lahkus autos olnud musta värvi mütsi ja jope ning tumedate pükstega mees auto juurest. M.P. kutsus politsei ning kohale saabunud politseipatrull pidas mehe kinni. Hiljem veendus M.P. poe videosalvestise põhjal, et kinni peetud mees oli sama isik, kes poest varastas.
  18. veebruaril 2023 turvatöötaja väljakutsele vastanud politseiametnikust tunnistaja E.P. sõnul oli maja juurde pargitud hall Volkswagen Touran, mille esiklaasil asus süüdistatavale kuuluv telefon suunaga juhi poole. Turvatöötaja kirjeldusele vastav mees leiti maja kuuride juurest. Mehe välimus vastas poe videosalvestiselt nähtuvale ja temaks osutus ilma juhtimisõiguseta süüdistatav. Tunnistajate ütlusi kinnitab ka
  19. veebruari
  20. a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, mille järgi kõrvaldati süüdistatav sellel kuupäeval Soome registreerimismärgiga Volkswagen Touranist, sest tal polnud juhtimisõigust.
  21. Lisaks viitavad süüdistatavale kui teo toimepanijale teisedki tõendid: M.A. e tehtud pilt varguse toime pannud mehest, tunnistaja K.K. i ütlused ja
  22. veebruari
  23. a kiirmenetluse otsus süüdistatava suhtes. M.A. e pildilt nähtub, et varguse toime pannud ja autoga poe juurest lahkunud vanem mees kandis tumedaid riideid ja mütsi. Pildilt nähtuva mehe kirjeldus kattub M.P. ja E.P. kirjeldusega autot juhtinud mehest. Pildil olev mees on ilma kahtlusteta süüdistatav. Süüd tõendavad kaude ka K.K. i ütlused selle kohta, et tema teada kasutab just süüdistatav kõnealust Volkswagen Tourani.
  24. Kuna süüdistatavat karistati Pärnu Maakohtu
  25. oktoobri
  26. a otsusega kriminaalasjas nr 122-5471 KarS § 4231 järgi, täitis tema tegu
  27. veebruaril 2023 uuesti KarS § 4231 objektiivse koosseisu. Süüdistatav pani selle toime kavatsetult KarS § 16 lg 2 tähenduses. APELLATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Apellatsioon
  28. Maakohtu otsuse vaidlustas süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Margo Normann, kes taotleb selle tühistamist ja kaitsealuse õigeksmõistmist. Kaitsja seisukohad on lühidalt järgmised. Pole 2

(6)tõendatud, et süüdistatav pani toime süüdistuses märgitud teo. Kohus hindas tõendeid valesti. Vaidlustatud otsus on rajatud lubamatult tunnistajate öeldule selle kohta, et nad tundsid süüdistatava ära autot juhtinud mehe riietuse järgi. M.P. nägi poes varastanud meest, aga ei tundnud selle isikuna ära süüdistatavat äratundmiseks esitamisel. Samuti eksis ta auto registreerimismärgi numbritega. Teistele tunnistajatele ei esitatud süüdistatavat äratundmiseks. Nemad on kirjeldanud poe juurest Volkswagen Touraniga lahkunud meest pelgalt musta mütsi ja jope ning tumedate pükste järgi. Riietuse kirjeldusest ei piisa, lugemaks tuvastatuks, et just süüdistatav sõitis autoga poe parklast minema. Tunnistajate öeldu ei asenda äratundmiseks esitamist. M.P. sai väidetava varga tundemärgid klienditeenindajalt, kelle nime ta ülekuulamisel ei mäletanud. Need võis talle anda M.P. , kes ise aga süüdistatavat ära ei tundnud. Tunnistajate ütlustest ei nähtu Volkswagen Tourani salongi kirjeldust, mis võimaldaks järeldada, et poe juurest sellega lahkunud isik oli tõesti üksi. Seda autot pole ka pildistatud. Samuti ei tõenda süüd mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, sest E.P. sõnul leiti süüdistatav maja hoovist, mitte autoroolist. Süüdistatav ei saanud autot juhtida sellegi pärast, et tal polnud autovõtmeid, sest auto teisaldati puksiiriga. Vastus apellatsioonile 9. Apellatsioonile esitas vastuväited Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Priit Tõnisson, kes palub jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Prokurör nõustub kohtu tõendite analüüsiga. Tõendite vaba hindamise põhimõtte järgi pole tõenditel ettemääratud kaalu. Seetõttu ei saa äratundmiseks esitamist pidada võrreldes teiste tõenditega iseenesest kaalukamaks tõendiks. Olgugi et M.P. ei tundnud süüdistatavat ära, ei teki teisi tõendeid kogumis hinnates tõsiseltvõetavat kahtlust süüdistatava süüs. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT (
  1. a)Sissejuhatus 10. Kolleegium leiab maakohtuga nõustudes, et süüdistatav pani toime talle süüks arvatud teo. Vaidlustatud otsuses sisalduv tõendite analüüs on üksikasjalik, kõrvutatud on nii prokuratuuri versiooni kasuks kui ka vastu kõnelevaid tõendeid ja näidatud jälgitavalt, miks on süüstavad tõendid kaalukamad. Apellatsiooniväited maakohtu seisukohti ei kummuta. Kuna maakohus ei eksinud süüdistatava süüditunnistamise aluseks olevate asjaolude tuvastamisel, ei pea kolleegium vajalikuks seda osa vaidlustatud otsusest KrMS § 342 lg 3 p 1 alusel täiel määral korrata, vaid keskendub eeskätt apellandi argumentidele vastamisele. Samas väljub kolleegium apellatsiooni piirest, peatudes süstemaatilisuse tunnuse kindlakstegemisel süüdistatava teos ja tahtluse küsimusel. Lõpetuseks võtab kolleegium kokku apellatsioonimenetluse tulemuse. (
  2. b)Apellatsioon 11. Kolleegium peab ekslikuks kaitsja arusaama, just nagu oleks äratundmiseks esitamise protokoll isiku tuvastamisel aprioorselt kaalukam kui mõni teine tõend (nt tunnistaja ütlused). Ühtlasi ei nõustu kolleegium kaitsjaga selles, et maakohtu otsus põhineb lubamatult selliste tunnistajate ütlustel, kes kirjeldasid kõigest toimepanija riietust. Kuigi tunnistaja M.P. ei osutanud äratundmiseks esitamisel süüdistatavale, pole see määrav, sest ülejäänud süüstavate tõendite kogum veenab ilma kahtlusi jätmata selles, et just süüdistatav varastas 22. veebruaril 2023 poest ja lahkus seejärel üksi Soome registreerimismärki kandva Volkswagen Touraniga. 12. KrMS § 61 lg-tes 1 ja 2 on sätestatud menetlusõiguse aluspõhimõte, täpsemini tõendite vaba hindamise põhimõte, et ühelgi tõendil ei tohi olla kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu ja 3
(6)kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt (vt nt RKKK 22.10.2021, 1-20-2883/30, p 27). Seega pole asjakohane kaitsja väide äratundmiseks esitamise protokolli kaalu kohta võrreldes teiste tõenditega. Maakohtu otsusest nähtub selgelt ja nõustumisväärselt, millise hinnangu andis kohus ühele või teisele tõendile ja missuguse kaalu neile omistas, eksimata tõendite vaba hindamise põhimõtte vastu. Vaatamata äratundmiseks esitamise protokolli kantule on eeskätt tunnistajate M.A. e, M.P. ja E.P. (aga õieti ka M.P.
  1. u)ütlustega tõendatud, et just süüdistatav varastas 22. veebruaril 2023 poest ja sõitis pärast seda poe eest halli värvi Volkswagen Touraniga üksi minema (vt kokkuvõtlikult käesoleva otsuse p 5). Nende tunnistajate ütlused haakuvad omavahel ja osutavad ilma kahtlusi jätmata süüdistatavale kui teo toimepanijale. Tähelepanu väärivad ka näiteks M.A. e tehtud foto varguse toime pannud mehest (KoTo, tl 7) ja K.K. i ütlused selle kohta, kuidas tema teada kasutab süüdistatav kõnealust Volkswagen Tourani (KoTo, tl 4). 13. M.P. ülekuulamise protokollist nähtub, et kohal olnud poetöötajad kirjeldasid talle lühidalt poest varastanud meest ja temaga koos olnud teist meest ning autot (Soome registreerimismärgiga halli värvi Volkswagen Tourani), millega väidetava varguse toime pannud mees lahkus (KoTo, tl 2). M.P. sõnul asus ta otsima kirjeldusele vastavat autot, mitte isikut, ja kui ta auto leidis, märkas ta, et autoroolis on ühtlasi poest saadud kirjeldusele vastav mees. Hiljem veendus M.P. , et sama mees nähtub ka poe turvakaamera videosalvestiselt. Seega ei tundnud M.P. süüdistatavat ära mitte (ainult) riietuse, vaid (
  2. ka)selle järgi, et talle poes kirjeldatud autot juhtis samuti sealt saadud kirjeldusele vastav mees (kes kandis musta jopet ja mütsi ning tumedaid pükse). M.A. e väitel sõitis poe juurest Soome registreerimismärki kandva Volkswagen Touraniga üksi minema just kalamarja ja šokolaadi varastanud mees. Temaga kaasas olnud teine mees lahkus jalgsi (KoTo, tl 6). M.A. e tehtud pilt turvakaamera videosalvestiselt ja M.P. ule äratundmiseks esitatud süüdistatava foto kinnitab seda, et ostukäruga mees, kes M.A. e sõnul poest varastas ja mõni hetk hiljem talle asjad andis, kuid seejärel põgenes, sõites Volkswagen Touraniga üksi minema, on väljaspool mõistlikku kahtlust süüdistatav (vrd KoTo, tl 7 ja 13). M.A. e ütlused kõlavad täienisti kokku M.P. u öelduga (KoTo, tl 10). Kõnekas on ka politseiametnik E.P. räägitu, kuidas ta märkas turvatöötaja väljakutse peale ühe maja juurde pargitud Soome registreerimismärgiga Volkswagen Tourani, mille esiklaasi küljes oli juhi poole suunatud ja hiljem tuvastatu kohaselt süüdistatavale kuuluv mobiiltelefon. Autost eemal kuuride juurest leiti süüdistatav, kes selgitas enda sealviibimist E.P. sõnul ebausutavalt ja kes sealse elaniku väitel, kellega E.P. kohapeal suhtles, oli võõras (KoTo, tl 15). 14. Ehkki M.P. ei osutanud äratundmiseks esitamisel süüdistatavale, nähtub sellel toimingul kasutatud fototabelist, et see isik, keda M.P. teo toimepanijaks pidas, on laubast allapoole süüdistatavaga mõneti sarnane (KoTo, tl 13). Võttes arvesse sedagi, et süüdistatav kandis poes musta mütsi, ei saa menetleja fototabelil kasutatud teisele isikule osutamist pidada kuigi määravaks, rääkimata sellest, et ülejäänud süüstavad tõendid, aga ka M.P. u enda ütlused toetavad süüdistust. Kolleegium ei pea erinevalt kaitsjast oluliseks sedagi, et M.P. ei mäletanud täpselt, millised numbrid olid kõnealuse Volkswagen Tourani registreerimismärgil. M.P. sõnas ülekuulamisel, et „[n]umbrid võisid olla 816, aga need ei pruugi õiged olla“ (KoTo, tl 10). Seega ei sea M.P. u öeldu kahtluse alla seda, et süüdistatav oli see, kes varastas poest ja kellega M.P. seejärel kokku puutus, kuni süüdistatav põgenes üksi autoga. 15. Kolleegium märgib ka seda, et süüdistuse ümberlükkamiseks ei piisa paljasõnaliste süüdistust kritiseerivate argumentide esitamisest (vt nt RKKK 16.06.2023, 1-21-5633/135, p 60 koos viitega). Kaitsepool peab enda väiteid aktiivselt tõendama, esitades tõendid niisuguste väidete õigsuse kinnitamiseks või vähemalt luues menetlejale reaalse võimaluse kaitseargumentide kontrollimiseks. Riigikohus on selgitanud, et selle tegemata jätmisel pole põhjust kõneleda 4
(6)süüdistusversiooni suhtes tekkinud kahtlustest, mis tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks (vt nt RKKK 03.04.2020, 1-18-2232/179, p 67 koos viidetega ja 07.05.2009, 3-1-1-21-09, p 11.2). Samuti ei tähenda süüküsimuse lahendamisel kõrvaldamata kahtlus KrMS § 7 lg 3 mõistes seda, et juhul, kui teised tõendid kaitseversiooni üldse ei toeta, tuleks kohtul võtta aluseks süüdistatava jaoks soodsaim versioon. Kaitseversioon peab olemuslikult haakuma kriminaalasjas kinnitust leidnud tõendikogumiga. Kui see nii pole, ei saa rääkida süüküsimust puudutavast kõrvaldamata kahtlusest KrMS § 7 lg 3 järgi (vt nt RKKK 27.06.2016, 3-1-1-49-16, p 21).
  1. Seetõttu ei piisa prokuratuuri versiooni kahtluse alla seadmiseks üksnes süüdistatava väidetust, et autot juhtis keegi Janek ning et süüdistatav oli sunnitud autosse sisenema ja sealt väljuma juhipoolse ukse kaudu, sest kõrvalistujapoolne uks ei avanenud. Kaitsepool pole esitanud ühtki usaldusväärset tõendit nende väidete kinnituseks. Liiati ei sõnanud süüdistatav kohtueelses menetluses midagi autosse sisenemise ja väljumise kohta juhipoolse ukse kaudu, vaid rääkis sellest alles kohtus viimases sõnas. Kolleegium kordab, et tunnistajate ütlustega on usaldusväärselt tuvastatud, et autos oli just süüdistatav ja ta viibis seal üksi. Kaitsja märgitu, et ükski tunnistajatest ei kirjeldanud Volkswagen Tourani salongi ning sellest autost ei tehtud ka pilti, ei mõjuta hinnangut tunnistajate ütluste usaldusväärsusele.
  2. Kaitsja arvates pole süüdistatava sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusel tõenduslikku väärtust, sest ta peeti kinni maja hoovis, mitte autos. Kuigi kaitsjal on õigus selles, kus süüdistatav kinni peeti, räägib sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus koos teiste tõenditega siiski sellest, et süüdistatav oligi autot juhtinud isik. Lisaks leiab kolleegium, et isegi kui seda otsust tõendina esitatud poleks, ei kõigutaks see järeldust süüdistatava süüdioleku kohta.
  3. Samuti on põhjendamatu kaitseväide, et süüdistatav ei saanud autot juhtida, sest tal polnud kinnipidamisel autovõtmeid. Menetletava asja lahendamise seisukohalt pole oluline, kas süüdistataval olid tema kinnipidamise hetkel autovõtmed või mitte. Ta võis võtmetest vabaneda autost eemaldumise ja kinnipidamise vahele jääval ajal. Määrav on ülejäänud tõendikogum, mis osutab ühemõtteliselt süüdistatavale kui talle süüks arvatud teo toimepanijale. (c) Väljaspool apellatsiooni piire Süstemaatilisuse tunnus
  4. Kolleegium osutab apellatsiooni piirest väljudes, et süüdistuses ja maakohtu otsuses on süstemaatilisuse tuvastamisel tuginetud üksnes sellele, et süüdistatav on varem süüdi tunnistatud ja teda karistati KarS § 4231 järgi Pärnu Maakohtu
  5. oktoobri
  6. a otsusega kriminaalasjas nr 1-22-
  7. Millegi enamaga pole süstemaatilisuse tunnuse täidetuks lugemist põhjendatud. Kolleegiumi hinnangul pidanuks nii prokuratuur kui ka maakohus täpsemini näitama, miks saab süüdistatava tegu käsitada süstemaatilisena. Teo süstemaatilisus KarS § 4231 järgi on eriline isikutunnus (KarS § 24 lg 1). See kätkeb liiklusnõude sarnast ja pidevat eiramist ning selle tuvastamiseks ei piisa pelgalt vähemalt kolmest sõidukorrast, vaid kindlaks peab tegema sellegi, kas nende kordade vahel oli sisemine seos: harjumuspärane ja järjepidev ilma juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimine (vt RKKK 15.06.2021, 1-20-3067/33, p-d 10 ja 11).
  8. Samas Riigikohtu praktika järgi piisab sisuliselt vaid viitest varasemale kohtuotsusele selleks, et lugeda tuvastatuks teo toimepanemine süstemaatiliselt KarS § 4231 mõistes (vt RKKK 15.06.2021, 1-20-3067/33, p-d 16 ja 17). Kolleegium juhindub sellest seisukohast, lisades käsiloleval juhul kõnealuse tunnuse täidetuse kohta järgmist. Süüdistuses märgitud Pärnu Maakohtu otsusest selgub, et süüdistatav juhtis autot ilma juhtimisõiguseta
  9. septembril 2019,
  10. märtsil 2020 ja
  11. mail 2020, mille eest karistati teda KarS § 4231 järgi Tartu Maakohtu 5
(6)
  1. jaanuari
  2. a otsusega kriminaalasjas nr 1-20-
  3. Seejärel juhtis ta autot uuesti ilma juhtimisõiguseta
  4. septembril 2021, mis päädis Pärnu Maakohtu
  5. oktoobri
  6. a otsusega kriminaalasjas nr 1-22-
  7. Praegu menetletaval juhtumil sõitis süüdistatav ilma juhtimisõiguseta
  8. veebruaril
  9. Selline arv rikkumisi ca kolme ja poole aasta jooksul osutab juba eelduslikult teo süstemaatilisusele, sõltumata sellest, et käsilolevas asjas tuvastatud rikkumist eraldab eelmisest rikkumisest arvestatav ajavahemik (vt samuti RKKK 15.06.2021, 1-203067/33, p 17). Kuna kaitsepool pole ka süüdistatava teo süstemaatilisust millegagi ümber lükanud, nõustub kolleegium maakohtuga, et see koosseisutunnus on täidetud. Tahtlus
  10. Kolleegium märgib sedagi, et maakohtu hinnangul tegutses süüdistatav kavatsetult (KarS § 16 lg 2), kuid vaidlustatud otsusest ei nähtu päris üheselt, millistel asjaoludel on tõendatuks loetud kavatsetuse voluntatiivne element. Tahtluse tuvastamisel on oluline nii selle intellektuaalne element ehk koosseisupäraste asjaolude teadmine kui ka voluntatiivne element ehk koosseisupäraste asjaolude tahtmine (vt nt RKKK 03.05.2019, 1-17-5883/77, p 13). Kavatsetuse voluntatiivne element on KarS § 16 lg 2 järgi süüteokoosseisule vastava asjaolu eesmärgiks seadmine (vt ka RKKK 14.11.2019, 1-18-4372/82, p 26).
  11. Maakohus keskendus kavatsetuse intellektuaalsele elemendile: „Nimelt juhtis A. Uibo 22.02.
  12. a sõidukit, teades, et tal ei ole juhtimisõigust ja et teda on varem juba, viimati vaid veidi enam kui 4 kuud tagasi, süstemaatilise ilma juhtimisõiguseta juhtimise eest karistatud. Seega teadis A. Uibo, et uuesti ilma juhtimisõiguseta mootorsõidukit juhtides päädib see vahelejäämisel uue karistusega antud rikkumise eest. Tema sellist teadlikkust kinnitab kohtu hinnangul ka eelpool mainitu, et ta lahkus enne politsei saabumist sõiduki juurest maja kuuride juurde ning et ta on asunud menetluses väitma, et sõidukit juhtis teine isik.“ Kuigi esmapilgul jääb mulje, et maakohus räägib vaid kavatsetuse intellektuaalsest elemendist (kasutades sõnu „teadis“ või „teadlikkus“), järeldub kolleegiumi arvates tsiteeritud seisukohtadest lisaks teadmiskomponendile siiski ka see, et süüdistataval oli eesmärk ehk siis ta soovis autot ilma juhtimisõiguseta süstemaatiliselt juhtida ja tegigi seda. Seega võib kavatsetuse lugeda tuvastatuks. (d) Kokkuvõte
  13. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu
  14. novembri
  15. a otsuse muutmata ja kaitsja apellatsiooni rahuldamata.
  16. Ringkonnakohus määras
  17. jaanuari
  18. a määrusega kohtumenetluse pooltele taotluste esitamise tähtaja kuni
  19. jaanuarini
  20. Kaitsja ei esitanud selle tähtaja jooksul riigi õigusabi tasu taotlust. Mario Truu Tiit Lõhmus Ingeri Tamm (allkirjastatud digitaalselt) 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.