Hagi alus ja kohtu selgitused
) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. 3. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (
Kohus peab siiski vajalikuks selgitada järgmist. Käesolevas asjas on hagi aluseks kostja ja Swedbank AS vahel 14.02.2020 sõlmitud ning 03.06.2021 lepinguga muudetud Gold vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust nr 20-013692-RK tulenev võlgnevus. Hageja nõuab kostjalt kohustust, mis tuleneb tarbijakrediidilepingutest. Hagiavalduse kohaselt hindas 2 Swedbank AS (laenuandja) kostja (laenusaaja) krediidivõimelisust laenusaaja taotluse ja laenusaaja Swedbankis asuva pangakonto väljavõtte põhjal (dtl 35-36). Swedbank AS tuvastas, et krediitkaardilepingu väljastamisele eelnenud 6 kuu jooksul laekus laenusaaja kontole sissetulek tööandajalt X OY ja keskmine töötasu suurus oli 1 329 eurot. Samuti tuvastati, et laenukohustused Swedbanki es lepingu sõlmimisel puudusid ning väljaspool Swedbank AS-i olid laenusaajal krediidikohustused igakuise maksega 500 eurot (laenukohustus tööandjale jäägiga 1 000 eurot). Olemasolevad igakuised krediidikohustused koos väljastatava laenu kuumaksega (juhul kui kasutusse on võetud kogu krediitkaardi limiit on maksimaalselt intressimakse kuus 19,80 eurot) moodustasid laenusaaja sissetulekust ca 39,11%. Creditinfo maksehäired krediitide väljastamise ajal puudusid. Swedbank AS kinnitas, et teostas kliendi krediidivõimelisuse kontrolli, krediidivõimekuse hindamiseks esitatud ja kogutud teave on olnud piisavalt selge ning krediitide väljastamisel oli laenusaaja maksevõimeline. Eelnevat kinnitas laenuandja hinnangul ka asjaolu, et laenuvõtja täitis lepingutest tulenevaid kohustusi ca 2,9 aastat. Hageja poolt esitatud andmete põhjal on kohus seisukohal, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamist põhimõtet. Hageja on põhistanud, et laenuandja kontrollis vajaliku põhjalikkusega kostja krediidivõimelisust, võttes arvesse kostja tausta, sissetulekuid ning kohustusi. Kohtu hinnangul leidis laenuandja põhjendatult, et kostja on krediidivõimeline ja suuteline tasuma oma igakuisest sissetulekust lepingust tulenevaid kohustusi. 4.
lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil.
lg 12 kohaselt võib olenemata käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, maksekäsu kiirmenetluse üleminekul hagimenetluseks käesoleva seadustiku § 486 lõike 1 punktis 2 sätestatu kohaselt kohtu määruse alusel toimetada hagiavalduse kätte avalikult, kui makseettepaneku koostanud kohus on makseettepanekut võlgnikule kätte toimetades täitnud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud avaliku kättetoimetamise eeldused. Käesolevas tsiviilasjas ei õnnestunud Pärnu Maakohtul maksekäsu kiirmenetluse raames kostjale makseettepanekut kätte toimetada. Rahvastikuregistri andmetel on kostja elukoha aadressideks xxxx. Lisa-aadressina on registrisse märgitud xxx Hagiavalduses on kostja elukohana märgitud xxx. Kohtul ei ole õnnestunud nimetatud aadressidel kostjale menetlusdokumente kätte toimetada (xxx korteriomanik kinnitas, et võlgnik ei ela antud aadressil; võlgniku poeg kinnitas, et aadressid xxxx on kehtetud ning võlgnik elab kusagil Hispaanias). Kuivõrd kohtul ei ole vaatamata mõistlikele pingutustele ja tehtud päringutele õnnestunud kostja elu- ja viibimiskohta välja selgitada, ei ole kohtule kostja tegelik elu- ja/või viibimiskoht jätkuvalt teada ning kohtu hinnangul on põhjendatud toimetada kostjale käesolev kohtuotsus kätte avalikult. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine 5.
lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
lg 1 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohus jätab menetluskulud
3 6. Juhindudes
lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on
Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli hagilt hinnaga kuni 1 500 eurot tasuda riigilõiv summas 280 eurot. Põhjendatud on hageja menetluskuluna kostjalt välja mõista riigilõiv summas 280 eurot. 7.
lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjalt välja menetluskuludelt viivise alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 8. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (
(allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.