← Eesti

2-23-125764/26

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-23-125764 Otsuse avalikult tegemise aeg teatavaks

  1. veebruar 2024, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tarmo Tina Kohtuasi X hagi Y vastu elatise nõudes Hagihind 2342,97 eurot Menetlusosalised esindajad ja nende Hageja: X (ik xxxxxxxxxxxx, elukoht xxx) Hageja seaduslik esindaja: C (ik xxxxxxxxxxxx, elukoht xxx, e-post: xxx) Kostja: Y (ik xxxxxxxxxxxx, elukoht xxx, e-post: xxx) Kirjalik menetlus Menetluse liik RESOLUTSIOON
  2. Hagi rahuldada.
  3. Välja mõista Y`ilt X kasuks alates kohtuotsuse jõustumisest kuni X täisealiseks saamiseni igakuine elatis 260, 33 eurot (baassumma 249,78 eurot, lisandub 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast 50,55 eurot, millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot) mis muutub iga aasta
  4. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
  5. Elatis tasuda iga kuu 10-ks kuupäevaks C arvelduskontole selgitusega „elatis X“. 1 Menetluskulud
  6. Jätta poolte menetluskulud poolte enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. HAGEJA NÕUE
  7. Hagiavalduse kohaselt on kostja hageja isa. Vanemate kooselu lõppes 24.06.2021, abielu lahutus jõustus 31.08.
  8. Alates 04.04.2023 elab hageja ainult emaga. Kostja on tasunud hageja 100 kuni 200 eurot kuus. Laps viibib isa juures keskmiselt 4-5 päeva kuus. Hageja seadusliku esindaja töötasu on 701,52 eurot, lastetoetus 160 eurot ja pension 318 eurot. Emale kuulub korter aadressil xxx ja sõiduauto Volkswagen Passat

(2011). Kohustusteks on autoliising 200 eurot kuus (kuni 2026) ja väikelaen 180 eurot kuus (kuni 2032). Hageja palub kostjalt välja mõista elatise miinimummääras, s.o 260,33 eurot, kuid mitte vähem, kui PKS § 101 alusel arvutatud summa, kuni hageja täisealiseks saamiseni 20.03.
  2. Hageja esindaja on alates 22.07.2023 pidanud logi hageja viibimise kohta kostja juures, mh alates augustist
  3. a kuupäeva- ja kellaajalise täpsusega (kuvatõmmis lisatud). Kostja poolt hagi vastuses märgitud kuupäevad ei vasta osaliselt tegelikkusele. Samuti peab hageja esindaja vajalikuks märkida, et kohtupraktikas lähtutakse PKS § 101 lg 6 mõttes ööpäevade arvu kindlakstegemisel täisööpäevast 24 tundi või selle võimatusel ühes kuus veedetud tundide arvust (Tallinna Ringkonnakohtu 12.05.2023 otsus tsiviilasjas nr 2-22-744). Osadel kostja vastuses märgitud päevadel, millega kostja näitab hagejaga koos viibitud aega, viibis hageja tegelikult kostja juures alla 24 h, mõnel nendest päevadest vaid paar tundi.
  4. Hageja viibis kostja juures augustis 2023 ligikaudu 3 ööpäeva ja septembris ning oktoobris 2023 ligikaudu 2 ööpäeva. Samuti kajastuvad kostja vastuses päevad, mil hageja ei viibinudki kostja juures (01.08, 04.08, 10.08, 18.08, 19.08, 01.09). Pärast hagiavalduse esitamist ei ole hageja viibinud ühelgi kuul kostja juures 7-15 ööpäeva, mis annaks aluse elatise vähendamiseks. Hageja viibib Kohtla-Järve xxx linnaosas ka muul ajal, mitte ainult nendel päevadel, kui viibib kostjaga, kuna seal elavad hageja vanaema ja sõbrad, kellega hageja aegajalt koos aega veedab. Samuti ei ole lapse viibimine kostja ema (või teiste sugulaste) juures võrdsustatav teise vanema ülalpidamisel olemisega (Tallinna Ringkonnakohtu 08.09.2023 otsus tsiviilasjas nr 2-21-12205). KOSTJA VASTUS
  5. Peale seda kui hageja hakkas elama ema juures oli ta pidevalt ka kostja juures. Juulikuus viibis hageja kostja juures 6 päeva, augustis 8 päeva ja septembris 4 päeva. Alates 01.04.2023 baassumma on 249,78 eurot, keskmine palk 1685 eurot ning toetus 80 eurot. Võttes arvesse asjaolu, et hageja veetis kostja juures igakuiselt vähemalt 7 päeva ehk (7 * 100)/15= 46,67 %, tuleb vähenda elatist selle protsendi võrra. Seega kostjalt välja mõistetava elatise määr peaks olema (249,78 + 1685 * 0,03 - 80/2) – 46,67 % = 138,83 eurot. KOHTU PÕHJENDUSED 2
  6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 kohaselt võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled olid nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb rahuldada. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja elab oma ema juures. Perekonnaseaduse (PKS) §-de 96 ja 97 p 1 järgi on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise miinimummääras muutuva suurusena. Kostja väitel peaks elatise suurus olema 138,83 eurot kuus, kuna hageja viibib kostja juures igakuiselt vähemalt 7 ööpäeva.
  7. Riigikohus on selgitanud, et PKS § 101 lg-t 6 on põhjendatud tõlgendada selliselt, et kohus vähendab proportsionaalselt PKS § 101 alusel arvutatud elatise suurust sõltumata poolte väidetest eeldusel, et asjaolu, et lahuselava vanema juures viibimise aeg jääb vahemikku keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, nähtub suhtluskorda reguleerivast kohtulahendist või kui vanemad selle asjaolu üle ei vaidle. Muudel juhtudel saab kohustatud vanema juures viibimise aeg kõne alla tulla mõjuva põhjusena elatise vähendamiseks alla miinimummäära PKS § 102 lg 2 mõttes. Näiteks juhul, kui lapsega suhtlemise kord ei ole kohtulahendiga kindlaks määratud või kui kohustatud vanema juures viibimise aeg põhineb vanemate kokkuleppel või praktikas väljakujunenud elukorraldusel, muu hulgas juhul, kui kohustatud vanema juures viibimise aeg on lühem kui seitse ööpäeva kuus või kui vanemad vaidlevad selle üle, kas kohustatud vanema juures viibimise aeg jääb vahemikku keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus. Mõjuvale põhjusele PKS § 102 lg 2 mõttes peab aga tuginema kohustatud vanem ehk kostja, kes peab mõjuva põhjuse aluseks olevad asjaolud välja tooma ja neid ka tõendama (RKTKo 2-19-19160 p-d 14.7, 15.2, 15.5).
  8. Pooled ei ole väitnud, et kostja suhtluskord lapsega, kust nähtuks et laps viibib keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus kostja juures, oleks kohtu poolt kindlaks määratud. Samuti vaidlevad pooled selle asjaolu üle, millest tulenevalt ei ole põhjendatud elatise vähendamine PKS § 101 lg 6 alusel sõltumata poolte väidetest. Kohtu hinnangul ei ole kostja ka tõendanud, et hageja viibib tema juures seitse kuni viisteist ööpäeva kuus. Kohus on 22.01.2024 kostjale mh. selgitanud, et kostja peab oma väidet hageja tema juures viibimise aja kohta tõendama ja andnud tõendite ja taotluste esitamiseks ka tähtaja. Seega oli kostjal võimalik tõendada, et laps viibib tema juures väidetud aja, kuid kostja selle kohta kontrollitavat arvestust ega seda kinnitavaid tõendeid ei esitatud.
  9. Õige on hageja seisukoht, et PKS § 101 lg 6 mõttes ööpäevade arvu kindlakstegemisel lähtutakse täisööpäevast 24 tundi või selle võimatusel ühes kuus veedetud tundide arvust ning et lapse viibimine vanema sugulaste juures ei ole võrdsustatav teise vanema ülalpidamisel olemisega. Eeltoodu alusel ei ole kostja tõendanud PKS § 102 lg 2 mõttes mõjuva põhjuse olemasolu, mis annaks aluse elatise vähendamiseks alla PKS § 101 alusel arvutatud elatise suurust. Teisi vastuväiteid kostja esitanud ei ole. Kostjal on piisav sissetulek (1599,47 eurot kuus), et tasuda elatist miinimummääras. Menetluskulud Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2). TsMS § 164 lg 1 kohaselt alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. 3 Kohus jätab poolte menetluskulud poolte enda kanda ja seetõttu ei määra kindlaks menetluskulude rahalist suurust. Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.