← Eesti

1-24-1517/6

Obsah (4)§ 266§ 68§ 74§ 75

1-24-1517 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. märts 2024, Rapla Kriminaalasja number 1-24-1517 (24263050058) Kohtukoosseis kohtunik Endla Ülviste Koht

§ 266

lg 2 p 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Aarne Pruus Süüdistatav Markus Viljas isikukood: 39907102017; elukoht: xxx; EV kodanik; põhiharidus; emakeel: eesti keel; töökoht: ei tööta; varem kriminaalkorras karistatud 1-l korral. Kahtlustatavana kinni peetud 01.02.-02.02.2024, s.o 2 päeva. Kaitsja vandeadvokaat Natalja Suvorova (süüdistatav ei soovinud kaitsja osavõttu kohtuistungist) RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §- dest 248 lg 1 p 5 ja 249 kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Markus Viljas

§ 266lg 2 p 1 järgi ning mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

2.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistus 2 (kaks) päeva ning lugeda kandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. 3.

§ 74

lg 1 ja lg 3 alusel jätta mõistetud vangistus täielikult tingimisi kohaldamata, kui Markus Viljas ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuulisel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75lg 1 p- des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid.

Käitumiskontrolli ajal on Markus Viljas kohustatud: 1) elama oma alalises elukohas: xxx. 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; Lk 1 / 4 1-24-1517 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 4.

§ 75

lg 2 p 4 alusel on Markus Viljas kohustatud kohtuotsuse jõustumisest kuni käitumiskontrolli lõpuni üks kord kuus tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi biomarkeri fofatidüületanooli (PEth) määramiseks ning esitama vastava vereanalüüsi vastuse kriminaalhooldusametnikule viimase määratud tähtajaks. Juhul, kui süüdistatava PEth näit on suurem kui 50 ng/ml, peab iga järgmise analüüsi PEth näit olema eelmisest väiksem. Kui süüdistatav saavutab PEth näidu, mis on 50 ng/ml või alla selle, tuleb edaspidi PEth vereanalüüse anda ja analüüsitulemusi kriminaalhooldusametnikule esitada kriminaalhooldusametniku äranägemisel ja määratud ajaks, kuid mitte tihedamini kui üks kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kvartalis. Lisaks peab sellisel juhul olema iga järgmine analüüsi PEth näit samuti 50 ng/ml või alla selle.

  1. Katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 20.03.
  2. Käitumiskontrolli nõuete ja kohustuse kohaldamist alustatakse pärast kohtuotsuse jõustumist.
  3. Tsiviilhagi: Rahuldada I M tsiviilhagi ja VÕS § 1043 alusel mõista Markus Viljaselt välja 1497,50 eurot, mis tuleb kanda I M arveldusarvele xxx Swedbank AS-is.
  4. KrMS § 175 lg 1 p 4, 9 ja § 179 lg 1 p 2 ning KrMS § 180 lg 3 alusel välja mõista Markus Viljaselt riigituludesse menetluskuludena kokku 1361,76 eurot: määratud kaitsjale määratud tasu 131,76 eurot ja sundraha, s.o 1230 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada menetluskulude tasumine ositi 12 (kaheteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt 10ndaks kuupäevaks 113,48 eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE522200221013264447 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või EE957700771001523585 LHV Pank AS-is, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber
  5. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kannatanu on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Lk 2 / 4 1-24-1517 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Markus Viljasele on esitatud süüdistus selles, et tema 01.02.2024 kella 10.39 ajal tungis ukse lõhkumise teel ebaseaduslikult valdaja tahte vastaselt xxx asuvasse I M-le kuuluvasse korterisse, mis oli antud tema ema M M kasutusse. Seega Markus Viljas pani oma tahtliku tegevusega toime valdaja tahte vastaselt elamiseks kasutatavasse ruumi ebaseadusliku tungimise, see on

§ 266lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Prokurör nõuab kohtus Markus Viljase süüdi tunnistamist ja karistamist § 266 lg 2 p 1 järgi vangistusega 1 aasta.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 01.02.202402.02.2024, s.o 2 päeva karistusaja hulka, seega kandmisele kuulub vangistus 11 kuud 28 päeva, mis jätta

§ 74

lg 1 ja 3 alusel tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle

§-s 75 lg 1 p 16 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, mille kohaselt süüdimõistetu kohustub: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 4 alusel on süüdistatav kohustatud kohtuotsuse jõustumisest kuni käitumiskontrolli lõpuni üks kord kuus tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi biomarkeri fofatidüületanooli (PEth) määramiseks ning esitama vastava vereanalüüsi vastuse kriminaalhooldusametnikule viimase määratud tähtajaks. Juhul, kui süüdistatava PEth näit on suurem kui 50 ng/ml, peab iga järgmise analüüsi PEth näit olema eelmisest väiksem. Kui süüdistatav saavutab PEth näidu, mis on 50 ng/ml või alla selle, tuleb edaspidi PEth vereanalüüse anda ja analüüsitulemusi kriminaalhooldusametnikule esitada kriminaalhooldusametniku äranägemisel ja määratud ajaks, kuid mitte tihedamini kui üks kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kvartalis. Lisaks peab sellisel juhul olema iga järgmine analüüsi PEth näit samuti 50 ng/ml või alla selle. Kuriteoga tekitati varalist kahju I M-le, kes on esitanud tsiviilhagi varalise kahju 1497.50 eurot nõudes. Kannatanu I M palub hüvitada õigusvastaselt tekitatud kahju arveldusarvele EE072200221024651117, Swedbank AS pangas. Süüdistatav Markus Viljas on nõus tsiviilhagi väljamõistmisega kannatanu kasuks kuriteoga tekitatud varalise kahju hüvitamiseks. Kriminaalmenetluse kulud: Kaitsjatasu RÕA korras määratud vandeadvokaat Natalia Suvorovale 131,76 eurot, sundraha 1230 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel sundraha ja menetluskulud kogusummas 1361,76 eurot tasuda ositi, s.o 12 kuu jooksul tasudes igakuiselt 113,48 eurot. Lk 3 / 4 1-24-1517 Kannatanu on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks. KOHTU SEISUKOHT Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Süüdistatav selgitas kokkuleppe sõlmimise asjaolusid ning kinnitas, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kriminaaltoimiku materjalide ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid menetlusnorme ning kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus. Kohus teeb otsuse süüdistatava süüdimõistmise, temale kokkuleppekohase karistuse mõistmise kohta ja mõistab riigituludesse menetluskulud vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohus rahuldab I M tsiviilhagi ja mõistab Markus Viljaselt välja 1497,50 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Lk 4 / 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.