MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tiia Nurm Määruse tegemise aeg ja koht 06.03.2024, Tallinn Haldusasja number 3-24-662 Haldusasi X. X.i esialgse õiguskaitse taotlus Tallinna Vangla kohustami
) § 111 lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas.
§ 112
lg 1 punkt 1 sätestab, et füüsilisele isikule ei anta menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed, ülalpidamiskohustuse täitmiseks ettenähtud summa, mõistlikud kulutused eluasemele, transpordile ning muud vältimatud kulutused, kusjuures muud vältimatud kulutused võib maha arvata igakuiselt kuni 75 protsendi ulatuses töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu alammäärast. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamise kiireloomulisust ja menetlustõhususe põhimõtet arvestades ei lähtu kohus menetlusabi taotlust lahendades praegusel juhul hinnangust taotluse eduväljavaatele 6. Taotlejal sissetulek menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu jooksul puudub. Kohus võtab taotleja vanglasisese isikuarve väljavõtte perioodi 06.11.2023 - 05.03.2024 kohta käesoleva asja materjalide juurde
§ 62lg 2 alusel.
Nimetatud andmetele tuginedes ei ole taotleja sissetulek riigilõivu tasumiseks piisav. Seega on menetlusabi andmine lubatav ning kohus vabastab taotleja esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu tasumisest. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine 7.
§ 249
lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. 8. Esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal (
§ 249lg 2).
Vaidemenetluse käigus tehtud esialgse õiguskaitse määrus kehtib kuni: 1) vaide esemeks olevas nõudes halduskohtule kaebuse esitamise tähtaja lõpuni, kui selle tähtaja jooksul kaebust ei esitata; 2) kohtuotsuse jõustumiseni või kaebuse tagastamise või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise määruse jõustumiseni, kui vaide esemes olevas nõudes esitatakse tähtaegselt halduskohtule kaebus (
§ 249lg 4).
9. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (
§ 249lg 3).
Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel tuleb kohtul seega hinnata taotluse lubatavust (
§ 249
lg 1) ning taotluse lubatavuse korral selle põhjendatust (
§ 249lg 3).
- Taotlusest nähtuvalt on taotleja 05.03.2024 esitanud Tallinna Vanglale vaide seoses soovitud lisakanalite võimaldamisega. Seega on vaidemenetlus pooleli. Taotleja on esitanud esialgse õiguskaitse taotluse vaidemenetluse ajaks ning kohtu hinnangul on esialgse õiguskaitse taotlus lubatav.
- Kohus leiab, et esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta rahuldamata.
- Kohus peab esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel esmalt kindlaks tegema, kas taotlejal on esialgse õiguskaitse vajadus, ehk kas taotleja jaoks saabuvad pöördumatud rasked tagajärjed või peab taotleja taluma ebamõistlikke piiranguid. Esialgse õiguskaitse vajadus on üks taotluse lubatavuse eeldustest, mis ühtlasi tähendab, et see on üks taotluse rahuldamise eeldustest. Isikul on esialgse õiguskaitse vajadus juhul, kui esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamata jätmisel ei oleks isikul ka soodsa otsuse korral oma kaebusega taotletava eesmärgi saavutamine võimalik, või ka juhul, kui sellist eesmärki oleks küll võimalik saavutada, ent esialgse õiguskaitse mittekohaldamine võiks kaebaja jaoks kaasa tuua tarbetult koormavaid tagajärgi, mille hilisem heastamine ei oleks mõistlik. Esialgse õiguskaitse vajaduse hindamisel tuleb arvestada abinõu kohaldamata jätmise vahetut ning faktilist mõju isiku olukorrale (nt Tartu Ringkonnakohtu 12.05.2014 määrus nr 3-14-50441, p-d 10−11). 2
(3)- Esialgse õiguskaitse taotlusega soovib taotleja vangla kohustamist võimaldada vaidemenetluse ajal taotluses nimetatud telekanalite vaatamine. Kohus saab taotlusest aru selliselt, et taotleja põhjendab esialgse õiguskaitse vajadust eeskätt asjaoluga, et taotluses märgitud puuduolevate kanalite tõttu ei ole taotlejal võimalik saada ajakohast informatsiooni maailmas toimuva kohta. See tähendab, et taotleja jääb ilma üldiseks kasutamiseks levitatavast informatsioonist. Taotleja märgib, et avalik võim ei tohi sekkuda ega teha takistusi juurdepääsuks avalikustatud informatsioonile.
- Kohtu hinnangul puudub taotlejal esialgse õiguskaitse vajadus. Vangistusseaduse (VangS) § 31 lg 1 kohaselt võimaldatakse vanglas jälgida raadio- ja televisioonisaateid. Selline võimalus tuleb kinnipeetavale tagada sõltumata asjaolust, kas kinnipeetaval on isiklik raadio või teler. Tegemist on ühe vanglavälise suhtlemise vormiga, mida vangla peab soodustama. Kohus selgitab, et vanglal on õigus selekteerida edastatavaid telekanaleid, kõrvaldades paketist ebasobiva sisuga ja rahvastevahelist vihkamist või vaenu propageerivaid kanaleid. Seevastu puudub taotlejal õigusaktidest tulenev subjektiivne õigus nõuda talle meelepäraste ja konkreetsete telekanalite vaatamise võimaldamist. Kohtu hinnangul saab taotleja piisavalt informatsiooni teistest allikatest nagu raadio, päevalehed või ajakirjad, mistõttu ei too soovitud telekanalite puudumine vaidemenetluse ja võimaliku kohtumenetluse ajal taotlejale kaasa pöördumatuid või raskesti kõrvaldatavaid tagajärgi. Samuti ei muuda esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine taotleja õiguste kaitset tulevikus tehtava kohtuotsusega raskemaks või võimatuks. Asjaolu, et taotleja ei saa ilmselt üldkasutatavast televiisorist vaadata kõiki talle meelepäraseid saateid, on pigem vangistusega kaasnev ebamugavus, mis ei ole aga esialgse õiguskaitse kohaldamiseks piisav.
- Kuivõrd taotlejal esialgse õiguskaitse vajadus puudub, ei kaalu kohus puudutatud isiku õigusi ja avalikku huvi ega hinda vaide perspektiive.
- Eeltoodud põhjustel jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm Kohtunik 3
(3)