← Eesti

1-23-6807/12

Obsah (6)§ 14§ 11§ 21§ 5§ 13§ 8

1-23-6807 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19. märts 2024, Tallinn Kriminaalasja number 1-23-6807 Kohtukoosseis Elina Elkind, Janika Kallin, Orvi Koik Vaidlustatu

§ 14

lg 3 kohaselt oli isikul õigus taotleda kahju hüvitamist 6 kuu jooksul arvates päevast, kui ta sai teada või pidi teada saama uurimisasutuse menetleja määrusest, mille alusel tekkis õigus nõuda kahju hüvitamist.

  1. X esitas
  2. augustil 2023 kaebuse Riigiprokuratuurile, taotledes Põhja Ringkonnaprokuratuuri
  3. juuli
  4. a määruse tühistamist.
  5. Riigiprokuratuur jättis
  6. oktoobri
  7. a määrusega X kaebuse rahuldamata, nõustudes Põhja Ringkonnaprokuratuur seisukohtadega. Määruse põhjendused olid kokkuvõtvalt järgmised. Kriminaalasja materjalide hulgas ei olnud ühtegi protokolli X kahtlustatavana kinnipidamise kohta
  8. novembril 2021, mistõttu kokkuleppemenetluses otsuse teinud kohus ei saanudki seda kuupäeva kantud karistuse hulka arvata. Lisaks ei nähtu kriminaalasjast, et X oleks kokkulepet sõlmides vaidlustanud karistusega seonduvaid asjaolusid. X sai oma väidetavast 10-tunnisest kinnipidamisest teada kinnipidamise päeval, s.o
  9. novembril 2021, kui koostati väärteomenetluses vastav protokoll, millele X menetlusaluse isikuna andis ka oma allkirja. Teoreetiliselt on võimalik, et X sai aru hiljemalt kriminaalasjas kohtuotsuse tegemisel, s.o XX.XX.XXXX, et kohus ei arvestanud tema kinnipidamist
  10. novembril 2021 kantud karistuse hulka ja et tal on õigus nõuda selle ühe päeva eest kahju hüvitamist. Taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks esitas X aga alles
  11. aasta juuni lõpus, seega enam kui 1 aasta pärast Harju Maakohtu XX.XX.XXXX otsuse tegemist kokkuleppemenetluses, mistõttu on ringkonnaprokuratuur jätnud igati põhjendatult X taotluse rahuldamata.
  12. X esitas
  13. novembril 2023 Harju Maakohtule kaebuse Riigiprokuratuuri
  14. oktoobri
  15. a määrusele. Kaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. Väär on prokuratuuri seisukoht, et prokuratuur ei olnud teadlik X kinnipidamisest. Prokuratuur sai sellest teada
  16. jaanuaril 2022 (vt PPA
  17. augusti
  18. a vastus X pöördumisele nr 1.1-21/709-2). Prokuratuuri
  19. märtsi
  20. a vastus kinnitab, et vastav materjal oli prokuratuuris olemas ja sel ajal sai kaebaja teada ka õigusest saada hüvitist (mitte kinnipidamisest). Kaebaja lähtus hea usu põhimõttest juba kohtueelses menetluses ja jäi uskuma abiprokuröri selgitusi, et puuduvad andmed kinnipidamisest. Esitatud taotluses on täidetud kõik kahju hüvitamise kriteeriumid kooskõlas

§ 14

lg-ga 4 ja ka

§ 11

lg-ga 1 koosmõjus

§ 14lg-s 3 sätestatuga, mistõttu saab jõuda järeldusele, et prokuratuur jättis eelvangistuse (1 päev) 15. novembril 2021 Kar

S § 4231 karistusaja hulka ebaõigesti KarS § 68 järgi arvestamata. X ei ole mööda lasknud kuuekuulist ega kolmeaastast pöördumise tähtaega. Maakohtu määrus

  1. Harju Maakohtu
  2. veebruari
  3. a määrusega jäeti X kaebus Riigiprokuratuuri
  4. oktoobri
  5. a määrusele läbi vaatamata. Maakohtu põhjendused olid kokkuvõtvalt järgmised. X kahju 2

(6)1-23-6807 hüvitamise taotlus ei ole esitatud õigel ajal ja esitamise tähtaja möödalaskmiseks ei olnud ka mõjuvat põhjust, mistõttu ei ole võimalik X taotlust sisuliselt lahendada. X ei saanud kahju hüvitamise õigusest teada mitte
  1. märtsil 2023, nagu ta prokuratuurile esitatud taotluses märgib, vaid oluliselt varem. Nimelt on X juba Tallinna Ringkonnakohtu
  2. juuni
  3. a määrusele määruskaebust esitades lisanud sellele
  4. novembri 2021 kinnipidamise protokolli. Samuti taotleb X nimetatud määruskaebuses esmakordselt Harju Maakohtu XX.XX.XXXX kokkuleppemenetluses tehtud otsuse tühistamist põhjusel, et tema kinnipidamise päeva
  5. novembrit 2021 ei ole kohtuotsuses karistusaja hulka arvestatud. Lisaks kinnipidamise protokollile on määruskaebusele lisatud ka PPA
  6. mai
  7. a vastus, milles Xle edastatakse tema kinnipidamise protokoll väärteomenetluses. Samuti nähtub sealt X enda käsikirjaline tekst, mille kohaselt sai ta PPA
  8. mai 2022 vastuse kätte
  9. mail 2022, s.o pärast
  10. mai 2022 kohtuistungit. X kasuks olukorda tõlgendades tuleb lähtuda sellest, et hiljemalt XX.XX.XXXX, mil kriminaalasjas nr X-XX-XXXX kuulutati kohtuotsust, sai X lõplikult teadlikuks sellest, et tema kinnipidamist väärteomenetluses
  11. novembril 2021 karistusaja hulka ei arvestatud. Eeltoodust tulenevalt selgus X kahju hüvitamise nõude aluseks olev asjaolu juba Harju Maakohtu XX.XX.XXXX otsusega. 8.

§ 21

lg-te 1 ja 3 kohaselt võib erandjuhul hüvitamise taotluse esitada kuue kuu jooksul maakohtu lahendi kuulutamisest arvates ringkonnakohtule, kui taotlust polnud mõjuval põhjusel võimalik maakohtule esitada. Seega tähtaeg ringkonnakohtule kahju hüvitamise taotluse esitamiseks oli

  1. detsember 2022, mistõttu X poolt
  2. juunil 2023 esitatud taotlus on esitatud hilinenult. Mõjuvat põhjust taotluse sedavõrd hilinenud esitamiseks Xl ei ole, mistõttu tuleb taotlus jätta läbi vaatamata. X oli terve menetluse jooksul ringkonnakohtus teadlik, et maakohus ei ole arvestanud tema kinnipidamist väärteomenetluses karistusajast maha, kuid seda küsimust ringkonnakohtus ei tõstatanud. Määruskaebus
  3. X esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus ja rahuldada määruskaebus. Määruskaebuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised. X sai teada kahju hüvitamise õigusest alles prokuratuuri
  4. märtsi
  5. a vastusest, sest eelnevalt eeldas ta, et kaitsja ja prokurör käituvad õigesti. Nimelt ei kinnitanud ainuüksi kinnipidamise protokoll, et prokuratuur oli teadlik X kinnipidamisest, kuid prokuratuuri vastusest saab seda järeldada. Menetlus ringkonnakohtus
  6. Tallinna Ringkonnakohtu
  7. märtsi
  8. a määrusega võeti X esitatud määruskaebus menetlusse ja määrati kirjalike seisukohtade ja taotluste esitamise tähtajaks
  9. märts
  12. märtsil 2024 esitas X täiendava selgituse, paludes kohtul arvestada kõigi tähtsust omavate faktiliste asjaoludega, mis on seotud kinnipidamise, kohtueelse menetluse ja prokuratuuri poolt seaduse põhimõtte meelevaldse moonutamisega. X hinnangul prokuratuur eksib ja soovib vastutusest vabaneda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 3

(6)1-23-6807
  1. X taotleb praeguses asjas kokkuvõtlikult mittevaralise kahju hüvitamist, mis tekkis selle tagajärjel, et Harju Maakohtu XX.XX.XXXX otsusega kokkuleppemenetluses kriminaalasjas XXX-XXXX ei arvatud karistuse hulka tema kinnipidamist
  2. novembril 2021 kell 01.40 kuni kell 11.53, s.o 1 päev. Süüdimõistetu peeti kinni küll väärteomenetluses, aga väärteomenetlus lõpetati teos kuriteo tunnuste esinemise tõttu ja Harju Maakohtu XX.XX.XXXX otsus hõlmas ka seda kuritegu.
  3. Võttes arvesse, et puuduvad andmed selle kohta, et vabaduse võtmine kui selline olnuks ebaseaduslik ja kriminaalmenetlus päädis süüdimõistva otsusega, tuleksid praegusel juhul mittevaralise kahju hüvitamise õiguslike alustena kõne alla

§ 5lg 4 või § 7.

Võttes seejuures arvesse, et taotluse kohaselt tekkis Xle lõppkokkuvõttes kahju maakohtu otsuse (kohtumenetluse) tulemusena, rakenduvad selles olukorras

  1. peatüki
  2. jao sätted ehk kahju hüvitamine kohtumenetluses.
  3. Praeguses asjas tuvastas maakohus ringkonnakohtu hinnangul õigesti ja vastupidist ei nähtu ka määruskaebusest, et X sai hiljemalt XX.XX.XXXX, s.o kriminaalasjas nr X-XX-XXXX maakohtu otsuse kuulutamisel teada, et tema kinnipidamise aega ei ole kohtuotsuse tegemisel loetud karistuse aja hulka. Selleks ajaks oli politsei edastanud süüdimõistetule ka väärteoasjas koostatud kinnipidamise protokolli (X enda kinnitusel sai ta selle kätte
  4. mail 2022 ehk pärast kohtuistungit, kuid enne kohtuotsuse tegemist). Seejuures kriminaalasjas nr X-XX-XXXX ringkonnakohtu
  5. juuni
  6. a määruse peale esitatud määruskaebuses tugines süüdimõistetu oma kaitsja vahendusel esmakordselt sellele, et tema (väärteomenetluses) kinnipidamise aeg tulnuks lugeda karistuse hulka. Riigikohus ei võtnud X kaitsja määruskaebust menetlusse
  7. augustil
  9. Maakohtuga tuleb nõustuda selleski, et kooskõlas kohtupraktikaga säilis Xl

§ 21

lg-te 1 ja 3 kohaselt 6 kuu jooksul alates maakohtu lahendi kuulutamisest, s.o kuni

  1. detsembrini 2023 õigus esitada kahju hüvitamise taotlus ringkonnakohtule (vt nt Riigikohtu
  2. oktoobri
  3. a määrus kriminaalasjas nr 1-17-2629/58, p-d 13-15). Seda süüdimõistetu ei teinud.

§ 21

lg 4 võimaldab esitada kahju hüvitamise taotluse prokuratuurile vaid juhul, kui isik jättis ringkonnakohtule taotluse esitamata mõjuval põhjusel (ja seda samuti 6 kuu jooksul alates ringkonnakohtu otsuse jõustumisest ehk kuni

  1. veebruarini 2023).
  2. Praegusel juhul esitas X kahju hüvitamise taotluse prokuratuurile ja sedagi alles
  3. juunil
  4. Taotluses endas märkis süüdimõistetu vaid seda, et ta sai „kahjust“ teada
  5. märtsil 2023 ja viitas selle kinnituseks Põhja Ringkonnaprokuratuuri
  6. märtsi
  7. a vastusele nr PRP10/23/284 koos lisadega ja Harju Maakohtu XX.XX.XXXX otsusele kriminaalasjas nr X-XXXXXX. Maakohtule esitatud kaebuses ja ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses selgitab süüdimõistetu, et selle vastuse tõttu sai ta teada, et prokuratuur oli teadlik tema kinnipidamisest juba enne kokkuleppe sõlmimist.
  8. Maakohus asus seisukohale, et süüdimõistetu oli igal juhul maakohtu kokkuleppemenetluses tehtud otsuse tegemise järel teadlik nii enda kinnipidamisest kui ka sellest, et kohtuotsuses ei võetud kinnipidamist karistuse mõistmisel arvesse. Ringkonnakohus leiab täiendavalt, et Põhja Ringkonnaprokuratuuri
  9. märtsi 2023 vastus nr PRP-10/23/284 ei sisalda ka X väidetut teavet. Tegemist on vastusega teabenõudele, mille kohaselt prokuratuur edastab Xle
  10. novembri
  11. a väärteomenetluses isiku kinnipidamise protokolli koopia. Selle vastuse 4

(6)1-23-6807 pinnalt ei ole võimalik teha järeldusi selle kohta, et vastav kinnipidamise protokoll oli prokuratuuri valduses juba kriminaalasjas nr X-XX-XXXX kokkuleppe sõlmimise ajal ehk
  1. mail
  2. Kokkulepet sõlminud prokurör Kadi Ruus kinnitas X kahju hüvitamise taotlust lahendades, et tema ei olnud kinnipidamise faktist teadlik, kuna ei saanud Politsei- ja Piirivalveametist vastavat teavet. Vastupidist ei kinnita ka Politsei- ja Piirivalveameti
  3. augusti
  4. a vastus nr 1.1-21/709/2, mille kohaselt edastati kriminaalasi nr 21230200515
  5. jaanuaril 2022 Põhja Ringkonnaprokuratuuri, kuna ka sellest vastusest ei ilmne, kas vaidlusalune protokoll oli kriminaalasja toimikus. Kohtuinfosüsteemi andmete pinnalt saab järeldada, et kohtule edastatud toimikutes seda protokolli ei olnud ja seda fakti keegi ka ei vaidlusta. Seejuures kuna X enda käsutuses oli vastav protokoll vähemalt alates
  6. maist 2022, saanuks ta hiljemalt ringkonnakohtu menetluses tugineda faktile, et ükskõik millise kohtueelse menetleja tegevuse või tegevusetuse tõttu ei jõudnud see kriminaalasja toimikusse ja seetõttu ei võetud seda arvesse ka maakohtu otsuse tegemisel.
  7. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus maakohtuga nõustuvalt, et X pidanuks esitama kahju hüvitamise taotluse ringkonnakohtule, kuna kõik praeguses menetluses avaldatud asjaolud olid tal teada vähemalt pärast maakohtu otsuse kuulutamist. Ringkonnakohtule taotluse esitamist (seaduses sätestatud tähtaja jooksul) ei takistanud ka kriminaalasjas tehtud otsuse vaidlustamine, kuna lõplik lahend selles asjas jõustus
  8. augustil
  9. Süüdimõistetu taotlusest ega määruskaebusest ei nähtu asjaolusid, mida saaks käsitada sellise mõjuva põhjusena, mis ei võimaldanud Xl esitada taotlust ringkonnakohtule 6 kuu jooksul alates maakohtu otsuse kuulutamisest. Täiendavalt märgib kolleegium, et süüdimõistetu lasi mööda ka prokuratuurile taotluse esitamise tähtaja

§ 21lg 4 tähenduses ja sedagi mõjuva põhjuseta, mis tinginuks tähtaja ennistamist.

X selgitused selle kohta, kuidas ta tõlgendas prokuratuuri vastust, mis järgnes tema enda päringule, ei ole selliseks objektiivseks põhjuseks. Seega on süüdimõistetu taotlus esitatud igal juhul hilinenult, mis välistab selle sisulist läbi vaatamist kooskõlas

§ 13lg-ga 2.

19. Kuigi kolleegium ei lahenda X taotlust sisuliselt, nendib ta lisaks järgmist. Isegi taotluse õigeaegsel esitamisel tuleks praeguses asjas kahju hüvitamist välistava asjaoluna

§ 8

lg 1 p 2 tähenduses kaaluda asjaolu, et X oli kokkuleppe sõlmimisel teadlik sellest, et teda on väärteomenetluses kinni peetud ja see päev ei ole karistusest maha arvatud, kuid oli siiski kokkuleppe sõlmimisega nõus. Kokkuleppemenetluses on karistus kokkuleppe esemeks ehk on vähemalt teatud määral poolte käsutada (kokku leppida). Veelgi enam, maakohus tuvastas X kahju hüvitamise taotlust lahendades, et juba enne maakohtu istungit, kus arutati kokkulepet, pöördus süüdimõistetu Politsei- ja Piirivalveameti poole kinnipidamise protokolli väljanõudmiseks. Samas ei avaldanud X seda asjaolu kohtuistungil, kuigi vastava teabe saamisel saanuks maakohus kaaluda muu hulgas kohtuistungil edasilükkamist või ka kokkuleppe kinnitamisest keeldumist. 20. Eeltoodust tulenevalt ei olnud prokuratuuril ega maakohtul alust süüdimõistetu taotlust läbi vaadata. Maakohtu resolutsiooni sõnastuse kohaselt jäetakse „süüdimõistetu kaebus“ läbi vaatamata. Kolleegiumi hinnangul tuleb olukorras, kus maakohus leidis, et süüdimõistetu ei esitanud mõjuva põhjuseta kahju hüvitamise taotlust ringkonnakohtule, pidada korrektseks lahenduseks

§ 13

lg 2 mõttes just nimelt „taotluse“ läbi vaatamata jätmist nagu seda on käsitletud ka maakohtu põhjendustes. Tegemist ei ole siiski põhimõttelise vastuoluga, vaid ebatäpsusega, mida võib kõrvaldada ringkonnakohtu lahendiga. 5

(6)1-23-6807 21. Juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 2 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse sisuliselt muutmata, täpsustades, et X taotlus süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamiseks jäetakse läbi vaatamata. X määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.