1-23-4813 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse kuulutamise aeg ja koht 27.02.2024, Tartu (kirjalik menetlus) Kohtuasja number 1-23-4813 Kohtukoosseis Ingrid Kullerkann, Maarika Kuusk, Ingeri Tamm Kohtuasi Kriminaalasi Irina Mišakova süüdistuses KarS § 113 lg 1 järgi üldmenetluses Vaidlustatud kohtuotsus Viru Maakohtu 29.11.
- a otsus Apellant Irina Mišakova kaitsja vandeadvokaadi abi Igor Belugin Teised pooled apellatsioonimenetluse Irina Mišakova; isikukood: 48207162222; elukoht: XXX; kriminaalkorras karistamata. Prokuratuur, esindaja ringkonnaprokurör Liina Pikma Kannatanu D.K. RESOLUTSIOON
- Jätta Viru Maakohtu 29.11.
- a otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata.
- Määrata Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus OÜ-le vandeadvokaadi abi Igor Belugini poolt Irina Mišakovale apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 394,06 eurot, sealhulgas käibemaks 71,06 eurot.
- Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Irina Mišakovalt Eesti Vabariigi kasuks välja 394,06 eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus jääb tähtajaks täitmata, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Edasikaebekord Otsuse peale saab esitada 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. Süüdistus 1-23-4813
- Irina Mišakovat süüdistatakse KarS § 113 lg 1 järgi teise isiku tapmises. Talle heidetakse ette, et tema 04.02.2023 umbes kella 10.00 ajal Ida-Viru maakonnas Kohtla-Järvel Ahtme linnaosas aadressil XXX asuva korteri köögis lõi I.K. i ühel korral noaga vasakule poole rinna piirkonda, mille tagajärjel viimane suri sündmuskohal. I.K. i surma põhjuseks oli südant ja ülenevat aorti vigastav torke-lõikehaav vasakul pool rindkere eespinnal, mille tüsistusena tekkis äge verekaotus sisemisest verejooksust. Maakohtu otsus
- Viru Maakohtu 29.11.
- a otsusega tunnistati Irina Mišakova süüdi KarS § 113 lg 1 järgi ja temale mõisteti karistuseks 7 aastat vangistust. Kahtlustatavana kinnipidamise aeg 3 päeva arvati karistusaja hulka ning kandmisele kuulub 6 aastat 11 kuud ja 27 päeva vangistust. D.K. i tsiviilhagi rahuldati ja Irina Mišakovalt mõisteti kannatanu kasuks välja kahjuhüvitisena 1507,10 eurot. Irina Mišakovalt mõisteti välja sundraha 1812,50 eurot, ülejäänud menetluskulud jäeti riigi kanda.
- I.K. ja Irina Mišakova olid lähisuhtes. Nad elasid koos umbes kaks aastat I.K. i korteris aadressil XXX , Kohtla-Järve. Kooselu kestel toimus nende vahel mh alkoholi kuritarvitamisest alguse saanud olmetülisid. Ka ööl vastu 04.02.2023 viibisid süüdistatav ja kannatanu samas korteris ning tarvitasid ühiselt alkoholi. Hommikul leidis aset tüli, mis arenes nii kaugele, et süüdistatava1 käes olnud kööginuga sisenes rindkere piirkonnas kannatanu kehasse. Kannatanu I.K. i surma põhjuseks oli südant ja ülenevat aorti vigastav torke-lõikehaav vasakul pool rindkere eespinnal, mille tüsistusena tekkis äge verekaotus sisemisest verejooksust.
- Pooled vaidlevad selle üle, kas süüdistatav lõi kannatanut noaga tahtlikult või juhtus see kogemata ja süüdistataval puudus tahtlus tappa. Kaitsja versiooni kohaselt eelnes teole kannatanupoolne füüsiline vägivald ja solvamine, mille tulemusena tekkis Irina Mišakoval tugev hingelise erutuse seisund. Süüdistatava sõnul ta kannatanut tappa ei tahtnud, tegemist oli tema kaitsereaktsiooniga.
- Kohus leidis, et süüdistatava Irina Mišakova ütlused on osaliselt ebausaldusväärsed. Tõendid ei kinnita seda, et kannatanu oleks hommikul kella 5 paiku kodust ära käinud ega ka seda, et ta oleks süüdistatava suhtes sellel hommikul vägivalda kasutanud. Noaga löömine ei saanud samuti süüdistatava kirjeldatud viisil toimuda. Irina Mišakova sõnul oli neil kannatanuga armukadeduse pinnalt tüli. I.K. karjus, solvas ja ropendas. Tema tegi köögis süüa. Kannatanu tuli selja taha ja haaras Irina Mišakoval juustest. Füüsilist valu ja hirmu tundes keeras ta end ringi ning tahtis kannatanut eemale tõugata. Tuli aga välja, et tõukas noaga. Kohus ei lugenud süüdistatava väidetud juustest tirimist tõendatuks. Politseinike vormikaamera videosalvestistelt on näha, kuidas Irina Mišakova on vähemalt 8-l korra näidanud politseinikele, kuidas ta kannatanut lõi. Sealjuures ei ole ta kordagi rääkinud sellest, et kannatanu teda juustest tirinud oleks. Üldiselt teadaolevalt tekitab juustest tirimine üsnagi teravat valu. Ülemisel korrusel elava tunnistaja N.S. i sõnul ta sel hommikul mingeid karjeid vms alt korterist ei kuulnud, kuigi üldiselt oli kuuldavus väga hea. Süüdistatava kirjeldatud viisil juustest tõmbamise korral pidanuks tema pea liikuma tahapoole ning sellist reaktsiooni, et keha pöörab instinktiivselt ringi, tekkida ei saa. Seda järeldust toetavad ka teised tõendid. Politseiametnik A.A. kinnitusel rääkis Irina Mišakova, et tal tekkis hetkeline vihahoog. Tunnistaja I.M. i sõnul kui Irina Mišakova peale karjuda, võis ta muutuda agressiivseks. Maakohtu otsuse lk-l 4 on märgitud, et nuga oli kannatanu käes, kuid koosmõjus kohtuotsuse teiste osadega loeb ringkonnakohus selle ilmseks trükiveaks. 1 2 1-23-4813
- Kohtuekspert Tanel Vaasi ütluste kohaselt oli kannatanu vigastus roiet läbiv. Sellise vigastuse tekitamiseks tuleb rakendada piisavat füüsilist jõudu. Olukorras, mil inimene lihtsalt pöörab ennast ümber, nuga käes, sellist vigastust tekkida ei saa. Kohus leidis, et süüdistatava kirjeldustele vastava sündmuste käigu puhul pidanuks vigastus tekkima vasaku õlavarre piirkonnas, mitte aga otse rindkeres. Irina Mišakova on nii kohtueelses menetluses kui ka kohtus korduvalt enda ütlusi muutnud nii selles, kes lõi kannatanut kui ka selles, mis eelnes löögile. Häirekeskusesse helistades rääkis ta üldse kannatanut löönud tundmatust kolmandast isikust. Sündmuskohal aga jagas Irina Mišakova patrullpolitseinikele selgitusi kannatanu armukadedusest ja sellest, et I.K. soovis minna poodi, aga tema oli sellele vastu. Seejärel, et tegemist oli enesekaitsega ja siis, et see juhtus ettevaatamatusest. Tema seletused selle kohta, mida täpselt elukaaslane tegi, on erinevad. Kohus süüdistatava versioonile, et ta kaitses end I.K. i rünnaku eest, kinnitust ei leidnud. Isegi kui lähtuda Irina Mišakova selgitustest, siis mingit ohtu tema elule või tervisele polnud.
- Kohus ei leidnud kinnitust ka kaitsja versioonile, et süüdistatav lõi kannatanut äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundis, sest enne seda sündmust oli ta korduvalt kogenud kannatanu poolt füüsilist vägivalda. Tugeva hingelise erutuse seisundis on inimese võime oma tegudest aru saada ja neid juhtida piiratud. Isegi süüdistatav ise ei räägi midagi sellest, et kannatanu teo tõttu oleks tema emotsionaalne seisund kuidagi muutunud. Sellele ei viita ka politsei vormikaamerate videosalvestistelt nähtuv Irina Mišakova käitumine sündmuskohal. Ta on küll toimunu pärast stressis, kuid vastab adekvaatselt küsimustele ning jutt on alkoholijoobele vaatamata piisavalt selge. Ta ei maini midagi selle kohta, et kannatanu teo tagajärjel oleks ta kaotanud enesevalitsemise ja teinud midagi, mida ta muidu teinud poleks.
- Kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest nähtub, et
- aasta septembris oli juhtum, mille käigus I.K. haaras süüdistataval käega lõuast kinni ja tekitas sellega valu. Tõendeid, et kannatanu oleks jätkanud süüdistatava suhtes vägivalla tarvitamist ka pärast juhtunut, ei ole.
- Kohus asus seisukohale, et kannatanu vigastus sai tekkida vaid selliselt, et ta n-ö jooksis või kukkus noa otsa või selliselt, et süüdistatav kannatanuga kohakuti olles lõi viimast noaga rindkerre. Esimest versiooni ei toeta ükski tõend. Teisele versioonile vastavat juttu rääkis süüdistatav vahetult pärast sündmust tunnistaja A.A. le. Tunnistaja I.M. i ütlustest saab järeldada süüdistatava teatavat käitumismustrit - tülide käigus muutub ta agressiivseks ja on kätte võtnud noa või haaranud kahvli.
- Üldise elukogemuse alusel pidi Irina Mišakova aru saama, et lüües kannatanut 8 cm pikkuse noateraga rindkerre, võib ta vigastada seal asuvaid elutähtsaid organeid. Süüdistatav teadis, et surm võib saabuda ja tahtis seda. Viimast näitab tema sooritatud löögi tugevus. Õigusvastasust või süüd välistavad asjaolud puuduvad.
- Kohus hindas süüdistatava teosüüd keskmiseks. Irina Mišakova on varem karistamata. Karistust kergendava asjaoluna tuleb arvestada kahetsust, kannatanule abi kutsumist ja kohapeal abi andmist. Raskendava asjaoluna tuleb arvestada kuriteo toimepanemist lähedase, s.o koos elava isiku suhtes. Kohus mõistis karistuseks 7 aastat vangistust, millest tuleb maha arvata eelvangistuses viibitud aeg 04.-06.02.
- Apellatsioon 3 1-23-4813
- Maakohtu otsuse vaidlustas Irina Mišakova kaitsja vandeadvokaadi abi Igor Belugin. Ta leiab, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust ja oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust - kohtuotsuse resolutiivosa järeldused ei vasta tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele. Apellant palub tühistada maakohtu otsus osas, millega Irina Mišakova tunnistati süüdi KarS § 113 lg 1 järgi ja teha uus otsus, millega tunnistada Irina Mišakova süüdi KarS § 115 järgi ning mõista talle leebem karistus.
- Eksperdi sõnul on kannatanule tekitatud vigastus roiet läbiv. Sellise vigastuse tekitamiseks tuleb rakendada piisavat füüsilist jõudu. Just see kinnitab, et noaga löök pandi toime äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundis. Teadlikkus oma kaitsetusest ja hirm uuesti tunda lähisuhtes varem vägivalla tagajärjel kogetud füüsilist valu ja alandust sundis süüdistatavat impulsiivselt tegutsema ning ta pani lööki kogu oma füüsilise jõu. Selle ainuke eesmärk oli vältida järjekordset vägivallajuhtumit lähisuhtes.
- On ilmne, et süüdistatav ei mõelnud löömise hetkel, millised on löögi tagajärjed I.K. i terviseseisundile. Nimelt seetõttu on Irina Mišakova selgitused löögi olemuse kohta väga segased. Loomulikult püüab ta oma vastutust leevendada. Süüdistatav on veendunud, et ta ei tahtnud kannatanut tappa ja suudab ainult sellest ühetähenduslikult rääkida. Arvestada tuleb, et Irina Mišakoval polnud I.K. i tapmiseks motiivi ega põhjust, kuna süüdistatav oli temast igati sõltuv: ta elas kannatanu korteris ja tal puudus oma sissetulek.
- Sellise tapmise saab toime panna ainult äkiliselt tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundis. Irina Mišakova tegi noaga ainult ühe löögi ja pärast seda jõudis arusaamisele tehtu paratamatusest. Seetõttu oli tema käitumises hämmeldus, paanika ja mõttekäigu segadus (kuidas edasi elada) koos kasvava õudusega paratamatu ja raske vastutuse ees toime pandud tapmise eest. Kaitsja hinnangul seletab selline seisund tema käitumist sündmuskohal ja ütluste vastuolulisust ning segadust uurimise erinevates etappides.
- I.K. i poja D.K. i ütlused kinnitavad Irina Mišakova seisukohta, et I.K. suure tõenäosusega võis rünnata süüdistatavat köögis ja võis hakata kasutama sel hetkel süüdistatava suhtes vägivalda, mille vastusena Irina Mišakova kasutas ainukest eset, mis oli tal juba käes, s.o kööginuga. Kohtuotsuses toodud kannatanu ütluste lõik: “Isa on löönud ema, aga siis nad lahutasid ja ta (s.t isa) elas erinevate naisterahvastega koos“ samuti viitab sellele, et I.K. il toimus naiste vahetus pigem lähisuhtevägivalla tõttu.
- Apellant ei nõustu maakohtu järeldusega, et süüdistatava ütlused 04.02.2023 hommikul kannatanupoolse vägivalla kasutamise kohta on ebausaldusväärsed. Kohus jõudis sellele järeldusele, sest Irina Mišakova läbivaatuse käigus ei tuvastatud vigastusi või kahjustusi, mis seostuksid tema kirjeldatuga kägistamise ja/või rinnust haaramise kohta. Nähtavate kehavigastuste puudumine on täiesti seletatav sellega, et Irina Mišakova võis enda jaoks tõlgendada kägistamisena selja tagant tõusnud I.K. i mistahes tegevust kätega süüdistatava pea ja kaela piirkonnas nende kooselus varem toimunu tõttu. Arvestades süüdistatava riietust teo toimepanemise ajal, ei pruukinud rinnust haaramine nähtavaid jälgi tema kehale jätta. Kõige ilmsemaks tõendiks kannatanu võimest 04.02.2023 köögis süüdistatava suhtes vägivalda kasutada on kriminaalmenetluse lõpetamise määrus. Selles kirjeldatu kohaselt haaras I.K. käega oma elukaaslase Irina Mišakova lõuast kinni, tekitades sellega Irinale füüsilist valu. I.K. tunnistas oma süüd KarS § 121 lg 2 p 2 järgi, kahetses juhtunut ja lubas edaspidi vägivalla kasutamisest hoiduda. Seda määrust süüdistatava ütlustega võrreldes võib jõuda järeldusele, et Irina Mišakova pidas kägistamiseks I.K. i tegevust nii 23.09.2022 kui ka 04.02.
- Süüdistatav räägib vaid oma isiklikest muljetest juhtunu kohta. Oskus aset leidnud sündmusi selgelt sõnastada sõltub inimese haridusest, elukogemusest ja elustiilist. 4 1-23-4813
- Kohus on süüdistatava ütlusi hinnates olnud süüdistuse poole kaldu ja see aitas kaasa KarS § 113 lg 1 ebaõigele kohaldamisele. Süüdistavale hoiakule viitab ka maakohtu järeldus asjale lisatud Irina Mišakova telefonist tehtud helisalvestisest. On loomulik, et helisalvestise aeg ei lange süüdistatava ütlustega täpselt kokku. Tuleb arvestada, et süüdistatav ei fikseerinud täpset aega, vaid väljendas enda väärtushinnanguid oma mälu järgi. Lisaks jutt on magamata ööst ja purjus inimesest. Kaitsja hinnangul võib Irina Mišakova ütluste ja uuritud helisalvestiste võrdlemisel jõuda järeldusele, et süüdistatav läks magama mitte kell 05.00, vaid kell 06.20, kui helisalvestis sai otsa. I.K. lahkus sel hetkel korterist. Viga 1 tunni ja 20 minutit ulatuses ei saa pidada süüdistatava sooviks end kuidagi õigustada - see viitab üksnes tema ajahinnangu ebatäpsusele. Ebajärjekindlate ütluste põhjuseks oli Irina Mišakova suutmatus kogetud asjaolusid täpselt kirjeldada, mitte aga soov kohut ja uurimist eksitada.
- Maakohtu järeldus, et süüdistataval polnud alust karta kannatanupoolse vägivalla eskaleerumist, ei välista teo kvalifitseerimist KarS § 115 lg 1 järgi. Seadus ei välista tapmist KarS § 115 järgi isegi ühekordse solvamise puhul. Esinevad piisavad alused, väitmaks, et kannatanu kasutas kooselus süüdistatava suhtes nii psüühilist kui ka füüsilist vägivalda ja sellele aitas kaasa mõlema isiku süstemaatiline alkoholi tarbimine.
- Apellant selgitab kõiki vastuolusid süüdistatava käitumises sellega, et ta algusest peale kartis tunnistada, et tema noalöök oli tugev. Õige järeldus on, et Irina Mišakova ei suuda juhtunud sündmusi õigesti selgitada ning vaieldamatu tõsiasi, et noaga löök oli tugev, räägib apellandi seisukoha kasuks. Ringkonnakohtu seisukohad
- Kriminaalkolleegium, olles uurinud asjas kogutud tõendeid, tutvunud otsuse ja esitatud apellatsiooniga, leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ning apellatsioon vastavalt KrMS § 337 lg 1 p-le 1 rahuldamata.
- Apellatsiooni põhitaotlusena soovitakse Irina Mišakova teo ümberkvalifitseerimist provotseeritud tapmiseks. KarS § 115 näeb ette vastutuse tapmise eest, kui see on toime pandud äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundis, mille on põhjustanud kannatanupoolne vägivald või solvamine tapja või tema lähedase isiku suhtes. Süüteokoosseisu kandvaks mõtteks on lähtekoht, et tagajärje (surma) kutsub enda õigusvastase käitumisega esile kannatanu. Tapmine on reaktsioon varasemale kehalisele (vägivald) või vaimsele (solvamine) haavamisele (RKKKo 3-1-1-1-15, p 11.1). Provotseeritud tapmise jaatamiseks tuleb seega tuvastada, et teo toime pannud isik oli äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundis, kannatanu on süüdistatavat kehaliselt vääriti kohelnud või solvanud ning et kannatanu tegevuse ja tapmisteo sooritanud isiku seisundi vahel esineb põhjuslik seos.
- Ringkonnakohus jagab maakohtu seisukohta selles, et Irina Mišakova ise pole rääkinud midagi tema emotsionaalse seisundi muutumisest kannatanu käitumise tagajärjel, rääkimata sellest, et tal oleks äkki tekkinud selline hingelise erutuse seisund, mille tõttu oleks tema võime oma käitumist juhtida vähenenud. Süüdistatava ütluste kohaselt tarvitas ta 04.02.2023 hommikul koos kannatanuga ühise elukoha köögis alkoholi. Mingil hetkel soovis kannatanu minna poodi ja Irina Mišakova ütles, et ärgu mingu. I.K. sai seepeale vihaseks. Tekkis tüli armukadeduse pinnalt, mille käigus mõlemad ütlesid solvanguid. Irina Mišakova ja I.K. seisid vastastikku ning kannatanu haaras süüdistataval rinnapiirkonnast kampsunist kinni. Irina Mišakova ütles: „Jäta mind rahule, korista oma käed ära, lollakas“. Süüdistatava versiooni kohaselt läks tema edasi kapsaid hakkima, kannatanu aga tuli selja tagant ja haaras juustest. 5 1-23-4813 Irina Mišakova tundis valu ja hirmu ning seejärel pööras automaatselt ümber. Siis sattus nuga I.K. i kehasse.
- Tugeva hingelise erutuse seisund on juriidilisele hindamisele avatud tunnus, mida tuleb tuvastada eelkõige asja tehioludele tuginevalt ning mille tõendamiseks on lubatud kõik tõendid. Toimikus on sündmusele esimesena reageerinud politseiametnike vormikaamerate enam kui pool tundi pikad salvestised. Salvestistelt nähtub järgmist. Irina Mišakova läheb uksele vastu, püüab koos meesametnikuga leida esiku põrandal lebava kannatanu pulssi ning nenditakse, et see on olemas. Sündmuskohale saabub kiirabi. Süüdistatav viibib korteri köögis ning sisuliselt kogu aeg on temaga koos sündmusele reageerinud naisametnik. Köögis istudes rahuneb Irina Mišakova silmnähtavalt. Ta annab erinevate politseinike küsimustele sisukohaseid vastuseid. Kolleegium ei jaga kaitsja seisukohta, et pärast noalööki jõudis süüdistatav arusaamisele tehtu paratamatusest, mistõttu oli tema käitumises hämmeldus, paanika ja mõttekäigu segadus. Irina Mišakova vastas ametnike küsimustele sel ajal, kui temale teadaolevalt oli I.K. il olemas pulss ning esikust kostus nii kiirabitöötajate kui ka nende kasutatavate meditsiiniseadmete hääli. Salvestistelt kostuvad järgmised väited: „kaitsesin end“, „jälle skandaalid“, „jälle armukadedus“, ütles kannatanule, et see on teda ära tüüdanud, „ta kavatses ära minna“, „ma ütlesin, et sa kuhugi ei lähe“, „see on kaitse“, „lihtsalt ettevaatamatusest“.
- Apellatsioonis väidetakse, et äkki tekkinud hingelise erutuse seisund oli sõltuvuses kannatanu varasemast käitumisest - just teadlikkus oma kaitsetusest ja hirm uuesti tunda lähisuhtes varem vägivallast kogetud füüsilist valu ja alandust sundis süüdistatavat impulsiivselt tegutsema, pannes lööki kogu oma füüsilise jõu. Selle ainukeseks eesmärgiks oli vältida järjekordset enda vastast vägivallajuhtumit lähisuhtes. Kolleegium ei jaga ka seda seisukohta. Tõepoolest on kannatanu suhtes toimetatud kriminaalmenetlust süüdistatava vastu sooritatud vägivallateo tõttu, kuid see on lõpetatud. Kui süüdistatava kandvaks emotsiooniks oleks olnud kaitsetuse tunne ja hirm ainuüksi kannatanu varasema käitumise tõttu, oleks eskaleeruva tüli tingimustes potentsiaalsele ründajale selja keeramine ebatõenäoline. Politsei vormikaamera salvestistelt nähtuvalt rääkis Irina Mišakova löögile vahetult eelnenud sündmustest mitmeid kordi. Tema kirjeldused ja käitumine ei viita hirmu või alanduse kartusele. Politseiametnik A.A. le avaldas süüdistatav toimunu järel, et ta ei suutnud rohkem kannatanu norimist taluda. Salvestistelt kostuvad avaldused viitavad samuti sellele, et kannatanu armukadedus tüütas süüdistatavat.
- Ringkonnakohtu hinnangul näitavad tõendid, et I.K. i ja Irina Mišakova vahel toimus tüli ning kannatanu võis süüdistatavast kinni haarates teha talle haiget. Ainuüksi asjaolust, et ründe kutsus esile kannatanu käitumine, ei saa aga järeldada, et süüdistatav oli teo toimepanemise ajal äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundis (RKKKo 1-18-10214, p 16).
- Riigikohtu praktikas on antud provotseeritud tapmise tuvastamiseks põhjalikud juhtnöörid: „Kannatanu esile kutsutud hingelise erutuse seisund peab olema eriline, millele osutab KarS § 115 koosseisukirjelduses kasutatud sõna „tugev“. See ei ole lihtsalt ehmatus, ärritus vms, vaid selle all tuleb mõista kannatanul vägivalla või solvamise tagajärjel tekkinud tugevat emotsionaalset reaktsiooni, mis pärsib oluliselt toimepanija võimet vahetult tapmisteo ajal kaalutletult ja adekvaatselt kannatanu ründele vastata. Teisiti öeldes kätkeb see juhte, mil toimepanija kontroll enda üle on kannatanu käitumise tõttu hetkeliselt vähenenud, välistamata ega piiramata reegeljuhtumil siiski isiku süüvõimet KarS §-de 34 ja 35 tähenduses. Äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundit saab tuvastada eeskätt kannatanu ja süüdistatava käitumise kogumis hindamise põhjal. [---] Tuvastamaks äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse, peavad selle kohta olema usaldusväärsed tõenduslikud pidepunktid. Kui need puuduvad, siis ei 6 1-23-4813 ole vähimatki põhjust sellest kõneleda“ (RKKKo 1-18-10214, p-d 18 ja 23). Süüdistatava ja kannatanu kooselu kohta varasemast teada olevate faktide, süüdistatava ütluste ja politsei vormikaamera salvestiste pinnalt ei ole selliseid pidepunkte võimalik leida.
- Kolleegium märgib maakohtuga nõustuvalt, et tõenditest tuvastatav kannatanu tegevus - rinnust kinni võtmine - on üsna madala intensiivsusega füüsilise jõu kasutamise ilming ning ainuüksi sellest ei saanud tekkida ohtu Irina Mišakova elule või tervisele, mis õigustaks sellist kaitsetegevust. Tekkis tüli, kannatanu kasutas vähesel määral füüsilist jõudu ning süüdistatav otsustas hetkeemotsiooni ajel olukorra lahendada käes olevat nuga kasutades. Ekspertiisiakti põhjal saab järeldada, et löömise hetkel seisid isikud vastastikku. Süüdistatav lõi kannatanut noaga elutähtsasse piirkonda ning maakohus on korrektselt tuvastanud tapmistahtluse. Erinevalt apellatsioonis väidetust ei ole Irina Mišakova teojärgses käitumises midagi, millest saaks järeldada tahtluse puudumist. Pooled elasid koos ja mingeid viiteid, et välja kujunenud elukorraldus oleks tõsiselt vastuvõetamatu, asjas ei ilmne. Sellistes oludes on teo toimepanemisele kiire kahetsuse järgnemine loomulik. Irina Mišakova püüdis kannatanule ise abi osutada, helistas Häirekeskusesse ja tundis silmnähtavat kergendust, kui koos politseiametnikuga tuvastati kannatanul pulss. Seadusandja on KarS §-s 57 nimetanud esimese karistust kergendava asjaoluna süüteo kahjulike tagajärgede ärahoidmise, samuti abi andmise kannatanule vahetult pärast süüteo toimepanemist. Maakohus ongi kohapeal abi andmist ja abi kutsumist kergendava asjaoluna arvestanud.
- Ringkonnakohtu hinnangul on tegu kvalifitseeritud õigesti ning maakohus on mõistnud KarS § 56 kohaselt arvestamisele kuuluvatele asjaoludele vastava karistuse. Apellatsioonkaebuse väited kohtuotsuse muutmiseks või tühistamiseks alust ei anna.
- Karistuse põhjenduste osas peab ringkonnakohus siiski vajalikuks märkida järgmist. Maakohtu hinnanguga, et teosüü vastab sanktsiooni keskmisele määrale, ei saa nõustuda. Kohtuotsuse kohaselt on arvesse võetud järgmist. Tegu on toime pandud otsese tahtlusega. Irina Mišakova lõi kannatanut ühel korral 8 cm pikkuse noaga rindkerre. Süüdistatav ei tegutsenud hädakaitse seisundis ja tema tegu ei olnud provotseeritud kannatanu poolt.
- Viimased kaks põhjendust ei ole nõustumisväärsed. Olukordades, kus isik tegutseb hädakaitse seisundis, esineb õigusvastasust välistav asjaolu ja süüdi tunnistamine ei ole võimalik. Juhul kui tegu on provotseeritud kannatanu poolt, kvalifitseeritakse see KarS § 115 järgi. Need asjaolud ei saa seega põhistada KarS § 113 kohase teo süü suurust.
- Teise inimese tapmine on alati raske kuritegu. Teo kui niisuguse raskusele annab hinnangu seadusandja karistusraame kehtestades. KarS § 113 lg 1 näeb karistusena ette vangistuse 6-15 aastat. Konkreetse KarS § 113 järgi kvalifitseeritava teo raskusele annab hinnangu kohus, võrreldes seda tegu teiste hüpoteetiliselt sama sätte järgi kvalifitseeritavate kuritegudega. Seega saab KarS § 113 järgi kvalifitseeritava teo süü olla nii suur, keskmine kui ka väike. Ette planeerimata ühel korral noaga elutähtsasse piirkonda löömine iseloomustab tapmisteo väiksemapoolset süüd. Sellele vastava karistuse ongi kohus mõistnud. Arvestades kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning seda, et tegu on varem karistamata inimesega, hindab ka ringkonnakohus kohaseks karistuse määraks 7 aastat vangistust.
- Tulenevalt eeltoodust ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu 29.11.
- a otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata.
- Vandeadvokaadi abi Igor Belugin esitas tasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu otsusega tutvumisele ja kaitsealusele apellatsiooni näidise edastamiseks 50 minutit, 7 1-23-4813 apellatsiooni koostamisele 180 minutit ning apellatsiooni kontrollimiseks, lõpetamiseks ja esitamiseks 39 minutit. Toimingute eest soovib ta saada tasu 323 eurot, millele lisandub käibemaks 71,06 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja tasutaotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kuivõrd ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p 1 pärase lahendi, tuleb 394,06 eurot KrMS § 185 lg 2 alusel Irina Mišakovalt riigi kasuks välja mõista. Irina Mišakova peab selle raha maksma ära 30 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates (KrMS § 423 ja § 417 lg 2). (allkirjastatud digitaalselt) 8