← Eesti

2-24-109220/3

Obsah (7)§ 466§ 430§ 661§ 486§ 428§ 432§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Mari Schihalejev Määruse tegemise aeg ja koht 19. märts 2024. a, Võru kohtumaja Tsiviilasi Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi J. V. vastu võlgnevuse väljamõis

) § 64 lg 2 ja § 661 lg 4). Määrus jõustub menetlusosalistele kättetoimetamisest (

§ 466lg-d 1 ja 3). ASJAOLUD 1. Aktsiaselts Plus

Plus Capital (avaldaja, hageja) esitas

  1. märtsil 2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse J. V. (V. ) (võlgnik, kostja) 330 euro 93 sendi saamiseks ning menetluskulude hüvitamiseks.
  2. Menetlusosalised esitasid
  3. märtsil 2024 kohtule kinnitamiseks kompromisslepingu koos menetluse lõpetamise taotlusega, mistõttu edastas kohus asja hagimenetluses menetlemiseks Tartu Maakohtus. Kompromissi kohaselt on menetlusosalised teadlikud

§ 430

lg-s 2 nimetatud asjaoludest ja §-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Menetlusosalised välistavad

§ 661lg 4 alusel määruse peale edasikaebeõiguse.

KOHTU SEISUKOHT 3. Kohus leiab, et menetlusosaliste kohtule esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja tsiviilasja menetlus lõpetada. 4.

§ 486

lg 1 p 3 kohaselt annab makseettepaneku koostanud kohus asja hagimenetluses menetlemiseks üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses märgitud kohtule, arvestades kohtualluvuse sätteid, kui avaldaja ja võlgnik on enne maksekäsu tegemist esitanud kohtule kirjaliku kompromissilepingu.

§ 486

lg 4 kohaselt menetleb kohus kompromissilepingut

§-des 430 ja 431 sätestatu kohaselt enne asja hagimenetluses menetlemise alustamist. 5.

§ 430

kohaselt võivad menetlusosalised käsutada menetlusõigusi kompromissi sõlmimise teel. Kohus võib keelduda kompromissi kinnitamisest üksnes juhul, kui esineb mõni seaduses sätestatud alus. Vastavad alused on seaduses sätestatud ammendavalt. Kohus leiab, et praeguses tsiviilasjas selliseid aluseid ei esine. Maakohtul ei ole alust jätta kompromiss

§ 430lg 3 järgi kinnitamata.

6. Menetlusosalised on kinnitanud, et on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest

§ 430ja § 432 järgi.

7. Kompromissi kinnitamise tõttu lõpetab kohus

§ 428lg 1 p 4 alusel tsiviilasja menetluse.

Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 432). 8.

Menetlusosalised kannavad

§ 168

lg 3 järgi kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Praegusel juhul on menetlusosalised kokku leppinud, et kompromissis käsitlemata menetluskulud jäävad nende endi kanda. 2 9.

§ 661lg-le 4 tuginedes on menetlusosalised kokkuleppel välistanud määruskaebeõiguse.

Seega ei ole määrus edasikaevatav. (allkirjastatud digitaalselt) Mari Schihalejev kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.