KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Tartu Maakohus 29. veebruar 2024, Valga kohtumaja 1-22-4322 Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Kohtunik Annemar

§ 118

lg 1 p 5 järgi Ainar Koik Allan Grossthal ID 37301012729; elukoht: xxx; xxx kodakondsus; haridus: xxx; emakeel: xxx; töökoht: X OÜ, tööline Karistatus: kehtivad kriminaalkaristused puuduvad Tõkend: ei ole kohaldatud Kaitsja Vandeadvokaadi abi Andres Veski (riigi õigusabi korras) RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Allan Grossthal

§ 121

lg 1 järgi ja mõista karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 73

lg 1 alusel jätta mõistetud karistus täielikult täitmisele pööramata, kui Allan Grossthal ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Menetluskulud: KrMS § 175 lg 1 p 3, 4, 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel on kriminaalmenetluse kulud järgmised: 1) süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 1230 eurot, 2) määratud kaitsjale määratud tasu kohtueelses menetluses 97,20 eurot, 3) määratud kaitsjale määratud tasu kohtumenetluses 324 + 1217,08 = 1541,08 eurot, 4) isiku kohtuarstlik ekspertiis, sealhulgas tervisekahjustuse ja terviseseisundi tuvastamise ekspertiis 61 eurot. KrMS § 180 lg 1 alusel mõista menetluskulud kokku summas 2929,28 eurot välja Allan Grossthalilt. Määrata, et isikult väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul otsuse jõustumisest arvates makseinfo alusel. Maksega hilinemise või maksmata jätmise korral on sissenõudjal õigus pöörata nõue kogu maksmata summa ulatuses kohesele sundtäitmisele. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. 1 Tsiviilhagi: J. R.i esitatud tsiviilhagi rahuldada osaliselt ning VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 2 alusel välja mõista Allan Grossthalilt J. R.i kasuks 15 eurot varalise kahju hüvitamiseks ning 400 eurot mittevaralise kahju hüvitamiseks. Asitõendid: 1) KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde CD-R-plaat kannatanu J. R.i isiku läbivaatuse protokolli lisaks olevate fotodega, mis asub kriminaalasja toimiku juures. 2) KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde CD-R-plaat kannatanu J. R.i edastatud kõnefailiga, mis asub kriminaalasja toimiku juures. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus kannatanul ja süüdistataval esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule, teatades Tartu Maakohtu Valga kohtumajale apellatsiooni esitamise soovist kirjalikult seitsme

§ 118lg 1 p 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Poolte seisukohad Prokurör oli seisukohal, et kannatanu ning tunnistajate J. K.i ja T. L.e ütlused haakuvad omavahel ning kinnitavad nende tõenduslikku tugevust. Tunnistajate ütlused ei korda mehaaniliselt kannatanu ütlusi. Tunnistajad ei mäletanud mitmeid detaile ning kannatanu ja nimetatud tunnistajate kehakeelest ja miimikast ei saa jääda muljet, et kannatanu või tunnistajad oleksid fantaseerinud või mingi kokkuleppe alusel asunud alusetult A. Grossthali süüstama. Tunnistaja J. L.e, kes on tänaseks A. Grossthali xxx, ütlused olid aga süüdistatava käitumist maksimaalselt pisendavad ja õigustavad. Tunnistaja J. L.e ütlused läksid olulises osas vastuollu nii kannatanu kui teiste tunnistajate ütlustega ning on ebausaldusväärsed, sest on antud soovist toetada ja päästa temale lähedast isikut. Süüdistatav püüdis samuti klapitada enda ütlusi J. L.e omadega ning tema ütlused olid vastuolus kannatanu ja tunnistajate J. K.i ning T. L.e ütlustega. Samuti ei osanud süüdistatav põhjendada, miks peaks talle täiesti võõras tunnistaja J. K. ja peaaegu võõras J. R. andma tema suhtes kohtus valeütlusi. Ka tunnistaja T. L.e osas tuletatud põhjus valeütluste andmiseks on ebamäärane ja otsitud. Asjaolu, et kaitsev pool T. L.elt väidetava autoostuteema kohta midagi ei küsinud, osundab sellele, et tegemist oli juurde mõeldud väitega. A. Grossthal on andnud võrreldes kohtueelse menetlusega diametraalselt vastuolus olevaid ütluseid. Kohtuistungil süüdistatav ütluste lahknemist mõistlikult põhjendada ei osanud, mistõttu ei ole tema ütlused olnud ühetaolised ja on piisav alus tema ütluste tõepärasuse kahtluse alla seadmiseks. Süüdistatava ütlused tuleb jätta tõendikogumist kõrvale osas, milles need ei haaku usaldusväärsete tõenditega. Keskseks vaidlusküsimuseks on, kas J. R.il tuvastatud vigastused on käsitletavad

§ 118lg 1 p 5 järgi nägu oluliselt moonutava ravimatu vigastusena.

Kuriteost on möödunud 3 aastat 9 kuud ning praeguseks on vigastused kannatanu näos vaevumärgatavad. Tuginedes kannatanu ütlustele, meditsiinidokumentidele ja fotodele, oli vahetult peale vigastuse tekitamist ja sellele järgnevatel kuudel vigastus silmatorkav ja kahtlemata nägu oluliselt moonutav. Küsitav on, kas näovigastust saab käsitleda ravimatu vigastusena. Kannatanu seda opereerida ei lasknud ja püüdis ravikreemide abil vigastust võimalikult märkamatuks jätta. Tänaseks on näovigastus suures osas ise paranenud ja taastunud. Kas tegemist on nägu oluliselt moonutava ravimatu vigastusega, on kohtu otsustada. Menetluskuludena tuleks prokuröri hinnangul A. Grossthalilt välja mõista sundraha esimese astme kuriteo toimepanemise eest, määratud kaitsjale makstud tasud ning ekspertiisikulu. Kannatanu esitatud tsiviilhagi on varalise kahju osas tõendatud vähemalt lauanõude osas, kuid laua lõhkumise süüdistatavale omistamise osas esineb tõenduslikke probleeme. Mittevaralise kahju osas on kannatanu kahjunõue tõendatud, kuid hüvitise suuruse osas prokuröril seisukoht puudub. A. Grossthali süü kuriteo toimepanemisel oli keskmisest väiksem. Arvesse tuleb võtta süüdistatava vanust, tegemist oli ühe kuriteoepisoodiga ning isik ei ole uusi kuritegusid peaaegu 4 aasta jooksul toime pannud. Samas pole A. Grossthal toimepandut vähimalgi määral omaks võtnud ega kahetsenud, rünne toimus kannatanu kodus, kus süüdistatav viibis külalisena, ning rünne oli 3 pikaajaline, tekitas palju tervisekahjustusi ja oli teiste inimeste nähes sügavalt alandav. Prokuröri hinnangul on põhjendatud karistada süüdistatavat

§ 118

lg 1 p 5 järgi 4 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega.

§ 73

lg 2 alusel määrata, et sellest kuulub koheselt ärakandmisele 3 kuud ning ülejäänud vangistus jätta

§ 73alusel tingimisi 5-aastase katseajaga kohaldamata juhul, kui A.

Grossthal ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. Kui kohtu hinnangul pole

§ 118lg 1 p 5 süüteokoosseis täidetud, täidab A.

Grossthali käitumine

§ 121

lg 1 koosseisu ning selle kergema sätte kontekstis tuleb süüdistatava süüd pidada väga suureks. Ka sellisel juhul ei lange ära vajadus karistada A. Grossthali šokkvangistusega. Kannatanu leidis, et tema suhtes on toime pandud kallaletung ja brutaalsus, teda on alandatud ja mõnitatud ning võetud oma kodus pantvangi. Seetõttu sai nii füüsiliselt, vaimselt kui ka moraalselt väga tugevalt kannatada ja see mõjus talle laastavalt. Leiab, et talle, kohtule ja prokurörile valetati kohtus näkku. Soovib, et mõistetaks õiglane ja korralik karistus, mis oleks õpetuseks ka teistele ning aitaks muuta ühiskonda õiglaseks ja ausaks. Kaitsja leidis, et 11.04.2020 J. R.i poole minnes puudus A. Grossthalil põhjus J. R.i alandamiseks ja peksmiseks, kuna süüdistatav ei teadnud eelmise päeva sündmustest midagi. Isegi, kui A. Grossthalile oli eelmise päeva saunaintsidendist räägitud, ei viita miski sellele, et A. Grossthal oleks isik, kes asuks kellegi jutu peale millegi eest kätte maksma ja kedagi peksma. Küsimusi tekitab aga J. K.i ja T. L.e ütluste usaldusväärsus. Seda kinnitavad vaid A. Grossthali ütlused, kuid on põhjust arvata, et need tunnistajad valetasid süüdistatava peale. Sellele viitavad ka tunnistajate J. K.i ja T. L.e ütlused. J. K. väitis, et peksmine toimus umbes 2 tundi (mis ei haaku teiste tunnistajate ega isegi J. R.i ütlustega), lööke oli kümneid ning peksmine toimus tsüklitena. T. L. seevastu nägi, et lööke toimus vaid üle kolme, peksti kühvlivarrega ning rusikate ja jalgadega peksmist ta ei näinud. T. L.e mälu sündmuste osas, mis toimusid J. R.i pool olles, oli kehv, millest võib järeldada, et tõenäoliselt läks T. L. hoopis pärast kohvi joomist autosse magama ega tulnudki majja tagasi, nagu on rääkinud J. L. ja A. Grossthal. Eelnevate asjaolude tõttu ei ole välistatud, et tunnistajate jutt, nagu A. Grossthal ütles, on mingis osas kokku lepitud. Põhjuseks, miks see on A. Grossthali vastu kokku lepitud, võib olla see, et kui J. R. ja U. K. üritasid omavahelised suhted ära klaarida, otsustati asi välja valada A. Grossthali peale. Tunnistajate ja süüdistatava ütlused toetavad seda versiooni. Kaitsja hinnangul ei ole põhjendatud prokuröri seisukoht, et kuna süüdistatav ja J. L. on hõimlased, andis J. L. A. Grossthali kohta õigustavaid ütlusi. Tunnistaja J. L. ütlused ei tundu valed ka teiste tõendite kontekstis. Samuti ei saa nõustuda prokuröri väitega, et süüdistatava ütlused on ebausaldusväärsed, kuna ta jättis kohtueelsel uurimisel löömisest ja vere nägemisest rääkimata. See, et süüdistatav neist asjaoludest toona ei rääkinud, ei ole talle etteheidetav, sest see oli kohtueelsel uurimisel tema kaitsepositsioon. Ükskõik, mis põhjusel ta sellest rääkimata jättis, ei tee tema ütlusi ebausaldusväärseks. Nii J. L.e kui A. Grossthali ütlusi tuleb hinnata koos teiste tõenditega. Süüdistatav ei eita, et lõi kühvliga J. R.it ja möönab, et see löök võiski põhjustada silmaaluse haava. Kaitsja hinnangul puudub A. Grossthalil süü kehavigastuse tekitamises J. R.ile, sest see oli tekitatud hädakaitse käigus. Nimelt väänas süüdistatava ütlustest tulenevalt J. R. tema käe selja taha, mille peale haaras süüdistatav kühvli ja lõi sellega selja taha J. R.ile. A. Grossthali ütlusi kinnitab ka pöördumine EMO-sse, kus selgus, et vigastud oli pöial. Rusikaga löömise tagajärjel pöialt vigastada ei saa, mistõttu on tõenäoline, et J. R. väänas A. Grossthali käe selja taha, haaras pöidlast ning A. Grossthal tundis valu. 4 Küsimus on ka asja kvalifikatsioonis. Tegu ei saa kvalifitseerida

§ 118

lg 1 p 5 järgi, sest see eeldab oluliselt nägu moonutava ravimatu vigastuse tekitamist. Ravimatut vigastust ei saa eemaldada tavameditsiini vahenditega. Pole andmeid, et J. R. oleks läbinud kosmeetilise operatsiooni, vaid vigastus õmmeldi, see kasvas kinni ning kreemide kasutamisega on vigastus muutunud olematuks. Silma all on kergelt märgatav triip, mida ei saa käsitleda nägu moonutavana, veelgi vähem oluliselt moonutavana. Ka prokurör märkis, et kolmandad isikud, kes ei tea, ei näe seda vigastust. Seaduse mõte on, et vigastus peab olema kõigile silmatorkav. Seega ei ole tegemist ravimatu ega oluliselt moonutava vigastusega. Seetõttu saab teo kvalifitseerida

§ 121lg 1 järgi või tuleks isik seoses hädakaitsega õigeks mõista.

Karistuse osas märkis kaitsja, et ei nõustu prokuröri seisukohaga šokivangistuse kohaldamise vajalikkusest. Šokivangistus ei täidaks oma eesmärki, sest isik on varem kriminaalkorras karistamata ning teo toimepanemisest saab mööda 4 aastat. Süüdimõistmisel saab karistus olla kas rahaline karistus või miinimumilähedane lühikese katseajaga tingimisi vangistus. See, et süüdimõistetu ei ole kahetsenud ja midagi omaks võtnud, ei saa olla karistuse määramisel aluseks, sest see on tema kaitsepositsioon ja tal on õigus jääda selle juurde lõpuni välja. Kaitsja hinnangul ei ole tsiviilhagi tõendatud. Tsiviilhagis ei ole täpselt välja toodud mitu klaasi purunes ning väidetavalt purunenud esemete osas ei ole isegi esitatud nende hindade kohta mingit võrdlusmaterjali. Ei saa tugineda pelgalt kannatanu väidetele nende maksumuse osas. Samuti ei ole tõendeid laua lõhkumise kohta ega selle kohta, et laual olnud nõud oleks lõhkunud A. Grossthal. Materiaalne kahju tõendatud ei ole ja selles osas peab jääma tsiviilhagi rahuldamata. Mittevaralise kahju väljamõistmise otsustamisel tuleb lähtuda olemasolevast ja kehtivast kohtupraktikast, mis arvestab ka ühiskonna üldise heaolu taset. Mittevaralise kahju välja mõistmisel peaks summa suurus jääma mitte tuhandetesse, vaid sadadesse. Süüdistatav oma viimase sõna õigust kasutada ei soovinud. Kohtu seisukoht 1. Allan Grossthalit süüdistatakse

§ 118

lg 1 p-s 5 sätestatud kuriteo toimepanemises.

§ 118

lg 1 p 5 näeb ette vastutuse tervisekahjustuse tekitamise eest, kui sellega on põhjustatud nägu oluliselt moonutav ravimatu vigastus.

§ 118lg 1 objektiivne koosseis seisneb tervisekahjustuse tekitamises.

Tervisekahjustus on inimese kehalise või vaimse heaolu häirituse seisund, mis objektiivsel hinnangul vajab väljaravimist, st meditsiinilist sekkumist. Raske on tervisekahjustus, mis vastab vähemalt ühele

§ 118lg 1 punktides loetletud tunnusele.

Tegu, millega raske tervisekahjustus tekitati, kvalifitseerimisel tähtsust ei oma. Oluline on vaid see, et süüdlase tegevus või tegevusetus oleks tagajärjega põhjuslikus seoses. Antud koosseis näeb tagajärjena ette kindlatele tunnustele vastava tervisekahjustuse.

§ 118

lg 1 p 5 näeb tagajärjena ettenägu oluliselt moonutava ravimatu vigastuse põhjustamise.

1. Kuigi süüdistuse sisuks olevatele sündmustele eelneval päeval toimunu ei ole kuriteokoosseisu täidetuse osas määrav, on eelmise päeva sündmused siiski olulised mõistmaks paremini 11.04.2020 õhtul ja ööl vastu 12.04.2020 toimunut. 10.04.2020 toimunud sündmusi on kannatanu J. R., tunnistaja J. L. ja süüdistatav Allan Grossthal kirjeldanud üldjoontes ühtmoodi. Seega ei ole kriminaalasjas üldjoontes vaidlust osas, mis puudutab süüdistuse aluseks olevale sündmusele eelneval päeval toimunut. U. K. koos oma elukaaslase M.iga ning J. L., kelle U. K. oli endaga kaasa kutsunud, tegid Xxxl J. R.i pool lõket, tarvitasid alkoholi ja ajasid juttu. Seejärel helistas ja kutsus U. K. J. R.i poole A. Grossthali. Kuna A. Grossthal oli tarvitanud alkoholi, lasi ta oma tütrel end Xxxle sõidutada. A. Grossthali saabudes vesteldi edasi, sh Xxx astumise teemal, tehti lõket ja tarvitati alkoholi. Seda kinnitavad kannatanu, 5 tunnistaja J. L.e ja süüdistatava ütlused. J. L. ja kannatanu ütlustes puuduvad vastuolud selleski, et J. R. pani sauna küdema U. K. elukaaslase M.i initsiatiivil ning esimesena lahkus seltskonnast A. Grossthal, kellele tuli järele tema tütar. Esimesena seltskonnast lahkumist kinnitavad ka süüdistatav A. Grossthali enda ütlused. Kannatanu J. R.i ja tunnistaja J. L. ütlused kinnitavad, et kui M. oli sauna läinud, järgnes talle J. R., kes oli samuti riided seljast võtnud. U. K. läks sauna ning nägi seal M.it koos J. R.iga. Saunast väljus kõigepealt U. K., keda see intsident häiris, ta oli vihane ja lükkas laua koos nõudega külili. Seejärel väljus saunast M. ja viimasena J. R. (tl 78, 82-84, 95-96, 100).
2. Võttes aluseks A. Grossthalile esitatud süüdistuse sisu, on esmalt vajalik kindlaks teha, kas J. R.ile tekitati ööl vastu 12.04.2020 tervisekahjustus. Kohtu hinnangul polegi käesolevas kriminaalasjas vaidlust selles, et J. R.i näole haav ehk tervisekahjustus tekitati. Seda kinnitavad kiirabikaart, fototabel ja ekspertiisiakt, aga ka kannatanu J. R.i, tunnistajate ja süüdistatav A. Grossthali ütlused.
3. 12.04.2020 kiirabikaardilt nähtuvalt on kiirabi tuvastanud J. R.i elukohas J. R.il silma all 4-5 cm veritseva haava, lisaks nina kõrval kolmnurkse kujuga 1 cm haava. J. R. on haava tekkimise kohta väitnud, et sai selle õhtul väljas koristades puuoksaga haava. Kiirabi on haava korrastanud ning andnud muuhulgas soovituse niidid nädala pärast eemaldada. Kiirabi on väljakutse kohta teate saanud kell 2.35 ning J. R.i elukohta jõudnud kell 2.45 (tl 21).
4. Fototabelis (prokuröri kohtuistungil tehtud täpsustuse kohaselt on fotod tehtud 18.04.2020) olevatelt fotodelt on näha J. R.i vasaku silma all olevat õmmeldud haava, ninal olevat koorikuga kaetud vigastust ning J. R.i ülaseljal olevad hematoomid. Fototabelis on ka fotod J. R.i majas olevast toast ja köögist (üks avatud eluruum), kus süüdistuse kohaselt sündmused aset leidsid. Sealhulgas on fotod köögikapil ja põrandal olevatest verekahtlase määrdumisega plekkidest ning plastikust katkisest prügikühvlist (tl 23-29).
5. J. R.i kohtuarstliku ekspertiisi akt nr xxx tõendab, et eksperdiarvamuse kohaselt esinesid J. R.il haavad vasaku silma piirkonnas (diagnoositud 12.04.2020) ning nahaalused verevalumid vasaku silma laugudel ja seljal, võimalik nahamarrastus vasakul ninatiival (sedastatavad 18.04.2020 tehtud fotodel). Haavad näol võivad olla tekitatud teravaservalise esemega lõikamisel/tõmbamisel/löömisel; ei saa välistada, et selleks esemeks võis olla plastikust kühvli katkine terav serv. Vasaku silma lauge haarav verevalum võib olla tekkinud eraldi löögist kõva tömbi esemega silmapiirkonda või samaaegselt haavade tekitamisega löögist prügikühvli tömbi otsaga. Nahaalused verevalumid seljal on tekitatud korduvatest löökidest kõvade tömpide esemetega, sh pikliku ja reljeefset pinda omava esemega. J. R.i kehavigastused võivad olla tekitatud lähteandmetes näidatud ajal – 12.04.
6. Haavad J. R.i näopiirkonnas võivad olla tekitatud plastikust prügikühvli katkise terava servaga mööda näonahka tõmbamisel. J. R.i kehavigastused ei olnud eluohtlikud. Tavalise kulu korral põhjustavad J. R.il esinenud kehavigastused lühiajalise tervisekahjustuse kestusega kuni neli nädalat. J. R.i näopiirkonna vigastus põhjustas suure tõenäosusega kuni paranemiseni kannatanu näo välisilme muutuse (vasaku silma piirkonnas olid jälgitavad nahaalune verevalum, haavad ja kuni 20.04.2020 ka haavaõmblused). Kohus otsustab, kas J. R.i näo vigastus on oluliselt nägu moonutav ravimatu vigastus (tl 46-49).
7. Kannatanu J. R.i ütluste kohaselt (tl 78-85) tuli 11.04.2020 õhtul kella 8-9 paiku talle külla sõber J. K.. Tarvitasid koos mõned pitsid viina. A. Grossthal helistas õhtul kella 11 ajal ja soovis läbi astuda, et arutada Xxx tulekut. J. R. kiitis tema küllatuleku ettepaneku heaks. Pool tundi hiljem saabus A. Grossthal tema poole ning kaasas oli veel 3 meest – U. K., autojuht ja J. L.. Kõik peale autojuhi tundusid olevat alkoholi tarvitanud. Kuna teadis neid kõiki, siis palus külalistel istuda ja pakkus neile laual olnud viina. Korraks istusid maha, kuid ei jõudnud isegi pitsi võtta, kui A. Grossthal tegi ettepaneku minna sauna eesruumi ja arutada Xxx teemat. Kuna toas oli rahvast, siis oli sellega nõus. Süüdistatav palus sauna eesruumis, et J. R. aitaks tal Xxx astumise avalduse ära täita. J. R. täitis avalduse ning A. Grossthal allkirjastas selle. Aega võttis 6 see 5-10 minutit. A. Grossthal küsis, et kas ta sauna ei taha teha ning J. R. vastas eitavalt. Seejärel läksid A. Grossthal ja J. R. tagasi eestuppa. Seal istusid maha ja järsku hakkas süüdistatav tegema provokatiivseid märkusi, kasutas väljendeid pederast, värdjas, pervert, maniakk ning hakkas J. R.it ründama, aga veel ei puudutanud. J. R. sai aru, et A. Grossthal kasutas neid väljendeid tema suhtes seoses eelmise õhtu saunaskäiguga. J. R.i sõnul A. Grossthal provotseeris teda, kuid ta ei allunud sellele. J. R. tõusis tugitoolist püsti ning siis hakkas A. Grossthal J. R.it lööma. J. R. liikus tugitooli juurest ära ja taganes. A. Grossthal tuli talle järele ning hakkas teda rusikatega selga taguma ja kõrvast kiskuma. J. R.i hinnangul lõi süüdistatav teda kokku umbes 30 korda seljale, pähe, külgedele. Pähe tabasid löögid teda 2-3 korda ning kõrvadest tiriti teda 3-4 korral. J. R. tundis löökidest ja kõrvade tirimisest valu. Seejärel võttis A. Grossthal nurgast prügikühvli ja hakkas sellega J. R.it valimatult selga, pähe, käte ja õlgade pihta lööma. Lööke oli 5-10 tükki. Prügikühvel läks puruks ning varre külge jäänud terava servaga tuli A. Grossthal talle otse peale ja tekitas silma alla haava. Sel ajal, kui löök silma alla tabas, olid nad A. Grossthaliga vastamisi, silmitsi. Tegemist ei olnud kogemata tehtud löögiga. Näkku tabanud kühvlilöögist tekkis silma alla haav, nahk ripendas ja verd tuli väga palju. J. R. pööras A. Grossthalile selja, et minna peeglist vaatama ja plaastrit peale panema, kuid A. Grossthal jätkas tema tümitamist kühvliga seljale, pähe ja õlgadele. J. R.i sõnul hakkas A. Grossthal tal ka pükse jalast ära rebima, kui ta plaastriga tegeles. A. Grossthal tõmbas dressipüksid ja aluspüksid allapoole põlvi ning rääkis vägistamisest ja tapmisest. See oli teiste juuresolekul väärikust alandav. Kui J. R. sai plaastri peale pandud, siis tõmbas püksid üles tagasi. Teised hakkasid ütlema, et A. Grossthal lõpetaks oma tegevuse. J. R. soovis ka politseisse helistada, kuid ei saanud telefoni võtta, sest A. Grossthal oleks selle puruks löönud ja siis ei oleks ta ka hiljem saanud politseisse helistada. J. R.i sõnul ei olnud tal kuhugi põgeneda, sest maja on nii väike. Välisuksest ei saanud ka välja minna, sest juba enne, kui J. K. soovis välja pääseda, et politsei kutsuda, oli uks lukus. Kui J. K. palus majast välja saada, käratas A. Grossthal talle, et ta ei lähe mitte kuhugi. Külas olnud ütlesid ka, et lähevad siis ära, kui J. R. M.i ees vabandab. J. L. sundis agressiivselt vabandama ning J. R. mõtles, et vabandab siis, kui saunas koos istumine on probleem, sest soovis, et need inimesed ta kodust kaoksid. Süüdistatava rünne kestis pool tundi kuni tund. Ründe ajal püüdis J. K. süüdistatavat korrale kutsuda, kuid siis hakkas A. Grossthal ka J. K.i ähvardama ja temaga ärplema. U. K. istus ründe ajal toolil ja samuti püüdis Grossthali veenda, et ta ära lõpetaks. Autojuht T. L. oli passiivne, vaatas pealt ja muheles vahel koleda irvega. J. L. ässitas süüdistatavat öeldes, et anna talle, talle kulub ära. J. R.i arvates pandi rünne tema vastu toime põhjusel, et isikud olid purjus ja paranoias ning kujutasid ette, et M.ga ühes lavaruumis olles midagi juhtus. J. R. ise ütles sündmuste käigus pidevalt, et A. Grossthal ära lõpetaks. Süüdistatav palvetele ei reageerinud. Peksmine lõppes sellega, et autojuht tiris A. Grossthali majast välja. Seda ei tea, kes või millal välisukse lahti tegi. Kui U. K., T. L., A. Grossthal ja J. L. olid lahkunud, võttis J. R. järelemõtlemiseks aega, sest oli šokis ja afektiseisus. Sõber J. K. jäi veel tema poole, et arutada, mis toimus. J. R. teadis, et kui politsei reageerib, siis tuleb alles poole tunni pärast ning A. Grossthal on juba läinud ning nad saaks tuvastada ainult jälgi. Seega kõigepealt soovis oma silma eest hoolitseda ja panna sinna korraliku plaastri. Seejärel koristas ja mõtles rahulikult, kas kutsub kiirabi hommikul või õhtul, kuid otsustas siiski kohe kutsuda, et haav saaks õmmeldud. Kiirabile rääkis, et sai puuoksaga, sest tahtis juhtunu rahulikult läbi mõelda. Teadis, et kui kiirabi saab rünnakust teada, hakkavad jutud liikuma. Kuna on Eesti ühiskonnas tuntud inimene, siis ei soovinud mingeid skandaale ja uudiseid. Soovis sellise hädavalega kaitsta oma mainet. Ka nädal hiljem ei avaldanud J. R. arstidele toimunu kohta tõde, sest tegemist oli kohaliku arstiga. Ei soovinud, et paranoiateooriad ja sahinad läheks ajakirjandusse. J. K. lahkus J. R.i juurest kella poole kolme või nelja ajal. Politsei poole pöördus paar päeva pärast juhtunut, sest tahtis kaineks saada, enda jaoks kõik selgeks mõelda ja vaadata sündmust värske peaga. 7
8. Tunnistaja J. K.i sõnul (tl 86-90) on ta J. R.i lähedane tuttav ning on J. R.il Xxxl sadu kordi külas käinud. Külas oli ka 11.04.2020 õhtul, kui J. R. vigastada sai. Jõudis külla umbes kell 21.
9. Sama päeva hilisõhtul, südaöö paiku, tulid J. R.i juurde veel neli meest, kes kõik olid J. K.i jaoks võõrad. Eelnevalt oli J. R.ile keegi helistanud ja lubanud külla tulla, et arutada Xxx liitumise asju. Telefonikõne ja külaliste saabumise vahele jäi aega umbes tund. Külalistele läks uksele vastu J. R.. Kui külalised olid saabunud, istus J. R. tugitoolis ja vestles külalistega. Külalised olid rahulikud ja ei paistnud, et nad alkoholi oleks tarbinud. Istusid ühiselt umbes 15 minutit, siis läks J. R. koos A. Grossthaliga sauna eesruumi, mis asus eluruumist eraldi ning võttis sinna kaasa Xxx liitumise avalduse. Nad olid sauna eesruumis umbes 10-15 minutit. Kui J. R. ja A. Grossthal tagasi ülejäänud seltskonna juurde tulid, oli õhkkond hetkeks rahulik, kuid siis tuli teemaks nende isikute eelmise päeva külaskäik. J. K. sai aru, et eelmisel päeval oli tehtud sauna ning see oli süüdistatava jaoks probleemiks. A. Grossthal väljendas seda füüsilise rünnakuga J. R.i vastu. J. R. istus tugitoolis ning A. Grossthal lükkas tugitooli tagajalgadele ja võttis J. R.i peast kinni. Võimalik, et A. Grossthal haaras J. R.il kõrvadest, täpselt ei näinud, kuid käed olid J. R.i pea juures. A. Grossthal ütles või karjus J. R.ile midagi ka seoses eelmise päeva saunas käimise ja naisterahvaga, kuid pigem toimusid füüsilised rünnakud ja A. Grossthal väga palju ei rääkinud. Kui ründed muutusid süsteemseks või pidevaks, siis sai aru, et midagi on valesti. J. R. kaitses ennast A. Grossthali rünnakute eest kätega ning J. R. võttis rünnakuid tõsiselt. A. Grossthal lõi J. R.it käte ja rusikatega, tegi kümneid lööke ning löögid tabasid ülakeha, turja, kaela ja pead. Tunnistaja hinnangul olid löögid piisavalt tugevad, et valu tekitada, sest J. R. kaitses ennast kätega. A. Grossthal kasutas J. R.i ründamiseks ka plastikust prügikühvlit ning lõi sellega vastu selga, kaela ja pead, kuni see lendas pilbasteks. Süüdistatav tekitas purunenud kühvliga, millel olid teravad plastikuääred, J. R.i silma alla lõikehaava, kust tuli palju verd. Löök oli tahtlik, sest kui kühvel oli purunenud, jätkas A. Grossthal löömist. Kui haav oli tekitatud, aitas tunnistaja J. K. haava J. R.il sulgeda, kuid see veritses edasi. J. R. üritas sinna uuesti midagi peale panna ja samal ajal kakkus A. Grossthal J. R.il pükse maha. Alguses tõmbas maha pealmised ja siis ka aluspüksid. J. R. üritas püksid samal ajal üles tõmmata. Pükste maha tõmbamise ajal ütles A. Grossthal teistele meestele, et võtame neljakesi kätest ja jalgadest ja ma kepin ta läbi. Sündmuste käigus kästi J. R.il helistada daamile, kes eelmisel päeval oli saunas käinud. Tunnistaja ei tea, kas sellele daamile helistati või mitte või daam ei vastanud telefonile. Üks meestest, J. L., otsustas telefoniga seda filmida ja J. R. vabandas daami ees, kui oli teda kuidagi solvanud. Seda filmilõiku J. K. näinud ei ole, kuid nägi, et J. L. telefon oli suunatud J. R.i poole. J. K. peksmisesse ei sekkunud, sest tal oli A. Grossthali ees hirm. A. Grossthal ähvardas teda, et mis sa vahid siin ja istu maha. Teised kolm meest agressiivsed ei olnud. Tunnistaja ei mäleta, et keegi oleks A. Grossthali lõpetama manitsenud ning ei teinud seda ka ise. Samuti ei helistanud politseisse, sest telefonil oli akut vaid 2% ning kõne oleks tõenäoliselt katkenud ja kui teised oleksid kõnet kuulnud, oleks võib-olla ka teda rünnatud. Samuti püüdis ta pääseda sündmuste käigus majast välja, kuid see ei õnnestunud, sest uks oli lukus ja võtmeid ees ei olnud. Keegi seltskonnas viibijatest ei selgitanud, miks uks lukus on. Selline vägivald kestis ajaliselt paar tundi, sest külalised saabusid kesköö paiku ja lahkusid pärast kella
10. Peksmises olid pausid. Vahepeal rahunes A. Grossthal maha ja istus, kuid J. L. õhutas teda ning siis A. Grossthal jälle ründas J. R.it. J. L. oli ainus, kes ässitas ja õhutas, teised vaatasid lihtsalt pealt. Rünnakud lõppesid sellega, et noorem mees ütles, et kell on palju ja hakkame ära koju minema. Välisuks keerati lahti ja mehed läksid koos A. Grossthaliga välja. Seda ei näinud, kes ukse lahti keeras. Mõned minutid hiljem tuli süüdistatav üksi tagasi tuppa ja jätkas teleka ees J. R.i peksmist kätega. Ühel hetkel rahunes maha, läks välja. Seejärel tuli uuesti tagasi ning siis oli koridoris mingi kontakt J. R.iga. Ründamine lõppes seetõttu, et teised soovisid ära minna ning kutsusid ka A. Grossthali ära. Pärast külaliste äraminekut jäi J. K. veel J. R.i poole, istusid laua taga ja olid juhtunust šokis. Õhtu jooksul ei olnud praktiliselt alkoholi tarvitanud, oli võtnud pitsi või paar. Rünnakute ajal alkoholi joomist ei toimunud. Külaliste lahkumisest umbes tunni jooksul kutsusid kiirabi. Seda ei mäleta, kes kiirabisse helistas, kuid kiirabi jõudis 10-15 minutit peale helistamist. J. R. ütles kiirabile, et 8 sai õhtul vigastada pargi koristustöödel, tõmbas oksaga. J. K. rääkis J. R.iga omavahel ka sellest, et tuleks pöörduda politsei poole, kuid J. R. seda tema kuuldes ei teinud. J. K. lahkus J. R.i poolt kella 5 paiku hommikul.
11. Tunnistaja T. L.e ütlustest (tl 90 pöördel–95) selgub, et aprillis 2020 käis ta J. R.i majas ning oli siis koos U. K., A. Grossthali ja J. L.ga. Seda ei mäleta, mis kell J. R.i juurde jõudsid, kuid väljas oli pime. A. Grossthal oli helistanud tunnistajale ja rääkinud probleemist, et J. R. oli eelmisel päeval läinud sauna ja soovis J. R.i käest selle kohta aru pärida. A. Grossthal soovis, et tunnistaja tuleks teda sõidutama ja viiks ta J. R.i poole. Tunnistaja võttis xxx peale U. K., A. Grossthali ja J. L. ning sõideti Xxxle. Enne J. R.i poole jõudmist olid nii A. Grossthal kui ka J. L. tarvitanud alkoholi. A. Grossthal oli kergelt purjus. Autos oli juttu maja välisukse lukku keeramisest. A. Grossthal oli autos soovinud, et tunnistaja T. L. paneks maja ukse lukku, et majast keegi välja ei saaks, kuid tunnistaja ei olnud sellega nõus. Keegi ei tohtinud majast välja saada, et probleemi tekkides politsei kutsuda. Seda ei mäleta, mis järjekorras nad J. R.i majja sisenesid. A. Grossthal pani tunnistaja sõnul maja ukse lukku ja võtme oma taskusse. Toas võeti istet – T. L. kõrval istus J. L., siis U. K., J. R. üle laua tunnistaja vastas. A. Grossthal seisis kamina juures püsti. J. R. pakkus tunnistajale kohvi. Seejärel hakkas A. Grossthal J. R.iga sõnavahetust pidama teemal, et miks J. R. läks sauna paljalt M.ile järgi. Alguses oli see viisakas küsimine, kuid hiljem kasutas A. Grossthal ebaviisakaid sõnu. J. R. reageeris rahulikult ja ei osanud midagi öelda. Seda ei mäleta, et juttu oleks olnud Xxx liitumisest või et J. R. ja A. Grossthal oleks korraks seltskonnast eemaldunud. Asi muutus inetuks külla jõudmisest umbes poole tunni jooksul. Tagaajamine, löömine ja pükste maha kiskumine kestis umbes paarkümmend minutit. Peksmine toimus kööginurgas ja kaminaruumis. T. L. nägi, kuidas A. Grossthal kasutas J. R.i vastu vägivalda lüües teda nurgast võetud prügikühvliga rohkem kui kolmel korral. Prügikühvel läks löökide tulemusel katki. J. R. püüdis end kätega kaitsta ja lööke blokeerida. Löögid tabasid J. R.it õlga ja näo piirkonda. Tunnistaja ei mäleta, et A. Grossthal oleks kühvliga peksmise ajal midagi J. R.ile öelnud või karjunud. J. R.ile tekkis löömisest silma alla lõikehaav ning tuli palju verd. Seda momenti, kui prügikühvel J. R.i silmaalust tabas, täpselt ei näinud, sest oli köögi piirkonnas. J. R.i sõber aitas J. R.il haava tohterdada, kuid A. Grossthal ei teinud sellest väljagi, et J. R.il verd tuli. J. R. pidi ka U. K. elukaaslase ees vabandama läbi telefoni, kas helistama või läbi videokõne. Tunnistaja ei tea, kas proua kätte saadi ning ei tea, kas oli kõne või video, kuid J. R. vabandas. See aga olukorda paremaks ei teinud. Vabandamine toimus enne seda, kui J. R.ile haav tekitati. Tunnistaja nägi ka seda, et A. Grossthal kiskus seljatagant J. R.i pükse maha. A. Grossthal tõmbas pikad püksid põlvini, kuid aluspükste alla tõmbamist ei näinud. Tunnistaja ja U. K. püüdsid A. Grossthali rahustada, kuid sellel ei olnud tulemust, sest J. L. õhutas sõnadega süüdistatavat. Vahele neile ei läinud, sest tundis hirmu, kuid püüdis sõnadega A. Grossthali ohjeldada. Seltskonnas oli ka J. R.i sõber, kelle peale A. Grossthal karjus, et ta vait oleks. Kui sõber soovis õue suitsu tegema minna, siis seda ta teha ei saanud, sest uks oli lukus ning A. Grossthal keelas J. R.i sõbral välja suitsu tegema minna. Tunnistaja ei näinud, et A. Grossthal oleks peale kühvliga löömise veel kuidagi J. R.it löönud. Rusikatega löömist ei mäleta. Tunnistaja sõnul ei viibinud ta ka kogu aeg majas sees, vaid käis vahepeal väljas suitsetamas. Majast välja saamiseks küsis A. Grossthalilt võtme. Pärast väljast tagasi tulemist jättis ukse lahti. Seda ei mäleta, kas haava tekitamine toimus enne või pärast suitsul käimist. Käis väljas suitsetamas mitmeid kordi ja seepärast ei näinudki, mis vahepeal toimus, aga kühvliga löömist nägi. Seda ei tea, millega seoses A. Grossthali rünnak lõppes, sest läks mingi aja möödudes koos U. K.ga ära autosse. U. K.ga läksid autosse umbes kella 2 paiku. Paarkümmend minutit hiljem tulid A. Grossthal ja J. L.. Kõigepealt tuli J. L. ja siis mitmeid minuteid hiljem A. Grossthal. Tagasiteel xxx tarvitasid J. L. ja A. Grossthal auto tagaistmel alkoholi. Paar kuud enne kohtus ütluste andmist oli A. Grossthal tunnistaja sõnul teda ähvardanud seoses sellega, kui tunnistaja tuleb kohtusse tunnistusi andma. T. L. aga ei pööranud ähvardusele tähelepanu ja ei kartnud seda. T. L. sõnul temal A. Grossthali vastu vihavaenu ei ole. 9
12. Tunnistaja J. L. ütluste kohaselt (tl 96 pöördel–100) oli ta saunaintsidendile järgneval päeval U. K. juures, kes arvas, et võiks minna A. Grossthali juurde maale grillima. U. K. helistas A. Grossthalile ning kella 3-4 paiku tuli A. Grossthal U. K. juurde ja nad jäid sinna istuma, jutustama ja oma jooke jooma. Mingil hetkel tekkis U. K.l mõte minna J. R.i juurest läbi ning A. Grossthal oli sellega nõus, sest tal jäi Xxx avalduse tegemine pooleli. Eelmise päeva konfliktist üldse ei räägitud ning A. Grossthal isegi ei teadnud eelmisel päeval juhtunust. U. K. helistas J. R.ile ja küsis küllaminekuks luba ning mainis, et ka A. Grossthal tuleb avaldusest rääkima. T. L. kaasa võtmisest ei öelnud J. R.ile, kuid küsis ka luba võtta tunnistaja J. L. kaasa. J. R. oli lahkesti nõus. U. K. helistas T. L.ele ja viimane tuli neile järele. T. L. jättis enda auto U. K. juurde ja viis tunnistaja, A. Grossthali ja U. K. viimase autoga J. R.i poole. Xxx hakkasid Xxx suunas liikuma kella 8-8.30 vahel õhtul. Seltskonnast olid selleks ajaks alkoholi tarbinud kõik peale T. L.e, kuid olid alla keskmise joobes. J. L. sõnul oli ta tarvitanud terve õhtu peale pool pudelit pooleliitrist viina. A. Grossthalil oli kaasas paar õlut ja U. K. pakkus talle ka. U. K. oli samuti viina joonud, kuid ei tea palju. J. R.i juurde jõudsid siis, kui väljas oli pime või hämar. U. K. koputas uksele ning läks esimesena sisse, seejärel tunnistaja, A. Grossthal ja T. L.. Majja sisenedes uste lukustamisest juttu ei olnud ning tunnistaja arvates maja uks seestpoolt lukus ei olnud. J. R.i pool istusid ning J. R. pakkus kohvi ja muid jooke. Võtsid viina – kogu külas oldud aja jooksul umbes pooleliitrise pudeli U. K. ja tunnistaja J. L. ning A. võttis ka paar pitsi. T. L.palus endale kohvi teha, jõi selle ära ja läks autosse magama. T. L. oli toas vaid veerand tundi ja uuesti majja ei tulnud. J. R., A. Grossthal, tunnistaja ja U. K. istusid ümber laua. Seal oli üks härra veel, kes seisis rohkem eraldi köögi poolel ning nende vestlusesse ei sekkunud. Alguses ajasid juttu ning A. Grossthal ja J. R. hakkasid laua nurgal avaldust täitma. Tunnistaja ei mäleta, et A. Grossthal ja J. R. oleks kahekesi kuhugi eemaldunud. Seltskonnas tarvitasid kõik alkoholi, vaid T. L. ei tarvitanud ning viienda mehe kohta ei osanud tunnistaja J. L. samuti öelda. Mõne aja möödudes tekkis konflikt, mille algatas U. K.. U. K. rääkis eelmisest õhtust ja ütles, et J. R. võiks M.i ees vabandada kasvõi telefoni teel. U. K. ägestus ja lõi jalutuskepiga lauale nii, et asjad kõik ja killud lendasid. U. K. ja J. R. tõusid püsti, U. K. vehkis jalutuskepiga ning hakkas rüseluseks minema. Selle peale tõusis püsti ka A. Grossthal. Tunnistaja sõnul on küll U. K.l mingi meditsiiniline probleem ja vahel ta lonkab, kuid käimiseks ta tuge ei vajanud ning tugitooli istumine ja sealt püsti tõusmine talle raskusi ei valmistanud. J. L. konfliktile vahele ei läinud, sest ei saanud äsjase operatsiooni tõttu kiiresti tõusta. J. R. asus end kaitsma liikudes U. K. poole, et ta vehkimise lõpetaks ning siis sekkus A. Grossthal. A. Grossthal läks nende kahe vahele ning J. R. väänas A. Grossthali käe seljataha. A. Grossthal võttis esimese ettejuhtuva asja, s.o ahju kõrvalt prügikühvli, kätte ja lõi sellega korra üle õla selja taha. Kühvel läks puruks kas seljataha tehtud löögiga või kühvli maha viskamisega. Seda ei näinud, kuhu A. Grossthal prügikühvliga J. R.it tabas. Kui A. Grossthal sai lahti, siis lükkas ta J. R.i tugitooli tagasi. Ainus solvav või inetu asi, mida tunnistaja J. L. kuulis A. Grossthali J. R.i aadressil ütlemas, oli, et kuule, värdjas, sa võiksid vabandada. A. Grossthali poolt käe ega rusikalööke J. R.i pihta ei näinud. Seejärel istusid nad edasi, J. R.il oli tekkinud väike veritsus, millele pani köögi poolel plaastri peale ja tuli tagasi. Plaasterdada aitas vist ka härra, kes külas oli. J. L. arvates see vigastus kiirabi sekkumist ei vajanud ja piisas plaastrist. Seda ei oska kindlalt öelda, kas R. sai vigastuse kepiga vehkimisest või löögist kühvliga. Tunnistaja ütles J. R.ile, et see vabandaks oma käitumise eest ja asi on lahendatud. U. K. oli ka rahunenud ning tehti telefonikõne M.ile, kuid M. kõnele ei vastanud. U. K. hakkas teemat uuesti üles tõmbama ning tunnistaja või A. Grossthal ütles, et hakkame ära minema, muidu see asi ei lõppe. Pärast seda enam mingit löömist, vehklemist ega kaklemist ei olnud, kuid oli teravuste loopimist. Konfliktisituatsioon kestis maksimaalselt 20 minutit. Seda ei mäleta, et keegi oleks tirinud J. R.il seljas olnud riideid või lubanud tema suhtes seksuaalset vägivalda kasutada. Kui U. K. hakkas J. R.i kallal seoses eelmise päeva sündmustega õiendama, siis A. Grossthal saunaintsidendist ei teadnud ning saigi alles sel hetkel teada. Tunnistaja mäletamist mööda 10 mees, kes veel seal ruumis viibis, ei püüdnud politseisse helistada ega majast lahkuda ning situatsiooni ei sekkunud. Kui mees oleks tahtnud majast lahkuda, oleks ta seda vabalt teha võinud. J. L. sõnul tema kedagi lööma ei ässitanud ja ütles vaid nii palju, et J. R. võiks vabandada ja asja ära klaarida. Situatsioon politsei kohaletulekut ei vajanud, sest lahenes kiiresti ära. Lahkusid J. R.i juurest kella 10-11 ajal õhtul ning olid seal poolteist kuni kaks tundi. Kui majast välja läksid, siis autojuht magas autos ning J. L. ajas ta üles, et liikuma hakata. A. Grossthal enam auto juurest majja tagasi ei läinud.
13. Süüdistatav A. Grossthali ütluste (tl 100 pöördel–105 pöördel) kohaselt helistas talle järgmisel päeval U. K., palus enda juurest läbi tulla ja ütles, et J. L. on ka tal külas. U. K. elas Xxx ja läks õhtupoolikul tema poole. U. K.l tuli plaan minna vaatama, mis J. R. teeb. U. K. helistas J. R.ile ja andis teada, et tulevad külla. Telefon anti ka A. Grossthali kätte ning ta rääkis J. R.ile, et siis saab ka Xxx paberi ära lõpetada. J. R. ei olnud vastu ja lubas neil külla tulla. Enne J. R.ile helistamist ei olnud U. K. ja J. L.ga eelnevast õhtust juttu. U. K. helistas veel T. L.ele ja kutsus ta kaineks juhiks. J. R.i poole jõudsid kohale, kui väljas oli pimedapoolne. U. K. koputas uksele ja J. R. avas selle. Kõigepealt sisenes majja U. K., siis J. L., süüdistatav ja T. L.. Seda ei vaadanud, kas ukse ees võti oli. Viimane siseneja ust lukku ei pannud, sest nad läksid kõik ühe hooga tuppa. J. R. pakkus kohvi ja alkoholi, vist viina. Laual olid viinapitsid, kohvitassid, veeklaasid. Seejärel jõid kohe kohvi ja rääkisid J. R.iga Xxx astumise avalduse täitmisest. A. Grossthal palus J. R.il avalduse ära täita ning kirjutas sellele alla. Avalduse täitsid ära seal samas laua nurga peal ning J. R.iga nad kuhugi eemale ei läinud. Seda ei tea, millest J. L. ja U. K. samal ajal vestlesid. A. Grossthali sõnul oli ta sel õhtul enne J. R.i poole tulemist joonud umbes 5 Aleksandri õlut, kuid oli adekvaatne. J. R.i pool võttis umbes 3 pitsi viina. Joodud alkoholikogus teda kuidagi aktiivsemalt või agressiivsemalt käituma ei pannud. A. Grossthal istus J. R.ist vasakul ning J. R.i ja U. K. vahele jäi mingil määral laua nurk. J. R.i pool oli ka J. R.i sõber, kuid tema istus köögipoolel ja hoidis omaette. T. L. seisis toas püsti, jõi tassi kohvi ja läks siis välja. Toas oli T. L. 10-15 minutit ja hiljem ta uuesti tuppa ei tulnud. Seda ei tea, kas maja uks oli lukus või lahti, kuid pärast T. välja minemist keegi uksest välja ei läinud. Kui ülejäänud laua taga istusid, algas U. K. ja J. R.i vahel sõnelus seoses eelmisel päeval saunas käimisega. A. Grossthal kuulis sõneluse ajal esimest korda, et eelmisel päeval oli J. R. käinud U. K. naisega saunas. U. K. heitis J. R.ile seda ette ning soovis, et J. R. vabandaks tema elukaaslase ees. U. K. vehkis kätega ning J. R. vastas, et mis üldse halvasti on, sest tema jaoks oli see normaale tegevus. U. K. läks selle peale veel rohkem endast välja ja lõi kepiga laua pihta ja oli klaasiklirin. Seepeale kargas J. R. püsti ning püsti tõusis ka U. K.. U. K. vehkis kepiga ning A. Grossthal läks vahele, et nad ära lõpetaks. Vahele astumiseks pidi A. Grossthal minema ümber laua. Seepeale läks J. R. eemale ning süüdistatav ütles U. K.le, et ta maha istuks ning U. K. istus. Siis tundis A. Grossthal, et tema käsi väänati selja taha, väänajaks oli J. R. ning A. Grossthal tundis sellest valu. Süüdistatav haaras automaatselt pika varrega kühvli vasakusse kätte ning lõi sellega üle vasaku õla. Lõi vaid ühe korra. Ei tea, kas J. R. sai sellega üldse pihta või kuhu. Kühvli viskas põrandale ja ei vaidle, et see võis viskamise käigus katki minna. J. R. vabastas selle peale tema käe, A. Grossthal keeras end J. R.i suunas ja lükkas ta tugitooli ning ütles, et mida sa, debiilik, teed. Seejärel istus ka ise oma kohale tagasi. Kui J. R. tugitoolis istus, siis oli näha, et tal oli näo peal veritsus. A. Grossthal ei oska öelda, kas see tekkis tema löögi tagajärjel või U. K. kepiga vehkimisest. Seda konkreetselt ei näinud, kas U. K. talle üldse kepiga pihta sai. J. R. läks köögi poolele, pani plaastri peale ja istus siis tagasi tugitooli. Seda ei näinud, kas J. R.i sõber aitas plaastrit panna. Plaaster pidas verd kuni nende külast lahkumiseni. Kui J. R. oli end tohterdanud, siis ütles A. Grossthal, et J. R. teeks ära kõne, mille tegemist U. K. nõudis. J. L. nõudis samuti kõne tegemist, kuid muul viisil J. L. konflikti ei sekkunud ja kedagi ei ässitanud. J. R.i sõber olukorda ei sekkunud. J. R. asus kõnet tegema, kuid M. vist ei vastanud. A. Grossthal lisaküsimusi saunas käimise kohta ei küsinud. Nii palju kui jutu käigus kuulis, nii palju kuulis. Politseid J. R. ega tema sõber kutsuda ei ähvardanud. Kokku viibisid J. R.i pool umbes poolteist kuni 2 tundi. Konflikt ja jauramine käis 11 umbes pool tundi. A. Grossthali sõnul ei ähvardanud ta J. R.i suhtes seksuaalset vägivalda kasutada ning ei kakkunud ka J. R.i riideesemeid. Seda, kuidas J. R.i seljale hematoomid tekkisid, ei oska selgitada, kuid võib-olla tekkisid need J. R.i tugitooli lükkamisest. Samuti ei osanud põhjendada seda, miks ta kohtueelsel uurimisel kühvliga J. R.i löömisest ning J. R.i näos vere ja vigastuse nägemisest ei rääkinud. Mingil hetkel hakkas U. K. uuesti sellest saunaskäigust ja vabandamisest rääkima ning siis otsustasid, et lähevad sealt ära. A. Grossthal ja J. L. ütlesid, et hakkame ära minema ja tõusid püsti. Ka U. K. tõusis ja nad läksid välja.
14. Ütluste pinnalt väärib tähelepanu see, et üldjoontes on kõik kohtus ülekuulatud isikud kirjeldanud 11.04.2020 õhtul ja ööl vastu 12.04.2020 toimunud sündmuste käiku sarnaselt – T. L., süüdistatav, U. K. ja J. L. tulid J. R.ile 11.04.2020 õhtul külla, J. R.il oli külas sõber J. K., kes hoidis seltskonnast eemale, J. R. ja süüdistatav täitsid ära Xxx astumise avalduse ning seejärel tekkis seltskonnas konflikt eelmisel päeval saunas juhtunuga, J. R.il paluti seetõttu U. K. elukaaslase ees vabandada ning konflikt päädis sellega, et A. Grossthal lõi J. R.it prügikühvliga.
15. Kuigi eelnevas lõigus kirjeldatud asjaolude osas vaidlust pole, on kriminaalasjas antud ütlustes mitmeid erinevusi – sh kasutatud vägivalla ulatuses, sündmuste toimumise kellaajas, teiste süüdistuses nimetatud A. Grossthali käitumisaktide toimumises ja muudes detailides. Kokkuvõtvalt on J. L. ja süüdistatava ütlused 11.04.2020 õhtul ja ööl vastu 12.04.2020 toimunud sündmuste kohta omavahel kooskõlas. Samas on need paljuski vastuolus ülejäänud isikute, s.o kannatanu ning tunnistajate T. L. ja J. K.i ütlustega, mis on kohtu hinnangul ühtivad. Kohus on seisukohal, et usaldusväärsemaks tuleb 11.04.2020 hilisõhtul ja ööl vastu 12.04.2020 toimunu osas pidada kannatanu, tunnistajate T. L.e ja J. K.i ütluseid. Siinjuures pöörab kohus tähelepanu sellelegi, et T.L. oli ainus sel öösel täiesti kaine isik. Ülejäänud isikud olid vähem (J.K., J.R. – mõned pitsid viina) või rohkem (A.Grossthal, J.L., U.K. – mõned pudelid õlut, vähemalt 0,5-liitriline viin) alkoholi tarvitanud.
16. Esiteks on süüdistatav A. Grossthali ja J. L. ütlused J. R.ile küllamineku aja ja sealt lahkumise osas vastuolus kriminaalasjas uuritud kirjalike tõenditega. Mõlemad on väitnud, et J. R.i poole jõuti pimedas või hämaras (J. L. sõnul hakati xxx Xxxle sõitma juba õhtul kella 8-8.30 paiku) ning mõlema sõnul oldi J. R.i pool 1,5-2 tundi, J. L. on täpsustanud, et lahkusid kella 10-11 paiku. Samas on tõendite hulgas Xxx astumise avaldusel, mille täimisest tol õhtul J. R.i pool on rääkinud kõik kohtus ülekuulatud isikud peale T. L.e ning nad on märkinud, et see täideti suhteliselt külas oleku alguses, märgitud kuupäevaks 12.04.2020 (tl 53). Oleks eluliselt ebausutav, et kui avaldus täideti 11.04.2020 õhtul, oleksid A. Grossthal ja J. R. märkinud avaldusse järgmise päeva kuupäeva. Seega viitab avalduse kuupäev, et see täideti pärast keskööd või vahetult enne kesköö saabumist ehk isikud jõudsid tegelikult J. R.i poole külla veidi enne südaööd või südaööl, mis on ka kooskõlas kannatanu, J. K.i ja T. L.e ütlustega. Tunnistaja J.K. avaldas, et ta jõudis J.R.i poole umbes kell 21.
17. Lisaks on J. K. ja T. L. kirjeldanud, et seltskond lahkus J. R.i poolt pärast kella kahte. Kannatanu on selgitanud, et pärast külaliste lahkumist võttis ta järelemõtlemiseks aega, korrastas haava ja koristas ning otsustas siis kiirabi kutsuda. J. K. on andnud ütlused, et kiirabi kutsuti tunni jooksul pärast külaliste lahkumist. Seega on kannatanu, J. K.i ja T. L.e ütlused kooskõlas kiirabikaardilt nähtuvaga, mille järgi on kiirabi saanud väljakutse 12.04.2020 kella 2.35 ajal.
18. Teiseks on A. Grossthal ning J. L. pisendanud tunduvalt A. Grossthali rolli konfliktis – vähendanud või eitanud A. Grossthali poolt konflikti initsieerimist, kasutatud vägivalla hulka, J. R.i suhtes inetute väljendite kasutamist ning J. R.i riiete tirimist. Kohtu hinnangul on süüdistatava ja J. L. sellekohased ütlused vastuolus kannatanul 18.04.2020 fotografeeritud vigastustega, ekspertiisiaktiga, kus ekspert on järeldanud et ka J. R.il esinenud hematoomid võivad olla tekitatud 12.04.2020, ning kannatanu, J. K.i ja T. L. ütlustega. Seega on käsilolevas asjas J. L. tõenäoliselt andnud tulenevalt hõimlussuhetest süüdistatavaga (A. Grossthal on tänaseks J. L. xxx, sündmuse toimumise ajal igasugune hõimlussuhe puudus) süüdistatavat 12 õigustavaid ütlusi. Samuti oli A. Grossthalil tulenevalt teda ähvardavast süüdimõistmisest ja karistusest põhjust anda ütlusi, mis näitaks tema süüd võimalikult väiksena.
19. Kolmandaks on süüdistatava ja J. L. ütlused J. R.i näole haava tekitamise viisi osas vastuolus ekspertiisiaktist nähtuva haava tekkemehhanismiga. A. Grossthal ja J. L. on mõlemad kirjeldanud, kuidas A. Grossthal lõi tema seljataga seisnus J. R.ile ühe korra üle õla prügikühvliga, millest võib-olla tekkis J. R.i näole haav. Prügikühvel võis prügikühvel minna hiljem maha viskamise käigus katki ning J. L. sõnul purunes see kas löögi tegemise või maha viskamise käigus. Seega oli kühvel nende isikute ütluste kohaselt löömise hetkel veel terve. Eksperdiarvamuse punktist 2 selgub, et haavad näol võivad olla tekitatud teravaservalise esemega lõikamisel/tõmbamisel/löömisel; ei saa välistada, et selleks esemeks võis olla plastikust kühvli katkine terav serv. Punktis 4 on ekspert kinnitanud, et haavad J. R.i näopiirkonnas võivad olla tekitatud plastikust prügikühvli katkise terava servaga mööda näonahka tõmbamisel. Kohtu hinnangul on ilmne, et lihtsalt ühekordsest löögist näkku ei saanud J. R.i näole lõikehaav tekkida. Terve prügikühvli plastikserv on suhteliselt tömp ja sile (nagu on näha ka fototabelist tl 28) ning sellega löömine, st mitte tõmbamine või lõikamine, ei saanud tekitada lõikehaava. Küll aga sai selline haav tekkida, kui süüdistatav oli kannatanut korduvalt kühvliga löönud, mille tulemusena oli plastikust kühvel purunenud ning süüdistatav tõmbas terava murdunud kühvliservaga mööda kannatanu nägu. Kohtu hinnangul on ka sel põhjusel J. L. ja A. Grossthali ütlused J. R.i suhtes vägivalla kasutamise kohta ekspertiisiaktiga vastuolus, eluliselt ebausutavad ja ebausaldusväärsed.
20. Kaitsja on väitnud, et J. K.i ja T. L. ütlused on ebausaldusväärsed ning süüdistatava sõnul on tunnistajate jutt mingis osas kokku lepitud.
21. Esiteks on kaitsja välja toonud, et J. K.i väitel toimus peksmine umbes 2 tundi, mis ei haaku teiste tunnistajate ning isegi mitte kannatanu ütlustega. Kohus siin vastuolu ei näe. Kuigi prokuröri küsimusele vastas J. K., et süüdistatava vägivaldne tegevus kestis umbes paar tundi, on tunnistaja hiljem kaitsja küsimusele vastates selgitanud, et isikud saabusid külla umbes kesköö paiku ja läksid ära pärast kella kahte, kuid vägivallatsemine ei hakanud kohe isikute saabudes pihta (tl 88 pöördel). Ilmselgelt pidas J. K. prokuröri küsimusele vastates seega silmas kogu aega, mille külalised J. R.i pool veetsid. Lisaks on J. K. selgitanud, et tundis A. Grossthali ees viimase vägivallatsemise tõttu hirmu, mistõttu võis tunnistaja jaoks süüdistatava vägivallategevus tundudagi tegelikkusest pikemalt kestvana.
22. Teiseks on kaitsja selgitanud, et J. K. on kirjeldanud A. Grossthali tehtud kümneid lööke ning T. L., et toimus vaid üle kolme löögi kühvlivarrega ja rusikatega peksmist eitanud. Lisaks on kaitsja viidanud T. L. kehvale mälule toimunu osas ning sellest järeldanud, et tõenäoliselt läkski T. L. pärast kohvi joomist hoopis autosse magama nagu on väitnud J. L. ja A. Grossthal. Kohtu arvates ei ole alust ka nende kaitsja väidetega nõustumiseks. T. L. on veenvalt selgitanud, et käis korduvalt majast väljas suitsetamas, mistõttu on loogiline, et osasid majas toimunud sündmustest ta nägi ning osasid mitte. Nii näiteks ei osanudki ta öelda midagi J. R.i ja A. Grossthali poolt Xxx astumise avalduse täitmise kohta ega näinud J. R.i rusikatega peksmist, sest viibis sel ajal tõenäoliselt väljas suitsetamas. Samas nägi ta J. R.i kühvliga peksmist, haava tekkimist silma alla ning et J. R.il kästi naisterahva ees vabandada, sest viibis sel ajal majas.
23. Kolmandaks ei jaga kohus kaitsja ja süüdistatava seisukohta nagu oleks J. R.i, J. K.i ja T. L. ütlused süüdistatava vastu kokku lepitud. Süüdistatav A. Grossthal ei osanud kohtuistungil põhjendada, miks peaksid tema jaoks sisuliselt võõrad inimesed nagu seda on J. K. ja J. R., tema kohta valetama. Süüdistatava arvates võis J. R.il, T. L.l ja U. K.l olla omavaheline kokkulepe, et isikud annaksid kohtus teda süüdistavaid ütlusi. Süüdistatav selgitas antud ütlustes, et müüs T. L.le
24. aastal järelmaksuga auto xxx, kuid T. L. jättis mingid osad maksmata ja hakkas valetama, et on haige. A. Grossthal sai teada, et T. L. töötab xxx xxx ning läks sinna kõva häälega aru pärima nii, et rahvas kuulis. Küsis, miks T. L. raha ära ei maksa, 13 valetab ning palus autovõtmeid, et ta saaks ise autoga ära sõita. Hiljem, kui A. Grossthal T. L.t uuesti nägi, siis viimane mainis, et A. Grossthal teda ähvardas. A. Grossthali sõnul oli T. L. öelnud, et vaata, kuidas sa minuga tookord käitusid. A. Grossthal järeldas sellest, et xxx rahva ees T. L. kohta öeldu solvas T. L.t. Süüdistatava ütluste kohaselt rääkis T. L. talle umbes pool aastat pärast 12.04.2020 sündmusi, et U. K. oli kutsunud teda autojuhiks ning nad olid käinud J. R.i juures. Seal oli hakatud T. L.le sõnu suhu panema, mida ta peab A. Grossthali kahjuks rääkima. See toimus ajal, mil A. Grossthal ei olnud veel uurija juures käinud. Tookord küsis A. Grossthal T. L.lt, et miks ta siis valetab ning seepeale vastas T. L., et vaata, kuidas sa ise minuga käitusid ning karjus, et panevad ta kinni (tl 103-105).
25. Kohtu hinnangul ei saa neidki A. Grossthali antud ütlusi usaldusväärseks pidada ning süüdistatava põhjendused, miks T. L. süüdistatava arvates kohtus valetas, on tõendamata ja otsitud. Seda esmalt põhjusel, et väited A. Grossthali ja T. L. vahelisest automüügitehingust tulid kohtuistungil ilmsiks alles süüdistatava ülekuulamisel ning kaitsja ega süüdistatav (kaitsja kaudu) ei esitanud T. L.le ülekuulamisel ühtegi küsimust, mis väidetavat automüüki, klubis toimunud arupärimist või võimalikke kokkuleppeid kriminaalasjas antavate ütluste kohta oleks puudutanud. Teiseks selgitas T. L. kohtuistungil, et temal mingeid ärisuhteid A. Grossthaliga olnud ei ole, kohtuistungil olles näeb ta J. R.it elus teist korda (tl 92, 93 pöördel) ning et A. Grossthal oli teda paar kuud enne kohtuistungit ähvardanud seoses kohtus ütluste andmisega, aga T. L. seda tõsiselt ei võtnud ja mingit vihavaenu tal süüdistatava suhtes pole. Seetõttu on kohtu hinnangul A. Grossthali väited automüügist, T. L. solvumisest ning sisuliselt solvumise tõttu T. L. poolt A. Grossthali süüdistavate ütluste andmise kohta ebausutavad. Tegemist on pelgalt kaitsetaktikalise käiguga püüdmaks õõnestada T. L. ütluste usaldusväärsust ning tekitamaks kohtus valeveendumust, et T. L.l oli kohtus põhjust A. Grossthali kohta valetada. Lisaks on tähelepanuväärne, et esmalt väitis A. Grossthal antud ütlustes, et T. L. tuli
26. a aprillis neile U. K. poole järele (et viia seltskond Xxxle) xxx-ga, mille oli T. L.le müünud (tl 101). Järgmisena väitis A. Grossthal, et müüs selle auto T. L.le pärast Xxxl käiku (tl 104). Hiljem, kui kaitsja teisesküsitluses vastuolu kohta selgitust palus, väitis A. Grossthal, et oli auto müünud järelmaksuga ning auto valdus oli Xxxl käimise ajaks T. L.le üle läinud, kuid järelmaks ei olnud veel lõplikult tasutud (tl 105). Kohus on seisukohal, et seegi ebatäpsus, mida A. Grossthal on üritanud kaitsja teisesküsitluse ajal siluda, lisab kaalu argumendile, et A. Grossthali väited T. L.le auto müümisest ning tunnistaja valetamisest ei vasta tõele ning on väljamõeldis.
27. Kannatanu, T. L. ja J. K.i ütluste usaldusväärsust ning ütluste sisu osas süüdistatava vastaste kokkulepete puudumist kinnitab seegi, et T. L. ja J. K. ei ole kinnitanud kannatanu väiteid selle kohta, et süüdistatav oleks ära lõhkunud tema lauanõud ja laua (vt käesoleva otsuse p 52). J. R. on väitnud, et T. L. vaatas A. Grossthali rünnet pealt ja muheles ning tal oli vahel kole irve (tl 80) ning T. L. on selgitanud, et A. Grossthal oli tol õhtul kergelt purjus. Oleks arusaamatu, miks oleks kannatanu pidanud T. L. käitumist negatiivselt kirjeldama ning T. L. A. Grossthali joovet niivõrd leebelt iseloomustama, kui neil oleks olnud ühtne salajane plaan anda A. Grossthali kohta alusetult süüstavaid ütlusi. Mõistetamatuks jääb seegi, miks oleks üldse pidanud selliste A. Grossthali vastaste ütluste andmises kokkuleppimises osalema U. K., keda A. Grossthal oli enne 12.04.
28. a sündmusi tundnud enda sõnul umbes paar aastat (tl 103) ja kes oli seega A. Grossthali jaoks vana tuttav. Veelgi arusaamatum on, miks oleksid U. K., kannatanu ja T. L. pidanud tegema A. Grossthali vastu kokkuleppeid, kui arvestades 10.04.2020 sündmusi ja süüdistuse sisu, astus A. Grossthal just U. K. ja tema elukaaslase au kaitseks välja.
29. Nagu selgus J. R.i ja J. L. 10.04.2020 kohta antud ütlustest, läks J. R. alasti sauna, kuhu oli eelnevalt läinud U. K. elukaaslane M.. Samuti on mõlema isiku ütlustega kinnitust leidnud, et see ärritas U. K.t, kes lükkas seepeale ümber laua ning seejärel lahkusid külalised J. R.i poolt. Ka puudub vaidlus selles osas, et J. R. pidas enda käitumist normaalseks. J. R. on ka ise kohtus selgitanud, et M. teda sauna ei kutsunud, kuid kuna tegemist oli J. R.i saunaga, siis pidas isik 14 saunaminekut õigustatuks. Pealegi oli ta varemgi segasaunades korduvalt käinud (tl 78 pöördel, 83 pöördel). Kuigi J. L. ja süüdistatava ütluste kohaselt lahkus süüdistatav 10.04.2020 J. R.i poolt juba siis, kui seltskond veel õues istus ega teadnud seetõttu, et tol õhtul veel sauna mindi, on otsuse punktis 15 nimetatud põhjustel usaldusväärsemad kannatanu ütlused, mille kohaselt tuli süüdistatav 10.04.2020 õhtul majja sisse ning lahkus alles siis, kui saun oli juba köetud. Seega oli A. Grossthal teadlik, et 10.04.2020 oli seltskonnal ka saunaskäik plaanis. Isegi juhul, kui süüdistatav tõesti lahkus 10.04.2020 J. R.i poolt enne seda, kui jutuks tuli sauna kütmine ja plaan sauna minna, on kohtu hinnangul eluliselt ebausutav, et järgneval õhtul, s.o 11.04.2020, kui A. Grossthal läks U. K. kutsel viimasele külla, ei tulnud U. K. ja J. L.ga kordagi jutuks eelneval õhtul pärast A. Grossthali lahkumist toimunu. Kui J. R.i saunaminek koos U. K. elukaaslasega U. K.t niivõrd häiris ja ärritas, et ta lükkas ümber isegi J. R.i laua koos nõudega, ei ole usutav et U. K. ja J. L. juhtunust A. Grossthalile järgmisel päeval ei rääkinud. Lisaks kinnitavad T. L. ütlusedki, et 11.04.2020 õhtul helistas talle just A. Grossthal, kutsus teda autojuhiks ja rääkis, et soovib J. R.ilt saunas käimisega seoses aru pärida. T. L., aga ka kannatanu ja J. K.i sõnul oli A. Grossthal see, kes päris, miks J. R. läks eelmisel õhtul paljalt M.ile sauna järele ja alustas J. R.iga konflikti.
30. Seetõttu on ilmne, et A. Grossthal oli 11.04.2020 ööl vastu 12.04.2020 J. R.i pool külas olles konflikti initsiaatoriks, kes hakkas saunas käimise kohta J. R.ilt selgitusi nõudma. A. Grossthal oli enda sõnul U. K.t tundnud selleks ajaks umbes paar aastat ning kohtul puudub alus neis süüdistatava ütlustes kahelda. Seetõttu on ilmne, et kuna U. K. oli A. Grossthali pikaaegne tuttav või sõber, astus A. Grossthal U. K. ja tema elukaaslase au kaitseks talle suhteliselt tundmatu isiku, nagu seda oli J. R., vastu välja. Eelnevast tulenevalt ning kannatanu, T. L. ja J. K.i ütlustega on kohtu hinnangul tõendatud süüdistuses nimetatu, et just A. Grossthal hakkas J. R.iga tüli norima ning kasutas viimase suhtes solvavaid sõnu.
31. Kiirabikaardi, 18.04.2020 tehtud fotodest koostatud fototabeli, ekspertiisiakti ning kõigi kohtus ülekuulatud isikute ütlustega on kinnitust leidnud, et ööl vastu 12.04.2020 oli J. R.i näol veritsev haav. Samuti pole kohtu hinnangul kahtluse alla seatud seda, et haava J. R.i silma alla tekitas süüdistatav. Haava tekkimise asjaolude kohta on kolm ülekuulatud isikut kinnitanud, et haav J. R.i silma alla tekkis A. Grossthali prügikühvlilöögist ning J. L. ja A. Grossthal on möönnud, et haav võis sellest löögist tekkida.
32. Kohtu hinnangul on tõendatud, et just A. Grossthal tekitas J. R.i näole õmblemist vajanud haava, nahamarrastuse ninatiivale, hematoome ja põhjustas löömisega valu. Kuigi süüdistatav ja J. L. on väitnud, et haav näole võis ka tekkida U. K. kepiga vehkimisest, ei ole alust nende väidete uskumiseks, sest kannatanu, T. L. ja J. K. ei ole rääkinud sellest, et U. K. oleks kepiga vehkinud ning nende sõnul oli U. K. hoopis see, kes püüdis süüdistatavat sõnadega maha rahustada. Kannatanu, J. K.i ja T. L. ütlustega on tõendatud, et A. Grossthal haaras prügikühvli ja tegi sellegagi korduvaid lööke J. R.i pihta, mille tagajärjel kühvel purunes. Purunenud kühvliga tõmbas A. Grossthal üle J. R.i näo ja tekitas vasaku silma alla haava. Nagu kohus on juba otsuse punktis 16 selgitanud, ei saanud selline vigastus tekkida ühekordsest prügikühvlilöögist nagu on kirjeldanud A. Grossthal ja J. L.. Samuti on kannatanu, J. K.i ja T. L. ütlustega tõendatud, et haav veritses ohtralt. Ohtrat veritsust kinnitavad ka fototabelis olevad fotod J. R.i majas köögikappidel ja põrandal esinenud verekahtlastest määrdumistest. Kuigi kannatanu J. R. on kiirabikaardilt nähtuvalt väitnud 12.04.2020 öösel kutsutud kiirabile, et haava silma alla tekitas väljas koristades puuoks, on J. R. kohtuistungil veenvalt põhjendanud, miks ta tookord nii väitis. Nimelt oli isik hirmul, et kui ta räägib tema vastu toimunud ründe kohta tõtt, lähevad kohalike hulgas liikvele kuulujutud. Kuna ta on olnud aastaid poliitikas tegev ja on tuntud, võis ka ajakirjandus juhtunust teada saada ning uudiseid ja skandaale J. R. ei soovinud. Kohtu hinnangul on need põhjendused veenvad ning ei tekita kahtlust selles, et tegelikult oli teo toimepanijaks A. Grossthal. 15
33. Eluliselt ebausutavad on ka A. Grossthali väited nagu oleksid hematoomid J. R.i seljale saanud tekkida sellest, et süüdistatav lükkas J. R.i tugitooli istuma. Arvestades kannatanul kiirabikaardil ja fototabelis olevatel fotodel fikseeritud vigastusi, on ilmne, et need tekkisid viisil, mida on kirjeldanud kannatanu, T. L. ja J. K.. Nimelt on kannatanu ja J. K. kirjeldanud, et A. Grossthal peksis kannatanut käte ja rusikatega seljale, ülakehale, külgedele ja pähe tehes kümneid lööke. T. L. rusikatega peksmist ei näinud, sest võis ta sel ajal, kui süüdistatav peksis kannatanut rusikatega, olla väljas suitsetamas. T. L. on ütlustes kinnitanud, et käis korduvalt õues suitsetamas. J. R.i seljale ja vasaku silma laugudele tekkinud hematoomid, mida on kajastatud 18.04.2020 fototabelis ning mille kohta ekspertki on leidnud, et need võisid olla tekitatud 12.04.2020, on seega kohtu hinnangul põhjustatud A. Grossthali korduvatest löökidest J. R.i pihta rusikate ja prügikühvliga. T. L., J. K. kui ka J. R. on kirjeldanud, et J. R. püüdis süüdistatava lööke kätega blokeerida. Kannatanu ütluste kohaselt tundis ta löökidest valu ning J. K.i hinnangul olid löögid piisavalt tugevad, et valu põhjustada. Seetõttu on tõendatud seegi, et kannatanu tundis löökidest valu.
34. Kokkuvõttes on seega tõendatud, et süüdistatav peksis J. R.it 11.04.2020 ööl vastu 12.04.2020 rusikate ning prügikühvliga tehes kümneid lööke kannatanu pähe, seljale ja kehale ning tõmmates purunenud kühvliga üle kannatanu näo. A. Grossthali tegevuse tagajärjel tundis kannatanu valu ning süüdistatav põhjustas oma tegevusega kanntanule tervisekahjustused, s.o haava vasaku silma alla, marrastuse ninale, hematoomid vasaku silma laugudele ja seljale.
35. Ülejäänud süüdistuses kirjeldatud asjaolude kohta (süüdistatava poolt maja ukse lukustamine ja kannatanul pükste alla tõmbamine), mis iseenesest kuriteokoosseisu täidetuse seisukohast tähtsust ei oma, leiab kohus järgmist. Esiteks on tõendatud, et süüdistatav lukustas J. R.i elumajja sisenedes maja välisukse seestpoolt võtmega ja jättis võtme enda käsutusse. Kuigi süüdistatav ja J. L. on ütlustes sedagi fakti eitanud või väitnud, et nad ukse lukustamisest midagi ei tea, kinnitavad kannatanu, J. K.i ja T. L. ütlused, et maja välisuks vähemalt mingi aja lukustatud oli. Nii selgub viimaste ütlustest, et kui J. K. soovis majast välja minna, ei saanud ta seda teha, sest uks oli lukus, ning süüdistatav keelas J. K.il majast väljuda. Lisaks selgub T. L. ütlustest, et maja välisukse lukustamise plaanist oli juba J. R.i poole sõites autos juttu olnud ning süüdistatav välisukse majja sisenedes lukustas. T. L. sõnul käis ta tol õhtul ja ööl korduvalt väljas suitsetamas ja küsis selleks võtme A. Grossthalilt. Pärast suitsetamast tuppa tulemist ta väidetavalt ust enam ei lukustanud. Seega on kohtu hinnangul tõendatud, et vähemalt mingi osa ajast oli maja välisuks 12.04.2020 ööl süüdistatava poolt lukustatud, kuid pole selge, kui kaua, sest T. L., J. K.i ja kannatanu ütlustest ei selgu täpselt, millal J. K. soovis majast välja minna ega see, millal täpselt T. L. väljas suitsetamas käis. Teiseks on kohtu hinnangul tõendatud, et A. Grossthal J. R.i püksid alla tõmbas. Kohtu hinnangul on varasemalt käesolevas otsuses käsitletud põhjustel süüdistatava ja J. L. ütlused, milles nad seda fakti eitavad, samuti ebausaldusväärsed. Kannatanu, J. K.i ja T. L. ütlused kinnitavad, et ajal, mil kanntanu tal näos olevat haava plaasterdas, tõmbas A. Grossthal kannatanul püksid allapoole põlvi. Kuigi kannatanu ja J. K. on kirjeldanud, et süüdistatav tõmbas J. R.il alla nii pealmised püksid kui ka aluspüksid ja ütles, et astub J. R.iga suguühtesse, ei näinud T. L., et kannatanul aluspüksid alla oleks tõmmatud. Kohtu hinnangul on siiski kannatanu ja J. K.i ütlustega tõendatud, et süüdistatav J. R.il nii pealmised kui ka aluspüksid alla tõmbas.
36. Järgmiseks on

§ 118lg 1 p 5 objektiivse koosseisu täidetuks lugemisel vajalik kindlaks teha, kas J.

R.i näole tekitatud vigastus oli nägu oluliselt moonutav ravimatu vigastus. Kriminaalmenetluse seadustiku kommenteeritud väljaandes on selgitatud, et vigastus on moonutav, kui näo välisilme on varasemaga võrreldes muutunud. Välisilme muutus on võimalik eelkõige lõike-, torke-, põletus- jm haavadega, millega on vigastatud näonahka, nahaalust rasvkude ja näolihaseid. Täiend oluline viitab sellele, et muutus ei tohi olla tühine. Olulisuse kriteeriumid peab määratlema kohtupraktika.1 Eesti Vabariigi Valitsuse 13.08.

1. 1 J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne, lk
2. 16 a määruse nr 266 „Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise kord“ § 11 järgi on näovigastus ravimatu, kui seda ei saa kõrvaldada tavaliste ravimeetoditega, vaid kosmeetilise operatsiooniga.
3. Kohtu hinnangul on näovigastuse hindamisel põhjendatud võtta aluseks aeg, mil vigastus on paranenud. Esimesed fotod näovigastusest on tehtud 18.04.2020, st ajal, mil haav oli veel õmblustes ja paranemisjärgus, kuid mitte veel paranenud. Kohtuistungil on J. R. kinnitanud, et kasutas pärast niitide väljavõtmist näovigastusel armikreemi ning tegi näomassaaži, kuid mingeid iluoperatsioone ega plastilisi operatsioone ta näovigastuse tõttu läbinud ei ole (tl 82). Järgmised fotod J. R.i näovigastusest kajastuvad 09.06.
4. a isiku läbivaatuse protokolli lisaks olevas fototabelis. Käesoleval juhul on kannatanule tekitatud lõikehaava arm vasaku silma alla, mida on isiku näost 09.06.2022 väga lähedalt tehtud fotodelt näha ehk lõikehaavast jäänud arm on isiku näonahka muutnud. Kuna ei ole teada, et varasemalt kannatanu näol selles kohas arm oleks olnud, kuid pärast haava tekitamist ja paranemist on, on näo välisilme võrreldes varasemaga muutunud. Näonahk on vasaku silma all lähivaates mõnevõrra teistsugune.
5. Nägu moonutavate vigastuste puhul on seadusandja märkinud, et nägu moonutav vigastus peab

§ 118lg 1 p 5 koosseisu täitmiseks olema oluline.

Sõna „oluline“ viitab, et muutus näos ei või olla tühine. Kui moonutav näovigastus peab olema teistele inimestele tajutav, siis oluliselt moonutav vigastus peab olema ilmselgelt ja eriliselt nähtav. Näiteks tekitama näole ebakorrapärase kuju, märgatavaid naha värvi- või struktuurimuutuseid või näoilme, mis sarnaneb grimassiga (nt näo- ja koljuluumurdude, põletushaavade või happesöövituste puhul). Praegusel juhul on 09.06.

1. a tehtud fotode põhjal võimalik järeldada, et kannatanust täispikkuses tehtud fotolt ei ole näovigastust absoluutselt näha. Kannatanu ülakehast tehtud fotolt võib armi, millele on noolega viidatud, aimata. Ainult isiku näost tehtud fotodelt, st lähivõtetelt, on arm heledama joonena tajutav. Kuivõrd fotodelt nähtuvalt on kannatanul mõlema silma all vanusest tulenevalt ka naha vananemisest tingitud joonekesi ehk kortse, ei ole arm eriti silmapaistev ning vasak silmaalune piirkond ei erine märgatavalt parema silma alusest. Olenevalt foto nurgast ja valguse langemisest võiks kohtu hinnangul isik, kes pole teadlik, et tegemist on armiga, seda pidada ka isiku silma sisenurgast algava kortsu jätkuks. Samuti oli kohtuistungil võimalik kohtul näha J. R.i näovigastust, kui selle tekitamisest oli möödunud umbes 3 aastat ja 9 kuud. Kohus sedastas kohtu laua juurde kutsustud kannatanu osas, et vasaku silma all on võib-olla õrn triip. Seega on tegemist isiku nägu tühisel määral moonutava vigastusega ning kannatanu vasaku silma all olev arm ei ole nägu oluliselt moonutav.
2. Eelnevast tulenevalt ei ole

§ 118lg 1 p 5 objektiivne koosseis täidetud.

Kuivõrd aga on kinnitust leidnud, et A. Grossthal on J. R.ile tekitanud tervisekahjustused ja põhjustanud valu, on süüdistatava tegu võimalik ümber kvalifitseerida

§ 121

lg 1 järgi.

§ 121

lg 1 näeb ette karistuse teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest. Käesoleva otsuse punktides 23-27 on kohus lugenud tõendatuks, et A. Grossthal peksis J. R.it 11.04.2020 ööl vastu 12.04.2020 rusikate ning prügikühvliga, tehes kümneid lööke kannatanu pähe, seljale ja kehale ning tõmmates purunenud prügikühvliga üle kannatanu näo. A. Grossthali tegevuse tagajärjel tundis kannatanu valu ning süüdistatav põhjustas oma tegevusega kanntanule tervisekahjustused, s.o haava vasaku silma alla, marrastuse ninale, hematoomid vasaku silma laugudele ja seljale. Kuna eksperdiarvamuse kohaselt ei võta selliste vigastuste paranemine aega üle nelja nädala, on täidetud

§ 121lg 1 objektiivne koosseis.

34.

§ 12

lg 3 kohaselt on süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused tahtlus või ettevaatamatus.

§ 15

lg 1 alusel on kuriteona karistatav üksnes tahtlik tegu.

§ 16lg 1 alusel jaguneb tahtlus kavatsetuseks, otseseks ja kaudseks tahtluseks.

Subjektiivse külje hindamisel leiab kohus, et A. Grossthal tegutses kuriteo toimepanemisel otsese tahtlusega. Otsene tahtlus eeldab 17 seda, et isik teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus on seisukohal, et kannatanut korduvalt rusikatega ning prügikühvliga vastu pead, selga ja keha lüües ning purunenud prügikühvliga üle kannatanu näo tõmmates A. Grossthal teadis, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahtis, et see saabuks või vähemalt möönas seda. Igale inimesele, sealhulgas A. Grossthalile on ettenähtav, et teist inimest korduvalt nii rusikatega kui kõva plastikust prügikühvliga selga ja pähe lüües ning sealjuures jätkates löökide sooritamist ka siis, kui plastikust kühvel oli purunenud, tekib teisel inimesel vähemalt valuaisting ning võivad tekkida vigastused. Süüdistatava käitumises esinevad seega talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. 35. Selleks, et isikut oleks võimalik toimepandud kuriteo eest karistada, on vajalik tuvastada, kas tegu oli õigusvastane ning süüdistatav teo toimepanemises süüdi. Kaitsja on arvamusel, et A. Grossthali tegu ei olnud õigusvastane, sest A. Grossthal tekitas J. R.ile kehavigastuse hädakaitse käigus. Nimelt väänas süüdistatava ütluste kohaselt J. R. tema käe selja taha, mille peale haaras süüdistatav kühvli ja lõi sellega selja taha J. R.ile. A. Grossthali ütlusi kinnitab ka pöördumine EMO-sse, vigastatud oli pöial. Rusikaga löömise tagajärjel pöialt vigastada ei saa, mistõttu on kaitsja hinnangul tõenäoline, et J. R. väänas A. Grossthali käe selja taha, haaras pöidlast ning A. Grossthal tundis valu. 36.

§ 28

lg 1 sätestab, et tegu ei ole õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri. Hädakaitse üheks eelduseks on

§ 28

lõike 1 järgi hädakaitseseisundi olemasolu ehk vahetu või vahetult eesseisev õigusvastane rünne kaitsja enda või kellegi teise õigushüve vastu. Hädakaitseseisundi tekkimise aluseks võib olla muu hulgas ka selline rünne, mis ei vasta ühelegi süüteokoosseisule.

1. Seega selleks, et tuvastada, kas A. Grossthal viibis 12.04.2020 hädakaitseseisundis, tuleb tuvastada temavastase ründe esinemine ning see, kas see rünne oli õigusvastane. Kohus kaitsja seisukohta ei jaga ja leiab, et A. Grossthali vastase ründe esinemine ei ole tõendatud. Nagu kohus on otsuse punktides 14-16 leidnud, ei saa pidada usaldusväärseks A. Grossthali ja J. L. ütluseid, mis kirjeldavad 11.04.2020 ööl vastu 12.04.2020 A. Grossthali ja J. R.i vahel toimunud konflikti ja vägivalla kasutamise asjaolusid. Seega on kohtu hinnangul tõendamata, et A. Grossthal astus vahele U. K. ja J. R.i vahel toimunud konfliktile, et seepeale läks J. R. A. Grossthali selja taha ja hakkas viimase kätt väänama ning käe väänamisest valu tundmise tõttu haaras A. Grossthal prügikühvli ja lõi sellega üle õla J. R.it. Tõsi, kohtule on küll esitatud Tartu Ülikooli Kliinikumi väljavõte haigusjuhtumist, mis tõendab, et A. Grossthal on pöördunud 12.04.2020 hommikul kella 10 paiku EMO-sse kaebusega, et 11.04.2020 kell 23.30 väänas Xxxl A. R. tema paremat
2. sõrme. A. Grossthalil on tuvastatud parema
3. sõrme põhiliigese piirkonna vähene turse ning palpatsioonil valu (tl 72). Kohtuistungil on A. Grossthal selgitanud, et ajas R. eesnime EMO-sse pöördudes segamini ja mõtles tegelikult J. R.it (tl 103 pöördel). Kohus ei eitagi, et A. Grossthali ja J. R.i vahelise rüseluse ja J. R.i peksmise käigus võis J. R. mingil hetkel A. Grossthali käest ja pöidlast haarata, mis võis EMO-s tuvastatud vigastuse põhjustada. Küll aga on tõendamata, et J. R. oleks A. Grossthali esimesena rünnanud ning tema kätt ja pöialt väänanud. Lisaks on see kohtu hinnangul eluliselt ebausutav, sest J. R.il puudus igasugune põhjus A. Grossthalile esimesena selja tagant kallale tungimiseks. Seetõttu on kohus seisukohal, et A. Grossthali vastase ründe esinemine ei ole tõendatud ning A. Grossthal ei viibinud teo toimepanemise ajal hädakaitseseisundis. A. Grossthali toimepandud tegu oli õigusvastane.
4. Samuti ei ilmnenud kohtumenetluse käigus asjaolusid, mis viitaks, et A. Grossthal pole süüvõimeline või esineks mõni süüd välistav asjaolu. Seega on A. Grossthal kuriteo toimepanemises süüdi.
5. Eeltoodust tulenevalt tunnistab kohus A. Grossthali süüdi

§ 121lg 1 järgi.

18 Karistus 40. Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada.

§ 121

lg 1, s.o teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest, näeb seadusandja karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. 41.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise alus ennekõike isiku süü.

See tähendab, et isikut saab karistada üksnes siis, kui tema tegu on koosseisupärane, õigusvastane ning ta on selle teo toimepanemises süüdi. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, mis on otseselt seaduses välja toodud, samuti muid süü suurust mõjutavaid objektiivseid ja subjektiivseid teo toimepanemist iseloomustavaid asjaolusid.

§ 56

lg 1 teise lause järgi peab kohus karistuse mõistmisel arvestama ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Lisaks karistuse eripreventiivsele eesmärgile arvestab kohus ka üldpreventiivseid eesmärke.

1. Kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. juuni
3. a otsus nr 1-171629/44, p 28.) Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
4. detsembri
5. a otsus asjas nr 3-1-1-113-12, p 9.1). Lisaks isiku süüle tuleb

§ 56

kohaselt arvestada erija üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 17. mai 2013. a otsus asjas nr 3-1-1-52-13, p 19). 43. Sanktsiooni keskmine

§ 121lg 1 kohaselt on 1/2= 6 kuud vangistust.

1. Süü suuruse hindamisel tuleb arvesse võtta kuriteo toimepanemise asjaolusid. Süüteo toimepanemise asjaoludest nähtub, et A. Grossthal tungis kannatanule kallale kannatanu elukohas külas olles. Süüdistatav kasutas kuriteo toimepanemisel J. R.i löömiseks mitte ainult kätt, vaid abivahendina ka plastikust prügikühvlit. Kannatanule põhjustas A. Grossthal oma tegevusega lisaks valuaistingule ka tervisekahjustused, s.o hematoomid, marrastuse ninale ning 4-5 cm pikkuse haava vasaku silma alla, mis vajas õmblemist. Samas tuleb arvesse võtta sedagi, et konflikt ei tekkinud täiesti n-ö ilma põhjuseta. Asjas kogutud tõenditele tuginedes on leidnud kinnitust, et A. Grossthal saades teada, et J. R. oli eelmisel õhtul käitunud lugupidamatult ja läinud alasti sauna koos U. K. elukaaslasega, astus oma sõbra ja sõbra elukaaslase au kaitseks välja esiti aru pärides, kuid mis päädis lõpuks J. R.i vastu vägivalla kasutamisega. Antud asjaolud lubavad kokkuvõttes hinnata süüdistatava süü suurust keskmiseks. Kohtu hinnangul ei esine käesoleval juhul karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid.
2. Kuigi A. Grossthalil puuduvad 29.06.
3. a karisusregistri väljavõtte kohaselt kehtivad kriminaalkaristused (tl 54), ei ole tulenevalt oma süü pisendamisest, kahetsuse puudumisest ning vägivalla kasutamisega põhjustatud tagajärgedest kohtu hinnangul põhjendatud karistada teda rahalise karistusega. A. Grossthali tuleb seega karistada vangistusega. Arvestades A. Grossthali süü suurust, on põhjendatud teda karistada

§ 121lg 1 alusel 6 kuu pikkuse vangistusega.

Kuna isikut ei ole varem kriminaalkorras karistatud ning kuritegude toimepanemisest möödunud peaaegu 4 aasta jooksul ei ole A. Grossthalile uusi kahtlustusi esitatud, puudub eri- ja üldpreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt vajadus reaalse vangistuse mõistmiseks ning ka tingimisi karistuse mõistmisel käitumiskontrolli kohaldamiseks. Samuti pole põhjendatud prokuröri poolt taotletud šokivangistuse kohaldamine, kuna kuriteo 19 toimepanemisest möödunud aja tõttu, mil isik ei ole kuritegude toimepanemist teadaolevalt jätkanud, oleks see põhjendamatu ega kannaks oma eesmärki. Seetõttu tuleb

§ 73

lg 1 ja 3 alusel jätta mõistetud vangistus täielikult tingimisi kohaldamata, kui A. Grossthal ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. Arvestades kuritegude toimepanemisest möödunud aega ning isikul kehtivate kriminaalkaristuste puudumist, on põhjendatud määrata katseajaks 1 aasta. Tsiviilhagi

1. KrMS § 37 lg 1 ja § 38 lg 1 p 2 kohaselt võib isik, kelle õigushüve on tema vastu suunatud kuriteoga või süüvõimetu isiku õigusvastase teoga vahetult kahjustatud, esitada uurimisasutuse või prokuratuuri kaudu tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse KrMS § 225 lõikes 1 või § 240 punktis 4 sätestatud tähtaja jooksul.
2. Kannatanu J. R. on esitanud 14.07.2022 tsiviilhagi varalise kahju 380 euro nõudes ja mittevaralise kahju 80 000 euro nõudes A. Grossthali vastu. Tartu Maakohtu 26.01.
3. a kohtu alla andmise määrusega võeti kannatanu tsiviilhagi menetlusse ning kohus selgitas, et kannatanul on võimalik KrMS § 2961 alusel esitada kohtuliku arutamise käigus tsiviilhagi lahendamiseks täiendavaid tõendeid, mis ei ole olulised süüküsimuse lahendamiseks. Kohtuliku arutamise käigus J. R. täiendavaid tõendeid ei esitanud ning leidis, et tõendab tsiviilhagi oma ütlustega (tl 76-77).
4. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 1 alusel kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 alusel peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 1 alusel hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu (lg 2). Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks (lg 3). Mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi (lg 5).
5. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas juhul, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega (p 2) või tegemist on kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega (p 5). Tsiviilhagi varalise kahju osas
6. Tsiviilhagi kohaselt nõuab kannatanu varalise kahju 380 euro hüvitamist, kuna A. Grossthal lõhkus vägivallatsemise käigus ära kannatanu toas laual olevad lauanõud, s.o 3 kohvitassi maksumusega kokku 15 eurot, 3-4 klaasi maksumusega 20 eurot, 3 taldrikut maksumusega 20 eurot, prügikühvli maksumusega 25 eurot ja klaaslaua maksumusega 300 eurot (tl 3). Kohtu hinnangul on tõendatud, et A. Grossthal lõhkus ära vaid prügikühvli.
7. Kohtuistungil andis J. R. A. Grossthali poolt tekitatud varalise kahju osas järgmised ütlused. J. R.i sõnul läks ööl vastu 12.04.2020 löökide tagajärjel katki prügikühvel ja sai kannatada 20 laud, mis läks puruks, st klaasplaat tuli jala küljest ära. Samas lauajalg jäi terveks ja klaas samuti ning J. R.i sõnul sai ta laua jälle kokku panna. Ära lõhuti taldrikud, klaasid, tassid, hiljem on kannatanu antud ütlustes nimetanud, et katki läksid viinapitsid, taldrikud, veiniklaasid, morsiklaasid. Nõud läksid katki, sest J. R.i arvates lükkas laua märatsemise käigus ümber A. Grossthal, teised ruumis olnud olid nagu soolasambad. Ka eelmisel päeval, s.o 10.04.2020 lõhuti tema juures pärast seda, kui U. K. M.it ja J. R.it saunalaval nägi, ära laud ja lauanõud. Tol päeval lõhuti samuti ära klaasid, kruusid ja taldrikud ning laud. 10.04.2020 oli laual plaat pealt lahti tulnud, kuid sai selle kleeplintide ja liimiga tagasi pandud, et laud edasi funktsioneeriks. Klaasi ja jala kontakt oli aga jäädavalt kahjustatud. Täpselt samasugune vandaalitsemine toimus kaks korda, kuid 10.04.2020 asjade lõhkumise ajaks oli A. Grossthal juba külast lahkunud. Võrreldes 10.04.2020 sai laud 12.04.2020 veel ühe lisapaugu juurde ning muudeti põhimõtteliselt kasutuskõlbmatuks. Aprillis 2020 J. R.i sõnul tema kodune vara kindlustatud ei olnud, polnud ka elu- või tervisekindlustust. Seetõttu ei ole kindlustus kahjusid hüvitanud (tl 79-85).
8. Tunnistaja J. K.i ütlustest selgub, et tunnistaja ei mäleta, et sündmuste käigus oleks mingeid asju purunenud peale prügikühvli või et majas oleks maas mingit klaasipuru olnud. Samuti ei mäleta, et ta ise või keegi teine oleks enne kiirabi tulekut põrandat pühkinud (tl 87-88). Tunnistaja T. L. on kinnitanud, et ei näinud, et J. R.i elukohas oleks sündmuste käigus midagi peale prügikühvli purunenud (tl 91). Tunnistaja J. L. ja süüdistatav A. Grossthali ütluste kohaselt tol õhtul lauda ümber ei lükatud ning nad ei tea, kas lauaplaat oli eelmisest õhtust kahjustatud, kui U. K. selle ümber lükkas. Süüdistuses käsitletavate sündmuste käigus läksid katki lauanõud ning nende lõhkujaks oli U. K. (tl 97 pöördel, 99, 100, 101 pöördel, 102 pöördel, 103). J. L. sõnul võis prügikühvel puruneda kas A. Grossthali poolt J. R.i suunas tehtud löögi või maha viskamise käigus (tl 100). Kuigi süüdistatav on väitnud, et tema J. R.ile varalist kahju ei põhjustanud, on ta möönnud, et prügikühvel võis puruneda, kui ta selle maha viskas (tl 104 pöördel, 105 pöördel).
9. J. R.i väited temal 11.04.2020 õhtul ja ööl vastu 12.04.2020 süüdistatava poolt ära lõhutud laua ja lauanõude kohta ei ole kohtu hinnangul tõendatud. Esiteks tekitavad kõhklusi juba J. R.i ütlused, nagu oleks mõlemal järjestikkusel õhtul, kui tal külalised käisid, lõhutud ära täpselt sama arv klaase, taldrikuid ja tasse. Teiseks on J. R. nimetanud lõhutud nõudena kord taldrikuid, klaase ja tasse nagu tsiviilhagiski, kuid edasi ütluste käigus nimetanud hoopis viinapitse, taldrikuid, veiniklaase ja morsiklaase. Kolmandaks on kaitsja taotlusel avaldatud J. R.i kohtueelses menetluses antud ütlused, kus isik pole maininud, et A. Grossthal oleks laua ära lõhkunud ning kohtuistungil on J. R. selle põhjenduseks toonud, et ju see on jäänud protokollis fikseerimata (tl 82). Põhjendus ei ole kohtu hinnangul veenev. Tegemist oli J. R.i väitel lõhutud esemetest kõige väärtuslikumaga, mistõttu ei ole selle protokolli märkimise unustamine eluliselt usutav. Neljandaks on 18.04.2020 J. R.i pool tehtud fotodelt näha toas seismas ovaalse klaasist lauaplaadiga lauda, millele on asetatud erinevad esemed (küünal, telekapult, prillid jms) (tl 25-28). Seetõttu on J. R.i ütlused 12.04.2020 laua kasutuskõlbmatuks muutumisest ilmselge liialdus. Pealegi on ju J. R. kinnitanud, et ka pärast ööl vastu 12.04.2020 toimunud sündmusi jäid nii lauaklaas kui ka alus terveks ja sai need jälle kokku panna (tl 85 pöördel).
10. Lisaks on kohtu hinnangul kannatanu, süüdistatava ja tunnistaja J. L. ütlused purunenud nõude kohta ebausaldusväärsed, kuna tunnistajad T. L. ja J. K. ei näinud kumbki, et sündmuste käigus oleks midagi peale prügikühvli purunenud või et maas oleks mingit klaasipuru olnud. Kahtlemata olid T. L. ja J. K. tol õhtul ühed kainematest isikutest seltskonnas, kuna T. L. oli autojuhiks ning J. K. oli tarvitanud enda sõnul vaid paar pitsi viina. Seega on põhjust arvata, et just nemad mäletasid toimunut kõige adekvaatsemalt. J. K. jäi J. R.i poole veel pärast ülejäänud külaliste lahkumist, mistõttu on veelgi ebatõenäolisem, et talle oleksid ruumis, mis J. R.i enda ja ka teiste sõnul oli väike, jäänud klaasikillud maas märkamata. Samuti oleks vaevalt T. L.l ja J. K.il tähelepanuta jäänud nii suure mööblieseme nagu laua ümber lükkamine 21 ja selle plaadi eraldumine jala küljest. Seega puuduvad kohtul tõendid nii laua kui lauanõude väärtuse, kuid eelkõige nende kahjustamise fakti ja ulatuse osas süüdistatava poolt 11.04.2020 ööl vastu 12.04.2020, mistõttu jätab kohus hagi selles osas rahuldamata.
11. Küll aga pole kannatanu, tunnistajate ja süüdistatava ütluste põhjal kahtlust, et A. Grossthal 11.04.2020 ööl vastu 12.04.2020 lõhkus J. R.i kehalise väärkohtlemise käigus J. R.i pool ära viimasele kuuluva prügikühvli. Seda on kinnitanud kõik tunnistajad ja kannatanu ning möönnud ka süüdistatav ise. Lisaks kinnitavad seda ka 18.04.2020 J. R.i pool tehtud fotod, millelt on näha helepunast või oranži katkist plastikust prügikühvlit ning sama värvi plastikust osadega harja (terve). Fotode põhjal saab oletada, et tegemist on olnud pika varrega prügikühvli ja harja komplektiga, kuna prügikühvlil on näha kohta, kuhu peaks kinnituma harjavarrele sarnane pikk vars. Kuigi J. R. on prügikühvli maksumuseks märkinud tsiviilhagis 25 eurot, ei ole ta esitanud kohtule ühtki tõendit, mis selle väärtust tõendaks. Kohtu hinnangul on sellise prügikühvli ja harja komplekti tsiviilhagisse märgitud maksumus selgelt liialdatud. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus osaliselt J. R.i tsiviilhagi varalise kahju hüvitamiseks mõistes A. Grossthalilt kuriteoga tekitatud varalise kahju hüvitamiseks J. R.i kasuks välja 15 eurot
12. Tsiviilhagi mittevaralise kahju osas
13. Tsiviilhagi kohaselt nõuab kannatanu süüdistatavalt mittevaralise kahju 80 000 euro hüvitamist seoses A. Grossthali poolt tekitatud valu põhjustanud tervisekahjustustega, eriti näole tekkinud haavaga, samuti seoses ränga alandamise ja solvamisega. Tsiviilhagis esitatud põhjenduste kohaselt põhjustas füüsiline rünne J. R.ile ränki vaimseid üleelamisi, stressi, depressiooni ja unehäireid. Nende probleemidega on pöördunud psühhiaatri poole. Neil põhjustel polnud suuteline ka poliitikas vajalikul määral osalema ning kaotas seeläbi töökoha ja sissetuleku. Kallaletungi tagajärjel kaotas nii välimuse kui enesekindluse, kuna nägu oli pikemat aega paistes ja õmblustes ning näole jäid armid (tl 3).
14. J. R.i kohtus antud ütluste kohaselt hindab ta mittevaralist kahju nii suureks, sest rünne oli ootamatu, talle tundmatu inimese poolt, barbaarne, alandav ja mõnitav. J. R.i arvates on kohtul aeg hakata arvestama moraalsete kahjudega, mis inimeste psüühikale ja hingele osaks saavad. J. R.i sõnul oli tal afektiseisund, šokk ja kasutab tänaseni unetablette, Xanaxit, sest ei suuda uinuda. Unetuse probleem ja vajadus kasutada rahusteid tekkis just peale kuriteosündmusi. Samuti on pöördunud psühholoogi poole. Xanaxit kirjutas xxx xxx peaarst unetusprobleemide tõttu. Kasutab seda harva, sest see ei anna pikka unetsüklit. Xanax kirjutati välja üle-eelmise aasta sügisel ühel korral ja korraga 2 pakki. Rohkem ei ole seda välja kirjutatud ja praeguseks on need põhimõtteliselt otsas. Sellega seoses on tekkinud kulutused melatoniinile, unerohtudele, Xanaxile. J. R.i sõnul on ta olnud aastaid poliitikas tegev ning juhtivatel kohtadel. Välimus on talle esmatähtis, sest poliitikas peab nägema kena välja ja peab olema energiat, tahet. Tekitatud näovigastus mõjus karjäärile nii, et selle tõttu kadus J. R.il igasugune tahe ja jõudis nullpunkti. Tegeles meditatsiooniga, et tuua end stressist välja. Näovigastuse tõttu iluoperatsiooni ega plastilist operatsiooni pole läbinud, kuid on mõelnud sinna minna. Kiirabi tegi õmblemisel imelist tööd ning pärast niitide välja võtmist kasutas haava ja armi peal kreemi ning tegi näomassaaži, et hästi taastuda (tl 81-82, 85-86).
15. Kannatanu on talle tekitatud mittevaralist kahju kirjeldades nimetanud, et tal on tekkinud kuriteoga põhjustatud tervisekahjustuste tõttu kulutused ravimitele ning jäi seetõttu töökohast ilma ning kaotas sissetuleku. Kohtu hinnangul on nende väidetavate kahjude puhul tegemist varalise kahjuga (otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu), mida J. R. varalise kahju hüvitamise nõudes nimetanud ei ole. Kannatanu ei ole ka esitanud mitte ühtki tõendit, mis 2 Googeldamisel „varrega prügikühvel koos harjaga“ saadud vasted annavad tunnistust sellest, et sellise komplekti hind jääb vahemikku 6-15 € sõltuvalt edasimüüjast. 22 kulutusi ravimitele ning väidetavat töökohast ilma jäämist ja sissetuleku kaotamist (rääkimata selle seosest talle tekitatud tervisekahjustusega) kinnitaks, mistõttu selles osas jääb tsiviilhagi rahuldamata.
16. Eksperdiarvamusest lähtuvalt esinesid J. R.il haavad vasaku silma piirkonnas, nahaalused verevalumid vasaku silma laugudel ning seljal ja võimalik nahamarrastus vasakul ninatiival, mis tavalise kulu korral põhjustasid lühiajalise tervisekahjustuse kestusega kuni neli nädalat (tl 49). Vaieldamatult tõid kannatanule tekitatud tervisekahjustused kaasa füüsilise valu ja sellega seonduvad kannatused. Küll aga on isiku kirjeldused selle kohta, millist suurt alandust ja vaimseid üleelamisi tema suhtes toimepandud kuritegu kaasa tõi, kohtu hinnangul liialdatud. Samuti ei ole J. R. esitanud kohtule mitte ühtegi tõendit, mis tema pöördumist psühhiaatri vastuvõtule une- ja paanikahäirete, stressi ning depressiooni tõttu ja talle neil põhjustel ravimite välja kirjutamist tõendaks. Kohtu hinnangul saab siiski kannatanu ütluste pinnalt pidada tõendatuks, et tema vaimne tervis oli talle tekitatud tervisekahjustuste tõttu häiritud. Arvestades kannatanu tervisekahjustuste raskust (hematoomid ning eelkõige õmblemist vajanud haav näol) ja üleelamisi on mittevaralise kahju hüvitamine põhjendatud.
17. VÕS § 127 lg 6 esimese lause ja TsMS § 366 järgi määrab mittevaralise kahju tekitamise hüvitamise nõude põhjendatuse korral hüvitise suuruse kohus kõiki asjaolusid arvestades oma äranägemise järgi. Esmalt arvestab kohus mittevaralise kahju hüvitise summa määramisel J. R.ile kehavigastuste tekitamise ulatust ja raskust (kannatanu löömine rusikate ja prügikühvliga kokku kümneid kordi pähe, selga ja näkku). Tegemist oli ühekordse kuriteoepisoodiga. Ravi, mida vigastused vajasid (kiirabi õmbles haava kokku ning niidid võeti välja juba nädal hiljem) ning vaimseid üleelamisi, mida kuriteo toimepanemine kannatanu suhtes tema enda elukohas isikule tekitas. Mittevaralise kahju hüvitise summa määramisel arvestab kohus, et J. R.i käitumine oli kaudses seoses vägivallaga tema suhtes (vt kohtuotsuse p-d 23-24) ning kohtul puudub alus kahelda selles, et ilma selle juhtumita poleks A. Grossthal kannatanule kallale läinud. Kokkuvõttes selgub eelnevast, et kannatanu tervisekahjustused olid väikesed ning kuigi haavast jäi arm (mis käesoleva otsuse tegemise ajaks on vaevumärgatav), ei ole tegemist suurt kahju põhjustanud tervisekahjustusega.
18. Kohtupraktika kohaselt peab väljamõistetav mittevaralise kahju hüvitis vastama ühiskonna üldisele heaolu tasemele ja olema sarnastel asjaoludel võrreldav. Kohtu hinnangul ei ole kannatanu poolt nõutav mittevaralise kahju hüvitise suurus (80 000 eurot) põhjendatud, kuna see oleks vastuolus kujunenud kohtupraktikaga ning ühiskonna üldise heaolu tasemega. Riigikohtu kohtupraktika kordusanalüüsist3 selguvalt jäid neil aastatel kehalise väärkohtlemisega seoses väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitised vahemikku 50 kuni 2000 eurot. Käesolevas kriminaalasjas tuvastamist leidnud asjaolusid ja kannatanule tekitatud kehavigastusi (hematoomid, väike 4-5 cm pikkune haav silma all, nahavigastus ninal), valu ning vaimseid üleelamisi ning tervisekahjustuste ravile ja paranemisele kulunud aega ja ebamugavusi arvestades on kohtu hinnangul mõistlikuks mittevaralise kahju hüvitise summaks 400 eurot. Menetluskulude jaotus
19. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesoleval juhul moodustuvad kriminaalmenetluse kulud KrMS § 175 lg 1 p 3, 4 ja 9 järgi ekspertiisikulust, määratud kaitsja tasudest ja sundrahast. 3 Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded kriminaalasjades 2018.–
20. aastal. Kättesaadav arvutivõrgus: https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/analyys/10_Mittevaraline_kriminaal.pdf. 23
21. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära.
22. Menetluskulud on kriminaalasjas järgmised: 1) süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 1230 eurot; 2) määratud kaitsjale määratud tasu kohtueelses menetluses 97,20 eurot (tl 55); 3) määratud kaitsjale määratud tasu kohtumenetluses 324 + 1217,08 = 1541,08 eurot (tl 13-14; 112-113); isiku kohtuarstlik ekspertiis, sealhulgas tervisekahjustuse ja terviseseisundi tuvastamise ekspertiis 61 eurot (tl 51).
23. Menetluskulud kokku summas 2929,28 eurot tuleb süüdistatavalt KrMS § 175 lg 1 p 3, 4 ja 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel riigi tuludesse välja mõista. Määrata, et isikult väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul otsuse jõustumisest arvates makseinfo alusel. Asitõendid
24. KrMS § 306 lg 1 p 13 kohustab muu hulgas kohut otsustama, kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud muude objektidega.
25. CD-R-plaat kannatanu J. R.i isiku läbivaatuse protokolli lisaks olevate fotodega mis asub kriminaalasja toimiku juures – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde.
26. CD-R-plaat kannatanu J. R.i poolt edastatud kõnefailiga, mis asub kriminaalasja toimiku juures – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Devy Einer Rahvakohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Helga Rätsepp Rahvakohtunik 24