) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Halduskohtusse võib kaebusega pöörduda üksnes oma õiguste kaitseks (
Halduskohtumenetluses kaitstavate õiguste ja vabadustena tuleb mõista isiku subjektiivseid avalikke õigusi – põhiõigusi ja -vabadusi, seadusest, muudest õigustloovatest aktidest, haldusaktidest ja halduslepingutest tulenevaid õigusi. Kaebeõiguse eelduseks on seega inimesele kuuluvate isiklike õiguste riive, mis ei pea kaebeõiguse tekkimiseks olema intensiivne (Riigikohtu halduskolleegiumi 12.12.2017 määrus nr 3-17-981, p 11). Kohus peab väidetavalt rikutud õigustloovat akti tõlgendades hindama, kas see kaitseb vaid avalikke huve või ka üksikisiku huve. Kui kaitstakse ka isiku huve, on inimesel subjektiivne õigus nõuda asjakohasest sättest kinnipidamist. Seejuures tuleb arvestada nii sätte eesmärki, kui ka huvi kaalukust (Riigikohtu halduskolleegiumi 23.10.2013 määrus 3-3-1-29-13, p 16). ProkS § 32 lg 1 teise lause järgi võib huvitatud isik esitada distsiplinaarmenetluse algatamise taotluse. Riigiprokuröri suhtes distsiplinaarmenetluse algatamise või tema distsiplinaarkorras karistamise eesmärgiks ei ole aga huvitatud isiku isiklike õiguste kaitse. Distsiplinaarmenetluse algatamine või prokuröri distsiplinaarkorras karistamine ei mõjuta kaebaja isiklikke õigusi mingil moel. Kaebajal ei ole seega subjektiivset õigust nõuda distsiplinaarmenetluse algatamist ja prokuröri karistamist. Riigiprokurör on 11.01.2024 määrusega rahuldanud kriminaalasjas nr X-XX-XXXX tekitatud kahju hüvitamise taotluse 3000 euro tasumiseks kaebajale. Lisaks sellele, et kaebajal puudub kaebeõigus nõuda distsiplinaarmenetluse algatamist või prokuröri distsiplinaarkorras karistamist, on kaebajale kriminaalasjas hüvitatud ka arvutite tagastamata jätmise tõttu tekkinud kahju. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 5. X palub 04.03.2024 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 04.03.2024 määrus. Kaebaja ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda distsiplinaarmenetluse algatamist ja prokuröri karistamist. Riigiprokurör Y tegevus tekitas kaebajale kahju. Prokuratuuri üks eesmärke on tagada kriminaalmenetluse seaduslikkus ja tulemuslikkus. Riigiprokuröri tegevus kriminaalasjas nr X-XX-XXXX ei olnud tulemuslik. Kaebajal on õigus õiglasele kohtupidamisele. Kriminaalasjas nr X-XX-XXXX rikuti kaebaja õigust õiglasele kohtulikule arutamisele, sest prokurör ei täitnud oma kohustusi. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus võtab X määruskaebuse
Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (
lg 4), määruskaebus on tähtaegne (
lg 1) ning vastab
§-des 52‒52 ja 205 sätestatud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (
7. Halduskohus on kaebuse
Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega korda neid kõiki (
Ametnike suhtes läbiviidava distsiplinaarmenetluse eesmärgiks ei ole kaitsta võimaliku distsiplinaarsüüteoga puutumuses oleva isiku õigusi (vrd Riigikohtu 01.07.2022 otsus nr 3-20-1214, p 10; Tallinna Ringkonnakohtu 21.09.2023 määrus nr 3-23-1820, p 10; Tartu Ringkonnakohtu 03.11.2023 määrus nr 3-22-1555 p 6). Huvitatud isikul on küll õigus esitada taotlus distsiplinaarmenetluse algatamiseks ja õigus saada oma pöördumisele vastus, kuid kaebajal ei ole siiski subjektiivset õigust nõuda, et distsiplinaarmenetlus algatataks. Distsiplinaarmenetluse tulemus ei kaitse prokuröri karistamise korral huvitatud isiku subjektiivseid õigusi. Kaebaja on Riigiprokuratuurilt sisulise vastuse saanud. Riigiprokuratuur on 12.02.2024 kirjas selgitanud kaebajale muu hulgas seda, miks ProkS § 31 lg-s 2 nimetatud distsiplinaarsüüteo tunnuseid Y tegevuses sedastada ei ole võimalik, ning puudub alus tema suhtes distsiplinaarmenetluse algatamiseks. Prokuröri suhtes distsiplinaarmenetluse läbiviimise võimalus ei ole ette nähtud huvitatud isiku õigushüvede kaitseks. Kuna kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda prokuröri suhtes distsiplinaarmenetluse algatamist ja distsiplinaarmeetmete kohaldamist, tagastas halduskohus kaebuse õigesti kaebeõiguse puudumise tõttu (
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.