Obsah (4)

§ 120§ 121§ 44§ 104

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Tallinna Halduskohus Pihel Sarv Määruse tegemise aeg ja koht 4. märtsil 2024 Tallinnas Haldusasja number 3-24-432 Haldusasi X. X. kaebus prokuröri distsiplinaarkorras karist

) § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). ASJAOLUD

1. X. X. esitas
2. jaanuaril 2024 Riigiprokuratuurile pöördumise, milles taotles riigiprokurör V. V. suhtes distsiplinaarmenetluse algatamist prokuratuuriseaduse (ProkS) § 32 alusel. Kaebaja leidis, et prokurör pettis teda. Prokurör lubas tagastada kaebajale kriminaalasjas nr X-XX-XXXX konfiskeeritud asjad. Tegelikult kaebaja oma arestitud arvuteid tagasi ei saanud.
3. Riigiprokuratuur vastas kaebajale
4. veebruaril
5. Vastuse järgi ei esinenud prokuröri kutsetegevuses distsiplinaarsüüteo tunnuseid. Distsiplinaarmenetlust pole alust algatada.
6. Kaebaja esitas
7. veebruaril 2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles riigiprokurör V. V. distsiplinaarkorras karistamist tema tööülesannete mittenõuetekohase täitmise tõttu. KOHTU PÕHJENDUSED 4.

§ 120

lg 1 p-i 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud kohus välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine alust kaebust tagastada või käiguta jätta. 5. Kohus tagastab X. X. kaebuse kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu (

§ 121lg 2 p 1).

Halduskohtusse võib kaebusega pöörduda üksnes oma õiguste kaitseks (

§ 44lg 1).

Halduskohtumenetluses kaitstavate õiguste ja vabadustena tuleb mõista isiku subjektiivseid avalikke õigusi – põhiõigusi ja -vabadusi, seadusest, muudest õigustloovatest aktidest, haldusaktidest ja halduslepingutest tulenevaid õigusi. Kaebeõiguse eelduseks on seega inimesele kuuluvate isiklike õiguste riive, mis ei pea kaebeõiguse tekkimiseks olema intensiivne (Riigikohtu halduskolleegiumi

1. detsembri
2. a määrus nr 3-17-981/16, p 11). Kohus peab väidetavalt rikutud õigustloovat akti tõlgendades hindama, kas see kaitseb vaid avalikke huve või ka üksikisiku huve. Kui kaitstakse ka isiku huve, on inimesel subjektiivne õigus nõuda asjakohasest sättest kinnipidamist. Seejuures tuleb arvestada nii sätte eesmärki, kui ka huvi kaalukust (Riigikohtu halduskolleegiumi
3. oktoobri
4. a määrus asjas 3-3-1-29-13, p 16).
5. Kaebuse järgi ei täitnud V. V. oma ametikohustusi nõuetekohaselt. Kaebaja leiab, et olenemata sellest, et talle hüvitati kriminaalasjas nr X-XX-XXXX tagastamata jäetud arvutite eest kahju, pettis riigiprokurör teda, kuna kokkuleppemenetluses lubati konfiskeeritud asjad kaebajale tagastada.
6. ProkS § 32 lg 1 teise lause järgi võib huvitatud isik esitada distsiplinaarmenetluse algatamise taotluse. Riigiprokuröri suhtes distsiplinaarmenetluse algatamise või tema distsiplinaarkorras karistamise eesmärgiks ei ole aga huvitatud isiku isiklike õiguste kaitse. Distsiplinaarmenetluse algatamine või prokuröri distsiplinaarkorras karistamine ei mõjuta kaebaja isiklikke õigusi mingil moel. Kaebajal ei ole seega subjektiivset õigust nõuda distsiplinaarmenetluse algatamist ja prokuröri karistamist. Riigiprokurör on
7. jaanuari
8. a määrusega rahuldanud kriminaalasjas nr X-XX-XXXX tekitatud kahju hüvitamise taotluse 3000 euro tasumiseks kaebajale. Lisaks sellele, et kaebajal puudub kaebeõigus nõuda distsiplinaarmenetluse algatamist või prokuröri distsiplinaarkorras karistamist, on kaebajale kriminaalasjas hüvitatud ka arvutite tagastamata jätmise tõttu tekkinud kahju. 8.

§ 104

lg 5 p järgi ei tagastata tasutud riigilõivu, kui kohus tagastab kaebuse

§ 121lg 2 alusel. Kaebaja tasutud riigilõiv 20 eurot seega tagastamisele ei kuulu. Pihel Sarv /allkirjastatud digitaalselt/ 2