Obsah (11)

§ 1002§ 110j§ 1§ 3§ 31§ 108§ 29§ 2§ 23§ 22§ 65

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Merike Varusk Määruse tegemise aeg ja koht 07. veebruaril 2024. a kell 14.00, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-12912 Tsiviilasi M.-M. R. ja R. R.

§ 1002lg 1 sätestatud dokumentidega kohtule.

1. Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.
2. M.-M. R.le ja R. R.le võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
3. Määrata M.-M. R. ja R. R. ajutisele pankrotihaldurile/usaldusisikule Oliver Ennok’i tasu summas 1100 (üks tuhat ükssada) eurot, millele lisandub käibemaks.
4. Hüvitada riigi vahenditest M.-M. R. ja R. R. ajutisele pankrotihaldurile Oliver Ennok’ile tasu osaliselt summas 693 (kuussada üheksakümmend kolm) eurot, millele lisandub käibemaks ning kanda see üle Pankrotihalduribüroo Ennok osaühingu kontole xxxx Xxxx aktsiaseltsis.
5. Ajutise pankrotihalduri Oliver Ennok’i tasu summas 407 (nelisada seitse) eurot, millele lisandub käibemaks mõista välja pankrotivarast.
6. Kohtumäärus saata teadmiseks menetlusosalistele.
7. Saata käesolev kohtumäärus peale jõustumist kohtumääruse resolutsiooni punkti 13 täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebe kord Harju Maakohtu määruse peale on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. I Asjaolud ja menetluse käik
8. Abikaasad M.-M. R. ja R. R. esitasid Harju Maakohtule maksejõuetusavalduse, milles palusid enda pankrot välja kuulutada ja alustada kohustustest vabastamise menetlus. Maksejõuetusavalduse kohaselt on abikaasadest võlgnikud maksejõuetud. M.-M. R. ja R. R. on esitanud kohtule ühise maksejõuetusavalduse, milles paluvad pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Avalduse kohaselt on võlgniku ja tema abikaasa (võlgnik II) sissetulekud kokku 1660 eurot kuus ja väljaminekud 1690 eurot kuus. 2 2-23-12912 Võlgnikul ja tema abikaasal on kokku ühiseid kohustusi 30 053.94 euro ulatuses. Avaldusest nähtuvalt on võlgniku abikaasal eraldiseisvaid kohustusi summas 70 806.50 eurot. Võlgnik toob maksejõuetuse põhjusena välja võlgniku abikaasal oleva suure elatise võlgnevuse ja võlgniku poolse laenu võtmise. Avaldusest nähtuvalt on võlgnik ja tema abikaasa osalise töövõimega, mis on olnud takistuseks jõukohase töö leidmisel. Võlgnik märkis maksejõuetusavalduses lisaks, et seoses suure võlakoorma ja ebapiisavate likviidsete vahendite tõttu ei ole võlgnik ja tema abikaasa suutelised tasuma võlgnevusi ka pikema aja vältel. Võlgnik ja tema abikaasa paluvad kohtul kuulutada välja nende pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus.
9. Harju Maakohus on 29.09.2023 pankrotihalduriks/usaldusisikuks Oliver Ennoki. määrustega nimetanud ajutiseks
10. Usaldusisik esitas kohtule usaldusisiku aruande. Aruande kohaselt on M.-M. R.’i järeltulijateks: F. U. (sünd xxxx), K. U. (sünd xxxx), R. R. (sünd xxxx). M.-M. R. oli xxxx abielus J. U., isikukood xxxx. R. R.’il puudub töökoht, tema järeltulijad on: R. R. (sünd xxxx), M.-L. R. (sünd xxxx), R. R. (sünd xxxx). R. R. oli xxxx abielus M. R., isikukood xxxx. Võlgnikud on abielus alates xxxx. Abikaasade varasuhetele kohaldatakse ühisvara režiimi. Usaldusisik on teinud võlgniku varade ja kohustuste välja selgitamiseks teabenõude võlgnikule ning päringud krediidiasutustestesse, liisinguandjatele, Transpordiametisse, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale, Maksu- ja Tolliametisse ja Eesti Väärtpaberikeskusele. Lisaks on usaldusisik kontrollinud andmeid äriregistrist ja kinnistusraamatust. Vastavalt võlgniku ja päringu vastuste tulemusena on usaldusisik tuvastanud järgneva: Varad abikaasadel kokku: R. R. Xxxx Pensionifond 373.3661 osakut (625.27 eurot) ning sissetulekud kokku 1 510 eurot kuus. Võlgniku M.-M. R. sissetulekuks on töövõimetoetus 300 eurot kuus ja peretoetus 910 eurot kuus. Võlgnik M.-M. R. asus 03.10.2023 osalise tööajaga tööle Xxxx. Võlgniku M.-M. R. nimel on liiklusregistris sõiduk Mercedes-Benz E320 4Matic, registrimärgiga xxxx,
11. a. Selgituste kohaselt on sõiduk võõrandatud 30.08.2021 A. K., hinnaga 900 eurot. Sõiduk jäi ümber vormistamata ning praeguseks on sõiduk lammutatud. Võlgniku abikaasa R. R. sissetulekuks on töövõimetoetus 300 eurot kuus. Võlgnik R. R. on liitunud täiendava kogumispensioniga Xxxx Pensionifond 373.3661 osakut, mille väärtus kokku 625.27 eurot. M.-M. R. nimel olid liiklusregistris alljärgnevad sõidukid: Volvo S80, registrimärgiga xxxx,
12. a. Sõiduk on võõrandatud 05.08.2020 P. A.; BMW 740D, registrimärgiga xxxx,
13. a. Sõiduk on võõrandtaud 13.07.2020 J. U.. Selgituste kohaselt oli tegemist M.-M. R. endise abikaasa J. U. sõidukitega. Edasises menetluses tuleb selgitada, kas esinevad

§ 110jj nimetatud tagasivõitmise võimalused.

3 2-23-12912 Abikaasade kohustused: kokku 102 949.53 eurot. Usaldusisik märgib, et R. R.l on võlgnevus elatisnõudes kokku summas 40 016.57 eurot. Samuti on õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõudeid kokku summas 2 251.16 eurot. FiMS § 50 lg 2 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamisega ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustus ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustus. Tulenevalt eeltoodust ei vabaneks R. R. kohustustest summas 42 267.73 eurot. Samuti tuleb R. R.l maksta jätkuvalt lapsele elatist. Võlgnike selgituste kohaselt on ühiselt võetud kohustusi kokku 27 947.06 eurot ja võlgniku R. R. kohustusi kokku 75 002.47 eurot. Võlakohustustele lisanduvad kohtutäiturite tasud. Usaldusisiku hinnangul ei ole R. R. suhtes pankroti välja kuulutamine ja kohustusest vabastamise menetluse algatamine otstarbekas. R. R. ei saavutaks soovitud tulemusi, kuna R. R. ei vabaneks kohustustest summas 42 267.73 eurot. Usaldusisik märgib, et R. R.le on määratud rahatrahvid põhjusel, et võlgnik on mootorsõidukit juhtides ületanud lubatud kiirust. Väärteoasjas nr 2440,20,003893 on määratud rahatrahv summas 132 eurot põhjusel, et võlgnik juhtis mootorsõidukit asuvälisel teel kiirusega 119+/-4 km/h (90 km/h alal), seega ületas kiirust mitte vähem kui 25 km/h. Väärteoasjas nr 2440,20,005815 on määratud rahatrahv 400 eurot põhjusel, et võlgnik juhtis mootorsõidukit asuvälisel teel kiirusega 103+/4 km/h (70 km/h alal), seega ületas kiirust mitte vähem kui 29 km/h. Õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõudeid on kokku summas 2 251.16 eurot. Lisaks on võlgniku vastu elatisnõue kokku summas 40 016.57 eurot. Usaldusisik on suhelnud abikaasade M.-M. R. ja R. R. ning jõudnud seisukohale, et otstarbekas on M.-M. R. osas pankroti välja kuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine ning R. R. loobub maksejõuetusavalduse esitamisest. M.-M. R. on võetud kohustusi kokku summas 27 947.06 eurot (A OÜ (loovutatud I AS-i poolt) nõue summas 5 384.68 eurot, O OÜ nõue summas 7 389.93 eurot, G OÜ nõue summas 8 419.85 eurot, P AS nõue summas 5 428.67 eurot (lisandub täituri tasu 1 323.93 eurot). Selgituste kohaselt on nimetatud kohustused võetud mõlema abikaasa huvides. M.-M. R. täpne kohustuste suurus selguks edasise menetluse käigus. Arvestades võlgniku M.-M. R. teadaolevaid kohustusi ja vara, on M.-M. R. usaldusisiku hinnangul püsivalt maksejõuetud. Võlgnik on kohtule esitatud pankrotiavalduses avaldanud soovi füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Usaldusisiku hinnangul on võlgniku M.-M. R. peamiseks maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu PankS § 22 lg 5 mõistes. Usaldusisiku hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks hooletu finantskäitumine. Kohustuste võtmisel ei ole arvestatud sissetulekute suurustega ning tagasimaksete võimalustega. Lähtudes eeltoodust ja FIMS § 17 ja § 45 ning

§ 1ja § 31 on usaldusisik seisukohal, et välja tuleks kuulutada M.-M.

R. pankrot ning pankroti väljakuulutamisel algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Pankroti väljakuulutamise korral on usaldusisik nõus jätkama pankrotihaldurina. Usaldusisik teeb ettepaneku jätta R. R. osas pankrot välja kuulutamata ning kohustustest vabastamise menetlus algatamata. Usaldusisik palub määrata usaldusisiku tasu ja kulutused vastavalt esitatud aruandele usaldusisiku (halduri) büroo Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ kasuks. 4 2-23-12912

1. Kohtuistungil jäid M.-M. R. ja R. R. oma pankrotiavalduse juurde ja palusid nende ühine pankrot välja kuulutada ja algatada nende kohustustest vabastamise menetlus. R. R. selgitas, et ta on teadlik, et tal puudub võimalus vabaneda osadest kohustustest, mida usaldusisik on oma aruandes talle selgitanud. Võlgnik R. R. selgitas, et ta on Töötukassas arvel ja otsib tööd, kuid tervislikel põhjustel on töövali piiratud. II Kohtumääruse põhjendused
2. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (edaspidi FiMS) § 1 lg s sätestab, et füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine on reguleeritud pankrotiseaduses. FiMS § 11 lg 4 sätestab, et abikaasad ja registreeritud elukaaslased võivad esitada ühise maksejõuetusavalduse. Kui avalduse esitab üks abikaasa või registreeritud elukaaslane, peab ta avalduses esitama teise abikaasa või registreeritud elukaaslase andmed ning teada andma, kas makseraskused on ka teisel abikaasal või registreeritud elukaaslasel, ja põhjendama, miks ei esitata avaldust ühiselt. See kehtib ka juhul, kui abielu on lahutatud või registreeritud kooselu on lõppenud, kuid ühisvara on jäänud jagamata. FiMS § 11 lg 5 sätestab, et kui abikaasad või registreeritud elukaaslased esitavad ühise maksejõuetusavalduse, kohaldatakse mõlema suhtes võlgniku kohta sätestatut, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. FiMS § 18 lg 1 sätestab, et maksejõuetusavaldus vaadatakse läbi pankrotiseaduses pankrotiavalduse läbivaatamiseks sätestatu kohaselt, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kohus arutab võlgniku ja usaldusisikuga võlgnevuste tasumise väljavaateid eesmärgiga valida võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetluse liik. FiMS § 43 sätestab, et füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti. FiMS § 45 lg 1 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lõikes 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. pankrotiseaduse (edaspidi

) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 3

lg 3 sätestab, et pankrotiasja menetlev kohus peab pankrotiavalduse esitamisest kuni pankrotimenetluse lõppemiseni ja kohustustest vabastamise menetluses omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse või kohustustest vabastamise menetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 31

lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

§ 31

lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.

1. Kohus, tutvunud abikaasade pankrotiavalduse ja selle lisadega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et võlgnike maksejõuetusavaldus ja võlgnike kohustustest vabastamise avaldus tuleb rahuldada. 5 2-23-12912
2. Abikaasadest võlgnikel puudub vara, mille arvelt oleks võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid. R. R.’ile kuulub Xxxx Pensionifond 373.3661 osakut (625.27 eurot), abikaasade sissetulekud kokku 1 510 eurot kuus, millest enamuse moodustab töövõimetus- ja peretoetused. R. R. ei tööta. M.-M. R. asus 03.10.2023 osalise tööajaga tööle Xxxx. M.-M. R.’i nimel on liiklusregistris sõiduk Mercedes-Benz E320 4Matic, registrimärgiga xxxx,
3. a. Selgituste kohaselt on sõiduk võõrandatud 30.08.2021 A. K., hinnaga 900 eurot. Sõiduk jäi ümber vormistamata ning praeguseks on sõiduk lammutatud. Täitmata kohustusi on abikaasadest võlgnikel kokku 102 949.53 eurot, millest R. R.l on kohustusi kokku 75 002.47 eurot, millest võlgnevus elatisnõudes kokku summas 40 016.57 eurot ja õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõudeid kokku summas 2 251.16 eurot; ühiselt võetud kohustusi on abikaasadel kokku 27 947.06 eurot. Võlakohustustele lisanduvad kohtutäiturite tasud. Usaldusisiku hinnangul on võlgnikud püsivalt maksejõuetu. Eeltoodust tuleneb, et abikaasadest võlgnikel puudub vara, mille arvelt on võimalik katta võlausaldajate nõudeid ja võlgnike sissetuleku arvelt pole võimalik täita olemasolevaid kohustusi ja katta pankrotimenetluse kulusid. Kohus leiab, et tulenevalt asjaolust, et võlgnikel puudub vara ja sissetulek, millele arvelt kanda pankrotimenetluse kulusid ja rahuldada võlausaldajate nõudeid ning võlgnikud tunnistavad enda maksejõuetust, siis on võlgnikud

§ 1

lg 2 tulenevalt maksejõuetud ja selline seisund ei ole nende majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. 8.

§ 108

lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks.

§ 108

lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. M.-M. R. nimel olid liiklusregistris alljärgnevad sõidukid: Volvo S80, registrimärgiga xxxx,

1. a. Sõiduk on võõrandatud 05.08.2020 P. A.; BMW 740D, registrimärgiga xxxx,
2. a. Sõiduk on võõrandtaud 13.07.2020 J. U.. Selgituste kohaselt oli tegemist M.-M. R. endise abikaasa J. U. sõidukitega. Edasises menetluses tuleb selgitada, kas esinevad

§ 110jj nimetatud tagasivõitmise võimalused.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et edaspidise pankrotimenetluse käigus tuleb välja selgitada tagasivõitmise võimalused. 9. Võlgnikel puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Vara tagasivõitmise võimalused tuleb välja selgitada edaspidise pankrotimenetluse käigus. FiMS § 8 lg 3 sätestab, et võlgnik kannab võlgade ümberkujundamise menetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kulud. Võlausaldajate kulud võlgade ümberkujundamise menetluses ja kohustustest vabastamise menetluses jäävad nende endi kanda. Võlgnike pankrotimenetlusega seotud kulud kantakse vastavalt pankrotiseaduses sätestatule.

§ 29

lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.

§ 29

lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb 6 2-23-12912 peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Nimetatust tulenevalt esineb alus pankrotimenetluse raugemiseks. 10. Abikaasadest võlgnikud on esitanud kohtule avalduse kohustustest vabastamiseks. FiMS § 27 lg 4 sätestab, et võlgnik peab FiMS § 27 lõikes 3 sätestatud juhul pankroti väljakuulutamiseks või pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks olema avaldanud tahet maksejõuetusavalduses või andnud eelnevalt nõusoleku, välja arvatud, kui maksejõuetusavalduse on esitanud võlausaldaja, kes on taotlenud võlgniku pankroti väljakuulutamist. Võlgnikud on kohtule esitanud avalduse nende kohustustest vabastamiseks ja kinnitanud, et neile ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada ning nad kohustuvad täitma FiMS § 47 nimetatud kohustusi. FiMS § 47 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. FiMS § 45 lg 2 sätestab, et kui esineb

§ 29

lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Usaldusisik on suhelnud abikaasade M.-M. R. ja R. R. ning jõudnud seisukohale, et otstarbekas on M.-M. R. osas pankroti välja kuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine ning R. R. loobub maksejõuetusavalduse esitamisest. Kohtuistungil on R. R. avaldanud, et soovib enda pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse alustamist. Usaldusisiku hinnangul ei esine aluseid, mis takistaksid võlgnike suhtes pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamist. Kohtu hinnangul ei esine FiMS § 47 ja 49 lg 5 sätestatud aluseid, mis takistaksid võlgnike pankroti väljakuulutamist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnikud on esitanud avalduse kohustustest vabastamiseks, siis tuleb võlgnike pankrot

§ 31lg 1ja Fi

MS § 45 lg 2 alusel välja kuulutada ja FiMS § 45 lg 1 alusel samaaegselt algatada võlgnike kohustustest vabastamise menetlus. 11. Kohus selgitab võlgnikule, et FiMS § 47 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. FiMS § 50 lg 2 sätestab, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. 12.

§ 2

kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine. Abikaasade ühise maksejõuetusavalduse kohaselt põhistavad võlgnikest abikaasad makseraskuste põhjuste tekkimist asjaoluga, et R. R.’il on suure elatise võlgnevus ja võlgnikud on laenu võtnud. Avaldusest nähtuvalt on võlgnik ja tema abikaasa osalise töövõimega, mis on olnud takistuseks jõukohase töö leidmisel. Usaldusisiku hinnangul on võlgniku ja tema abikaasa maksejõuetuse põhjuseks hooletu finantskäitumine. Usaldusisiku hinnangul on M.-M. R. maksejõuetuse põhjuseks hooletu 7 2-23-12912 finantskäitumine, kuna ta ei ole kohustuste võtmisel arvestatud sissetulekute suurustega ning tagasimaksete võimalustega. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et edasise pankrotimenetluse käigus tuleb pankrotihalduril välja selgitada võlgnike maksejõuetuse põhjused ja samuti asjaolu, kas võlgnikud on toime pannud raske juhtimisvea.

1. Kohus selgitab M.-M. R.le ja R. R.le, et nad on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui neil sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel koheselt teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. M.-M. R.le ja R. R.le tuleb igakülgselt vältida tegevust, mis võib kahjustada võlausaldajate huve. Kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgnike pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnikud on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist.
2. Oliver Ennok on andnud nõusoleku enda nimetamiseks M.-M. R.le ja R. R.le pankrotihalduriks/usaldusisikuks.
3. Usaldusisiku tasu Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi

) § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.

§ 23

lg 2 sätestab, et tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos

§ 22

lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja.

§ 23

lg 3 sätestab, et ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse

§ 65

lõikes 11 sätestatust.

§ 23

lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).

§ 65

lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. 8 2-23-12912 Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Töölepinguseadus (edaspidi TLS) § 29 lg 5 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega kindlale ajaühikule vastava töötasu alammäära. Füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (edaspidi FiMS) § 54 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. M.-M. R. ja R. R. usaldusisik on palunud määrata tasuks 11 töötunni eest 1100 eurot, millele lisandub käibemaks. Ajutine pankrotihaldur palub arvestades usaldusisiku tasu suuruseks 100 eurot tund, millele lisandub 2023. a täidetud ülesannete eest käibemaks 20% summas 220 eurot, kokku 1320 eurot. Ajutine pankrotihaldur on esitanud taotluse tasu hüvitamiseks riigi vahenditest. Ajutise pankrotihalduri poolt esitatud ülesannete ja tehtud kulutuste aruande kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmiseks 11 tundi, sealhulgas koostas ja esitas teabenõude võlgnikele; koostas ja lähetas päringud erinevatesse registritesse ja krediidiasutustesse; töötles päringute tulemusena saabunud vastuseid; tutvus võlgnike poolt esitatud teabenõude vastustega ning tegi täiendavad päringud; analüüsis kõiki saadud andmeid kogumis ning koostas vara- ja võlanimekirja; osalemine istungil maksejõuetusavalduse läbivaatamiseks – 0,5h. Ajutine pankrotihaldur on tasu arvestamisel lähtunud tasumäärast 1 tunni hind on 100 eurot.

§ 23

lg 3 esimese lause kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule TLS § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. 2023. a on töötasu alammääraks 725 eurot vastavalt Vabariigi Valitsuse 09.12.2022 määrusele nr 124. Seega on

§ 23lg 3 sätestatud halduri tunnitasu ülemmääraks 145 eurot.

Usaldusisik on palunud määrata oma tasu väljamaksmisele Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ arveldusarvele.

§ 23

lg 3 teise lause kohaselt lähtutakse ajutise halduri tasule maksude lisamisel

§ 65

lõikes 11 sätestatust, mille kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Maksu- ja Tolliameti andmetel on Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ käibemaksukohustuslane. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna usaldusisik on palunud oma tasu välja mõista Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ-le, kes on käibemaksukohustuslane, siis on

§ 23lg 3 ja § 65 lg 11 tulenevalt põhjendatud tasu maksustamine käibemaksuga.

Arvestades asjaolu, et usaldusisiku ülesanded on täidetud ja tasunõue esitatud

1. aastal, kohaldub kohtu hinnangul usaldusisiku tasule
2. a käibemaksu määr 20%. Kohus leiab, et usaldusisiku poolt esitatud aruandest selgub, et täidetud ülesannete iseloom ja maht vastavad ülesannete täitmiseks kulunud ajale ja pankrotimenetluse vajadustele. Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri taotletud tasu suurus vastab usaldusisiku töö mahule ja 9 2-23-12912 keerukusele ning tema kutseoskustele 10,5 tunni osas. Usaldusisik on tasu arvestamisel lähtunud eeldusest, et asjas toimub kohtuistung. Kuna asjas kohtuistungit ei toimunud, siis tuleb selle arvestusliku aja võrra töötasu vähendada 0,5h eest. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Oliver Ennoki usaldusisiku tasu summas 1100 eurot, millele lisandub käibemaks summas 220 eurot ehk kokku 15320 eurot on põhjendatud ja see tuleb välja mõista ning määrata väljamaksmisele Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ pangakontole nr xxxx Xxxx AS-is. Harju Maakohtu kohtumäärusega on välja kuulutatud M.-M. R. ja R. R. pankrot. Pankrotimääruses on kohus tuvastanud, et M.-M. R.l ja R. R.l puudub vara ja esineb alus pankrotimenetluse raugemiseks PanrS § 29 lg 1 ja 2 alusel. Tulenevalt asjaolust, et võlgnik esitas avalduse pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks, kuulutas kohus FiMS § 45 lg 2 alusel välja võlgnike pankroti.

§ 23

lg 4 sätestab, et juhul, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal TLS § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). 2023. aastal oli töötasu alammääraks 725 eurot vastavalt Vabariigi Valitsuse 09.12.2021 määrusele nr 116.

§ 23

lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

§ 23

lg 51 sätestab, et

§ 23

lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 01.02.2021 Justiitsministri määruse „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise korra“ § 2 lg 1 sätestab, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta (st 66 eurot tunnis). Eelnimetatud korra kohaselt on usaldusisikul õigus saada tasu 693 eurot (10,5 h x 66).

§ 23

lg 4 ja TLS § 29 lõikest 5 tulenevalt tuleb usaldusisikule hüvitada riigi vahenditest 693 eurot. Usaldusisik Oliver Ennok on palunud tema tasu üle kanda Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ arveldusarvele, kuna Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ on käibemaksukohustuslane, lisandub tasule käibemaks. Maksustatava tasu eest on ajutise pankrotihalduri/usaldusisiku ülesanded täidetud 2023.a, mil käibemaks oli 20 % ehk 138.60 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb usaldusisiku tasu, mis hüvitatakse riigi vahenditest summas 693 eurot, millele lisandub käibemaks, üle kanda Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ pangakontole nr xxxx Xxxx AS-is. Ülejäänud tasu summas (1100 – 693) 407 eurot, millele lisandub käibemaks, kuulub tasumisele pankrotivara arvelt. /allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik 10