← Eesti

2-22-132224/113

Obsah (8)§ 637§ 187§ 405§ 238§ 162§ 163§ 150§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Otsuse tegemise aeg ja koht 19. veebruar 2024.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-1

) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud

§ 637

lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonitähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

§ 187

lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse kirjeldava väljajätmine

§ 405

lg 1 p 9 kohaselt võib lihtmenetluses hagi menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus lahendab käesoleval juhul hagiavalduse lihtmenetluses ning jätab välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Kohtuotsuse põhjendav osa

  1. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et kostja, T Aktsiaselts ja AS I sõlmisid 24.11.2021 I Järelmaksu lepingu nr xxxx (Teenuseleping). Kohus leiab, et lepingu olemasolu on tõendatud lepingudokumendiga (dtl-d 44-45). Lepingudokumendist nähtuvalt on leping allkirjastatud AS-i I teenindusjuhi E. K. ja kostja poolt.
  2. Kostja esitas vastuväite, mille kohaselt ei ole leping jõustunud, sest kostja ei ole saanud 24.11.2021 lepingu järgset kaupa. 24.11.2021 lepingu p 5 sisaldab järgmist tingimust: „
  3. Teenuseleping jõustub Kauba üleandmisel Sulle tagasiulatuvalt alates Teenuselepingu sõlmimisest ning seetõttu võib esimese Osamakse tegelik suurus olla väiksem kui Maksegraafikus“ (dtl 44). Viidatud tingimuse kohaselt on lepingu jõustumine eeldus kauba üleandmine selle saajale. Lepingu kehtivuse eelduste tõendamise koormis on hagejal. Lepingu p 1 kohaselt on kaubaks Samsung galaxy s21 5G (dtl 44). Hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid, millest nähtub kauba üleandmine kostjale. Seega ei ole hageja tõendanud lepingu kehtivuse eelduseks olevat asjaolu.
  4. Kostja esitas vastuväite, mille kohaselt ei ole 24.11.2021 leping allkirjastatud T Aktsiaseltsi esindaja poolt. 24.11.2021 lepingu dokumendist nähtuvalt on selle allkirjastanud AS I teenindusjuht E. K. (dtl 34). Hageja ei ole tõendanud, et E. K.ul oli õigus esindada T Aktsiaseltsi 24.11.2021 lepingu sõlmimisel. Hageja esitatud tõenditest ei nähtu, kas, millal ja kuidas on T Aktsiaseltsi esindaja andnud tahteavalduse lepingu sõlmimiseks. Hageja esitatud tõenditest ei nähtu, et T Aktsiaseltsi esindaja poolne tahteavaldus ei olnud lepingu sõlmimiseks vajalik. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud 24.11.2021 lepingu sõlmimiseks tahteavalduse tegemist T Aktsiaseltsi poolt.
  5. Kohus on ülaltoodut arvestades seisukohal, et kostja, T Aktsiaselts ja AS I vahel sõlmitud 24.11.2021 leping ei ole jõustunud, sest selles nimetatud kaupa ei ole kostjale üle antud. Lepingut ei saa lugeda sõlmituks T Aktsiaseltsiga, sest tõendatud ei ole T Aktsiaseltsi tahteavalduse tegemine lepingu sõlmimiseks. Kuivõrd kostja, T Aktsiaseltsi ja AS-i I vahel puudub kehtiv leping, on puudunud AS-il I lepingust tulenevad nõuded kostja vastu, mida hagejale loovutada. Eeltoodut arvestades puudub hagejal nõue kostja vastu. Kohus jätab hagiavalduse rahuldamata ning kostjalt hageja kasuks põhivõla 689 eurot, intressi 30,01 eurot, lepingutasu 10 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 54,97 eurot välja mõistmata. Kohus jätab kostjalt hageja kasuks välja mõistmata viivise põhinõude 689 eurot jäägilt ulatusega 16% aastas alates 27.09.
  7. Tõendeid, mille analüüsimist otsuses ei ole eraldi kirjeldatud, jätab kohus juhindudes

§ 238

lg 1 ja 5 tõenditena arvestamata kui asjakohatud või vaidlusaluseid asjaolusid mitte tõendavad. 6.

§ 162

lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

§ 163lg 2 sätestab, et kui hagi rahuldatakse osaliselt ja 2

(3)sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Hageja tegi kostjale ettepaneku sõlmida kompromiss järgmistel tingimustel: „Hageja loobub kõikidest käesolevas tsiviilasjas 2-22-132224 esitatud nõuetest ja kinnitab, et temal ei ole seonduvalt käesoleva tsiviilasjaga nõudeid kostja vastu. Samuti kinnitab hageja, et temal ei ole 28.10.2023 seisuga rohkem nõudeid kostja vastu“. Kostja tegi hagejale ettepaneku sõlmida kompromiss järgmistel tingimustel: „Hageja loobub kõikidest käesolevas tsiviilasjas 2-22-132224 esitatud nõuetest ja kinnitab, et temal ei ole seonduvalt käesoleva tsiviilasjaga nõudeid kostja vastu. Samuti kinnitab hageja, et temal ei ole ükskõik mis nõudeid kostja vastu.“ Pooled kompromissi ei sõlminud. Kohus leiab, et hageja pakkus kostjale kompromissi samas ulatuses, milles kohus otsuse tegi. Hageja pakutud kompromiss hõlmas hagis esitatud nõudeid ning kohus jättis hagiavalduse nendes nõuetes rahuldamata. Kostja soovis kompromissi laiendada ka muudele võimalikele nõuetele, mille osas kohus otsust ei teinud. Eeltoodut arvestades tegi kohus otsuse sellesarnase ulatuses, mida pakkus kompromissina hageja. Kohus jätab

§ 162

lg-le 4 ja § 163 lg-le 2 koosmõjus tuginedes poolte menetluskulud poolte endi kanda, sest äärmiselt ebamõistlik on jätta menetluskulud ühe poole kanda olukorras, kus oleks menetluskulude tekkimist saanud vältida kompromissi sõlmimisega, mis on samasisuline kohtu tehtud otsusega. 7.

§ 150

lg 1 p 7 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse kaja, menetluse taastamise või menetlustähtaja ennistamise avalduse osalise või täieliku rahuldamise korral. Kostja esitas 07.11.2022 tagaseljaotsuse peale kaja, mille kohus rahuldas. Kaja esitamisel tasus kolmas isik J. Z. kostja eest riigilõivu 140 eurot. Kohus tagastab riigilõivu 140 eurot kolmanda isiku J. Z. arveldusarvele xxxx. 8. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

§ 177lg-s 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.