Obsah (9)

§ 113§ 4034§ 108§ 401§ 1§ 402§ 94§ 403§ 1131

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Näncy-Marita Maltseva Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 07.02.2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-142350 Tsiviilasi AS Ak

§ 113lg 1 kolmanda lausega.

Hageja nõuab viivist summas 529,68 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist kogu põhinõudelt s.o 3321,21 eurot kuni sellekohase tasumiseni alates 29.03.2023 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras s.o 18,90% aastas. I AS edastas 24.05.2022 kostjale lepingu lõpetamise teate, sest kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. I AS loovutas nõuded 26.05.2022 hagejale. 2. 24.10.2023 määras kohus tähtajad lõplike seisukohtade esitamiseks, otsuse tegemise aja ning jagas menetluse osas selgitusi. Kohus selgitas, et hagi rahuldamise eelduseks on mh laenuandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimine, mille tõendamiskoormus on hagejal. Kohus pööras hageja tähelepanu sellele, et hageja on esitanud üldiseid selgitusi võlgniku laenuvõimelisuse kontrollimisel ning nendest ei selgu konkreetsed faktilised asjaolud, analüüs ega arvutuskäik, millele tuginedes saaks järelduda kostja laenuvõimelisust. Kohus selgitas ka seda, et juhul kui hageja ei esita asjaolusid, mille põhjal oleks võimalik kontrollida vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist, tuleb eeldada, et selliseid põhimõtteid ei ole järgitud. Sellisel juhul on hagi osalise rahuldamise eelduseks hageja poolt tagasimaksete ümberarvestuse tegemine vastavalt

§ 4034

lg 7 ja nõude aluseks olevate asjaolude (sh ümberarvestuse järgsete maksete sissenõutavaks muutumise) esile toomine. 3. 28.12.2023 menetlusdokumendis selgitas hageja, et kostja sissetulek oli kostja taotluse kohaselt 1500 eurot. Peale laenutaotluse heakskiitmist saaksid isiku kohustused olema 398,18 (300 majapidamiskulud + osamakse 98,18 ) eurot kalendrikuus. Krediidiandja on arvestanud kõik kostja 2 2-22-142350 kulud tuludest maha ning teada saanud, et kostjale jääb raha reservi vähemalt 1101,82 eurot (1500-30098,18). Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine laenuandja hinnangul kostjale jõukohane. Hageja esitas kohtule täiendavate tõendite kogumiseks taotluse, mille kohus jättis 12.01.2024 määrusega rahuldamata. Laenumaksete ümberarvestuse esitamisena selgitas hageja, et kostja tegi tagasimakseid kokku 883,62 eurot. Juhul kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada 2716,38 eurot (3600-883,62). Hageja täpsustas, et arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks, ei saaks lugeda lepingut 24.05.2022 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega võlas, millest tulenevalt esitas hageja alternatiivselt lepingu täitmise nõude

§ 108lg 1 kohaselt.

15.12.2023 seisuga on põhivõlgnevus muutunud sissenõutavaks 1393,64 euro ulatuses ning kostja on tasunud põhiosa katteks 883,62 eurot. Kostja on tagasimaksetega viivituses alates 23. maksegraafikujärgsest osamaksest 15.03.2023, mistõttu võlgneb kostja hagejale 510,02 eurot (1393,64883,62). Hageja palub välja mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutuva võlgnevuse. Hageja nõuab edasiulatuvat viivist põhivõlgnevuselt 510,02 eurot kohtuotsuse jõustumisest

§ 113lg 1 lause 1 kohaselt.

1. Kostja ei ole menetluses seisukohti esitanud. Põhjendav osa
2. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
3. Kohus, tutvunud asjas esitatud väidete ja tõenditega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
4. Kohus tuvastab, et I AS ja kostja sõlmisid 13.04.2021 lepingu xxxx, millega I AS kohustus andma kostja kasutusse 3600 eurot tähtajaga 15.04.2026 ja kostja tasuma intressi 18,90% aastas (dtl 25). Selliselt vastab sõlmitud leping võlaõigusseaduse (

) § 401 lg-le 1 ehk pooled on sõlminud krediidilepingu.

§ 401

lg 1 sätestab, et krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Kuna I AS sõlmis krediidilepingu oma majandustegevusega seonduvalt füüsilise isikuga, kelle osas kohtul puudub alus seostada tehingut kostja iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega (

§ 1

lg 6), siis on pooled sõlminud tarbijakrediidilepingu

§ 402

lg 1 mõttes.

§ 402

lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. 3 2-22-142350 8. Kohus peab hindama tarbijaga sõlmitud lepingutingimuste ja vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmist omal algatusel ka ilma kostja vastuväiteta (Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus asjas C-679/18, p-d 20-23). 9.

§ 4034

lg 1 kohaselt on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks ja seda ka hindama.

§ 4034

lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamise koormis lasub hagejal (TsMS § 232 lg 1,

§ 4034lg 13).

Eelnimetatud sätetest tuleneb, et krediidiandja peab andmete hindamise tulemusena jõudma veendumusele krediidi saaja võimelisuses lepingust tulenevate kohustuste täitmisel. See tähendab, et hageja veendumuse kujunemine peab tuginema konkreetsetele faktilistele asjaolude ja olema jälgitav. Hageja peab oma väiteid tõendama. Kohus on eelnimetatut selgitanud 24.10.2023 menetlusdokumendis (dtl 84–87). 10. Hageja väljatoodud asjaoludele tuginedes on kohus seisukohal, et laenu andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav. Üldsõnaliselt registritele ja kostja kinnitustele viitamisel, ei ole võimalik tõsikindlalt hinnata tarbija tegelikku majanduslikku seisundit. Hageja esitatud dokumendist „pakkumine xxxx“ selgub, et kostja on nimetanud enda sissetulekuks 1500 eurot ja kinnitanud kohustuste puudumist (dtl 34). Kohus on seisukohal, et tagantjärele (28.12.2023) tehtud veebilehele taust.ee päringust (dtl 96) ei olnud laenuandjal võimalik tuvastada kostja maksevõimet lepingu sõlmimise ajal. Teisi tõendeid ei ole kostja maksevõime hindamise kohta esitatud. Kohtu hinnangul ei ole hageja veenvalt tõendanud, et kostja püsikulutuste (majandamiskulude) suuruseks oli 300 eurot, muude kohustuste puudumist ja et laenumakse tasumisel pidi kostjale jääma üle sissetuleku osa 1101,82 eurot. Esitatud tõenditest ei selgu kostja tegelike sissetulekute kindlakstegemine. Esitatud asjaolude ja tõendite pinnalt võib järeldada, et laenuandja on laenusaaja väidete pinnalt pigem eeldanud tema krediidivõimelisust ning ei ole tegelikkuses kontrollinud esitatud andmete õigsust. Praktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 13.10.2020 otsus asjas nr 2-18-9977, punkt 12; Tallinna Ringkonnakohtu 28.01.2021 otsus asjas nr 2-18-977, punkt 43). Seetõttu ei saanud laenuandjal tekkida veendumust tarbija krediidivõimelisuses. Kohus on hagejale selgitanud, et juhul kui hageja ei esita asjaolusid, mille põhjal oleks võimalik kontrollida vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist, tuleb eeldada, et selliseid põhimõtteid ei ole järgitud (dtl 84 – 87). Kuna hageja ei ole esile toonud tõenditega seotud faktilisi asjaolusid, mis võimaldaksid objektiivselt hinnata kostja majanduslikku seisundit ega selgitanud veenvalt, millise analüüsi tulemusena on otsustatud kostja laenuvõimelisus konkreetse krediidilepingu osas, asub kohus seisukohale, et hageja ei ole järginud

§ 4034lg-tes 1 ja 6 sätestatud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

11. Arvestades, et kohus on tuvastanud laenuandja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise, pidi krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama vastavalt

§ 4034

lg-le 7, millele kohus on tähelepanu juhtinud ka 24.10.2023 kohtu menetlusdokumendis (dtl 84 – 87).

§ § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks

§-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja 4 2-22-142350 peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. 28.12.2023 menetlusdokumendis on hageja selgitanud, et kostja kasutusse on antud 3600 eurot ja kostja on teinud hagejale tagasimakseid kokku 883,62 euro ulatuses ning ümberarvestuse kohaselt kostja võlgneb hagejale endiselt 2716,38 eurot. Hageja viitab algsele maksegraafikule, mis sisaldub laenulepingus. Kohtu hinnangul ei saa esitatud selgitust ega arvutust pidada

§ 4034

lg 7 kohaseks tagasimaksete uuesti määramiseks, mida oleks võimalik tarbijale mh kohtumenetluse kaudu teatavaks teha ning millest juhindudes saaks laenuvõtja laenukohustust edasi täita juhul kui laenulepingut ei ole kehtivalt üles öeldud. 12. Hageja on 28.12.2023 menetlusdokumendis möönnud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tuvastamisel ei saa kostjaga sõlmitud tarbijakrediidilepingut lugeda 24.05.2022 seisuga üles öelduks, sest selleks hetkeks ei olnud kostja põhiosa maksetega võlas. Hageja on esitanud kohtule lepingu täitmise nõude. Hageja ei ole

§ 4034

lg 7 kohast tagasimaksete uut määramist (maksegraafikut) kohtule esitanud, kuid eeldades hageja väite õigsust kostja tagasimaksete summa kohta ning eeldades, et uuesti määratud osamaksed vastaksid esialgses maksegraafikus märgitud põhinõude osale, oleks kostja jäänud viivitusse osamaksete tasumisel alates 15.03.2023. Pooled on laenulepingu p 9.5 kokku leppinud, et laenuandja võib lepingu üles öelda mh juhul kui laenuvõtja on viivituses kolme üksteisele järgneva osamaksega (dtl 27). Eelnevaga ei ole võimalik lugeda tuvastataks, et hageja oleks nõude aluseks oleva laenulepingu kehtivalt üles öelnud. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tagajärjeks ei ole terve krediidilepingu tühisus, vaid krediidilepingu osaline tühisus

§ 94

sätestatud intressi ületavas osas ja kõigi muude tasude osas (vt ka Riigikohtu lahendit tsiviilasjas 2-21-13098, p 24). Kohus leiab, et eelnevast tulenevalt on tühine ka algne laenulepingu järgsete osamaksete kokkulepe (maksegraafik). Laenuandjal tuleb

§ 4034lg 7 kohaselt tagasimaksed uuesti määrata ning laenuvõtjale teatavaks teha.

Seega ei saa hageja tugineda nõude esitamisel algsele maksekokkuleppele. Sarnaselt on ka Tallinna Ringkonnakohus 12. juuli 2023 määruses tsiviilasjas 2-22-147995 selgitanud, et kuna krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet ja hageja ei ole toonud esile, et krediidiandja oleks

§ 403

⁴ lg 7 kohaselt määranud uuesti tagasimaksed ja need kostjale teatavaks teinud, ei saanud maakohus hageja nõuet ja hagis esile toodud asjaolusid arvestades hagi osaliselt rahuldada. Ringkonnakohus selgitas samuti, et ilma vastava ümberarvutuseta ei ole kohtul võimalik hagi osaliselt rahuldada, sest hagi rahuldamiseks peab hageja tooma esile ja tõendama oma nõude aluseks olevad asjaolud, sh selle, millised ümberarvutuste järgsed maksed on muutunud sissenõutavaks.

1. Kuna nõude maksmapanekul on hagi rahuldamise üheks peamiseks eelduseks nõude sissenõutavaks muutumise asjaolude esiletoomine (praegusel juhul tagasimaksete uuesti määramine ning asjaolude esiletoomine, millest nähtuks millised ümberarvutuste järgsed maksed on muutunud sissenõutavaks), mida hageja ei ole teinud, siis tuleb jätta hageja põhinõue rahuldamata.
2. Arvestades, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist ja kohus ei ole tuvastanud hageja põhinõude sissenõutavust, siis ei saa olla põhjendatud ka hageja intressi, viivise (

§ 113

lg 1) ega sissenõudmise kulude nõue (

§ 1131lg 1). 15. Hageja on palunud alternatiivselt kostjalt välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuv võlgnevus. Ts

MS § 369 esimene lause sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. 5 2-22-142350 Kuivõrd hageja ei ole tagasimakseid uuesti määranud, ei ole ka üheselt selge, millises ulatuses on lepingut täidetud ning milliste osamaksetega on hageja võlgnevuses. Kohtu hinnangul ei saa eeldada, et võlgnik jätaks laenulepingust tulenevad kohustused täitmata peale tagasimaksete uuesti määramist.

1. Eelnevast tulenevalt jätab kohus hagi täies ulatuses rahuldamata.
2. Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud hageja kanda. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kuna kostja ei ole tsiviilasjas ühtegi seisukohta esitanud, saab kohus eeldada, et kostjal ei ole asjaga seonduvaid menetluskulusid tekkinud. Kohus määrab kindlaks kostjale hüvitatavate menetluskulude puudumise.
3. Kostja ei ole menetlusdokumente avanud e-toimikus. Kohtule teadaolevate sideaadresside kaudu ei ole menetlusdokumentide kättetoimetamine õnnestunud. Seetõttu toimetab kohus kostjale kohtuotsuse kätte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded (TsMS § 317 lg 1 p 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Näncy-Marita Maltseva Kohtunik 6