lg 1 kohaselt võib PPA paigutada Eestis viibimisaluseta viibiva välismaalase kinnipidamiskeskusesse halduskohtu loal. Halduskohus otsustab väljasaadetava kinnipidamise halduskohtumenetluse seadustiku haldustoiminguks loa andmise sätete järgi (
Loa saamiseks peab PPA esitama taotluse kirjalikult koos põhjendusega ning vajalike tõendite ja seletustega.
lg 11 kohaselt annab halduskohus välismaalase kinnipidamiseks loa kuni kaheks kuuks, kui esinevad
lg-s 1 sätestatud alused ning samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada.
9. PPA tugineb põgenemisohu sisustamisel
Selle kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on PPA-le teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita (p 6). Põgenemisohu kindlakstegemiseks hinnatakse lisaks muid isikut ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid. Põgenemisoht on prognoosotsus, mis peab põhinema isikuga seotud objektiivsetel asjaoludel.
p 7 kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on sisenenud Eestisse tema suhtes kohaldatud sissesõidukeelu kehtivuse aja jooksul. 10. Kohus nõustub, et põgenemisoht esineb põhjusel, et isikule oli tehtud ettekirjutus ja antud võimalus lahkuda Schengeni alalt vabatahtlikult kuni 30.11.2023, kuid isik ei ole tänase päevani seda kohustust täitnud. Selle asemel liikus ta Eestisse, et veeta siin aega ja leida töö. Isik on olnud igati teadlik enda kohustusest lahkuda Schengeni alalt. On usutav, et isik lahkus Poolast eesmärgiga vältida enda väljasaatmist Schengeni alalt. Seega on usutav, et vabaduses viibides võib isik ka edaspidi vältida oma väljasaatmist Schengeni alalt ja lahkuda talle sobivasse liikmesriiki. Vabaduses viibides jätkaks isik ilmselt ebaseaduslikku töötamist ja viibimist talle sobivas riigis Schengeni alal. Isikul puuduvad Eestiga sellised usutavad ja tõendatud sidemed, mis tema põgenemist takistaksid.
p 7 kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on sisenenud Eestisse tema suhtes kohaldatud sissesõidukeelu kehtivusaja jooksul. Puudub vaidlus, et isiku suhtes on Poola Vabariigi poolt kehtestatud sisenemisekeeld Schengeni alale, mis on kehtiv alates 30.11.2023. Kehtiv sissesõidukeeld võib olla üheks põhjuseks miks isik ei kandnud endaga kaasas enda rahvuspassi ning ei avaldanud enda viibimise kohta Eestis.
lg 32 kohaselt Eestis viibiv välismaalane, kelle suhtes kehtib sissesõidukeeld, peetakse kinni ja korraldatakse viivitamata tema Eestist väljasaatmine. 11. Isiku kinnipidamise lubatavuseks peab esinema vähemalt üks kolmest kinnipidamise alusest. Praegusel juhul esineb PPA põhjendustest nähtuvalt puudutatud isiku põgenemisoht (
lg 1 p 1, koosmõjus
12. Isiku kinnipidamine on lubatav üksnes juhul, kui
-s sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust (
Kohus leiab, et leebemad järelevalvemeetmed ei ole põgenemisohu tõttu praegusel juhul tõhusad. 13. Isiku kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega (
Kohtule ei nähtu asjaolusid, mis kinnipidamise välistaksid. Pole ka ühtki muud puudutatud isikuga seotud kaalukat asjaolu, mis välistaks tema edasise kinnipidamise. Isiku väljasaatmine võtab hõreda lennuühenduse tõttu aega ja PPA on selgitas istungil usutavalt, miks ei ole hetkel täpset tagasisaatmise aega võimalik prognoosida. PPA selgitusi arvestades ei kujune isiku kinnipidamine kinnipidamiskeskuses siiski pikaajaliseks. 14. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus PPA taotluse ja annab loa paigutada taotluses märgitud isik kinnipidamiskeskusesse kuni 1 kuuks. Kui väljasaatmismenetluse ajal asjaolud oluliselt muutuvad või selguvad asjaolud, mis välistavad isiku hoidmise kinnipidamiskeskuses, ei ole PPA-l alust jätkata isiku kinnipidamist kinnipidamiskeskuses ja ta tuleb viivituseta vabastada. Kuna kinnipidamise eesmärk on üksnes puudutatud isiku väljasaatmise tagamine, siis tuleb puudutatud isik väljasaatmise võimaluse tekkimisel vabastada ja Eestist välja saata. (allkirjastatud digitaalselt) Tiia Nurm 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.