Kriminaalasi nr 1-18-3020 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06.04.2018.a. Tallinnas (Liivalaia kohtumaja) Kriminaalasja number 1-18-3020 (18230200228) K

§ 73lg 1 alusel täitmisele pööramata 1-aastase katseajaga.

Lisakaristusena võeti mootorsõiduki juhtimisõigus ära 1-ks kuuks. Väärteokorras karistatud 1-l korral. Tõkend: ei ole kohaldatud; kahtlustatavana kinnipidamine: 05.04.2018 kell 13.21 süüdistuses KarS § 424 lg 2 järgi RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 2561, § 2564 lg 4, § 2565 lg 1 p 2, lg 2, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, 3, § 306, § 313, § 238 lg 1 p 4 ja lg 2, kohus otsustas: Süüdi tunnistada A.N KarS § 424 lg 2 järgi ja karistada teda vangistusega 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust 1/3 võrra ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. KarS § 74 lg 1, 2, 3, 5 alusel määrata, et mõistetud karistust, 1 aasta vangistust, ei pöörata osaliselt täitmisele. Karistusest kuulub koheselt ärakandmisele 3 (kolm) kuud vangistust, mille kandmise alguseks lugeda A.N ’i kinnipidamine 05.04.2018.a. Ülejäänud karistust, 9 kuud vangistust, ei pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ning järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid, kohustudes: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Vastavalt KarS § 75 lg 2 p-le 2, 8 kohustada A.N’i käitumiskontrolli ajal: - mitte tarvitama alkoholi; - osalema sotsiaalprogrammis. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o. 06.04.2018.a. Määrata A.N Tallinna Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg alates 05.04.2018.a. karistusaja hulka ning lugeda A.N ’i poolt koheselt kandmisele kuuluva karistuse alguseks lugeda 05.04.2018.a. Kohaldada A.N ’i suhtes tõkendina vahistamist, vahistada A.N kohtusaalist karistuse täitmise tagamiseks. Tõkendina kohaldatav vahistamine kuulub tühistamisele koheselt ärakandmisele kuuluva vangistuse osa ärakandmisel. KrMS § 175, § 179, § 180 alusel välja mõista A.N’ilt riigituludesse: - sundraha summas – 375 eurot; - kaitsjatasu 90 eurot. Kriminaalmenetluse kulud tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest, tasudes iga kuu 15. kuupäevaks (alates 15.05.2018.a. kuni 15.04.2019.a.) vähemalt 38,75 eurot Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB Pank, kontole nr EE502200221014193355 Swedbank, kontole nr EE401700017002872300 Nordea Pank või kontole nr EE873300333499990003 Danske Bank, maksekorraldusse märkida viitenumber 99918700019630 ning selgitusse kriminaalasja kohtunumber 1-18-3020, A.N ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“ või “sundraha”. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 2 Asitõendid ja salvestised: - sõiduk Kia Sportage registreerimisnumbriga XXX (asub Rahumäe tee 6, Tallinn) – tagastada omanikule O.K’ile või kasutaja A. K’ile. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale võivad süüdistatav, kaitsja ja kannatanu esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest s.o alates 06.04.2018.a. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistataval ja tema kaitsjal alates kohtuotsuse koopia süüdistatavale kätteandmisele järgnevast päevast. Kohtuotsuse terviktekst on kättesaadav 15 päeva pärast apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtule teatamist. SÜÜDISTUS A.N , olles karistatud 15.02.2016 KarS § 424 järgi, juhtis tahtlikult uuesti 05.04.2018 kella 13:10 ajal Harjumaal Tallinnas Läänemere tee 30 juures mootorsõidukit Kia Sportage registreerimismärgiga XXX XXX olles joobeseisundis (alkoholijoove - väljahingatavas õhus alkoholisisaldus vähemalt 1,12 mg/

1. l)ja põhjustas liiklusõnnetuse, millega ta rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ning lg 2 p 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid. Seega süüdistatav pani toime korduva mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 424 lg 2 järgi. POOLTE SEISUKOHAD: Süüdistatav A.N tunnistas end kohtus talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemises täielikult süüdi ning nõustus kriminaalasja lahendamisega kiirmenetluses lühimenetluse sätete järgi. Süüdistatav jäi kohtuistungil eeluurimisel antud ütluste juurde. Süüdistatav selgitas, et asus sõidukit juhtima, sest soovis minna autot pesema. Süüdistatav avaldas, et töötab Rootsis, tal on pere. Samuti kinnitas, et ta on nõus tegema üldkasulikku tööd, kuid kuna ta töötab välismaal, on see raskendatud. Ta kahetseb toimepandut ning palub end mitte vangistusega karistada, et ta saaks peret toita. Kohtuistungil jäi prokurör esitatud süüdistuse juurde ning nõudis A.N ’i süüditunnistamist KarS § 424 lg 2 alusel ning karistamist vangistusega 1 aasta, millest tuleb KrMS 3 § 238 lg 2 järgi maha arvata 1/3 ja mõista karistuseks 8 kuud vangistust. Mõistetud karistusest palus prokurör pöörata täitmisele 1 kuu vangistust ning ülejäänud vangistus jätta tingimisi täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu, samuti allutada isik käitumiskontrollile ja lisanõuetena kohaldada alkoholi tarvitamise keeldu ja kohustada teda osalema sotsiaalprogrammis. Samuti taotles prokurör menetluskulude ja sundraha väljamõistmist. Kaitsja nõustus süüdistuse sisuga, leides, et toimikus leiduvad materjalid ja tõendid on lubatavad ning toetavad süüdistust. Kaitsja pidas prokuröri taotletud karistusmäära mõistlikuks. Kaitsja rõhutas, et sõidukid on terved, isik käitus sündmuskohal korrektselt. Küll aga rõhutas kaitsja, et oluline on see, et isik saaks oma tegudest aru ja tuleks kaaluda, kas isik ikka peaks kandma reaalset vangistust. Vangistus on lihtsam tee, aga täita kohustusi ja käia tööl on palju raskem. Kaitsja palus vähendada sundraha ja ajatada menetluskulude tasumine 1 aasta peale. KOHTU SEISUKOHT: Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja viinud läbi kohtulike tõendite uurimise kogumis leiab, et A.N’i tegevus on õigesti kvalifitseeritud ning tema süü KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritavas kuriteoepisoodis on tõendamist leidnud. A.N’i süüd kinnitavad peale tema poolt süü isikliku omaksvõtu ka: - kahtlustatava kinnipidamise protokoll /tl 1-2/, millest nähtuvalt peeti A.N kinni 05.04.2018.a. kell 13.21 Tallinnas, Läänemere tee 30 juures, seoses kahtlustusega selles, et tema nimetatud kohas kella 13.10 ajal juhtis joobeseisundis (1,12 mg/
2. l)mootorsõidukit Kia Sportage reg nr XXX XXX; - kiirmenetluse protokoll, sh A.N-i kahtlustatavana antud ütlused /tl 5-7/, mille kohaselt tunnistab ta, et 05.04.2018.a. kella 13.10 ajal juhtis ta Tallinnas, Läänemere tee 30 juures mootorsõidukit Kia Sportage reg nr XXX XXX, olles alkoholijoobes. Ta on lisanud, et alustas alkoholi tarvitamist 04.04.2018.a. õhtul laevas, ta jõi viina ning ei mäleta palju ta täpselt jõi. Kaine juht viis teda koju ning ta otsustas minna autot pesema kõrval olevasse pesulasse. Enne juhtimist tundis ta ennast hästi ja ei saanud aru, et ta võiks joobes olla. Pesulast ära sõites sooritas ta avarii ja sõitis ühele autole küljelt sisse, kuna ei suutnud piisavalt kiiresti reageerida. Kohale kutsuti politsei ja ta puhus väiksesse alkomeetrisse, mille tulemusega nõutus. Hiljem puhus politseijaoskonnas ka suurde alkomeetrisse ning ta ei soovinud vereproovi võtmist. Ta kahetseb toimepandut. - tunnistaja XX ütlused /tl 9-10, 11-12/, mille kohaselt 05.04.2018.a. kella 13.10 ajal sõitis ta oma sõidukiga BMW reg nr XXX XXX Läänemere tee 30 parklast välja, kui Linnamäe tee poolt, keerates Linnamäe tee 22 poole ei võtnud linnamaastur KIA reg nr XXX XXX kurvi välja ja sõitis otsa tema sõidukile. Kia juht proovis ära sõita ja vajutas pärast avariid gaasi ning talle tundus, et juht on alkoholijoobes. Politsei saabumiseni KIA juht ei joonud ega söönud midagi. - tunnistaja XX ütlused /tl 13-14/, mille kohaselt 05.04.2018.a. oli ta kaassõitjana sõidukis BMW reg nr XXX XXX. Ta nägi, kuidas Linnamäe tee poolt keeras Läänemere teele must KIA reg nr XXX XXX, mis kaotas silmanähtavalt suure kiiruse tõttu juhitavuse ja sõitis nende auto juhipoolsele küljele sisse. Tema nähes juht alkoholi ei tarbinud. Autojuht tundus ebaadekvaatne, esialgu ei reageerinud kõnele, hiljem soovis juht asjas omavahel kokkuleppele jõuda. - tunnistaja XX ütlused /tl 18/, mille kohaselt, olles patrullis, 05.04.2018.a. kella 13.15 ajal tuli kutse aadressile Läänemere tee 30, kus Selveri parkla juures toimus avarii Kia reg nr XXX XXX ja BMW reg nr XXX XXX vahel. Kia juhiks osutus A.N , kes BMW juhi XX sõnul oli püüdnud sündmuskohalt ära sõita, kuid kuna sõiduk oli tugevalt vigastatud, väljus KIA juht autost ning politsei saabumiseni ei joonud midagi. 4 - indikaatorvahendi kasutamise protokoll ja joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokoll /tl 18/, milledest nähtuvalt 05.04.2018.a. kella 13.21 ajal oli A.N ’i poolt indikaatorvahendisse puhumise tulemuseks 1,27 mg/l, s.o tegu oli positiivse tulemusega. Samuti nähtub, et isiku kõne oli segane ja aeglane, tema koordinatsioon oli väga häiritud. - tõendusliku ning alkomeetri kasutamise protokoll ning väljatrükk /tl 19-20/, millede kohaselt, 05.04.2018.a. kella 13.58-14.03 ajal tuvastati aadressil P. Pinna 4, Tallinn, tõendusliku alkomeetriga Alcotest 7110 Typ MKIII EST seerianr ARBK-0032 A.N ’i väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 1,24 mg/l, laiendmääramatuse 0,12 mg/l juures oli lõplikuks mõõtetulemuseks 1,12 mg/l. Tõenduslik alkomeeter oli enne puhumiskatseid testitud, katsetest võeti arvesse madalam tulemus. - süüdistatava karistusregistri teatis, kohtuotsus /tl 28-29/, millede kohaselt on A.N ’i karistatud kriminaalkorras 1-l korral: 15.02.2016.a. Harju Maakohtu otsusega KarS § 424 järgi vangistusega 1 kuu 28 päeva,

§ 73lg 1 alusel tingimisi täitmisele pööramata 1 aasta pikkuse katseajaga.

Samuti võeti temalt lisakaristusena juhtimisõigus ära 1-ks kuuks. Väärteokorras on isikut karistatud 1-l korral: PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 23.10.2017.a. otsusega LS § 223 lg 1, § 224 lg 2 alusel rahatrahviga 900 eurot ja juhtimisõiguse äravõtmisega viieks kuuks. - õiend, teatis /tl 31/, millede kohaselt on sõiduki Kia Sportage reg nr XXX XXX omanikuks XX ja kasutajaks XX. A.N ’i mootorsõiduki juhtimise õigus on temalt ära võetud alates 09.11.2017.a. kehtiv ja tema 2016. aasta sissetuleku suurus oli 6872eurot. Kohus leiab, et A.N’i tegevusele on süüdistuse kohaselt antud õige juriidiline hinnang ning tema tegu on õigesti kvalifitseeritud. Kohtu hinnangul ei esine kriminaalasjas õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid ning A.N’i poolt kohtuistungil antud seletust, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on A.N ’i süü kuriteo, mis seisneb mootorsõiduki joobeseisundis juhtimises, toimepanemises tõendamist leidnud. Kohus leiab, et A.N pani kuriteo toime vähemalt kaudse tahtlusega, kuivõrd ta pidi pärast alkoholitarvitamist sõidukit juhtima asudes pidama võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist (sõiduki juhtima asumist juhile keelatud joobeseisundis) ja seda ka vähemalt möönma. Juba ainuüksi A.N ’i väited eelmisel õhtul tarvitatud väga kange alkoholi (viin) kohta pidanuks isikul tekitama kahtluse enese seisundis järgmisel päeval. Arvestades asjaolu, et tunnistajate sõnul oli isik sündmuskohal kummalise käitumisega ja tundus neile joobes olevat, samuti joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokolli kohaselt oli isiku koordinatsioon väga häiritud (tl 18pö), pidi olema juhile keelatud seisundi esinemine seda tajutavam ka A.N ’ile. KARISTUS Kohus viitab, et Riigikohus on väljendanud seisukohta, et kohus peab karistuse mõistmisel juhinduma eeskätt asjakohastest materiaalõiguslikest ja menetlusõiguslikest nõuetest, kuid sellistest õiguslikest piiridest lähtuv konkreetse karistusmäära valik on lõppkokkuvõttes pigem siiski kohtuniku siseveendumusest lähtuva otsustamise küsimus. Riigikohtu kriminaalkolleegium on järeldanud ka, et kohus ei ole karistuse mõistmisel seotud ei prokuröri ega kaitsja taotlustega ja lahendab selle küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele tuginevalt. Samas on kohus 5 kohtumenetluse poolte karistustaotlustega seotud üldise põhjendamiskohustuse kaudu (vt RKKKo 3-1-1-91-07 p 6.5, 6.6). Süüdistatav A.N pani vähemalt kaudse tahtlusega toime teise astme kuriteo. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus isiku puhtsüdamlikku kahetsust. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada asjaolu, et A.N ’i karistati viimati kriminaalkorras Harju Maakohtu 15.02.2016.a. otsusega KarS § 424 alusel vangistusega 1 kuu 28 päeva,

§ 73lg 1, 3 alusel tingimisi täitmisele pööramata 1 aasta pikkuse katseajaga.

Samuti võeti temalt lisakaristusena juhtimisõigus ära 1-ks kuuks. Seega saab järeldada, et A.N on varasemalt toime pannud samalaadse süüteo, kuid selle eest mõistetud, kuid tingimuslikult täitmisele pööramata jäetud vangistus, , kuna juba veidi enam kui aasta pärast katseaja lõppu pani ta toime uue samalaadse kuriteo. Antud süüteo kontekstis omab tähtsust ka see, et tõenditest nähtuvalt juhtis A.N mootorsõidukit enda väitel selleks, et autot pesta, seega mingit reaalset sõiduki kasutusvajadust isikul ka ei esinenud, kuid oma taolise käitumisega põhjustas ta lisaks ka liiklusõnnetuse. Väärib märkimist, et isikult oli juhtimisõigus karistusena ära võetud, mistõttu puudus tal ka igasugune õigus sõidukit juhtima asuda. Praegusel juhul kaasnes isiku mõtlematu ja enesekeskse käitumisega ka liiklusõnnetus ning seejuures on isikut hiljutiselt karistatud ka väärteokorras juhile lubatud alkoholi piirmäära ületamise ja liiklusõnnetuse põhjustamise eest (tl 28). Seega, tuleb isiku praegust teguviisi pidada ilmselgelt selliseks, mis näitab isiku eriliselt ükskõikset suhtumist liiklus- ja õiguskorda. Kohus rõhutab, et KarS § 424 lg 2 järgi kvaliftseeritav kuritegu on üks ohtlikumaid liiklusalaseid süütegusid. Seadusandja on kuriteo eest, milles A.N ’i süüdistatakse, näinud ainsa karistusliigina ette vangistuse (kuni 4-aastat), mis väljendab ka riigi suhtumist antud kuriteosse. Kohus eelnevalt selgitas enda seisukohta karistusliigi osas puudutavalt süü suurusest ning teistest andmetest tulenevalt ja KarS § 56 mõtte kohaselt peab kohus seejärel andma hinnangu ka karistuse määrale, mida peab vajalikuks kohaldada (RKKKo 3-1-1-99-06). Õigusteooria ja senise kohtupraktika kohaselt orienteeruvad kohtud keskmistele karistustele ja kõrvalekaldumised keskmistest karistusmääradest on põhjendatud üksnes siis, kui isiku süü ei ole kooskõlas vastava sanktsiooni raamidest tuleneva keskmise karistusega või karistust vähendavate või raskendavate asjaoludega (RKKKo 3-1-1-77-11). Käesoleval juhul on keskmiseks karistusmääraks 2 aastat vangistust. Kohus peab vajalikuks , arvestades isiku puhtsüdamlikku kahetsust, kohaldada vangistust keskmisest veidi madalamas määras. Samas on ilmne, et mõistetav vangistus peab karistuse eesmärkide saavutamiseks ületama oluliselt eelmise kohtuotsusega mõistetud karistust. Kohus peab põhistatuks karistada A.N ’i vangistusega 1 aasta 6 kuud, millest tuleb kriminaalasja lahendamisel kiirmenetluses lühimenetluse sätete järgi, tulenevalt KrMS § 238 lg-st 2, maha arvata üks kolmandik (s.o antud juhul 6 kuud vangistust), seega on A.N’ile mõistetavaks karistuseks 1 aasta vangistust. Tulenevalt kohtupraktikas väljendatud seisukohast, alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla saaks tulla tema karistusest tingimuslik vabastamine (RKKKo 3-1-1-99-06, p 16). Erinevalt karistuse mõistmisest, kus alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (RKKKo 3-1-1-40-04). 6 Arvestades seda, et uue süüteo pani isik toime juba vaid veidi enam kui aasta möödumisel pärast eelmise samalaadse teo eest määratud katseaja lõppu ja ligikaudu pool aastat pärast eelmise juhile lubatud alkoholimäära ületamisega seotud väärtegu (tl 28), mis oli samuti seotud avarii põhjustamisega (LS § 223), leiab kohus, et A.N ’i . Kohus leiab, et A.N-ile mõistetud vangistuse täies ulatuses reaalne ärakandmine oleks ebaotstarbekas, kuivõrd isik ei ole varem vangistust kandnud. Arvestades toimepandud süüteo ohtlikkust, õiguskorra kaitsmise huve ning samuti karistuse eripreventiivseid eesmärke, on karistuse eesmärgid saavutatavad karistuse kandmiselt osalise lühiajalise, nn šokivangistusega. Riigikohtu kriminaalkolleegium on asunud seisukohale, et karistuse kandmise osalise vabastamise instituudi eesmärk on üksnes šokivangistus (RKKKo 3-1-1-99-06). Vangistuse osalise täitmisele pööramise mõte seisneb šokiefektis, mis tekitatakse süüdimõistetule tema lühiajalise paigutamisega vangistusasutusse ja millega antakse isikule tõsine hoiatus tema edasise käitumise suhtes (RKKKo 3-1-1-21-05 p 5). Karistusest reaalselt ära kantava osa määratlemisel arvestab kohus kõigi karistuse kohaldamise eesmärkide ja eelpool nimetatud asjaoludega, sh asjaoluga, et ei tekiks isiku kohanemist reaalse vangistuse oludega ning karistuse mõjumise vajadust šokiefektina. Eeltoodut arvesse võttes peab kohus põhjendatuks KarS § 74 sätete alusel määrata, et A.N kuulub temale mõistetud vangistusest koheselt ärakandmisele 3 kuud vangistust. Mõistetud karistuse ülejääv osa, 9 kuud vangistust, tuleb jätta KarS § 74 lg 1, 3 alusel tingimuslikult kohaldamata 3 aasta pikkuse katseajaga. Arvestades süüdlase isikut, tuleb KarS § 75 lg 2 p-de 2 ja 8 alusel kohustada isikut katseajal mitte tarvitama alkoholi ning osalema sotsiaalprogrammis. Kohus peab vajalikuks peatuda ka tõkendi küsimusel. Kohus juba eelnevalt märkis, et Eesti karistussüsteem on rajatud põhimõttele, et juhul kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, pööratakse see reegeljuhtumil ka täitmisele ning ei saa väita, et isikute kohene vahistamine, kohtuotsuse täitmise tagamiseks, oleks EV-s harukordne. Tõkendi üle otsustamisel tuleb silmas pidada loomulikult kõiki KrMS §-s 127 sätestatud aspekte: kriminaalmenetlusest või kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidumise, kuritegude toimepanemise jätkamise või tõendite hävitamise, muutmise ja võltsimise võimalikkust, karistuse raskust, kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu isikut, tema tervist, perekonnaseisu ja muid tõkendi kohaldamise seisukohalt tähtsaid asjaolusid. Käesolevas kriminaalasjas on tegemist süüdistatavaga, kes on varasemalt mõistetud vangistuse kandmiselt tingimuslikult vabastatud ja kes pärast katseaja lõppu pani toime uue samalaadse kuriteo. Kohus viitab, et KrMS § 130 lg 41 kohaselt võib kohus vahistada vabaduses viibiva süüdistatava, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine. Antud juhul, kui A.N peeti kinni joobeseisundis mootorsõiduki juhtimisel ning toimetati kiirmenetluse korras kohtuistungile, on põhjendatud ärakandmisele kuuluva karistuse täitmiseks ning selle mõjususe saavutamiseks kohaldada A.N’i suhtes tõkendina vahistamist. Sel põhjusel tuleb KarS § 68 lg 1 alusel tuleb arvata eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistusaja algust arvestada A.N ’i kinnipidamisest, s.o alates 05.04.2018.a. Kohus peab 7 vajalikuks rõhutada ka asjaolu, et kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et A.N ’i tervislik seisund välistaks tema vangistuse. Kohtus isik kinnitas, et ta töötab ehitustöödel ning pidas oma tervislikku seisundit selliseks, mis võimaldaks tal ka üldkasulikku tööd teha (tl 39). Seega ei esine kohtu hinnangul takistusi vangistuse kandmiseks, samuti on vangistuses vajadusel tagatud arstiabi. Menetluskulud Kriminaaltoimiku andmetel on käesolevas kriminaalasjas menetluskuludeks määratud kaitsja tasud summas 90 eurot. KrMS § 180 lg-st 1 tulenevalt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu, mistõttu kuulub nimetatud menetluskulu süüdistatavalt väljamõistmisele. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo puhul on KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt 1,5 palga alammäära, s.o alates 01.01.2018.a. on selle suuruseks 750 eurot. Kuivõrd käesolev kriminaalasi lahendatakse kiirmenetluses, kuulub KrMS § 2565 lg 2 kohaselt väljamõistetav sundraha vähendamisele kuni poole võrra. Kohus peab käesoleval juhul teo toimepanemise asjaolusid ja süüdistatava isikut arvestades põhjendatuks vähendada väljamõistetavat sundraha poole võrra, s.o väljamõistetava sundraha suuruseks on 375 eurot. Kohtu hinnangul ei esine A.N ’il erandlikke asjaolusid, mis tingiks temalt väljamõistetavate menetluskulude vähendamise. Tulenevalt kohtuistungil esitatud taotlustest ja süüdistatava vähesest sissetulekust (tl 31) peab kohus võimalikuks ajatada väljamõistetavate menetluskulude hüvitamine, määrates hüvitamise tähtajaks 12 kuud kohtuotsuse jõustumisest. Asitõendid Kriminaalasjas asitõendiks olev sõiduk Kia Sportage reg nr XXX XXX (asub koos võtmetega Rahumäe tee 6, Tallinn) tuleb tagastada omanikule XX või kasutaja XX’le. Merle Parts Kohtunik 8