Obsah (4)

§ 424§ 73§ 68§ 50

1-19-9310 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06. detsembril 2019 Tallinnas Kriminaalasja number 1-19-9310 (19230200506) Kohtunik Liina Pohlak Kohtuistung

§ 424

lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Kaito Puusepp Süüdistatav V.U – isikukood XXX, elukoht xxx, xxx kodakondsus, xxx, emakeel xxx keel, töökoht xx, kehtivad kriminaalkaristused puuduvad RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada V.U

§ 424

lg 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 7 kuud.

§ 73

sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata täitmisele, kui V.U ei pane 1-aasta 4-kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev.

§ 68

lg 1 alusel lugeda karistuse täitmisele pööramisel karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 02.08 – 03.08.2019, s.o 2 päeva. Välja mõista V.U-lt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o 810 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 99 eurot riigituludesse. Kohustada V.U tasuma väljamõistetud sundraha ja kaitsjatasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 75,75 eurot. Sundraha ja kaitsjatasu tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Makseinfo viitenumbri saab Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleist või e-toimikust. Maksekorraldusel märkida selgitusena „V.U, kriminaalasi 1-19-9310, menetluskulud ja sundraha.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Probleemide korral viitenumbri saamisel pöörduda telefoninumbril 6 200 100.

§ 50lg 1 p 1 alusel võtta ära V.U-lt mootorsõiduki juhtimise õigus viieks kuuks.

Liiklusseaduse § 127 alusel on V.U kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS

1. peatüki
2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kuriteo asjaolud 02.08.2019 kella 13.44 ajal Harjumaal xxx km-l juhtis V.U tahtlikult mootorsõidukit xxx reg nr xxx alkoholi joobeseisundis. Tõendusliku alkomeetriga tuvastati tema poolt väljahingatavas õhus alkoholi sisalduseks 1.18 milligrammi liitri kohta. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund muuhulgas alkoholi tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 p 4 kohaselt on joobeseisundi üheks liigiks alkoholijoove. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht juhul kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimisega rikkus V.U liiklusseaduse § 69 lg 1 sätestatut, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatav V.U , süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 20.11.2019.a sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör V.U süüdi tunnistamist ja karistamist

§ 424

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 7 kuud.

§ 68

lg 1 alusel arvestada V.U karistusaja hulka tema eelvangistuses viibimine kahtlustatavana kinnipidamise näol ajavahemikus 02.08 – 03.08.2019 s.o 2 (kaks) päeva ja karistada V.U vangistusega 6 (kuus) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva.

§ 73

lg 1 alusel taotleb prokuratuur V.U-le mõistetava vangistuse täielikku tingimisi kohaldamata jätmist ja seda ei pöörata täitmisele kui V.U talle

§ 73

lg 3 alusel määratava 1 (ühe) aastase ja 4 (nelja) kuu pikkuse katseaja jooksule ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja

§ 73

lg-test 4, 5 ei tulene teisiti.

§ 50

lg 1 alusel taotleb abiprokurör V.U osas lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 5 (viieks) kuuks. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha 810 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu 99 eurot riigituludesse. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-7-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „29. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik