Obsah (10)

§ 180§ 126§ 189§ 254§ 251§ 175§ 179§ 310§ 408§ 164

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. märts 2024, Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-23-6148 (21284000334) Menetlus kohtus kirjalik menetlus Koht

) § 251 lg 1, § 253 p 1, § 254, kohus otsustas:

1. Tunnistada Kristin Anton süüdi KarS § 121 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 30 (kolmkümmend) päevamäära, s.o 300 (kolmsada) eurot. KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud rahaline karistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata. Määrata Kristin Antonile katseaeg 1 (üks) aasta ning mõistetud rahalist karistust 30 (kolmkümmend) päevamäära, s.o 300 (kolmsada) eurot ei pöörata täitmisele, kui Kristin Anton ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu.
2. Tsiviilhagi: TsMS § 440 lg 1 ja VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 2 alusel rahuldada kannatanu I.K (K) esitatud tsiviilhagi täielikult. Välja mõista Kristin Antonilt 200 (kakssada) eurot I.K (isikukood: xxxxxxxxxxxx , arveldusarve nr xxxxxxxxxxxxx ) kasuks.
3. Menetluskulude hüvitamine:

§ 180

lg 1 alusel välja mõista Kristin Antonilt kriminaalmenetluse kuludena sundraha 615 (kuussada viisteist) eurot ja riigi õigusabi tasu 226 (kakssada kakskümmend kuus) eurot 80 senti riigi kasuks. Määrata kriminaalmenetluse kulud 841 (kaheksasada nelikümmend üks) eurot 80 senti tasumisele ositi aasta jooksul järgmiselt: 1) alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuise menetluskulu osa 70 (seitsekümmend) eurot 15 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 25. kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE522200221013264447 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS) või EE957700771001523585 (AS LHV Pank), märkides ära viitenumbri 99924700009236 ning selgituse “Kristin Anton, otsus nr 1-23-6148, menetluskulu“.

§ 180

lg 3 alusel jätab kohus Kristin Antonilt väljamõistetavast sundrahast 615 eurot riigi kanda. 4. Asitõendid ja salvestised: CD-R plaat Circle-K turvakaamera salvestistega, 2 CD-R plaat kannatanu K.Kp protokolli lisa (fotod auto salongist). Nimetatud andmekandjad tuleb

§ 126lg 3 p 1 alusel jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja toimiku juurde.

Selgitused kohtuotsusele ja edasikaebamise kord Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise võib

§ 189

lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (

§-de 383 – 392).

§ 254

lg 6 kohaselt on süüdistataval ja kaitsjal õigus kohtuotsuse kättesaamisest alates viieteistkümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

1. Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on Kristin Anton toime pannud kuriteona valu tekitava kehalise väärkohtlemise KarS § 121 lg 1 järgi, mis seisnes selles, et tema 09.10.2021 kella 03:48 ajal Viljandi maakonnas Viljandi linnas Endla tn 1 asuva Circle-K teenindusjaama juures tungis kallale K.K (K), lüües autos istunud kannatanule näkku plastikust joogitopsi, milles oli sees alkohoolne jook. Kristin Anton põhjustas sellise tegevusega K.K füüsilist valu ja tervisekahjustuse ning ühtlasi rikkus Indrek Kopile kuuluva sõiduauto Audi A4 (reg nr xxx xxx) salongi sisustuse.
2. Prokuratuuri taotlus Prokuratuur on esitanud kohtule süüdistusakti ja taotlenud asja lahendamist käskmenetluses ning teinud ettepanku karistada Kristin Antonit KarS § 120 lg 1 järgi rahalise karistusega 30 päevamäära, so 300 eurot (keskmise päevasissetuleku suurus 10 eurot). KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud rahaline karistus jääb täielikult välja mõistmata, kui Kristin Anton ei pane 1-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
3. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et on olemas

§ 251

lg-tes 1, 2 ja 3 sätestatud käskmenetluse kohaldamise alused: prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, tõendamiseseme 2 asjaolud selged, süüdistatav on täisealine ning süüdistatava suhtes ei ole vaja kohaldada sõltuvusravi. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis tingiksid kriminaalmenetluse lõpetamise või käskmenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise. Kannatanu K.Ki (K) ütlustest (tl 3-5) nähtub, et 08.10.2021 õhtul umbes kella 22:00 paiku läks ta sõpradega A-O.Hu ja A.Aga välja ja nad käisid Tartus söömas, olid sõbra juures ja seejärel tulid Viljandisse tagasi 09.10.2021 umbes kella 03:00 paiku. Kui nad Viljandisse jõudsid, siis läksid nad Circel-K tanklasse, mis asub Viljandi bussijaama juures. Nad ostsid tanklast söögi ning istusid autosse. Auto juurde tuli üks neiu, kes tuli pooleldi autosse ehk oli kannatanu sõbra vastas enda ülakehaga, päris sülle ei istunud. Neiu ütles kannatanule, et kannatanu oli tema peale kuri ja oli teda kurjalt vaadanud. Kannatanu hakkas seda neiut filmima. Kui ta oli filmimise lõpetanud, siis neiu ütles, et see video tuleks kustutada. Pärast seda tuli kõrvalistuja ehk kannatanu ukse juurde teine neiu, kes nõudis, et kannatanu näitaks, et video on kustutatud. Kannatanu näitas, et video on alles, kuid see neiule ei meeldinud ning kannatanu liigutas video teise kausta ja neiu arvas, et kannatanu kustutas video ära. Pärast seda lõi see neiu kannatanule plastikust topsiga näkku. Tops läks löögi tagajärjel katki ning selles oli alkohoolne jook. Näkku löömise tagajärjel tundis kannatanu valu ning tema näole vasaku silma alla tekkisid mitmed kriimustused ning paremale poole pikem kriimustus, löögi tagajärjel hakkas kannatanul ninast verd jooksma. Kannatanu läks paar päeva pärast juhtunut vigastusi fikseerima. Mõne aja pärast kirjutas kannatanule Kristin Anton, kes kinnitas, et tema lõi kannatanut. Kui kannatanu tegi Kristin Antonile ettepaneku hüvitada auto sisepesuga kaasnenud kulutused, siis K. Anton keeldus sellest. Sõiduk Audi A4, mille Kristin Anton ära rikkus kuulub kannatanu vanematele, see on kannatanu isa I.K nimel. Kannatanu ütlustega riimuvad kannatanu ülekuulamise protokolli lisatud fotod (tl 6-9), millega on tõendatud sõiduki sisemuse määrdumine istmel ja ukse käepidemel. Kannatanu K.Ki patsiendikaardi (tl 10-11) nähtub, et kannatanu pöördus 11.10.2021 SA Viljandi Haigla EMO-sse kehavigastuste fikseerimiseks. Anamneesi kohaselt 09.

1. ründas teda võõras naisterahvas. Avas tänaval auto ukse, milles patsient istus ja lõi plastmassist topsiga patsiendile vastu nägu, mille käigus tekkisid patsiendi näole kriimustused. Obj. vasakul põsesarnal 2 paralleelset kriimustust 0,5-1cm ja paremal sarnal üks kriimustus 2 cm. Kannatanu K.Ki ütlustega riimuvad tunnistaja A-O.H ütlused (tl 21-23), millest nähtub, et ta koos kannatanu K.Ki ja A.Aga saabus 09.10.2021 öösel umbes kella poole nelja paiku Tartust Viljandis asuvasse Circle-K tanklasse, et süüa osta. Kui nad olid autosse asjad ära pannud ja tunnistaja hakkas autot käivitama tõmbas juhipoolse ukse lahti blondide juustega naisterahvas ja hakkas üle tunnistaja autosse sisse ronima. K.Kp ütles talle, et ta ei roniks autosse ja käskis tal autost välja minna. Naisterahvas ei saanud sellest aru ning selle peale hakkas K:K seda naisterahvast filmima. Neiu käskis video kustutada ning K ütles, et teeb seda, kui neiu lahkub autost. Neiu tõmbas selle peale tagasi ja läks autost välja. K kustutas video ekraanilt ära. Pärast seda tuli brünettide juustega naine kõrvalistuja ehk K.Ki poole ja avas sõiduki ukse ning ütles, et sul on see video veel salvestatud telefoni. K.Kp lubas selle video ära kustutada ja kaotas ekraanilt video ära. Pärast seda lõi brünettide juustega naine K.Kile plastikust ühekordse 0,5l topsi näkku. Topsis oli kokteil (lõhna järgi rummikokteil). Tunnistaja hakkas ruttu autot koristama, sest terve auto (armatuur, istmed, tagaistuja vasakpoolne uksepolster ning eesmine käetugi) oli saanud kokteiliga kokku. Vahetult pärast konflikti hakkas Kl ninast verd jooksma ning järgmisel päeval nägi tunnistaja, et Kl on silma all kriimustusi. Tunnistaja A.A ütlustest (tl 24-25) nähtub, et 09.10.2021 umbes kella 04:00 paiku saabusid nad koos K ja Aga Tartust Viljandisse ning läksid Viljandis asuvasse Circle-K tanklasse, et võtta natuke süüa. Nad ostsid oma asjad ära ja läksid autosse. Tanklas kohtasid nad kahte lärmakat tüdrukut, kellest ühe nimi oli Kristin. Auto juures hakkas K üht tüdrukut filmima. Teine tüdruk K oli purjus ja karjus video kohta ja käskis selle ära kustuda. Mingil hetkel viskas Kristin 3 plastikust topsiga Kt ja viskas kuidagi selle autosse sisse. Topsis oli mingi jook ja selle joogiga sai kokku auto sisemus. Kannatanu I.K (K) ütlustega (tl 43-44) on tõendatud, et tema poeg K küsis
2. aasta lõpus nõusolekut temale kuuluva auto Audi A4 reg. märgiga xxx xxx kasutamiseks. Poeg tahtis minna sõbraga sõitma, sõber oli roolis, sest pojal ei ole juhtimisõigust. I.K sai järgmise päeva hommikul teada, et auto on rikutud ning poja näol on peksmise jäljed näha. Poeg rääkis, mis oli juhtunud. Auto oli igalt poolt seest määrdunud. Auto keemiline pesu läks maksma 216 eurot. Tunnistaja V.K (K) ütlustest (tl 12-14) selgub, et ta on märganud 09.10.2021 enda poja K.Ki näos vigastusi ja kuulis temalt, kuidas nad koos sõbra A-O.H käisid Circel-K-s söömas ning ligi astusid kaks neiut, kes lärmasid ja olid purjus. Mingi blondide juustega neiu oli roninud peaaegu autosse K sõbrale sülle. Peale seda oli tumeda peaga neiu tõmmanud lahti kõrvalistuja ehk K poolse ukse ning virutanud talle midagi ütlemata topsiga näkku. Tunnistaja kinnitusel on auto seest täiesti määrdunud, autole on vaja teha sisepesu. Tunnistaja K.V ütlustest (tl 19-20) nähtub, et ta viibis 09.10.2021 varahommikul umbes 05:00 paiku Kristin Antoniga bussijaama juures Circle-K-s, et süüa hot dogi. Ta nägi seal A.Ad, kellega rääkis seal juttu, hiljem nägi kuhu autosse A läks. Tunnistaja läks selle auto juurde, et hakkas seal rääkima juttu. Kui ta hakkas ära minema, siis nägi, et kõrvalistujal oli telefon käes ja ta filmis tunnistajat. Tunnistaja palus video ära kustutada, millest kõrvalistuja keeldus. Seejärel nägi tunnistaja, kuidas kõrvalistuja oli autost välja tulnud ja vaidles Kristin Antoniga video teemal ning seepeale läks see poiss autosse tagasi ning Kristin olevat visanud sellele poisile joogi autosse. Süüdistatava Kristin Antoni poolt 26.11.2021.a. kahtlustatavana antud ütlustest nähtub, et ta tunnistab kuritegu, milles teda kahtlustatakse. Kristin Anton on rääkinud, et läks pärast ööklubis käimist koos K.V bussijaama juures asuvasse Circle-K-sse sööma. Nad ostsid söögid ära läksid õue. Ühel hetkel kuulis, et K karjub ühe auto juures, et kustuta ära. K. Anton läks asja uurima ja K ütles talle, et kõrvalistuja tegi temast video ning ei kustuta seda ära. Kristin Anton läks kõrvalistuja poole, tõmbas autoukse lahti ning ütles seal istuvale isikule, et kustuta ära see video, et miks on vaja filmida purjus inimest, kes seda ei soovi. Poiss väitis, et kustutas video ära. Peale seda ütles see isik, et kuradi litsid ja see vihastas Kristin Antonit ning ta tahtis seda isikut topsis oleva joogitilgaga visata, aga see tops lendas kuidagi õnnetult samale isikule näkku. Kristin Anton kahetseb, et see nii halvasti välja kukkus. KarS § 121 lg 1 näeb ette vastutuse kriminaalkorras karistatava teona teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest. Seega on KarS § 121 lg 1 kohaselt kriminaalkorras karistatav nii teise isiku tervise kahjustamine kui ka tema kehaline väärkohtlemine valu põhjustaval viisil. Kannatanute K.Ki ja I.K , tunnistajate A-O.H , A.A, V.K , K.V ning süüdistatava Kristin Antoni ütlustega ning kannatanu ülekuulamise protokollile lisatud fotodega ja kannatanu patsiendikaardiga kogumis on tõendamist leidnud, et Kristin Anton 09.10.2021 kella 03:48 ajal Viljandi maakonnas Viljandi linnas Endla tn 1 asuva Circle-K teenindusjaama juures tungis kallale K.Kile, lüües autos istunud kannatanule näkku plastikust joogitopsi, milles oli sees alkohoolne jook. Kristin Anton põhjustas sellise tegevusega K.Kile füüsilist valu ja tervisekahjustuse ning ühtlasi rikkus Indrek Kopile kuuluva sõiduauto Audi A4 (reg nr xxx xxx ) salongi sisustuse. Kohus on seisukohal, et Kristin Antoni tegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 121 lg 1 järgi ning tema süü on täielikult tõendamist leidnud. 4 Kehaline väärkohtlemine moodustab kuriteokoosseisu ainult juhul, kui see põhjustab tagajärjena valu. Riigikohtu Kriminaalkolleegium kohtuasjas nr 3-1-1-50-13 p 12 on selgitanud, et valu tuleb mõista kui tegeliku või potentsiaalse kudede kahjustamisega kaasnevat ebameeldivat aistingut. Valulävi ehk vähim mõjutaja, mida isik suudab tunda valuna, on subjektiivne nähtus, mis on erinevate inimeste puhul erinev (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
3. septembri 2010.a otsus asjas nr 3-1-1-60-10, p 16). Siiski tuleb märkida, et KarS § 121 koosseisu kontekstis ei või piirsituatsioonides eelviidatud tõdemusega piirduda, vaid tuleb täiendavalt küsida ka selle järgi, kas kannatanule valuaistingu tekkimine on süüdistatavale tema teo tagajärjena objektiivselt omistatav. Kohtul puudub kahtlus, et Kristin Anton on talle süüdistuses etteheidetud teoga tekitanud kannatanule füüsilist valu. Kannatanule füüsilise valu tekitamine on tõendatud kannatanu ütlustega ja patsiendikaardiga nr
4. Kannatanu ütlustest tuleneb, et plastikust joogitopsiga näkku löömise tagajärjel tundis ta valu ning tema näo piirkonda vasaku silma alla tekkisid mitmed kriimustused ning paremale poole pikem kriimustus. Löögi tagajärjel hakkas kannatanul ninast verd jooksma. Eluliselt on usutav füüsilise valu tekitamine löögist, millega tekitati kannatanu näo piirkonda vigastusi. Kannatanule valupõhjustava kehalise väärkohtlemise pani süüdistatav kannatanu suhtes toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus järeldab süüdistatava otsest tahtlust kannatanu suhtes valu tekitavat kehalist väärkohtlemist toime panna tulenevalt olukorrast, et süüdistatav suunas löögi kannatanu näo piirkonda. Kohus ei tuvastanud süüdistatava teos õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid.
5. Kohtu seisukoht karistuse liigi ja suuruse kohta KarS § 121 lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtu hinnangul on Kristin Antonit võimalik mõjutada uutest samalaadsetest kuritegudest hoiduma kergema karistusliigiga, s.o rahalise karistusega, kuna isik on varasemalt kriminaalkorras karistamata isik, kehtivaid väärteokaristusi on 4 (vt karistusregistri väljavõte tl 28-30). Kohus tuvastas karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamliku kahetsuse KarS § 57 lg 1 p 3 järgi. Karistust raskendavaid asjaolusid ja asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise käskmenetluses, kohus ei tuvastanud. Kohus leiab, et süüdistatava süü ei ole suur, kuna toimepandud süüteo tagajärjed kannatanule ei olnud rasked, süüdistatav oli varasemalt kriminaalkorras karistamata isik ja tema teos on tuvastatud karistust kergendav asjaolu – puhtsüdamlik kahetsus. KarS § 44 lg 1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. KarS § 44 lg 2 kohaselt rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdlase keskmise päevasissetuleku alusel. Kohus võib päevamäära suurust vähendada erandlike asjaolude tõttu või suurendada süüdlase elatustasemest lähtudes. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on 10 eurot. KarS § 44 lg 3 kohaselt keskmine päevasissetulek arvutatakse, lähtudes süüdlase suhtes kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelnenud aasta või, kui nimetatud aasta 5 andmed ei ole kättesaadavad, sellele aastale eelnenud aasta tulumaksuga maksustatavast tulust, millest on maha arvatud tulumaks. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt Maksu- ja Tolliametile teostatud päringu kohaselt on andmed leitud aastast
6. Süüdistatava deklareeritud tulu pärast tulumaksu mahaarvamist 762 eurot (tl 61) ja keskmise päevasissetuleku suurus 0 eurot. Seega kuulub kohaldamisele miinimumpäevamäär KarS § 44 lg 2 järgi s.o 10 eurot. Arvestades isiku süü suurust, kriminaalkorras karistatuse puudumist, karistust kergendava asjaolu olemasolu ning raskendavate asjaolude puudumist, leiab kohus, et süüdistatavat tuleb karistada KarS § 121 lg 1 järgi rahalise karistusega 30 päevamäära, s.o 300 eurot. KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud rahaline karistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata, kui Kristin Anton ei pane 1-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
7. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks Vastavalt

§ 180

lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

§ 175lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 09. detsembri 2023 määrusest nr 113 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 820 eurot kuus.

§ 179

lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 1230 eurot.

§ 175

lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 226,80 eurot.

§ 179

lg 1 p 2 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1230 eurot.

§ 180lg 1 alusel hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

Kohus leiab, et sundrahast pool s.o 615 eurot on põhjendatud jätta riigi kanda, kuivõrd Kristin Antonil puudub sissetulek ning tema ülalpidamisel on 1 alaealine laps.

§ 180

lg 3 alusel Kristin Antoni varalist seisundit arvestades on põhjendatud määrata menetluskulude tasumine summas 841,80 eurot tasumisele ositi maksetena ühe aasta jooksul, s.o 70,15 eurot kuus.

§ 180

lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda on põhjendatud määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul. 6. Kohtu põhjendused tsiviilhagis Kannatanu I.K on esitanud kriminaalasjas süüdistatava Kristin Antoni vastu VÕS 1043 alusel tsiviilhagi 200 eurot (tl 46-48).

§ 310

lg 1 kohaselt, kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. Kohus leiab, et esitatud tsiviilhagi tuleb rahuldada täielikult alljärgnevatel asjaoludel. Esmalt märgib kohus, et kannatanu poolt esitatud nõude puhul on tegemist kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõudega võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 järgi, mille kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik tekitatud kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane muuhulgas siis, kui see tekitati kannatanule kannatanu omandi või selle sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kannatanute K.Ki ja I.Ki ning tunnistajate A-O.H , A.A, V.K , K.V ja süüdistatava Kristin Antoni ütlustega ning kannatanu ülekuulamise protokollile lisatud fotodega on tõendatud, et süüdistuses kirjeldatud ajal ja kohas tekitas 6 süüdistatav kannatanule I.K materiaalset kahju rikkudes sõiduauto Audi A4 registri märgiga xxx xxx salongi sisustuse. Sõiduki kuuluvus I.Kle on tõendatud liiklusregistri väljavõttega (tl 42). Tekitatud kahju on tõendatud toimikus oleva Romiro OÜ arvega nr 123 26.10.2021 (tl 18) keemilise sisepesu maksumuse kohta. Süüdistatav ei ole vastavalt VÕS § 1050 lg-le 1 tõendanud, et ta ei ole kahju tekitamises süüdi. Kohus leiab, et TsMS § 440 lg 1 ja VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel on põhjendatud rahuldada I.K esitatud tsiviilhagi täielikult ning välja mõista Kristin Antonilt 200 eurot I.Ki kasuks. 7. Muud põhjendused

§ 408

lg 3 kohaselt käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub, kui selle üldmenetluse korras kohtulikuks arutamiseks taotluse esitamise tähtaeg on möödunud.

§ 254

lg 6 kohaselt on süüdistataval ja kaitsjal õigus kohtuotsuse kättesaamisest alates viieteistkümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras.

§ 254

lg 5 kohaselt tuleb käskmenetluses tehtud kohtuotsuse koopia saata

§ 164

lg-te 3 ja 5 sätteid järgides otsuse tegemisest alates kolme päeva jooksul süüdistatavale, kaitsjale ja prokuratuurile. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 7