Obsah (4)

§ 101§ 100§ 96§ 99

KOHTUOTSUS (ÕIGEKSVÕTUOTSUS) Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Tsiviilasja number 2-24-2895 Otsuse tegemise aeg ja koht 28. veebruar 2024. a, Jõhvi Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi A Vi hagi

§ 101lg-tele 3 ja 4.

1

1. Igakuine elatis tuleb tasuda hagejate seadusliku esindaja N Va arveldusarvele nr xxx iga kuu
2. kuupäevaks.
3. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (

§ 100lg 4).

1. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada menetluse jooksul tasutud elatisemakseid.
2. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.
3. Õigeksvõtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 1). EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. HAGEJA NÕUE
4. A V esitas seadusliku esindaja kaudu hagi A Vi vastu elatise nõudes. Esitatud hagiavalduse kohaselt on hageja seadusliku esindaja ülalpidamisel, kostja täidab ülalpidamiskohustust 240 eurot kuus. Kuid hageja palub kostjalt välja mõista elatis miinimumsummas alates hagiavalduse esitamisest. KOSTJA VASTUS
5. Kostja esitas kohtule kirjaliku vastuse, milles tunnistab esitatud hagi ning on nõus kirjaliku menetlusega. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6. Kohus rahuldab hagi õigeksvõtuotsusega.
7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kostja A V võttis esitatud vastuses hagi õigeks (tunnistas hagi ja palus asja lahendamist kirjalikus menetluses).
8. Kuigi TsMS § 444 lg 3 võimaldab kohtul teha õigeksvõtul põhineva otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, peab kohus vajalikuks märkida, et hagi on õiguslikult põhjendatud perekonnaseaduse (

) § 96, § 97 lg 1, § 100, § 101 lg 1. 2 6.

§ 96järgi on vanem (sh kostja) kohustatud oma lapsele ülalpidamist andma.

7.

§ 96

ja § 97 lg 1 tulenevalt on elatis lapsele põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus, mida vanem on kohustatud lapsele andma ja alaealine laps õigustatud saama. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07, p 13 ja 3-2-1-33-11). Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt nt Riigikohtu 24.10. 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13). Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta

§ 100

lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (vt Riigikohtu 08.01 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13 p 12). Tulenevalt

§ 99

lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Kehtiva

§ 101

lg 1 redaktsiooni kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui § 101 alusel arvutatud summa. Sama paragrahvi 2. lõike järgi võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

§ 101lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on alates 01.04.

1. a on 249,78 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
2. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (§ 101 g 4). Baassummale lisatav summa arvutatakse ümber iga aasta
3. aprillil. Keskmine brutopalk
4. aastal oli 1 685 eurot ja 3% sellest on 50,55 eurot. Seega lähtub kohus 2022.a keskmisest brutopalgast 1 685 eurot ja 3% sellest on 50,55 eurot.

§ 101

lg 3 ja 4 arvestatuna kujuneb käesoleval juhul elatise miinimumsuurus järgmiselt: -

§ 101

lg 3 järgne baassumma 249,78 eurot, millele lisandub

§ 101

lg 4 järgi 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast 249,78 + 50,55 =300,33 eurot. -

§ 101

lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 80 eurot. Seega tuleb igakuisest elatisest maha arvestada pool lapsetoetust ehk 300,33 – 40 = 260,33 eurot igakuine elatis.

1. Hagi on tõendatud kostja õigeksvõtuga.
2. Hageja on palunud välja mõista elatis miinimummääras, millele lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast millest on maha arvatud Perehüvitiste seaduses § 17 märgitud ½ lapsetoetusest kuni lapse täisealiseks saamiseni. 3
3. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus A Vilt A V kasuks elatise alates 20.02.2024 miinimumsummas kuni hageja täisealiseks saamiseni. Elatist indekseeritakse iga aasta
4. aprillil vastavalt

§ 101lg-tele 3 ja 4. 11. Ts

MS § 445 lg 1 sätestatust tuleneb, et kohtuotsusega tuleb kindlaks määrata ka selle täitmise viis ja kord. Hageja märkis elatise tasumise kuupäeva ning arvestades, et

§ 100

lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu ette, siis kohustab kohus kohtuotsusega kostjat maksma elatist 10-ks kuupäevaks iga kalendrikuu eest ette, hagiavalduses märgitud arveldusarvele. MENETLUSKULUDE JAOTUS 12. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Menetluskulud jäävad seega poolte endi kanda. / allkirjastatud digitaalselt / Viljo Junolainen Kohtunik 4