Obsah (5)

§ 201§ 90§ 91§ 69§ 224

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 01.veebruar 2024, Valga kohtumajas Väärteoasja number 4-22-4551 Kohtunik Kohtujurist Kohtuistungi sekretär Annemarie G

§ 201

lg 2 ja § 224 lg 2 järgi Evelin Aasa kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Kagu politseijaoskonna 11.12.2022 otsusele väärteoasjas nr 2610,22,004943 otsuse tühistamiseks Kohtuvälise menetleja esindaja Lõuna prefektuuri Kagu politseijaoskonna eriasjade uurija Kaimar Karm Menetlusosalised Kaebuse esitanud isik: Evelin Aas, isikukood: 49009146529; elukoht: xxx; xxx kodakondsus Kaitsja: vandeadvokaat Kalju Kutsar kokkuleppel Väärteoasja arutamine 23.01.2024 avalikul kohtuistungil Juhindudes VTMS § 132 p-st 1, kohus otsustas: RESOLUTSIOON

1. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Kagu politseijaoskonna uurija Marjana Lehepuu 11.12.2022 otsus väärteoasjas nr 2610,22,004943 muutmata.
2. Edastada käesolev kohtuotsus Evelin Aasale, kaitsjale ning Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuurile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebuse esitamise soovist tuleb teatada 7 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest kirjalikult Tartu Maakohtule. Asjaolud ja menetluse käik
3. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Kagu politseijaoskonna uurija koostas 11.12.2022 otsuse nr 2610,22,004943 selle kohta, et väärteoasjas 12.11.2022 R. P. (P.) koostatud väärteoprotokolli kohaselt juhtis Evelin Aas 22.10.2022 kell 03.36 xxx maakonnas xxx vallas xxx linnas xxx juures mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, olles eelnevalt liiklusseaduse (

) § 91 lg 2 p 3 alusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud 10.07.

1. Samuti juhtis Evelin Aas mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,69 mg. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,74 mg/l +- 0,05 mg/l. Alkoholijoove mõõdeti mõõteseadmega Dräger Alcotest 7110 EST nr ARAF-0020, tunnistus TTRC-22-
2. Otsuse kohaselt rikkus Evelin Aas

§ 90

lg 1 p 1, 3 ja § 69 lg 3 nõudeid ja pani toime teo, mis on kvalifitseeritav

§ 201lg 2 ja § 224 lg 2 järgi.

Kuna

§ 201

lg 2 ja § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteod pandi toime ühe teoga, määras kohtuväline menetleja nende eest karistusseadustiku (KarS) § 63 lg 1 kohaselt karistuse

§ 201lg 2 järgi.

Kohtuväline menetleja määras Evelin Aasale

§ 201

lg 2 alusel karistuseks rahatrahvi 225 trahviühiku ulatuses, s.o 900 eurot /tl 4-7/.

1. Evelin Aas esitas Tartu Maakohtule 21.12.2022 kaebuse, mille kohaselt palub tühistada Lõuna prefektuuri Kagu politseijaoskonna 11.12.
2. a otsuse väärteoasjas nr 2610,22,004943 ning väärteomenetluse lõpetada. Menetlusalune isik ei vaidlusta asjaolu, et tal puudub mootorsõiduki juhtimise õigus, samuti oli ta 22.10.
3. a kella 3.36 paiku alkoholijoobes ja viibis xxx linnas. Evelin Aas ei nõustu sellega, et ta juhtis mootorsõidukit, mistõttu puuduvad tema tegevuses väärteo tunnused. 22.10.2022 viibis Evelin Aas koos oma abikaasa ja tuttavatega xxx, kus tarvitas alkoholi. Pärast keskööd otsustati viia tuttav M.R. xxx ning sõidukit asus juhtima menetlusaluse isiku abikaasa R. A.. Xxx viidi esmalt M.R. viimase vanemate elukohta ja seejärel sõideti Xxx tänavale, kus R. A. sisenes majja nr xxx. Evelin Aas jäi autosse, istus paremal esiistmel. Mõne aja pärast tuli auto juurde politseipatrull ning Evelin Aasal paluti kiiresti autost väljuda, sest politseinikele tundus, et autost tuleb suitsu ja see võib süttida. Kuigi Evelin Aas kinnitas, et tema autot ei juhtinud, politseiametnikud teda ei uskunud ja tuvastasid tal alkoholijoobe. Isik peeti kinni ja toimetati Võru arestimajja /tl 1-2/. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 74 sätestab nõuded kohtuvälise menetleja otsusele. Riigikohus on 13.06.
4. a määruses väärteoasjas nr 3-1-2-2-06 selgitanud, et olemuslikult ja funktsionaalselt on kohtuvälise menetleja karistusotsus lähedane väärteoasjas tehtavale kohtuotsusele. Sarnaselt kohtuotsusele on ka kohtuvälise menetleja otsuse põhisisuks koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo tuvastamine ning teo toimepanija süüle vastava karistuse kohaldamine /tl 2/. Käesoleval juhul on kohtuväline menetleja oma otsuses kirjeldanud küll seda, milline oli Evelin Aasa joove ning et tal puudus juhtimisõigus, kuid on jätnud täielikult käsitlemata küsimuse väärteo kõige olulisemast objektiivsest tunnusest – sõiduki juhtimisest. Kuigi Evelin Aas ei esitanud väärteoprotokollile vastulauset, ei tähenda see, et kohtuväline menetleja võiks jätta väärteo objektiivsed ja subjektiivsed tunnused käsitlemata. Tähelepanuta ei saa jätta ka seda, et menetlusalusele isikule ei selgitatud võimalust vastulause esitamiseks, samuti ei antud talle väärteoprotokolli koopiat. Eeltoodut arvestades leiab menetlusalune isik, et tema käitumises puuduvad väärteo tunnused ja palub kaevatav otsus tühistada /tl 2/. 2
5. Kohtuväline menetleja leidis 05.01.2023 esitatud seisukohas, et otsus väärteoasjas on seaduslik, väärteole on antud õige kvalifikatsioon, järgitud on menetlusõigust ning määratud karistus vastab teo raskusastmele. Kogutud tõendite ja tuvastatud asjaolude järgi oli väärteoprotokolli koostamine ja otsuse tegemine põhjendatud ja seaduslik. Puudub alus kahelda kogutud tõendites sisalduvate faktide tõesuses ja tegelikkuses reaalsusele vastavuses /tl 9/. Kohtuvälise menetleja hinnangul on menetlusaluse isiku väärteoasjas leidnud ümberlükkamatut kinnitust asjaolu, et Evelin Aas juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria juhtimise õigust. Järeldus tugineb kohtuvälises menetluses antud tunnistaja ütlustele koosmõjus vormikaamera salvestistega. Puudub alus kahelda tunnistaja S. V. antud ütlustes, kuna teda on hoiatatud teadvalt valeütluste andmise eest ning tunnistaja on selgelt kirjeldanud situatsiooni ja needsamad kirjeldused ongi aluseks isiku karistamisele. Tunnistaja S. V. on andnud ütlusi, et olles 22.10.2022 teenistuses koos patrullpolitseinik R. P.ga teostati liiklusjärelevalvet xxx linnas Xxx xxx juures. Kell 03.36 nähti möödumas kahte sõidukit, millest viimane liikus aeglaselt ning seda otsustati kontrollida. Sõiduk pööras xxx tänavale, kus anti peatumismärguanne ning sõiduk parkis ennast J. Xxx xxx maja ette. Sõidukist keegi ei väljunud ning sõidukit kontrollides viibis selles Evelin Aas, kes istus kõrvalistmel ja viibis sõidukis üksinda. Juhiistmel oli käekott ja gaasipedaali juures jooksujalanõu, mis mõlemad kuulusid Evelin Aasale. Evelin Aasal puudus liiklusregistri andmetel juhtimisõigus ning tal tuvastati indikaatorvahendiga alkoholijoove. Kui isik soovis enda sporditossu, siis asus see sõiduki juhikoha jalutsis. Hiljem Evelin Aas tunnistas sõiduki juhtimist /tl 9/. Patrullpolitseinik S. V. rinnakaamera Reveal D5-ga tehtud videosalvestiselt nähtub, et Evelin Aas on 22.10.2022 kell 03.48 andnud ütlusi, et juhtis mootorsõidukit. Samalt videosalvestiselt nähtub, kuidas S. V. avab mootorsõiduki vasakpoolse esiukse ja võtab istme eest põrandalt gaasipedaali juurest jalanõu, viib selle Evelin Aasale, kes tunnistab, et see on tema oma ja paneb selle paremasse jalga. Lisaks on materjalide juures patrullpolitseinik R. P. rinnakaamera salvestis, millest nähtub, et kell 03.40 on Evelin Aas väitnud, et autot juhtis A. ning et menetlusalune isik on võõras linnas võõraste inimestega. Kohtuväline menetleja on märkinud, et kuivõrd kaebuses kohtule väidab Evelin Aas, et mootorsõidukit juhtis kogu aeg R. A., on menetlusaluse isiku ütlused oluliselt erinevad sündmuskohal antud seletustest ega lange kokku tunnistaja S. V. ütlustega. Kohtuvälise menetleja hinnangul on Evelin Aasa ütlused ennast õigustavad ja kantud soovist vastutusest vabaneda. Menetlusaluse isiku vastuväited on mitteusaldusväärsed, ajas ja kohas muutuvad ning vastuolus tunnistaja S. V. antud ütlustega /tl 9 pöördel/. Väärteoasja materjalidest nähtub, et Evelin Aas juhtis 22.10.2022 kella 03.36 ajal mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud ning tema väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,69 mg/l. Alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mõõdeti taadeldud ja tehniliselt korras tõendusliku alkomeetriga ning mõõtmist teostas pädevust omanud politseiametnik. Kohtuvälise menetleja hinnangul on karistus määratud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega ja igakülgselt õiguspärane. Karistus on määratud üld- kui eripreventiivseid eesmärke silmas pidades ja on proportsionaalne. Kohtuväline menetleja leiab, et Evelin Aasa kaebus ei ole põhjendatud, Lõuna prefektuur on asja õigesti lahendanud ning otsuse tühistamiseks alus puudub. Eeltoodust lähtuvalt palub kohtuväline menetleja jätta asjas tehtud otsuse muutmata ja kaebuse rahuldamata /tl 9 pöördel-10/. 3
6. Asja arutati avalikul kohtuistungil 23.01.
7. Kohtuistungil kuulati tunnistajatena üle R. A., M.R. ning politseiametnikud S. V. ja R. P.. Poolte seisukohad kohtuistungil
8. Evelin Aas selgitas, et enne 22.10.2022 sündmusi oli ta koos M.R.iga tarvitanud enda kodus xxx xxx tänaval alkoholi. Evelin Aasa sõnul oli ta purjus, oli tarvitanud veini, hiljem viina ning tarvitab iga päev ka ravimeid. M.R.i lapsed olid xxx isa ja ema juures. Lastel oli mingi probleem ning M.R. soovis xxx oma isa juurde. R. A. oli nõus sõitma. Menetlusalusel isikul enda sõnul xxx tuttavaid ei ole ja linna ta ei tunne. Seda ei mäleta, millal sõitma hakati, kuid see toimus öösel. Kogu tee juhtis sõidukit R. A.. Sõidu ajal tekkis Evelin Aasal R. A.aga tüli, sest viimane soovis xxx käia ühtlasi oma tuttava juurest läbi, kuid Evelin Aasale ei meeldi, et R. A. oma imelike inimeste juures käib. Xxx mindi kõigepealt M. isa maja juurde ning M. lahkus autost. Evelin ja R. A. sõitsid edasi, sõideti R. tuttava juurde. Evelin Aas istus kõrvalistuja kohal. Politseipatrulli ta kuskil ei näinud. Tuttava juurde jõudes lahkus R. A. autost ja Evelin Aas jäi autosse. Peatuti suure paneelmaja juures ning R. enne autost väljumist midagi ei öelnud. Evelin Aasa sõnul R. A. autost väljudes kindlasti ei jooksnud, ta kõndis. Menetlusaluse isiku sõnul hakkas ta otsima suitsupakki ning seejärel tulid auto juurde politseinikud, esimesena naisterahvas. Naine palus Evelin Aasal autost välja tulla, sest auto läheb põlema ja siis tiriti ta politseiautosse. Menetlusaluse isiku sõnul ta eitas seda, et ta sõitis ning soovis autost enda asju saada. Selle peale oli talle öeldud, et asjad saab ta siis, kui ütleb, kus on autovõtmed ja tunnistab, et sõitis. Auto võtmed said politseinikud kindalaekast kätte, need olid varuvõtmed. Tol päeval tal jopet seljas ei olnud, oli valge pusa. Seda ei mäleta, kuidas jalanõu juhipoolse esiistme juurde sai. Kui ütles autovõtmete asukoha ja tunnistas üles, nagu tema oleks sõitnud, siis anti talle jalanõu tagasi. Lisaks lubati talle, et saab peale neid ülestunnistusi koju, kuid seda ei juhtunud. Samuti ähvardati teda vanglaga ning et ta ei saagi enam sealt välja. Evelin Aasa sõnul on tal niigi probleeme paanika ja ärevusega ning selline jutt ajas teda veelgi rohkem paanikasse. Helistas ka R.ile, see toimus politseijaoskonnas või auto juures, kuid politseinikud keeldusid temaga rääkimast ja Evelin Aasalt võeti telefon ära. Evelin Aas ei osanud kohtuistungil selgitada, miks ta sündmuskohal korduvalt väitis, et autot juhtis hoopis keegi naisterahvas. Ühestki teisest autost midagi ei tea, sest tulid xxx ühe autoga ja kedagi rohkem kaasas ei olnud.
9. Kaitsja leidis, et asjas uuritud tõendid on vastuolulised. Menetlusalune isik kinnitab üheselt, et tema sõidukit ei juhtinud. Ütlused on eluliselt usutavad. Evelin Aas elab xxx ja xxx linnast suurt midagi ei tea. Seetõttu on küsitav, miks peaks inimene, kellel xxx linnaga seost ei ole ja on joobes, sõitma öisel ajal mööda xxx linna. Vaidlust ei ole selle üle, et Evelin Aas oli alkoholijoobes, ravimeid tarvitanud ning politseiametniku hinnangul üsna ebaadekvaatne. Kui selline isik juhtis autot, siis sellises joobestaadiumis ei oleks ta suutnud autot juhtida nii, et politseiametnikud ei suuda hiljem öelda, millega täpselt sõiduk tähelepanu äratas. Isik suutis sõita ja suutis ka auto ilusti ära parkida. Kaitsja hinnangul kinnitab see seda, et roolis ei olnud Evelin Aas. Olemas on tõendid selle kohta, et autot juhtis R. A. – seda kinnitavad Evelin ja R. A.. Ka M.R. kinnitas, et xxx xxx sõites oli juhiks R. A.. Puudub mõistlik selgitus, miks oleksid nad ka hiljem pidanud autos kohti vahetama. Nii R. A. kui ka Evelin Aas kinnitavad, et R. A. läks Xxx xxx majja ning sellele eelnes tüli. Seega on loogiline, et R. A. lahkus autost ja pani ukse enda järel kinni. Ka politseiametnikud kinnitavad, et sõiduk ei olnud kogu aeg nende vaateväljas. Asjakohatu on arutelu trepikojas tulede põlemise või mittepõlemise üle. Samuti on juhtunust möödas niivõrd pikk aeg, et kõike ei pruugita enam täpselt mäletada. Politsei jaoks on olulised Evelin Aasa ütlused, mis on salvestatud rinnakaameraga, kuid Evelin Aas ei olnud neid ütlusi andes adekvaatne ja 4 neid ütlusi arvestada ei saa. Samuti on vastuolu autovõtmete osas. Evelin Aasa sõnul sai politsei tagavaravõtmed kindalaekast ning R. A. kinnitas ütlustes, et peamised võtmed olid tema taskus. Politsei aga väidab, et Evelin Aas andis autovõtmed politseijaoskonnas üle, kuid fikseeritud seda ei ole. Samuti väited, et võtmed leiti Evelin Aasa jope taskust, ei saa paika pidada, sest isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokollist ei nähtu, et tal oleks jope tol päeval seljas olnud. Asjas esineb nii palju vastuolusid, et ei saa lugeda tõendatuks, et Evelin Aas sõidukit 22.10.2022 juhtis. Seega tuleb kohtuvälise menetleja otsus tühistada ja väärteomenetlus lõpetada.
10. Kohtuväline menetleja leidis, et Evelin Aasa 22.10.2022 toimepandud tegu on leidnud tõendamist, mistõttu palub kohtul kaebust mitte rahuldada ja jätta kohtuvälise menetleja otsus jõusse. KOHTU SEISUKOHT
11. VTMS § 123 lg 2 kohaselt maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid (ab ovo). Kohus, uurinud asjas esitatud tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab alljärgnevat.
12. 12.11.2022 koostatud väärteoprotokollis heidetakse menetlusalusele isikule ette, et ta juhtis 22.10.2022 kella 03.36 ajal xxx linnas Xxx xxx juures suunaga xxx tänava suunas mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, olles eelnevalt 10.07.
13. a

§ 91lg 2 p 3 alusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud.

Samuti heidetakse Evelin Aasale ette, et ta juhtis samal ajal ja samas kohas mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,69 mg. Oma tegevusega rikkus ta

§ 90

lg 1 p 1, 3 ja § 69 lg 3 nõudeid ning pani toime

§ 201lg-s 2 ja § 224 lg-s 2 sätestatud väärteod /tl 10 pöördel/.

10. Esitatud kaebuses on väidetud, et Evelin Aasale ei tutvustatud õigust esitada väärteoprotokollile vastulause ning talle ei antud väärteoprotokolli koopiat. Väärteotoimikust aga nähtub selgelt, et Evelin Aas on alla kirjutanud dokumendile, mille esimene lause tutvustabki justnimelt õigust esitada väärteoasjas vastulause 15 päeva jooksul alates väärteoprotokolli kättesaamisest. Samal lehel on tutvustatud isikule kõiki teisigi õigusi väärteomenetluses. Samuti seisab Evelin Aasa allkiri väärteoprotokollis lause all, mis algab sõnadega „Protokolli ärakirja sain kätte“. Seega ei ole põhjust kahelda selles, et Evelin Aas sai tegelikult väärteoprotokolli ärakirja/koopia kätte ning talle tutvustati ka õigust esitada vastulause /tl 10 pöördel-11/. 11.

§ 90

lg 1 p-de 1, 3 kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust või kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt

§-le 91.

§ 201

lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kes on mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimiselt kõrvaldatud või kelle mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus on peatatud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus ära võetud. 12.

§ 69

lg 3 kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas 5 õhus 0,10 milligrammi või rohkem.

§ 224

lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi.

1. 24.10.2022 detailandmete päring isiku kohta politseiasutustele tõendab, et Evelin Aasal ei olnud juhtimisõigust /tl 24/. 22.10.
2. a väljavõte karistusregistrist kinnitab, et Evelin Aasal oli kehtiv väärteokaristus

§ 201lg 2 alusel 10.07.2021 toimepandud väärteo eest /tl 25/.

1. Indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt on 22.10.2022 kell 03.40 kasutades indikaatorvahendit mõõdetud Evelin Aasa alkoholijoobe suuruseks 0,81 mg/l /tl 14 pöördel/. Joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokollist selgub, et isikul esinesid joobele viitavate tunnustena silmade punetus, kiire kõne, rahutus, värisemine, nutmine ja omamehelik käitumine /tl 15/.
2. Tõendusliku alkomeetri kasutamise väljatrükist nähtub, et 22.10.2022 kell 03.55–04.04 on Evelin Aasal mõõdetud alkoholijoobe suuruseks 0,74 +/– 0,05 mg/l, lõplikuks mõõtetulemuseks 0,69 mg/l /tl 11 pöördel/. Väärteoasja toimikus sisaldub ka taatlustunnistus nr TTRC-22/00074, mille kohaselt on tõenduslik alkomeeter Alcotest 7110Typ MKIII EST nr ARAF-0020 läbinud kordustaatluse 26.05.2022 ning see vastas esitatud nõuetele /tl 24 pöördel/.
3. Asjas puudub vaidlus selle üle, et Evelin Aas oli 22.10.2022 alkoholijoobes ning tal puudus juhtimisõigus. Seda tõendavad nii indikaatorvahendi kasutamise ja joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokollid, tõendusliku alkomeetri kasutamise väljatrükk, detailandmete päring isiku kohta politseiasutustele kui ka tunnistajate ja menetlusaluse isiku enda ütlused. Küll aga käib vaidlus selle üle, kas Evelin Aas juhtis 22.10.2022 kella 03.36 ajal xxx linnas mootorsõidukit või mitte.
4. 22.10.2022 sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest selgub, et Evelin Aas juhtis 22.10.2022 xxx linnas Xxx xxx juures mootorsõidukit Toyota Avensis registreerimismärgiga xxx ning tema kontrollimisel liiklusjärelevalve käigus selgus, et tema suust tuleb alkoholilõhna ja tal puudub vastava kategooria juhtimisõigus. Eelnevast tulenevalt kõrvaldati Evelin Aas sõiduki juhtimiselt

§ 91lg 2 p 2, 3 alusel.

Otsusele on alla kirjutanud muuhulgas menetlusalune isik Evelin Aas /kt lk 15 pöördel/.

1. Patrullpolitseinik R. P. vormikaamera salvestiselt nähtub, et politseiametnik seisab auto esimese parempoolse ukse juures ning näha on auto kõrvalistmel istuvat Evelin Aasa. Politseinikud paluvad korduvalt, et Evelin Aas tuleks autost välja, sest auto suitseb. Evelin Aasal on käes mobiiltelefon ning ta nagu räägiks kellegagi, uurides, kus on võtmed ning paludes, et keegi tuleks ja lülitaks auto signalisatsiooni välja. Taustal on kuulda auto signalisatsiooni üürgamist. Evelin Aasal ei ole paremas jalas jalanõud, ta viivitab autost välja tulemisega ning otsib oma jalatsit nii juhiistme kui ka juhi kõrvalistme juurest. Lõpuks tuleb Evelin Aas (ühe jalatsita) politseiametnikuga kaasa ning ta viiakse patrullautosse. Seal kontrollitakse isiku alkoholijoovet indikaatorvahendiga ning Evelin Aas tunnistab, et on purjus. Patrullautos olles võtab Evelin Aas vastu telefonikõne, uurib, kus on autovõtmed ning palub helistajal auto juurde tulla. Politseiniku küsimusele, kes autot juhtis, vastab Evelin Aas, et A., kuid ei tea selle tüdruku nime. Lisaks väidab Evelin Aas, et on võõras linnas koos võõraste inimestega, tema autot ei juhtinud ning ei teagi, kas ikka oli tüdruk 6 roolis. Menetlusalune isik lisab veel, et auto on ostetud sealtsamast xxx linnast, kuid ei tea, kelle oma see on. Järgnevalt on Evelin Aasal uus telefonikõne ning ta uurib R.ilt, kus viimane on, ning palub korduvalt, et R. sinna tuleks. Salvestiselt on kuulda meeshäält Evelin Aasaga telefonitsi suhtlemas. Evelin Aas annab telefoni patrullpolitseinik R. P.le, et see R.iga räägiks, kuid politseinik ütleb vaid ühe lause ja paneb telefoni käest. Politseiniku väitele, et tema arvates juhtis autot Evelin Aas ning pärast auto seisma jätmist istus kiiresti kõrvalistmele ja pani koti juhikohale, vastas Evelin Aas, et tema seda öelda ei oska ning seda peab kaamerast vaatama. Samuti kinnitab menetlusalune isik, et tal puudub juhtimisõigus. Edasi räägib Evelin Aas, et ta ei soovi paha olla /tl 17 pöördel/.
2. Patrullpolitseinik S. V. vormikaamera salvestiselt on näha, kuidas politseinik võtab sõiduauto juhiistme juurest gaasipedaali lähedalt parema jala jalatsi ja viib selle Evelin Aasale. Evelin Aasa sõnul on see tema jalanõu ning paneb selle oma paremasse jalga. Politseiniku väite peale, et kuna jalanõu oli juhiistme juures, siis juhtis autot Evelin Aas, tunnistab menetlusalune isik, et tema juhtis autot ning ei taha midagi paha /tl 17 pöördel/.
3. Tunnistaja M.R.i antud ütluste kohaselt läks ta 22.10.2022 päeval Evelin Aasa juurde ja nad võtsid napsu. Isa helistas tunnistajale ja andis teada, et lapsel on kõrge palavik. M.R. uuris, kas R. A. saaks ta xxx isa juurde viia. See toimus öösel. R. arutas seda Eveliniga ja nad olid nõus. Evelin oli väga purjus ning tunnistaja aitas ta trepist alla autosse. Liikuma hakati R.i ja Evelini perele kuuluva autoga. Xxx sõideti otse xxx. R.i ja Evelini vahel oli xxx jõudes tüli, sest R. soovis kellegagi kokku saada, kuid Evelinile see ei meeldinud. Evelin peksis R.it oma jalanõuga. Sõidu ajal istus R. juhi kohal, Evelin istus juhi kõrval ning tunnistaja istus Evelini taga. Kui jõuti xxx tunnistaja isa juurde, siis tunnistaja M.R. lahkus autost. R. ja Evelin autost ei väljunud ning sõitsid tagasi. Tunnistaja sai aru, et R.l oli vaja kellegagi xxx kokku saada, kuid kindlalt ei tea, kuhu nad edasi läksid. Kui M.R. autost lahkus, oli Evelin endiselt ärritunud. Järgmisel päeval, kui üritas Evelini telefoni teel kätte saada, oli Evelini telefon välja lülitatud. Lõpuks helistas Evelin talle tagasi ja rääkis, mis juhtus.
4. Tunnistaja R. A.a ütluste kohaselt soovis M.R. 22.10.2022 minna xxx oma isa juurde. M. pöördus läbi Evelin Aasa selle sooviga tema poole. Xxx hakkasid sõitma umbes kella 3 paiku ning sõideti otse xxx, sinna, kus elab M.i isa. Auto, millega sõideti, oli Toyota Avensis ning see oli soetatud xxx kuu või poolteist enne seda juhtumit. Tunnistaja oli autoroolis, Evelin kõrvalistmel ja M. istus taga. Kogu aja juhtis sõidukit tunnistaja. Teel xxx tekkis Eveliniga konflikt, sest tunnistaja soovis saada oma tuttavaga kokku, kuid Evelin ärritus selle peale. Evelin lõi tunnistajat kätega, kotiga ja iga kättesaadava asjaga. Seda ei tea, kas autol pedaalide juures ka mingeid asju vedeles, kuid pedaali all kinni vähemalt midagi ei olnud. Linnas sõites olid Evelinil jalad tooli peal ja jalatseid jalas ei olnud. Pärast seda, kui M. sai maha pandud, sõitis edasi Xxx xxx juurde, et saada sõbraga kokku. Xxx tänaval sõites patrulli ei näinud ja ei pannud ka tähele, et talle peatumismärguanne oleks antud. Tunnistaja sõnul on tal juhiload olemas, sõitmise ajal oli ta kaine ning sõitis normaalse kiirusega. Xxx xxx juures väljus autost ja läks tuttava juurde korterisse. Autovõtmed võttis eest ära ja pani oma taskusse. Maja juurde jõudes ootas tuttav teda trepikoja uksel ning tegi talle ukse lahti. Ei mäleta, mitu korrust majal oli, trepikodasid oli 1-
5. Seda ei mäleta, millisesse trepikotta ta läks, kuid kindlasti ei olnud see esimene trepikoda. Korter oli teisel korrusel ja viibis seal pool tundi või tund. Selle aja jooksul aknast välja vaatamiseks põhjust ei näinud ning ei kuulnud midagi väljas toimuvat. Evelin küll helistas tunnistajale selle aja jooksul, kuid ta ei vastanud Evelinile. Kui tagasi välja tuli, siis ei olnud autot enam maja ees. Hakkas autot taga otsima ja helistas Evelinile tagasi, kes ütles, et ta peeti kinni, oli päris purjus ja on kuskile ära viidud. R. A. soovis ametnikega rääkida, 7 kuid ametnikud ütlesid, et neil ei ole temaga midagi rääkida. Helistas mitmel korral ja siis öeldi, et sõidavad juba kinnipidamisse ja et auto viiakse treileriga ära. Tunnistaja sõnul käis ta xxx politseijaoskonna juures, mis oli suletud, ning hommikupoolikul, kui uuesti politseijaoskonna juures käis, siis teavitati teda, et Evelin viidi Võrru.
6. Tunnistaja S. V. ütluste kohaselt oli ta 22.10.2022 öises vahetuses tööl koos patrullpolitseinik R. P.ga. Kella 3.30 paiku olid nad Xxx tänaval, tulid xxx ringi poolt, kui märkasid selja tagant tulevat kahte sõidukit. Esimesel ei põlenud pirn. Tunnistaja sõitis xxx tõkkepuu juurde ja lasi sõidukid mööda. Teine sõiduk oli hallikat tooni Toyota Avensis, vanemat sorti ja andmebaasist läbilöömisel andis midagi märku, aga mis, ei mäleta enam täpselt. Sel hetkel, kui teine sõiduk patrullautost xxx juures möödus, ei näinud, mitu inimest autos oli. Kuna teine sõiduk pälvis rohkem tähelepanu, siis sõitis sellele järgi. Politseisõidukil lülitati veidi enne xxx tänavat sisse sinine ja punane vilkur. Kui vilkurid sisse lülitasid, oli distants eessõitva autoga 5-6-7 sekundit, umbes 20-30 meetrit. Sõiduk keeras xxx tänavale ja jäi Xxx xxx maja ees esimese trepikoja juures seisma. Sõidukiga kadus silmside ära vaid pöörde hetkeks. Kui patrullsõiduk pööras, oli auto juba peatunud. Autost kedagi välja kõndimas ega jooksmas ei näinud ning trepikoja tuled olid samuti kustus, mistõttu ei saanud keegi sinna minna. Esimesena läks auto juurde R. P.. Tunnistaja lähenes autole juhi poolt ja R. P. teiselt poolt. Sõidukit kontrollides ei viibinud juhi kohal kedagi, autos oli vaid Evelin Aas, kes istus kõrvalistmel. Sõidukil võtmeid ees ei olnud ja uksed olid lukku pandud. Kuna auto kapoti alt tuli suitsu ja kõrbelõhna, siis kutsuti kohale päästeamet. Peatatud autol töötas signalisatsioon seni, kuni pääste tuli ehk umbes 15 minutit. Esimene sõiduk, mis neist xxx juures mööda sõitis, jäi xxx ja xxx tänava nurgale seisma ning tuled olid nende poole suunatud. Evelin Aasal ei olnud ühte jalanõud jalas ning ta viidi patrullsõidukisse. Alguses Evelin Aas ei tunnistanud, et ta autot juhtis. Alguses nimetas ta sõidukijuhina ühe nime. Kui tunnistaja võttis autost juhikoha juurest Evelin Aasa jalanõu ja ütles, et see on tema oma ning järelikult Evelin Aas juhtis autot, siis tunnistas menetlusalune isik, et ta ei taha halba ja paha ning et ta juhtis autot. Ülekuulamisel nimetas Evelin Aas sõidukijuhina kedagi teist. Sündmus Xxx xxx maja juures võttis alates kinnipidamisest kuni lahkumiseni aega umbes 20 minutit ning selle aja jooksul politseinike poole keegi ei pöördunud ja kortermajast keegi ei väljunud. Evelin Aasal tuvastati joove ning andmebaas näitas juhtimisõiguse puudumist ja varasemaid kõrvaldamisi, mistõttu peeti isik kinni ja auto teisaldati teise ekipaaži poolt. Sündmuskohal olles rääkis Evelin Aas telefonitsi kellegagi. Hiljem politseijaoskonnas andis Evelin Aas oma telefoni, et ametnikud räägiks tema mehega, kuid kuna menetlustoimingud olid käsil, siis ei hakatud juttu tegema. Autovõtmed saadi jaoskonnas kätte Evelin Aasa jope taskust ning need anti teisele patrullile.
7. Kaitsja on avaldanud, et patrullpolitseinik R. P. ei saa olla käesolevas asjas tunnistaja, kuna ta on väärteoasjas läbi viinud üldmenetlust ja sellele eelnevalt ka kriminaalmenetluse toiminguid (kahtlustatavana kinnipidamine). Kaitsja on seejuures viidanud kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 66 lg-le 2, mille kohaselt ei või kriminaalasjas tunnistajana osaleda samas asjas kahtlustatav või süüdistatav isik, samuti uurimisasutuse ametnik, prokurör ega kohtunik, kelle menetluses on kriminaalasi. Uurimisasutuse ametnik, prokurör või kohtunik, kelle menetluses kriminaalasi on olnud, võib olla kohtumenetluses tunnistajaks tõendi usaldusväärsuse kontrollimiseks. Praegusel juhul ei ole aga tegemist kriminaalmenetlusega. Kohtus on arutlusel väärteoasi ning R. P. kuulati tunnistajana üle väärteoasja raames. Seetõttu on kohtu hinnangul kohaldatav VTMS § 313 lg 1, mille järgi kohtuvälise menetleja ametnik, kes on vahetult tajunud väärteo tehiolusid ja kirjeldanud neid väärteoprotokollis või kiirmenetluse otsuses, võib osaleda kohtu- või kaebemenetluses 8 tunnistajana tema poolt tajutud faktiliste asjaolude kohta. R. P. ongi koostanud käesolevas väärteoasjas väärteoprotokolli (kuid mitte väärteootsust) ning viibinud sündmuskohal ja tajunud vahetult väärteo tehiolusid, mistõttu on ta õigustatud tunnistajana ütlusi andma ning tema antud ütlusi on võimalik kohtulahendi tegemisel kasutada.
8. Tunnistaja R. P. sõnul tegid nad 22.10.2022 koos patrullpolitseinik S. V.ga liiklusjärelevalvet Xxx tänavas. S. V. keeras gümnaasiumi värava ette kõnniteele, teega paralleelselt, suunaga xxx tn poole, ja ütles, et tagant tuleb auto, millel üks tuli ei põle. Teine auto tuli veel ja otsustati neile järgneda. Peatada otsustati tagumine auto, milleks oli Toyota, sest see vingerdas ja näitas suunatuld. Seda ei näinud, kui palju inimesi autos oli, sest oli pime ning auto tagumised klaasid olid tumedad. Kui tunnistaja aru sai, et tagumine auto xxx tänavale keerab, siis pandi sinised-punased vilkurid tööle. Autole sõideti järgi ning kohe jäi silma, et paremal pool Xxx xxx maja ees oli kolme auto parkimise ruum ning see sõiduk oligi ennast sinna parkinud. Sõidukiga kadus silmside vaid pööramise ajaks, see oli umbes 5-6 sekundit. Seda ei näinud, et auto juurest oleks keegi lahkunud. Xxx xxx üheski trepikojas tuli ei põlenud. Tunnistaja on tööalaselt neis trepikodades käinud ning nende uksed on lukustatud ning seal on süsteem, et esimesele korrusele minnes läheb esimese korruse tuli põlema, edasi minnes teise korruse tuli. Need tuled ei kustu kiiresti ära ning paigal seistes on seal vähemalt 20-30 sekundit valge. Tunnistaja vaatas, et sõiduauto juhipoolsel küljel ei olnud kedagi ja käivitas vormikaamera. Autol tuli kapoti vahelt tossu. Kõrvalistuja kohal istus Evelin Aas, kes oli autos üksi ja kellelt tunnistaja küsis, kes autot juhtis. Evelin oli enda arust telefonikõnes, kuid tunnistaja märkas, et telefonil ei olnud rääkimise ikooni ning ei olnud kuulda, et keegi sealt vastaks. Evelinil ei olnud jalas ühte jalatsit, kuid kuna auto tossas, oli vaja isik kiiresti autost välja saada. Autost välja tulles kurtis Evelin, et tal ei ole jalanõud ning isik viidi patrullautosse. Evelin Aas väitis kõigepealt, et autot juhtis mingi tüdruk, kelle perenime Evelin ei teadnud. Veel väitis Evelin Aas, et tema mees läks trepikotta. Mingil hetkel helistas R.ning Evelin kutsus, et R. tuleks sinna ja politseiga räägiks ning uuris, et miks R. ära läks. Samuti andis Evelin Aas tunnistajale telefoni ning siis oli telefonil näha ikoon, et tegemist oli päris kõnega. Tunnistaja keeldus telefoniga rääkimast ning pani selle patrullauto istmele. Kui Evelin Aas istus patrullautos, käivitas S. V. oma vormikaamera ja tõi menetlusaluse isiku jalatsi sõidukist juhiistme eest ära. S. V. küsis Evelinilt, kas see on tema jalats ja mainis, et see on leitud juhiistme juurest. Evelin pani jalanõu jalga ja tunnistas omaks. Auto, mida algselt peatada sooviti, ootas xxx tänava teises otsas ja äratas tähelepanu, kuna tuled põlesid ning auto oli poolviltu. Sündmuskohal oldi umbes 20 minutit, siis toimetati Evelin Aas xxx politseimajja tõendusliku alkomeetri juurde. Autot jäi teisaldama teine patrull ning kohale kutsuti ka tuletõrje, sest oli auto süttimise oht. Jaoskonnas tuvastati Evelin Aasal tõendusliku alkomeetriga joove ning kuna ta oli eelnevalt kaks korda juhtimiselt kõrvaldatud ja juhtimisõiguseta, siis peeti ta kinni. Autovõtmed saadi kätte politseimajas ning need tulid välja Evelini jope taskust. Need anti teisele patrullile ning auto teisaldati koos sõiduki võtmetega.
9. Kohus nõustub kaitsjaga selles osas, et ülekuulatud tunnistajate ja menetlusaluse isiku ütlused on vastuolulised. Küll aga ei tähenda see, et sellest saaks järeldada, et Evelin Aas 22.10.2022 öösel autot ei juhtinud. Tunnistajate M.R.i ja R. A.a ning menetlusaluse isiku ütlused on sündmuste algse käigu osas kokkulangevad – M.R. ja Evelin Aas tarvitasid koos alkoholi, M,il tekkis vajadus sõita xxx isa juurde, R. A. oli nõus isikuid xxx xxx sõidutama ja juhtis kogu tee autot ise ning Evelin ja R. A.a vahel oli autosõidu ajal konflikt. Mis puudutab R. A.a ja Evelin Aasa ütluseid sündmuste kohta, mis toimusid pärast M.R.i isa 9 juurde viimist, on aga R. ja Evelin Aasa ütlused vastuolus nii omavahel, tunnistajate S. V. ja R. P. ütluste kui ka teiste asjas kogutud tõenditega.
10. Esiteks on R. A. väitnud, et sel ajal, kui ta viibis oma tuttava juures korteris, ei vastanud ta Evelin Aasa telefonikõnedele ja märkas alles välja tulles, et auto on kadunud. Samas on nii politseinik R. P. ütlustest kui ka R. P. vormikaamera salvestiselt nähtav, kuidas Evelin Aas räägib kortermaja ees patrullautos olles telefonis R.iga ja uurib, kus viimane on ning palub tal auto juurde tulla. Samuti on salvestiselt näha, et Evelin Aas andis telefoni R. P. kätte, et politseinik samuti R.iga räägiks. Ka Evelin Aasa kohtuistungil antud ütlused ei välista, et ta rääkis R.iga telefonitsi patrullautos olles. Teiseks annab aluse R. A.a ütluste usaldusväärsuses kahelda see, et isik ei osanud kirjeldada kortermaja, kuhu ta väidetavalt oma tuttava poole läks. R. A.a ütlustest selgus, et ta oli seal varemgi käinud, kuid siis oli lähenenud kortermajale teiselt poolt, s.o valgusfooride poolt. Kirjeldades ei osanud tunnistaja öelda ei korrusmaja korruste arvu, arvas, et majal on 1-2 trepikoda (tegelikult on neid 3) ning ei osanud öelda isegi seda, mitmendas trepikojas tema tuttav elab. Kolmandaks selgitas R. A., et ei vaadanud korteris olles kordagi aknast välja ega kuulnud midagi erilist. Samas selgub nii tunnistaja S. V. ütlustest kui ka vormikaamera salvestistelt, et kohe, kui mõni peatatud sõiduki ustest oli avatud, hakkas tööle auto signalisatsioon. On äärmiselt ebausutav, et kui R. A. oleks tõepoolest maksimaalselt pool minutit varem kortermajja sisenenud, ei oleks ta seda valju heli kuulnud ega tähele pannud. Kohtu hinnangul annab eeltoodu alust pidada R. A.a kohtus antud ütluseid ebausaldusväärseks.
11. Samuti ei saa usaldusväärseks pidada Evelin Aasa antud ütluseid. Evelin Aas on oma seisukohta selles osas, kes tol ööl autot juhtis, korduvalt muutnud. Nii R. P. vormikaamera salvestiselt kui ka tunnistajate S. V. ja R. P. ütlustest nähtub, et esialgu on Evelin Aas patrullautos istudes väitnud, et autot juhtis keegi naisterahvas A.-L., kelle perenime ta ei tea, ta on xxx koos võõraste inimestega ning tema autot ei juhtinud. Edasi nähtub mõlema politseiniku vormikaamera salvestistelt ja tunnistaja S. V. ütlustest, et kui S. V. tõi Evelin Aasale tema jalanõu ja selgitas, et leidis selle sõidukist juhiistme juurest, pani Evelin Aas jalanõu jalga ja tunnistas, et tema juhtis autot. 12.11.2022 on aga ülekuulamisel Evelin Aas väitnud, et autot juhtis R. A. ning nendega oli kaasas veel teinegi auto, kus oli A.-L.. Sellest, et nendega oleks kaasas olnud M.R., ei ole Evelin Aas toona midagi maininud /kt lk 12 pöördel, 13/. 23.01.2024 peetud kohtuistungil ei osanud Evelin Aas üldse selgitada, miks ta sündmuskohal mingist A.-L.st rääkis ning väitis, et mingist teisest autost ei tea ta midagi, sest nad tulid üksinda xxx ja mingeid tuttavaid rohkem kaasas ei olnud. Kohtu hinnangul on isiku ütlused kantud soovist vastutusest vabaneda. Evelin Aas on oma versiooni toimunust korduvalt muutnud ning andnud iseendaga vastuolus olevaid ütlusi, mis annab aluse kahelda tema ütluste usaldusväärsuses. Seetõttu tuleb Evelin Aasa ütlused jätta tõendikogumist kõrvale.
12. Küll aga on patrullpolitseinikud S. V. ja R. P. andnud kooskõlalisi ütlusi, mis on kooskõlas ka asjas kogutud kirjalike tõenditega. Mõlemad tunnistajad on kirjeldanud, kuidas nad teostasid 22.10.2022 xxx linnas Xxx tänaval liiklusjärelevalvet, nende järel sõitis kaks autot, mis lasti xxx juures mööda ning järele sõites otsustati peatada teine auto. Samuti on patrullpolitseinike ütlused kooskõlas teiste kogutud tõenditega selle kohta, kus nimetatud auto peatati ning peatamisele järgneva olukorra ja sündmuste osas – autos viibis ainsana Evelin Aas, kes istus kõrvalistmel ja kellel polnud paremas jalas jalanõud, Evelin Aas toimetati patrullautosse, kus selgus, et tal puudub juhtimisõigus ning ta oli alkoholijoobes, menetlusalune isik viidi politseijaoskonda, auto teisaldati. Kokkulangevad on patrullpolitseinike ütlused ka autovõtmete leidmise kohta politseijaoskonnas Evelin Aasa 10 jope taskust. Kaitsja on juhtinud tähelepanu, et Evelin Aasal tol päeval jopet seljas polnud, ta kandis vaid heledat pusa. Kuigi nii isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokollist kui ka politseinike vormikaamera salvestistelt nähtub, et Evelin Aasal oli tõepoolest seljas pusa, mitte jope, ei anna see alust pidada S. V. ja R. P. ütluseid ebausaldusväärseks. Esiteks oli kohtuistungi toimumise ajaks sündmustest möödas üle 1 aasta 3 kuu, mistõttu ei pruukinud tunnistajad enam täpselt mäletada, mida menetlusalune isik täpselt kandis ning teiseks võib taoline kapuutsi ja pikkade varrukatega eest lukuga üleriie kanda erinevate inimeste jaoks erinevat nimetust. Sama riietuseseme eri nimetustega nimetamine ei välista, et võtmed Evelin Aasa taskust leiti.
13. Kohtu hinnangul saab tunnistajate S. V. ja R. P. ütlustega tõendatuks lugeda, et 22.10.2022 kella 3.36 paiku juhtis xxx linnas Xxx xxx juures mootorsõidukit Evelin Aas. Kuigi patrullpolitseinike ütlustest nähtuvalt kadus neil sõidukiga Xxx tänavalt xxx tänavale pööramise ajal 5-6 sekundiks silmside, ei ole eluliselt usutav, et keegi oleks selle aja jooksul sõidukist väljunud. Esiteks on mõlemad politseinikud kinnitanud, et ei näinud kedagi autost väljumas ega kuskil ümbruses liikumas. Evelin Aas ja R. A. on väitnud, et autot juhtis R. A., kes pärast auto peatamist läks Xxx xxx majja. Samas on patrullpolitseinikud kinnitanud, et kortermaja trepikodades tuled ei põlenud, kuid varasemalt seal majas väljakutsetel käimisest on teada, et tuled süttivad seal liikumise peale ning põlevad 20-30 sekundit. Seega oleks juhul, kui R. A. tõepoolest mõnda trepikotta oleks sisenenud, põlenud seal politseinike maja ette jõudes endiselt veel tuled. Teiseks on äärmiselt ebausutav, et R. A. oleks nende 5-6 sekundi jooksul, mil auto ei olnud politseinike vaateväljas, jõudnud autost maja trepikotta nii, et politseinikud teda liikumas ei näinud. Parkida nii lühikese aja jooksul auto, võtta eest võtmed (R. A. väitis, et võttis autovõtmed kaasa), teha lahti autouks, väljuda autost, sulgeda uks ning liikuda auto juurest kortermajja ning seejuures veel R. A.a sõnul mitte esimesse, s.o autole lähimasse trepikotta, vaid kaugemale, ei ole eluliselt võimalik. Kolmandaks on arusaamatu, miks ei tulnud R. A., kes tema enda ja Evelin Aasa sõnul autot juhtis, Xxx xxx majast välja patrullauto juurde, kui Evelin Aas talle patrullautost helistas ja teda kutsus. Kui R. A. jõudis autost 5-6 sekundi jooksul kortermajja siirduda, oleks ta korduvalt jõudnud selle aja jooksul, mil politseinikud maja ees Evelin Aasaga tegelesid, majast välja tulla. Seda aga R. A. ei teinud, mis samuti kinnitab, et tegelikult R. A. nimetatud sõidukit tol õhtul ei juhtinud ning autost Xxx xxx majja ei läinud. Neljandaks kinnitab kaudselt, et sõidukijuhiks oli Evelin Aas see, et isiku parema jala jalats leiti just juhiistme juurest gaasipedaali lähedalt. Seegi viitab, et sõidukit juhtis Evelin Aas, kuid peale auto peatamist kiiruga kõrvalistmele ronides, tuli jalats ilmselt isikul jalast ära.
14. Eelnevat kogumis hinnates on kohtu hinnangul tunnistajate S. V. ja R. P. ütluste, politseiametnike vormikaamera salvestiste ja teiste asjas kogutud kirjalike tõenditega leidnud tõendamist, et Evelin Aas juhtis 22.10.2022 kella 3.36 paiku xxx Xxx xxx juures mootorsõidukit Toyota Avensis registreerimismärgiga xxx. Juba eelnevalt käsitletud tõendid, mille üle vaidlus puudub, kinnitavad, et Evelin Aasal puudus juhtimisõigus ning ta oli varem juhtimiselt kõrvaldatud ja alkoholijoobes. 24.10.2022 detailandmete päring isiku kohta politseiasutustele tõendab, et Evelin Aasal ei olnud juhtimisõigust. 22.10.
15. a väljavõte karistusregistrist kinnitab, et Evelin Aasal oli kehtiv väärteokaristus

§ 201

lg 2 alusel 10.07.2021 toimepandud väärteo eest ehk ta oli varem juhtimiselt kõrvaldatud. Tõendusliku alkomeetri kasutamise väljatrükk kinnitab, et 22.10.2022 kell 03.55–04.04 on Evelin Aasal mõõdetud alkoholijoobe suuruseks 0,74 +/– 0,05 mg/l, lõplikuks mõõtetulemuseks 0,69 mg/l. 11 31. Seega on menetlusaluse isiku käitumises realiseerunud nii

§ 201

lg-s 2 kui ka

§ 224lg-s 2 sätestatud väärteokoosseis. 32. Väärteona on Kar

S § 15 lg 3 kohaselt karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohtu hinnangul pani Evelin Aas süüteo toime otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes. Isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Evelin Aas oli teadlik sellest, et tal puudub juhtimisõigus ning teda on varemgi juhtimiselt kõrvaldatud. Ta tunnistas pärast sõiduki peatamist, et on alkoholi tarvitanud ja purjus. Seega oli menetlusalune isik teadlik, et juhib mootorsõidukit juhtimisõiguseta ja alkoholijoobes olles ning paneb sellega toime süüteo ja vähemalt möönas seda.

1. Õigusvastasust ning süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.
2. Kohus asub seisukohale, et menetlusalune isik on süüdi väärteo toimepanemises. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS §-s 30 lg-s 1 sätestatud alusel. Karistuse kohaldamisest
3. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Leidis tõendamist, et Evelin Aas on toime pannud

§-s 201 lg-s 2 ja § 224 lg-s 2 sätestatud väärteod süüliselt ja õigusvastaselt. 36. Väärteo toimepanemise ajal kehtinud

§ 201

lg 2 kohaselt karistatakse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kes on mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimiselt kõrvaldatud või kelle mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus on peatatud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus ära rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

§ 224

lg 2 kohaselt karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Kohtuväline menetleja karistas KarS § 63 lg-st 1 juhindudes Evelin Aasa

§ 201lg 2 alusel rahatrahviga 225 trahviühiku ulatuses, s.o 900 eurot. 37. Karistuse määramisel peab juhinduma Kar

S §-st 56, mille lõike 1 kohaselt on karistamise aluseks süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-6-17 on märgitud, et kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-77-11, p 11 ja nr 3-1-1-52-13, p 19). Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi 12 hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-76-12, p 7 ja nr 3-1-1-52-13, p 19). 38. Käesoleval juhul on KarS § 63 lg-st 1 ja

§ 201lg-st 2 tulenevalt määratava rahatrahvi keskmine määr 150 trahviühikut.

Süü suuruse hindamisel tuleb arvestada Evelin Aasa toimepandud väärteo asjaolusid.

§ 224

lg 2 alusel karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74 mg. Evelin Aasal tuvastatud alkoholijoove oli vähemalt 0,69 mg/l. Seega oli isikul tuvastatud joove lähemal pigem seaduses sätestatud ülemisele määrale kui alumisele. Menetlusaluse isiku joove oli ligilähedane kriminaalsele joobele (KarS § 424 järgi algab joobe piirmäär 0,75 mg/l). Joobe suurus lubab hinnata isiku süüd keskmisest suuremaks. Lisaks sellele, et Evelin Aas oli mootorsõidukit juhtides alkoholijoobes, puudus tal ka juhtimisõigus ning ta oli varasemalt 10.07.2021 juhtimiselt kõrvaldatud. Isik juhtis mootorsõidukit xxx linnas ehk asulas, mistõttu oli tema poolt tekitatud oht kaasliiklejate elule ja tervisele suur, kuna asulas on tavapäraselt inimesi ja liiklust rohkem. Süüd vähendavana saab välja tuua, et Evelin Aas pani teo toime öisel ajal, mil liiklus oli hõredam. Ka politseiametnikud on nentinud, et liiklus oli ajal, mil Evelin Aasa juhitud auto kinni peeti, väga väike. Kõiki eeltoodud asjaolusid arvestades tuleb isiku süüd pidada siiski keskmisest suuremaks.

1. Lisaks isiku süüle on oluline hinnata ka karistuse üld- ja eripreventiivset eesmärki. Üldmenetluse otsuse põhjendustest nähtub, et kohtuväline menetleja on karistuse määramisel muuhulgas arvesse võtnud, et otsuse tegemise ajal oli Evelin Aasal üks kehtiv karistus samalaadse rikkumise eest. Kuigi käesoleva otsuse tegemise ajaks on nimetatud karistus arhiveeritud, ei välista Riigikohtu praktika arhiveeritud karistusandmetele tuginemist. Riigikohus muutis oluliselt senist käsitlust arhiveeritud karistusandmete õiguslikust tähendusest 15.02.
2. a lahendis nr 1-15-
3. Riigikohtu 02.11.
4. a otsuses nr 4-22-4139 p-des 11-13 on märgitud, et kustunud karistused on osa isikut ja tema elukäiku iseloomustavatest andmetest, mida tuleb arvestada koos muude asjakohaste andmetega isiku edasise käitumise, sh temast lähtuvate riskide prognoosimisel. Menetlejal tuleb igal üksikjuhul otsustada, kas üldse ja kui, siis mil määral varasemad – nii kehtivad kui ka arhiveeritud – karistusandmed uut karistust mõjutavad. KarS § 56 lg 1 teine lause paneb kohtule ja ka kohtuvälisele menetlejale kohustuse arvestada karistuse kohaldamisel eripreventiivse eesmärgina võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Teave isiku varasematest süütegudest (arv, iseloom, raskus, teo toimepanemisest möödunud aeg) ja nende eest mõistetud karistustest, aitab kaasa tulevaste süütegude vältimiseks kohase karistuse valikule.
5. Evelin Aasa karistusandmetest nähtub, et isikut on korduvalt karistatud mootorsõiduki juhtimise eest isikuna, kes on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Enne käesolevalt arutluse all oleva teo toimepanemist, oli Evelin Aas sarnase väärteo toime pannud kõigest umbes 1 aasta ja 3 kuud varem, s.o 10.07.2021 (sellele eelnevalt samuti sarnaste intervallidega 30.04.2020 ja 14.01.2019). Viimati karistati Evelin Aasa samalaadse väärteo eest 180 trahviühiku suuruse rahatrahviga. Seega ei olnud sellise teo toimepanemine isiku jaoks midagi harukordset, vaid pigem tavapäraseks saanud käitumine ning arvestades varasemalt määratud rahatrahvide suurust võiks olla põhjendatud karistuse mõistmine isegi sanktsiooni maksimumile lähedases määras. Siinkohal võtab kohus aga arvesse, et teo toimepanemisest on möödas üle 1 aasta ja 3 kuu ning karistusregistrist ei nähtu, et Evelin Aasa oleks uute samalaadsete tegude eest karistatud. Seetõttu täidab kohtu hinnangul eripreventiivset eesmärki ka keskmisest suuremas määras rahatrahvi mõistmine ning see on piisav mõjutamaks isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Samuti annab see 13 ühiskonnale selge signaali, et mootorsõiduki juhtimine juhtimisõiguseta ja olles varem juhtimiselt kõrvaldatud ning lubatud alkoholi piirmäära ületades ei ole aktsepteeritav. Kohtu hinnangul on kohtuvälise menetleja määratud rahatrahvi suurus, s.o 225 trahviühikut ehk 900 eurot, arvestades teo toimepanemise asjaolusid, Evelin Aasa süü suurust ning karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke, põhjendatud. Määratav karistus on kohtu hinnangul sobiv distsiplineerimaks juhti edaspidi liikluses kehtivatest reeglitest kinni pidama.
6. Kuivõrd kohus ei ole tuvastanud väärteoasja menetlemisel väärteomenetlusõiguse rikkumist, tõendatud on

§ 201

lg 2 ja

§ 224

lg 2 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemine ja Evelin Aasa karistamine on toimunud kohtu hinnangul vastavuses KarS § 56 lg 1 sätestatuga, tuleb esitatud kaebus jätta rahuldamata ning määratud karistus muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov kohtunik 14