← Eesti

2-21-19277/17

Obsah (7)§ 29§ 23§ 28§ 22§ 108§ 30§ 150

2-21-19277 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Karin Sonntak 24. märts 2022. a, Tallinnas Tsiviilasja number 2-21-19277 Tsiviilasi Vigil Capital O

§ 29lg 4 alusel väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Määrus saata Tartu Maakohtu registriosakonnale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotimääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel hagimenetluses või hagita menetluses määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (

§ 29lg 6, Ts

MS § 661 lg2) Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitaja ja ajutine haldur esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. (

§ 23lg 7, Ts

MS § 661 lg 2). Asjaolud ja avaldus

  1. Harju Maakohtule on esitatud Vigil Capital OÜ (likvideerimisel) avaldus pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on osanike 09.07.
  2. a otsusega vastu võetud otsus osaühingu majandustegevuse lõpetamise kohta ja algatatud likvideerimismenetlus. Likvideerimismenetluse alustamise kanne äriregistris on tehtud 14.07.
  3. a, likvideerimismenetluse teade on avaldatud Ametlikes Teadaannetes 16.07.
  4. a.
  5. Kõikidele teadaolevatele võlausaldajatele on saadetud likvideerimisteated. Osaühingu majandustegevus on lõppenud, kõik lepingud lõpetatud. Kokku on osaühingul tasumata kohustusi ca 180 tuhat eurot. Ettevõttel puudub vara, mille arvelt tasuda võlad. Eeltoodust tulenevalt palub võlgnik algatada Vigil Capital OÜ (likvideerimisel) pankrotimenetlus ja kuulutada välja osaühingu pankrot.
  6. 14.01.
  7. a määrusega võttis kohus pankrotiavalduse menetlusse ning nimetas ajutiseks halduriks Jüri Truutsi. Kohtumääruse põhjendused
  8. Kohus kuulanud ära võlgniku esindaja ja ajutise halduri, leiab, et pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada. 5.

§ 29

lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.

  1. Ajutise pankrotihalduri aruande ja selle täienduse kohaselt on võlgnikul kohustusi summas 133 354,80 eurot, vara puudub. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnik on kogu oma tegutsemisperioodi teeninud kahjumit, omakapital on asutamisest alates olnud alla seadusega ettenähtud taseme. Võlgnik muutus püsivalt maksejõuetuks
  2. aastal, mil selgus, et esmane äriplaan on nurjunud. Võlgnik ei teeninud loodetud tulu ning suuremas investeeringud jäid tulemata, võlgnik sisuliselt lõpetas tegevuse. 2

(4)7. Vastavalt Äriseadustiku § 180 lg 51 osaühingu juhatus kohustatud viivitamatult esitama kohtule pankrotiavalduse kui osaühing on maksejõuetu. Vastavalt äriseadustiku §-le 176 oli osaühingu tegevuse jätkamine õiguspärane seni, kuni osaühingu omakapital ehk netovara oli vähemalt pool osakapitalist, kuid mitte vähem kui 2 500 eurot. Sellest hetkest alates, mil võlgniku netovara vähenes alla 2 500 euro, oli võlgniku juhatuse liikmel vastavalt äriseadustiku §-le 171 lg 2 p 1 kohustus kutsuda kokku osanike koosolek. Kohtu hinnangul on nimetatud sätte üheks eesmärgiks osaühingu võlausaldajate kaitse olukorras, kus kahjumiga tegevuse jätkamine võõrkapitali ehk sisuliselt võlausaldajate raha arvel võib vähendada võlausaldajate väljavaateid oma nõuete rahuldamisele. Ajutises pankrotimenetluses on tuvastatud, et äriühingu endised juhatuse liikmed on põhjendamatult jätnud pankrotiavalduse tähtaegselt esitamata. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et võlgniku endised juhatuse liikmed on rikkunud ka äriseadustiku § 171 lg 2 ja § 180 lg 5¹ sätestatud kohustusi. 8.

§ 28

lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Võlgniku maksejõuetuse peamine põhjus on ebaõnnestunud ja puudulik äriplaan. Võlgnik plaanis luua fondi, kuid ei saanud selleks vajaliku tegevusluba. Seega ei õnnestunud ellu viia kavandatud äriplaani. Võlgnik võttis investeeringuteks raha laenuks ning võttis seda investeerides suuri riske. Vähemalt kaks võlausaldajat on ajutist haldurit informeerinud, et laenu anti üksnes sotsiaalmeedias reklaamitud investeeringu prospekti põhjal. Laenulepingus vastav viide puudub. Võttes arvesse laenulepinguga ettenähtud intressimäära 5% kuus, pidi siiski olema aimatav, et tegemist on suure riskiga investeerimisega. Täpsema hinnangu juhtimisvigadele ja võimalikele kuritegudele saaks anda pankrotimenetluse raames läbiviidava raamatupidamise erikontrolli tulemusena. Maksejõuetuse põhjus ajutise pankrotimenetluse käigus tuvastatu põhjal on seega muu asjaolu

§ 22lg 5 mõistes.

9. Pankrotivara moodustamise aluseks saab

§ 108kohaselt olla vara tagasivõitmine või tagasinõudmine.

Pankrotihaldur ei ole ajutises pankrotimenetluses tuvastanud selgeid tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi. 10. Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks.

§ 30

alusel kohustas kohus võlausaldajaid tasuma pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud. Kohus tegi maksejõuetuse teenistusele kooskõlas

§ 30lg 5 ettepaneku pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena.

16.03.2022. a teatas maksejõuetuse teenistus, et selle küsimusega hetkel ei tegeleta. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. 11.

§ 29

lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. 12.

§ 150

kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks.

§ 23

lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja 3

(4)keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. 13. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud

§-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 17,40 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 2 213,73 eurot (käibemaks ei lisandu ega sisaldu). Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on põhjendatud.

§ 150lg 4 ja Ts

MS § 146 lg 1 p 2 alusel kuulub võlgnikult ja endiselt juhatuse liikmetelt solidaarselt välja mõistmisele ajutise halduri tasu katteks 2 213,75 eurot ajutise halduri Jüri Truutsi kasuks. PankS § 23 lg 6 alusel kohus võib ajutise halduri tasu ja kulutuste väljamakse määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb. 14. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule osanikule ja endisele juhatuse liikmete ALle. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.