(tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Esitatu kohaselt on pooled kokku leppinud, et kostja annab hageja ülalpidamiseks temale mh tasuta 1/3 mõttelist osa korteriomandist. Alaealise hageja esindajana on kokkulepe allkirjastanud tema isa. Riigikohus on selgitanud, et kui alaealise esindajana tehingu tegemiseks on seadusest tulenevalt nõutav kohtu eelnev nõusolek, on vastav kohtu nõusolek vajalik ka alaealise nimel vastava sisuga kompromissilepingu sõlmimiseks kohtumenetluses (3-2-1-12715, p 25). Tulenevalt PKS (perekonnaseadus) § 131 lg 1 ja § 187 lg 1 p 4 ei või lapsevanem sõlmida lapse nimel kinnisasja või kinnisasjaõiguse tasulisele omandamisele suunatud lepingut. Riigikohus on selgitanud, et kinnisasja omandamise korral tuleb PKS § 187 p 4 järgi saada kohtu eelnev nõusolek üksnes juhul, kui sõlmitakse kinnisasja või kinnisasjaõiguse tasulise omandamise leping (3-2-1-68-12, p 19). Kohus leiab, et kuivõrd käesoleval juhul on kokku lepitud korteriomandi mõttelise osa omandi üleandmises tasuta, ei ole kohtu nõusolek tehingu tegemiseks vajalik. Esitatud kompromiss ei ole kohtu hinnangul vastuolus heade kommete ega seadusega ega riku avalikku huvi. Tulenevalt AÕS (asjaõigusseadus) § 641 on kinnisomandi üleandmiseks nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. AÕS § 119 lg 1 järgi tehing, millega kohustutakse omandama või võõrandama kinnisasja, peab olema notariaalselt tõestatud.
lg 6 järgi kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist. KRS (kinnistusraamatu seadus) § 341 lg 1 järgi mh kande kustutamiseks on nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tagamaks kompromissi täidetavus seoses kaasomandi osa omandi üleandmisega täpsustab kohus kokkuleppe sõnastust selliselt, et selgelt on eristatud poolte võlaõiguslik kokkulepe 2 (kohtumääruse p 1.1), asjaõigusleping (p 1.5) ning kostja nõusolek tema omanikukande kustutamiseks (p 1.6). Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab asjas menetluse.
alusel, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamisel kompromissiga on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.