Obsah (10)

§ 1002§ 3§ 31§ 1§ 108§ 29§ 2§ 23§ 22§ 65

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Merike Varusk Määruse tegemise aeg ja koht 08. jaanuar 2024. a kell 10.00, Tallinn, Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-26

§ 1002lg 1 sätestatud dokumentidega kohtule.

1. Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.
2. A. V.’ile võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
3. Määrata A. V.’i ajutisele pankrotihaldurile/usaldusisikule Maire Arm’ile tasu summas 770 (seitsesada seitsekümmend) eurot, millele lisandub käibemaks.
4. Hüvitada riigi vahenditest A. V.’i ajutisele pankrotihaldurile Maire Arm’ile tasu osaliselt, summas 462 (nelisada kuuskümmend kaks) eurot, millele lisandub käibemaks ning kanda see üle Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX.
5. Ajutise pankrotihalduri Maire Arm’i tasu summas 308 (kolmsada kaheksa) eurot, millele lisandub käibemaks mõista välja pankrotivarast.
6. Kohtumäärus saata teadmiseks menetlusosalistele.
7. Saata käesolev kohtumäärus peale jõustumist kohtumääruse resolutsiooni punkti 13 täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebe kord Harju Maakohtu määruse peale on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. I Asjaolud ja menetluse käik
8. A. V. esitas Harju Maakohtule maksejõuetusavalduse, milles palus enda pankrot välja kuulutada ja alustada kohustustest vabastamise menetlus. Maksejõuetusavalduse kohaselt on võlgnik A. V. maksejõuetu. Võlgnikul puudub igakuine sissetulek. Täitmata kohustusi on võlgnikul 8 võlausaldaja ees vähemalt 17 366.11 eurot. Võlgniku suhtes toimub 8 täitemenetlust. Võlgnik palub peatada täitemenetlused nõuete sissenõudmiseks. 2 2-23-2653 Võlgniku selgituse kohaselt on tema makseraskuste põhjuseks töö kaotus. Võlgnik soovib oma pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse alustamist.
9. Harju Maakohus on 12.07.2023 pankrotihalduriks/usaldusisikuks Maire Armi. määrustega nimetanud ajutiseks
10. Usaldusisik esitas kohtule võlgniku vara ja võlgade nimekirja ja oma seisukoha avalduse osas. Usaldusisiku aruande kohaselt oli võlgniku viimane töökoht 07.09.2022-25.10.2022 OÜ-s TTT (xxxxxxxxx). Võlgnik kannab karistust XXX (10.01.2022-08.01.2024), kus hetkel puudub töötamise võimalus ja sissetulek, võlgnikul on õnnestunud teenida 15-30 eurot kuus. Ka lähedastel puuduvad rahalised vahendid võlgniku kohustuste tasumiseks või aitamiseks. Võlgnik ei ole abielus, abieluvararegistri registrikaart puudub. Võlgnikul on võlgnevusi aruande koostamise seisuga päringu vastustest tulenevalt kokku summas vähemalt 22 585.07 eurot. Praktiliselt kogu info pärineb kohtutäiturite andmebaasist ja tegelik suurus selgub peale nõudeavalduste esitamist. Täitemenetluse registri andmetel on võlgniku suhtes hetkel täitemenetlusi käimas
11. Maksu-ja Tolliameti andmetel puudub A. V.il 08.08.2023 seisuga maksuvõlg ja ettemaksukonto saldo on 0.00 eurot. Ajutisele haldurile teadaolevalt võlgnikuga seonduvad pandiõigused puuduvad. Rahvastikuregistri väljavõtte ja elektroonilise kinnistusraamatu kohaselt võlgnikule kinnisvara ei kuulu. Rahvastikuregistri väljavõtte kohaselt ei kuulu võlgnikule osalusi äriühingutes. A. V.’ile kuulusid osalused äriühingus RRR OÜ (registrikood xxxxxxxxx), mis on registrist kustutatud 19.07.2016 ja äriühingus UUU OÜ (registrikood xxxxxxxxx), mis on registrist kustutatud 19.07.
12. Transpordiameti vastuse kohaselt võlgniku nimele ega vastutavas kasutuses sõidukeid ega väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu või jette liiklusregistris käesoleval ajal registreeritud ei ole. SEB Pank AS-is on võlgnikul internetipanga kasutamise õigus. Arvelduskonto leping lõpetati 04.06.2015 panga algatusel. Kohustused panga ees puuduvad. Swedbank AS-is on võlgnikul arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXXX, millel toimingud viimase kolme aasta jooksul puudusid. Laenulepingust nr 07-212799-KB tulenevad nõuded on loovutatud Lindorff AS-le notariaalse tehinguga 07.05.
13. Pensionikeskuse AS-i vastuse kohaselt on A. V.’i nimel avatud pensionikonto nr xxxxxxxxxxx, konto saldo 08.08.2023 seisuga on 472,425 LHV Roheline pensionifond osakut, investeeringu puhasväärtus 08.08.2023 seisuga on 499.31 eurot. A. V. ei ole esitanud avaldust väljamakse tegemiseks. A. V. ei ole liitunud kogumispensioniga. 3 2-23-2653 Ajutine pankrotihaldur asub seisukohale, et võlgnik ei ole teinud tehinguid või sõlminud kokkuleppeid mis kuuluksid tagasivõitmisele. Siiski tuleb märkida, et ajutise menetluse maht ei võimalda esitada käesoleval juhul mingit lõplikku järeldust võimalike tagasivõidetavate tehingute osas. Võlgnik selgitab, et on sattunud olukorda, kus võlgnevused on kasvanud nii suureks, et ta ei näe lähitulevikus võimalust neid tasuda ja ainuke võimalus on eraisiku pankrot. Makseraskused on tekkinud töö kaotuse tõttu ja vanglas karistuse kandmisel töötamise võimalused hetkel puuduvad. Samas võlgnik soovib töötamise võimalusel kohustusi tasuda. Võlgnikul on vaid varana
14. samba pensionifond väärtusega 499.31 eurot. Usaldusisik nõustub võlgniku selgitustega makseraskuste tekkimise osas ja leiab, et maksejõuetuse väljakuulutamine on ainuõige ja vajalik lahendus. Võlgniku suhtes on algatatud 33 täitemenetlust, milles peamiselt on menetluskulude ja kohtukulude nõuded. Kohustuste tasumise eelduseks on töökoha leidmine. Usaldusisik ei ole tuvastanud menetluse algatamiseks FiMS § 45 lg-st 3 sätestatud takistusi. Usaldusisiku poolt on kindlaks tehtud, et võlgniku kohustused ületavad tema olemasolevat vara. Võlgnikul on teadaolevaid kohustusi kokku 22 585 euro ulatuses, kuid hetkel vara kohustuste tasumiseks puudub, on vaid
15. samba pensionifond 499 euro väärtuses. Tööle asumise korral on võimalik töötasust sissenõuet võimaldavas osas võlausaldajate kohustusi täita. Võlgnevuste tasumine on võimalik kohustustest vabastamise menetluse raames, mis aitab võlgnikul paindlikult tulutoova tegevusega tegeleda ja võlgnevusi tasuda. Kui kohus kuulutab välja võlgniku pankroti, on ajutine pankrotihaldur nõus hakkama võlgniku pankrotihalduriks. Koos aruandega on ajutine pankrotihaldur esitanud tasu nõude. Kohus on selle edastanud võlgnikule seisukoha võtmiseks. Võlgnik ei ole ajutise pankrotihalduri tasule vastuväiteid esitanud. II Kohtumääruse põhjendused
16. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (edaspidi FiMS) § 1 lg s sätestab, et füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine on reguleeritud pankrotiseaduses. FiMS § 18 lg 1 sätestab, et maksejõuetusavaldus vaadatakse läbi pankrotiseaduses pankrotiavalduse läbivaatamiseks sätestatu kohaselt, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kohus arutab võlgniku ja usaldusisikuga võlgnevuste tasumise väljavaateid eesmärgiga valida võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetluse liik. FiMS § 43 sätestab, et füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti. FiMS § 45 lg 1 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lõikes 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui 4 2-23-2653 kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. pankrotiseaduse (edaspidi

) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 3

lg 3 sätestab, et pankrotiasja menetlev kohus peab pankrotiavalduse esitamisest kuni pankrotimenetluse lõppemiseni ja kohustustest vabastamise menetluses omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse või kohustustest vabastamise menetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 31

lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

§ 31

lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.

1. Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et võlgniku maksejõuetusavaldus ja võlgniku kohustustest vabastamise avaldus tuleb rahuldada.
2. Võlgnikul puudub vara, millele oleks võimalik pöörata sissenõuet täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Võlgnik ei tööta, ta kannab karistust XXX, kus tal hetkel puudub töötamise võimalus ja sissetulek, võlgnikul on õnnestunud teenida 15-30 eurot kuus. Võlgniku lähedastel puuduvad rahalised vahendid võlgniku kohustuste tasumiseks või aitamiseks. Maksu-ja Tolliameti andmetel puudub võlgnikul maksuvõlg ja ettemaksukonto saldo on 0.00 eurot. Võlgnikuga seonduvad pandiõigused puuduvad. Rahvastikuregistri väljavõtte ja elektroonilise kinnistusraamatu kohaselt võlgnikule kinnisvara ei kuulu. Rahvastikuregistri väljavõtte kohaselt ei kuulu võlgnikule osalusi äriühingutes. Transpordiameti vastuse kohaselt ei ole võlgniku nimele registreeritud ega vastutavas kasutuses sõidukeid ega väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu või jette. Pangakontodel võlgnikul rahalisi vahendeid jms ei ole. Pensionikeskuse AS-i andmetel on A. V.’i nimel avatud pensionikonto nr xxxxxxxxxxx, konto saldo 08.08.2023 seisuga on 472,425 LHV Roheline pensionifond osakut, investeeringu puhasväärtus 08.08.2023 seisuga on 499.31 eurot, mille realiseerimine on võimalik ainult võlgniku enda soovi korral. A. V. ei ole esitanud avaldust väljamakse tegemiseks. A. V. ei ole liitunud kogumispensioniga. Täitmata kohustusi on võlgnikul kokku vähemalt 22 585.07 eurot. Täitemenetluse registri andmetel on võlgniku suhtes hetkel menetluses 33 täitemenetlust. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetus püsiv. Eeltoodust tuleneb, et võlgnikul puudub vara, mille arvelt on võimalik katta võlgniku kohustusi, samuti puudub võlgnikul sissetulek, mille arvelt täita olemasolevaid kohustusi. Kohus leiab, et tulenevalt asjaolust, et võlgnikul puudub vara ja sissetulek, millele arvelt kanda pankrotimenetluse kulusid ja rahuldada võlausaldajate nõudeid ja võlgnik tunnistab enda maksejõuetust, siis on võlgnik

§ 1

lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. 7.

§ 108

lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse 5 2-23-2653 läbiviimiseks.

§ 108

lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Ajutine pankrotihaldur on aruandes asunud seisukohale, et võlgnik ei ole teinud tehinguid või sõlminud kokkuleppeid mis kuuluksid tagasivõitmisele. Ajutine pankrotihaldur märgib, et ajutise menetluse maht ei võimalda esitada lõplikku järeldust võimalike tagasivõidetavate tehingute osas. 8. Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Vara tagasivõitmise võimalused tuleb välja selgitada edaspidise pankrotimenetluse käigus. FiMS § 8 lg 3 sätestab, et võlgnik kannab võlgade ümberkujundamise menetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kulud. Võlausaldajate kulud võlgade ümberkujundamise menetluses ja kohustustest vabastamise menetluses jäävad nende endi kanda. Võlgniku pankrotimenetlusega seotud kulud kantakse vastavalt pankrotiseaduses sätestatule.

§ 29

lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.

§ 29

lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Nimetatust tulenevalt esineb alus pankrotimenetluse raugemiseks. 9. Võlgnik on esitanud kohtule avalduse kohustustest vabastamiseks. FiMS § 27 lg 4 sätestab, et võlgnik peab FiMS § 27 lõikes 3 sätestatud juhul pankroti väljakuulutamiseks või pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks olema avaldanud tahet maksejõuetusavalduses või andnud eelnevalt nõusoleku, välja arvatud, kui maksejõuetusavalduse on esitanud võlausaldaja, kes on taotlenud võlgniku pankroti väljakuulutamist. Võlgnik on kohtule esitanud avalduse tema kohustustest vabastamiseks ja kinnitanud, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada ning ta kohustub täitma FiMS § 47 nimetatud kohustusi. FiMS § 47 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. FiMS § 45 lg 2 sätestab, et kui esineb

§ 29

lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Usaldusisiku hinnangul ei esine aluseid, mis takistaksid võlgniku suhtes pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamist. Kohtu hinnangul ei esine FiMS § 47 ja 49 lg 5 sätestatud aluseid, mis takistaksid võlgniku pankroti väljakuulutamist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamiseks, siis tuleb võlgniku pankrot

§ 31lg 1ja Fi

MS § 45 lg 2 alusel välja kuulutada ja FiMS § 45 lg 1 alusel samaaegselt algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. 10. Kohus selgitab võlgnikule, et FiMS § 47 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. FiMS § 50 6 2-23-2653 lg 2 sätestab, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. 11.

§ 2

kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine. Võlgniku selgituse kohaselt on tema maksejõuetuse põhjuseks asjaolu, et ta sattus olukorda, kus võlgnevused kasvasid nii suureks, et ta ei näinud lähitulevikus võimalust neid tasuda ja ainuke võimalus oli eraisiku pankrot. Makseraskused tekkinud töö kaotuse tõttu, vanglas karistuse kandmisel töötamise võimalused tal puuduvad. Võlgnik soovib töötamise võimalusel kohustusi tasuda. Usaldusisik nõustub võlgniku selgitustega makseraskuste tekkimise osas ja leiab, et maksejõuetuse väljakuulutamine on ainuõige ja vajalik lahendus. Võlgniku suhtes on algatatud 33 täitemenetlust, milles peamiselt on menetluskulude ja kohtukulude nõuded. Kohustuste tasumise eelduseks on töökoha leidmine. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et edasise pankrotimenetluse käigus tuleb pankrotihalduril välja selgitada võlgniku maksejõuetuse põhjused ja samuti asjaolu, kas võlgniku kohustuste võtmist tuleb käsitleda raske juhtimisveana.

1. Kohus selgitab A. V.ile, et ta on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule igast eluja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel koheselt teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. A. V.il tuleb igakülgselt vältida tegevust, mis võib kahjustada võlausaldajate huve. Kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist.
2. Maire Arm on andnud pankrotihalduriks/usaldusisikuks. nõusoleku enda nimetamiseks A. V.i
3. Ajutise pankrotihalduri tasu Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi

) § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.

§ 23

lg 2 sätestab, et tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos

§ 22

lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja.

§ 23

lg 3 sätestab, et ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest 7 2-23-2653 alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse

§ 65

lõikes 11 sätestatust.

§ 23

lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).

§ 65

lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Töölepinguseadus (edaspidi TLS) § 29 lg 5 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega kindlale ajaühikule vastava töötasu alammäära. Füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (edaspidi FiMS) § 54 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. A. V.’i ajutine pankrotihaldur on palunud määrata tasuks 7 töötunni eest 770 eurot, millele lisandub käibemaks. Ajutine pankrotihaldur palub arvestades usaldusisiku tasu suuruseks 110 eurot tund, millele lisandub käibemaks 154 eurot, kokku 924 eurot. Ajutine pankrotihaldur on esitanud taotluse tasu hüvitamiseks riigi vahenditest. Ajutise pankrotihalduri poolt esitatud ülesannete ja tehtud kulutuste aruande kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmiseks 7 tundi, sealhulgas andmete kogumiseks kirjade ja järelpärimiste koostamine; taustamaterjalide analüüs, ettekande kirjutamine, jne, tasu arvestuses sisalduvad bürookulud. Ajutine pankrotihaldur on tasu arvestamisel lähtunud tasumäärast 1 tunni hind on 110 eurot.

§ 23

lg 3 esimese lause kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule TLS § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. 2023. a on töötasu alammääraks 725 eurot vastavalt Vabariigi Valitsuse 09.12.2022 määrusele nr 124. Seega on

§ 23lg 2 sätestatud halduri tunnitasu ülemmääraks 145 eurot.

Usaldusisik on palunud määrata oma tasu väljamaksmisele Maria Mägi Advokaadibüroo arveldusarvele.

§ 23

lg 3 teise lause kohaselt lähtutakse ajutise halduri tasule maksude lisamisel

§ 65

lõikes 11 sätestatust, mille kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Maksu- ja Tolliameti andmetel on Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ käibemaksukohustuslane (käibemaksukohustuslasena registreerimise number EE101200534). 8 2-23-2653 Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna usaldusisik on palunud oma tasu välja mõista Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ-le, kes on käibemaksukohustuslane, siis on

§ 23lg 3 ja § 65 lg 11 tulenevalt põhjendatud tasu maksustamine käibemaksuga.

Kohus leiab, et usaldusisiku poolt esitatud aruandest selgub, et täidetud ülesannete iseloom ja maht vastavad ülesannete täitmiseks kulunud ajale ja pankrotimenetluse vajadustele. Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri taotletud tasu suurus vastab usaldusisiku töö mahule ja keerukusele ning tema kutseoskustele 7 tunni osas. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Maire Arm’i usaldusisiku tasu summas 770 eurot, millele lisandub käibemaks summas 154 eurot ehk kokku 924 eurot on põhjendatud ja see tuleb välja mõista ning määrata väljamaksmisele Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXX. Harju Maakohtu 05.01.2024 kohtumäärusega on välja kuulutatud A. V.i pankrot. Pankrotimääruses on kohus tuvastanud, et A. V.il puudub vara ja esineb alus pankrotimenetluse raugemiseks PanrS § 29 lg 1 ja 2 alusel. Tulenevalt asjaolust, et võlgnik esitas avalduse pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks, kuulutas kohus FiMS § 45 lg 2 alusel välja võlgniku pankroti.

§ 23

lg 4 sätestab, et juhul, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal TLS § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). 2023. aastal oli töötasu alammääraks 725 eurot vastavalt Vabariigi Valitsuse 09.12.2021 määrusele nr 116.

§ 23

lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

§ 23

lg 51 sätestab, et

§ 23

lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 01.02.2021 Justiitsministri määruse „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise korra“ § 2 lg 1 sätestab, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta (st 66 eurot tunnis). Eelnimetatud korra kohaselt on usaldusisikul õigus saada tasu 462 eurot (7 h x 66).

§ 23

lg 4 ja TLS § 29 lõikest 5 tulenevalt tuleb usaldusisikule hüvitada riigi vahenditest 462 eurot. Usaldusisik Maire Arm on palunud tema tasu üle kanda Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ arveldusarvele, kuna Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ on käibemaksukohustuslane, lisandub tasule käibemaks. Maksustatava tasu eest on ajutise pankrotihalduri/usaldusisiku ülesanded täidetud 2023.a, mil käibemaks oli 20 % ehk 92.40 eurot. 2024. a on käibemaksu suuruseks 22%. Eeltoodust tulenevalt tuleb usaldusisiku tasu, mis hüvitatakse riigi vahenditest summas 462 eurot, millele lisandub käibemaks, üle kanda Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX. Ülejäänud tasu summas (770 – 462) 308 eurot, millele lisandub käibemaks, kuulub tasumisele pankrotivara arvelt. 9 2-23-2653 /allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik 10