1-23-1249/51

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teine määruskaebemenetluse pool Tartu Ringkonnakohus

1. veebruar 2024 1-23-1249 Mario Truu, Tiit Lõhmus ja Ingeri Tamm Maksim Šarikovi (isikukood 39312120254) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamine Tartu Maakohtu
2. veebruari
3. a määrus Maksim Šarikov Prokuratuur, esindaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Lauriine Tšitškan RESOLUTSIOON Jätta Maksim Šarikovi määruskaebus Tartu Maakohtu
4. veebruari
5. a määruse peale läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse saab vaidlustada prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai ringkonnakohtu määrusest teada või pidi teada saama. MENETLUSE KÄIK
6. Harju Maakohtu
7. mai
8. a otsusega tunnistati Maksim Šarikov süüdi karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi ning teda karistati 2 aasta ja 4 kuu pikkuse vangistusega. Karistuse kandmise alguseks loeti M. Šarikovi kinnipidamine
9. novembril
10. Vangistus lõppeb
11. märtsil 2025.
12. jaanuaril 2024 saatis Tartu Vangla maakohtule materjalid M. Šarikovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise üle otsustamiseks. Vangla ja prokuratuur toetasid tema vabastamist.Tartu Maakohtu
13. veebruari
14. a määrusega jäeti M. Šarikov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohus pidas positiivseks, et M. Šarikov õpib riigikeelt, omandab põhiharidust, osaleb sotsiaalprogrammis ning soovib vabanedes pöörduda Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskusesse ning tema ema toetab teda. Samas leidis maakohus sedagi, et M. Šarikovi suhtumises ja hoiakutes pole karistuse kandmise ajal varasemaga võrreldes muutusi toimunud. Teda iseloomustab õigusvastane käitumine. M. Šarikovi on kriminaalkorras karistatud 13 korral eriliigiliste süütegude eest (isiku- ja varavastased kuriteod, avaliku rahu vastased kuriteod, õigusemõistmisevastased kuriteod ning narkokuriteod). Praegune on
15. kord vangistust kanda. Lisaks on tal 18 kehtivat distsiplinaarkaristust, mida M. Šarikov ise tunnistab, kuid peab neid vähetähtsateks rikkumisteks. Kuna ta ei suuda reeglitest kinni pidada isegi range järelevalve tingimustes, siis vaevalt oleks tema suhtumine reeglitesse vabaduses teistsugune. M. Šarikovil on vabanedes kindel elukoht, kuid töökohta ega töötegemise harjumust tal pole. M. Šarikov on alates
16. eluaastast viibinud suurema osa ajast vanglas, kus ta on keeldunud tööhõives osalemisest. Samuti on tal suured võlgnevused (15 765,39 eurot). M. Šarikov on põhiliselt toime pannud vargusi, elatudes varastatud asjade müügist ja hankides sellisel viisil narkootikume. Seega on väga suur oht, et süüdimõistetu jätkab vabaduses varavastaste süütegude toimepanemist. M. Šarikovi pelk soov pöörduda vabanemisel rehabilitatsioonikeskusesse ja ravida uimastisõltuvust ei tingi tema vabastamist.
17. Maakohtu määruse vaidlustas M. Šarikov, kes palub end vabastada. Ta selgitab arvukaid distsiplinaarkaristusi vanglaametnike halva suhtumisega temasse. Need rikkumised ei valmistaks rehabilitatsioonikeskuses probleemi. M. Šarikovi sõnul võimaldaks sinna asumine tal järk-järgult harjuda eluga väljaspool vanglat ja ta viibiks eemal senisest suhtlusringkonnast.RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
18. Ringkonnakohus leiab, et M. Šarikovi määruskaebus on ilmselgelt põhjendamatu, mistõttu tuleb see jätta kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata. Kaebuse saab lugeda ilmselgelt põhjendamatuks siis, kui ringkonnakohus jõuab maakohtu lahendi ja kaebuse põhjal järeldusele, et a) kohtuasjas pole KrMS § 338 lg-s 1 loetletud alust maakohtu lahendi tühistamiseks (nt kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist või materiaalõiguse vale kohaldamist); b) ilma lisapõhjenduseta on selge, et kaebuses esitatud väidetele on olemas ammendav ja nõustumisväärne vastus maakohtu lahendis ning c) ringkonnakohtul pole KrMS § 340 lg-s 1 sätestatud alust kaebuse piiridest väljumiseks (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
19. detsembri
20. a määrus asjas nr 1-22-510/38, p-d 8–13). Need tingimused on käsilolevas asjas täidetud.
21. Maakohus ei teinud M. Šarikovi vabastamist otsustades kaalutlus- ega põhjendamisviga ning vaidlustatud määruses on määruskaebuse väidetele sisuliselt ammendav vastus juba antud. Ringkonnakohus ei näe ka alust väljuda kaebuse piiridest KrMS § 340 lg 1 alusel. KarS § 76 lg 4 annab kohtule süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise hindamisel ulatusliku otsustusruumi (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
22. septembri
23. a määrus nr 115-2671/174, p 12 koos viitega). Maakohus selgitas, et vaatamata M. Šarikovi positiivselt iseloomustavatele asjaoludele on temast lähtuv oht uute kuritegude toimepanemiseks jätkuvalt väga suur. Teda on 13 korda kriminaalkorras karistatud ja ta kannab lausa
24. korda vangistust. Tal on uimastisõltuvus ning ta on muu hulgas hankinud vargustega endale raha, et soetada narkootikume. Praeguse vangistuse ajal on talle määratud koguni 18 distsiplinaarkaristust. Ehkki määruskaebuses on kirjas, et M. Šarikov end õigustada ei soovi, paistab ta seda ometi tegevat, selgitades rikkumisi vanglaametnike halva suhtumisega temasse. Vaidlustatud määrusest nähtub seegi, kuidas M. Šarikov peab rikkumisi vähetähtsateks, mis näitab samuti tema suhtumist. Maakohus osutas õigustatult ka sellele, et M. Šarikovil puudub vabanedes töökoht, töö tegemise harjumust tal pole ja lisaks on M. Šarikovil suured rahalised võlgnevused. Need asjaolud kõnelevad sellest, et vabanedes jätkab ta suure tõenäosusega uute kuritegude toimepanemist ning pöördumine rehabilitatsioonikeskusesse seda ära hoida ei suuda.
25. Kuna kaebuse läbi vaatamata jätmine selle ilmselge põhjendamatuse tõttu on võimalik ka määruskaebemenetluses (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
26. jaanuari
27. a määrus nr 115-330/45, p 10), jätab Tartu Ringkonnakohus KrMS § 390 lg 1 ja § 326 lg 3 alusel M. Šarikovi määruskaebuse läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 2