1-21-3666/69

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev 14.03.2024 Kohtuasja number 1-21-3666 Ingrid Kullerkann, Ingeri Tamm, Maarika Kuusk Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 16.02.

1. a määrus Elšad Mamedovi (isikukood: 36304153718) tingimisi ennetähtaegselt vangistusest elektroonilisele järelevalvele vabastamata jätmises Määruskaebuse esitaja süüdimõistetu Elšad Mamedov, määruskaebus Teised määruskaebemenetluse pooled abiprokurör Kaari Tehver Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu 16.02.
2. a määrus muutmata ja Elšad Mamedovi määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse saab vaidlustada süüdimõistetu advokaadist kaitsja või Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai ringkonnakohtu määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
3. Viru Maakohtu 14.10.
4. a otsusega kriminaalasjas nr 1-21-3666 karistati Elšad Mamedovit KarS § 141 lg 2 p 1, 6, § 145 lg 1 ja § 182 lg 1 järgi ning temale mõisteti liitkaristuseks 10 aastat 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ja Elšad Mamedovile mõisteti lõplikult ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 7 aastat vangistust. Karistuse kandmine algas 06.02.2021 ning karistusaeg lõppeb 06.10.
6. Tartu Ringkonnakohtu 07.03.
7. a otsusega tühistati Viru Maakohtu otsus osaliselt, s.o muuhulgas Elšad Mamedovi süüditunnistamises ja karistamises KarS § 145 lg 1 ja § 141 lg 2 p 1, 6 järgi, mõistetud liitkaristuse ning KrMS § 238 lg 2 alusel mõistetud ärakandmisele kuuluva karistuse osas. Tühistatud osas tehti uus otsus, millega lõpetati KrMS § 274 lg 1 alusel Elšad Mamedovi suhtes kriminaalmenetlus süüdistuses KarS § 145 lg 1 järgi, kuna süüdistatava käitumine vastas väärteo tunnustele. Elšad Mamedov tunnistati süüdi KarS § 141 lg 2 p 1 järgi ning talle mõistetud karistus jäi muutmata. Liitkaristuseks mõisteti 8 aastat 6 kuud vangistust, 1 mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati 1/3 võrra ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 5 aastat 8 kuud vangistust. Muus süüdistust ja karistust käsitlevas osas jäeti maakohtu otsus muutmata. Maa- ja ringkonnakohtu otsused jõustusid 30.05.2022, mil Riigikohus jättis asjas esitatud kassatsiooni menetlusse võtmata.
8. Tartu Vangla esitas 05.12.2023 Tartu Maakohtule materjalid Elšad Mamedovi tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilisele järelevalvele vabastamise otsustamiseks. Tartu Vangla ja prokuratuur vabanemist ei toeta.
9. Tartu Maakohus jättis 16.02.
10. a määrusega Elšad Mamedovi tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. 4.
11. Maakohus tuvastas kõigepealt, et Elšad Mamedovi suhtes on täidetud ennetähtaegse vabastamise formaalsed eeldused, sh tal on olemas elukoht, mis vastab elektroonilise valve nõuetele. Süüdimõistetu vabaneks rehabilitatsioonikeskusesse MTÜ Uus Põlvkond, kus rehabilitatsioon kestab 1 aasta ja sellele järgneb 6 kuu pikkune adaptsiooniaeg, samuti on võimalik läbida 10 kuu pikkune alkoholi- ja narkosõltuvusest vabanemise programm. Keskus on kinnine ja kõik vajalikud liikumised väljaspool keskust viiakse läbi koos saatjaga. 4.
12. Materiaalsed eeldused tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks täidetud ei ole. On kiiduväärne, et Elšad Mamedovil puuduvad vanglas distsiplinaarkaristused, ta on täitnud probleemideta individuaalset täitmiskava, sh osalenud tööhõives, püüdlikult riigikeele kursusel ja aktiivselt sotsiaalprogrammis „Igapäevane valik (12 sammu)“. Samas negatiivne on, et vabaduses puuduvad süüdimõistetul kindel töökoht ja sissetulek - tema vastu on suurtes summades rahalisi nõudeid (K-raha andmetel 11440 eurot, TÄITIS-e andmetel üle 120000 euro, vabanemisfondis 160 eurot). Järelikult on kinnipeetava majandusliku toimetuleku oskus kesine ning ta on varasemalt pannud toime kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil. Küll aga vanglas omandatud töökogemus ja keeleoskus ning varasemalt läbitud koolitused annavad kinnipeetavale parema võimaluse leida vabaduses endale töökoht. Tal on ka võimalik rehabilitatsioonile asudes jätkata tööharjumuse kujundamist. Pärast rehabilitatsiooni lõppemist kindla töökoha puudumine aga tõstab riski, et süüdimõistetu võib jätkata kuritegude toimepanemist rahalise kasu saamiseks ning võib ülemäärast vaba aega hakata kasutama sõltuvusainete tarvitamiseks. 4.
13. Probleemne on Elšad Mamedovi harjumus tarbida alkoholi ja narkootikume. Ta tarvitas enne eelmist vangistust 1-2 korda nädalas kanepit ning pidas selle regulaarset tarvitamist enda tervisele kasulikuks. Isikut on korduvalt karistatud narkootiliste ainete vahendamise ja kanepi kasvatamise eest. Nüüdseks aga kinnipeetav mõistab narkootikumide kahjulikkust ning enne praegust vangistust narkootikume ei tarvitanud. Vaatamata sellele, et Elšad Mamedov on
14. aastal läbinud sõltuvusteemalise sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, on süüdimõistetu vabaduses jätkanud alkoholijoobes olles kuritegude sooritamist, sh on toime pannud viimased kuriteod alaealiste vastu. Kuigi Elšad Mamedov on praeguse vangistuse ajal läbinud alkoholiteemalise sotsiaalprogrammi „Igapäevane valik (12 sammu)“, siis ennetähtaegse vabastamise istungil ta alkoholiprobleemi tunnistada ei soovinud. Järelikult enda alkoholiprobleemi Elšad Mamedov mingil määral tajub, kuid ei ole senini valmis seda täielikult omaks võtma. Seetõttu puudub maakohtul veendumus, et Elšad Mamedov oleks vabaduses valmis alkoholiprobleemiga tegelema ja selle tarvitamisest täielikult hoiduma. Kohtule jääb samuti arusaamatuks, miks kinnipeetav soovib vabaneda rehabilitatsioonikeskusesse ja seal programme läbida, kui ta narkootikume enam ei tarbi ning alkoholiprobleemi eitab. Alkoholi tarvitamise jätkamine tõstab oluliselt riski, et süüdimõistetu jätkab kuritegude toimepanemist. 2 4.
15. Kohus sedastas, et Elšad Mamedovi poolt toime pandud kuriteo asjaolud on rasked – ta kallutas tuttava alaealist poega alkoholi tarbimisele ning vägistas sama tuttava 10-aastase vaimse alaarenguga tütre. Vangla iseloomustuse kohaselt kinnipeetav ei teadvusta endale kuritegude toimepanemise põhjuseid ning süüdistab nendes ohvrite ema. Kohtuistungil Elšad Mamedov väitis, et tema vägistamist toime pannud ei ole. Seega ei ole süüdimõistetu süüd omaks võtnud ning süüdistab toimepandus teisi inimesi. Eelnev aga viitab, et uute kuritegude oht on jätkuvalt kõrge. 4.
16. Kinnipeetav ei ole veel saanud osaleda seksuaalkurjategijatele suunatud sotsiaalprogrammis „Uus suund“. Kuna Elšad Mamedov ei ole vangistuses tegelenud seksuaalkuriteo toimepanemist soodustanud tegurite analüüsiga, ei ole maakohtul võimalik anda hinnangut, kas tema mõtteviisis ja hoiakutes on aset leidnud muudatusi õiguskuulekuse suunas. Kohtu seisukohalt on süüdimõistetust tuleneva uue kuriteo riski madalaks hindamisel hädavajalik, et riskitegurid saaksid maandatud juba kinnipidamisasutuses olles. 4.
17. Analüüsides kõiki ennetähtaegse vabastamise otsustamisel arvestatavaid asjaolusid kogumis, jõudis maakohus veendumusele, et positiivsed asjaolud ei kaalu üles süüdimõistetu isikust, varasemast elukäigust ja kuritegude toimepanemise tehioludest lähtuvat retsidiivsusriski. Kohus ei ole kindel, et kinnipeetava vabastamisel käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate lisakohustuste määramine oleks piisav uute kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks.
18. Tartu Maakohtu 16.02.
19. a määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu Elšad Mamedov, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja tema vabastamist tingimisi enne tähtaega käitumiskontrolli kehtestamisega kohtu määratud tähtajaks. Määruskaebuse õiguslikult asjakohased väited on kokkuvõtvalt alljärgnevad. 5.
20. Kaebaja hinnangul on ennetähtaegseks vabastamiseks täidetud nii formaalsed kui ka materiaalsed eeldused. Kohus ei ole põhjendanud, kuidas oleks võimalik maandada tema kuritegelikke riske. Kriminaalhoolduse eesmärk on süüdimõistetu abistamine, mitte karistamine. Sellist abi ja nõu Elšad Mamedov ka vajab. Sotsiaalprogrammi „Uus suund“ ei viida vanglas läbi vene keeles, seetõttu ei saa ka kohus anda selle programmi läbimise tagasisidele hinnangut. Varasemad kuriteod on olnud eriliigilised, mistõttu ei esine korduvusmustrit. Kohtul on kohustus veenvalt põhjendada, kuidas on jõutud järeldusele, et uue kuriteo sooritamine on enam kui tõenäoline, s.o et süüdimõistetul on plaan tulevikus kuritegusid toime panna. Viimati toime pandud kuriteo asjaolusid ei tohi tingimisi ennetähtaegse vabastamise menetluses arvestada, sest sellele on maakohus hinnangu andnud juba karistust mõistes - vastasel korral on tegemist topeltkaristamise keelu rikkumisega. Elšad Mamedovi kinnitusel ei ole tema võlgnevused nii suured, nagu on seda väitnud vangla ning vangistuses ei ole tal võimalik oma võlakohustusi vähendada. Ta ei viibi viiendat korda vangistuses. 5.
21. Riigikohus on selgitanud, et seadusandja on pidanud vajalikuks soodustada kinnipeetavate ennetähtaegset vabastamist ning neile vangistuse lõpuni ärakandmise asemel alternatiivsete mõjutusvahendite kohaldamist. Samuti on Riigikohus sedastanud, et isiku ennetähtaegset vabastamata jätmist ei saa põhjendada vaid toimepandud kuriteo raskusega (RKKKm 3-1-1-12-17). 5.
22. Kohus on andnud väära hinnangu rehabilitatsioonikeskuse poolt pakutavale teenusele. Süüdimõistetul ei ole endale võimalik kindlustada töökohta rehabilitatsiooniteenusel osaledes. 3 Pikaajaline vangistus ei resotsialiseeri kinnipeetavat piisaval määral, et ta oleks valmis eluks vabaduses. Lahendites 1-14-8882 ja 1-18-10281 on Tartu Ringkonnakohus leidnud, et elektrooniline järelevalve vähendab kinnipeetavast lähtuvaid riske ja kinnistab õiguskuulekust ning aitab pärast pikka vangistust kontrollitud tingimustes ühiskonda sulanduda. Maakohtu määrus rikub ka seaduse ühetaolise kohaldamise ja võrdse kohtlemise põhimõtet – on lubamatu, et süüdimõistetu ennetähtaegne vabanemine sõltub suuresti sellest, milline kohtunik tema ennetähtaegset vabastamist otsustab. On arvukalt jõustunud kohtulahendeid, millega on analoogilistes kaasustes isik vangistusest ennetähtaegselt vabastatud. Ringkonnakohtu seisukoht
23. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatu alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale Elšad Mamedovi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata jätmises.
24. Kohtupraktikas omaks võetud seisukoha järgi on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus prognoos, et isik käitub edaspidi õiguskuulekalt, s.o ei pane enam toime kuritegusid. Ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel on määrav KarS § 76 lg-s 4 nimetatud asjaolude kaalumine kogumis. KarS § 76 lg 4 kohaselt on kõnealuse prognoosi aluseks hinnang sellele, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna KarS § 76 lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus õigustatud tõdema, et süüdimõistetut ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Kui kohtul ei teki veendumust, et isik jätkaks oma elu seaduskuulekalt, siis on tal õigus jätta selline süüdlane tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Mida raskemaid kuritegusid on süüdimõistetult karta, seda väiksem peab uute kuritegude toimepanemise tõenäosus tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema. Niisugust prognoosi püstitades on kohtul ulatuslik kaalutlusõigus (RKKKm 3-1-1-12-17, p-d 20-21; 1-09-14104/142, p 21; TrtRKm 1-164256/27, p 34).
25. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16; 1-0914104/142, p 18). Ringkonnakohtu praktikas ollakse seda meelt, et kaalutlusveaga on tegemist eeskätt siis, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire, ei ole kaalutlusõigust teostanud, on lähtunud sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest või jätnud mõne olulise asjaolu tähelepanuta. Otsustus selle üle, milline asjasse puutuvatest ja kaitsmist väärivatest õigustest ja huvidest on süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel kaalukam, on kohtu kaalutlusõiguse tuum. Õiguste ja huvide ebaõigele väärtustamisele saab kõrgema astme kohus tugineda eeskätt juhul, kui see on toimunud meelevaldselt või vastuolus diskretsioonivolituse eesmärgiga, õiguse üldpõhimõtetega või senise kohtupraktikaga (TrtRkm 1-16-9898/117, p 24). Maakohus on õigesti jätnud Elšad Mamedovi vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabastamata, leides, et seda ei võimalda süüdimõistetu isik, tema varasem elukäik, korduv karistatus ning kuritegude iseloom. Küsimust on kaalutud erinevatest aspektidest. Määrusest nähtuvad selged põhjendused, miks kohtul ei tekkinud veendumust 4 selles, et kinnipeetava karistuse eesmärgid on täidetud. Kohus ei teinud Elšad Mamedovit vabastamata jättes kaalutlusviga.
26. Vaidlust ei ole selles, et Elšad Mamedovi puhul on täidetud formaalsed eeldused tema ennetähtaegseks vabastamiseks. Lisaks on ta vanglas käitunud õiguskuulekalt ning täitnud probleemideta individuaalset täitmiskava, sh osalenud tööhõives, riigikeele kursusel ja sõltuvusteemalises sotsiaalprogrammis. Vabaduses on kinnipeetaval olemas elukoht rehabilitatsioonikeskuses MTÜ Uus suund, mis sobib ka elektroonilise järelevalve kohaldamiseks. Eelnevale tuginedes ei kahtle ringkonnakohus, et Elšad Mamedovil on vabaduses võimalused igapäevaseks normaalseks eluks olemas. Samas on see vaid üks mitmest tegurist, millest tuleb lähtuda tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel. On selge, et range järelevalve all suudab Elšad Mamedov õiguskuulekalt käituda.
27. Ennetähtaegse vabastamise välistavad aga kuriteo toimepanemise asjaolud, süüdlase isik, tema varasem elukäik ning korduv karistatus. Ringkonnakohus ei nõustu Elšad Mamedovi väitega, et toime pandud kuriteo tehiolusid ei tohi ennetähtaegse vabastamise menetluses arvestada. Nimelt Riigikohus on selgitanud, et KarS § 76 lg 4 kohaselt on just konkreetse kuriteo asjaolude arvestamine vajalik, otsustamaks, missuguseid potentsiaalseid riske isiku varasem käitumismuster endas kätkeb. Kohus peab osutama nendele konkreetsetele kuriteo tehioludele, mis vaatamata pikaajalise vangistuse kandmisele tema hinnangul jätkuvalt retsidiivsusriski suurendavad. Tuleb ka tuvastada, kas vangistuses on kinnipeetava hoiakud ja suhtumine muutunud ning kuidas võivad uue kuriteo toimepanemise riski mõjutada isiku elutingimused ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivad tagajärjed (RKKKm 1-0914104, p 22). Järelikult tingimisi ennetähtaegse vabastamise menetluses kohtu poolt kuriteo igakülgset tehiolude arvestamist ei saa ka käsitleda topeltkaristamise keelu (ne bis in idem) põhimõtte rikkumisena - selline olukord saab tõusetuda üksnes siis, kui süüteo faktilistele asjaoludele tuginedes hinnatakse ümber varasema kohtuotsusega antud õiguslik hinnang (RKKKo 3-1-1-56-15, p 6).
28. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on Elšad Mamedovit kriminaalkorras karistatud üheksal korral ja vangistust kannab ta viiendat korda. Kuigi määruskaebuses on väidetud, et tegemist ei ole viienda vangistusega, on need andmed kohtule esitanud vangla ning seetõttu ei ole nende usaldusväärsuses alust kahelda. Ennetähtaegse vabastamise kohtuistungil süüdimõistetu samas selgitas, et vangistusi võis olla 2-3 või ka
29. Igal juhul ei ole vaidlustatud määruskaebuses seda, et Elšad Mamedovit on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja ta on ka korduvalt vangistuses viibinud. Korduv karistatus ja vangistuse kandmine aga viitab selgelt, et süüdimõistetu ei ole varasematest kriminaalmenetlustest ja karistustest õigeid järeldusi teinud, sest ta pani toime uued kuriteod, sh raske I astme seksuaalse enesemääramise vastase kuriteo alaealise vastu.
30. Kriminaalkolleegium nõustub maakohtuga selles, et kriminaalasjas nr 1-21-3666 menetletud kuritegude toimepanemise asjaolud on rasked. Maa- ja ringkonnakohtu otsuste kohaselt Elšad Mamedov alkoholijoobes olles vägistas 10-aastase tüdruku, kes on kerge vaimse alaarenguga. Lisaks eelnevale kallutas ta 15-aastast poissi alkoholi tarvitamisele, vaatamata sellele, et viimane korduvalt sellest keeldus. Laps hakkas alkoholi jooma süüdimõistetu pealekäimisel. Elšad Mamedov oli mõlema kannatanu vanusest teadlik. Mõlema kannatanu puhul oli tegemist süüdimõistetule tuttava töökaaslase lastega. Kuriteod oli toime pandud ühe õhtu jooksul mõnetunnise vahega. Siinkohal tuleb rõhutada üldteadmist, et lapse seksuaalne väärkohtlemine võib potentsiaalselt põhjustada lisaks füüsilistele tagajärgedele ka raskeid vaimseid üleelamisi ning negatiivseid mõjutusi normaalses arengus. Seda tuleb üldjuhul nentida 5 ka alkoholi tarvitamisele kallutamise puhul. Kohtuotsustest nähtuvalt oli seksuaalselt ära kasutatud 10-aastane kannatanu stressiseisundis, hirmul ja nuttis. Ta palus vägistamise ajal nuttes Elšad Mamedovil oma tegevus lõpetada, kuid süüdimõistetu seda ei teinud. Rõhutamist väärib, et tegemist oli vaimse alaarenguga lapsega, millest tulenevalt vajab ta palju suuremal määral hoolt ja kaitset. Poisslaps aga pärast alkoholi tarbimist tundis ennast uimaselt ja soovis magada. Eelnev omakorda viitab, et lapsel kontroll oma käitumise üle hakkas kaduma – sellises seisundis laps võib sattuda suurde ohtu. Eelnevale tuginedes tuleb Elšad Mamedovi kuritegusid hinnata sõltumata nende astmetest oma sisult tõepoolest rasketeks, sest need on toime pandud alaealiste suhtes, ohustades otseselt nende füüsilist ja vaimset heaolu. Veelgi enam – vangistuses ega kohtuistungil ei ole Elšad Mamedov oma kuritegusid tunnistanud ja süüdistab nendes laste ema.
31. Raskete kuritegude sooritamisest ei hoidnud kinnipeetavat eemale ka varasem korduv karistatus, sh reaalne vanglakogemus. Kuna üldjuhul kipuvad inimesed tulevikus käituma nii, nagu nad käitusid minevikus, võib seetõttu Elšad Mamedovilt ka edaspidi karta raskete kuritegude toimepanemist, liiati, et ta ei ole oma tegusid omaks võtnud. Seetõttu peab tema uue kuriteo toimepanemise tõenäosus olema ennetähtaegseks vabastamiseks väga väike. Paraku praegu see nii ei ole. Seksuaalkuriteod kuuluvad kataloogi, mille korduvtoimepanemise ohtu on ka Riigikohus hinnanud suureks (RKKKm 3-1-1-103-06, p 15). Vähetähtis ei ole ka asjaolu, et vangla iseloomustuse kohaselt peetakse Elšad Mamedovit kõrgohtlikuks lastele. Apellatsioonikohtule teadaolevalt tunnistatakse kõrgohtlikuks isikud, kelle ohtlikkuse tunnused võivad ilmneda igal ajahetkel ja kelle teo toimepanemise tagajärg on suur kahju (TrtRkm 1-196819/88, p 16).
32. Elšad Mamedov on oma kaebuses viidanud, et ta on toime pannud eriliigilisi kuritegusid ja seetõttu korduvust ei esine. Selline väide vastab viimaste kuritegude osas tõele. Küll aga läbi aastate eriliigiliste kuritegude toimepanemine samas ei tähenda, et viimase kuriteo puhul ei saaks esineda selle uuesti sooritamise riski. Uute kuritegude toimepanemise ohu hindamine kujutabki endast prognoosimist ehk on alati oletuslikku laadi. Taolise prognoosotsustuse tegemisel on igati korrektne lähtuda eeskätt kahtlustatava varasemast elukäigust, tema isikulistest eripäradest ning kahtlustuse aluseks olevate kuritegude sisust. Elšad Mamedovi varasem elukäik ja suhtumine kuritegudesse aga paraku annab alust kartusele, et ta ei soovi õiguskuulekalt elada. Eelnevale viitab varasemate karistuste mõju puudumine, kuritegeliku käitumisega jätkamine ning viimaste kuritegude mittetunnistamine. Järelikult ei ole õiguslikult korrektne määruskaebuses esitatud väide, nagu kohus peaks tuvastama, et uue kuriteo sooritamine oleks enam kui tõenäoline või et süüdimõistetul on kindel plaan tulevikus kuritegusid toime panna – see ei ole lihtsalt võimalik.
33. Uute kuritegude riski suurendavad märkimisväärselt ka Elšad Mamedovil esinevad alkoholiprobleemid. Kohtuotsuste ja vangla iseloomustuse kohaselt oli Elšad Mamedov laste suhtes kuritegude toimepanemisel alkoholijoobes. Ennetähtaegse vabastamise kohtuistungil ta samas probleemi alkoholi tarvitamisega selgesõnaliselt ei avaldanud. Süüdimõistetu väitis, et ei tarvita üldse alkoholi, kuna on moslem ning tegi seda esmakordselt. Veidi hiljem ta siiski tunnistas kohtule alkoholi tarbimist. Ka vangla iseloomustuses on nenditud, et kuritegude toimepanemise soodusteguriks on sõltuvusainete (mille alla kuulub muuhulgas alkohol) tarvitamine. Õige on seega maakohtu küsimuseasetus, et kui kinnipeetav ei tunnista alkoholiprobleemi esinemist, siis miks ta soovib vabaneda rehabilitatsioonikeskusesse ja seal programme läbida. Ringkonnakohtu hinnangul võib selline kinnipeetava soov olla kantud mitte tegelikust vajadusest võõrutada end alkoholi tarbimisest, vaid tahtest vabaneda kinnipidamisasutusest. Alkoholiprobleemi mittetunnistamist aga saab pidada suureks 6 riskiteguriks, mis soodustab kinnipeetava kuritegelikku käitumist edaspidigi. Seda ohtu ei ole vähendanud aastatetagune sõltuvusteemalise sotsiaalprogrammi läbimine, mis omakorda annab alust arvata, et ka käesoleva vangistuse jooksul läbitud sotsiaalprogramm „Igapäevane valik (12 sammu)“ ei ole süüdimõistetu suhtumist alkoholi ilmselt kardinaalselt muutnud. Ei saa kuidagi välistada, et taaskordsel alkoholi tarvitamisel ja alkoholijoobes olekus kaotab Elšad Mamedov jälle oma ihade üle kontrolli ning kordab samu tegusid. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et alkoholisõltuvuse mittetunnistamine välistab alkoholi tarvitamise keelu, mida Elšad Mamedovile tuleks kindlasti lisakohustusena ennetähtaegsel vabastamisel kohtu poolt määrata, kohaldamise ja täitmise tulemuslikkuse. Ei saa ka märkimata jätta, et kehv majanduslik olukord, suured võlad ning töökoha puudumine võivad samuti suurendada uute kuritegude toimepanemise ohtu seoses sellega, et kui süüdimõistetul on rohkelt vaba aega ning puudub mõtestatud tegevus, võib tekkida soov sisustada seda aega just alkoholi tarvitamisega. Sisemised suured pinged ja joove aga võivad koostoimes luua uue soodsa pinnase rasketeks kuritegudeks.
34. Küll aga tulenevalt sellest, et Elšad Mamedov on pannud alaealiste vastu toime kuriteod esmakordselt, siis peab kohtukolleegium möödapääsmatuks, et vangistuses tuleb kinnipeetaval läbida seksuaalkurjategijatele määratud sotsiaalprogramm „Uus suund“. Kuigi süüdimõistetu väitel seda kinnipidamisasutuses vene keeles ei pakuta, on ringkonnakohtule varasemast töökogemusest teada, et ka emakeelena vene keelt kõnelevad isikud on nimetatud programmi saanud läbida, sest neile on antud venekeelsed töölehed. Ei ole ka välistatud, et kinnipeetav oskab programmis läbimiseks piisavalt riigikeelt, kuna ta on kaebuse kohtule esitanud eestikeelsena. Selliselt on võimalik Elšad Mamedovist tulenevaid kuritegelikke riske ilmselt rohkem vähendada ning kohus saab järgmise ennetähtaegse vabastamise menetluses anda hinnangu programmis osalemise tagasisidele. Nimetatud asjaolule on viidanud ka maakohus.
35. Määruskaebuses on osutatud sellele, et maakohtu määrus rikub seaduse ühetaolise kohaldamise ja võrdse kohtlemise põhimõtet, sest on lubamatu, et isiku ennetähtaegne vabanemine sõltub suuresti sellest, milline kohtunik tema ennetähtaegset vabastamist otsustab. Kriminaalkolleegium selle väitega ei nõustu. Ringkonnakohus on varasemalt selgitanud, et kaalutlusõiguse teostamisel – sh KarS § 76 lg 4 kohaldamisel – siduvate õiguse üldpõhimõtete hulka kuulub vaieldamatult ka PS §-st 12 tulenev võrdse kohtlemise põhimõte. See ei tähenda aga seda, et kohus rikuks süüdimõistetut vangistusest ennetähtaegselt vabastamata jättes automaatselt tema võrdsuspõhiõigust, kui varem on mõni teine süüdimõistetu suuremal või vähemal määral sarnastel asjaoludel vangistusest ennetähtaegselt vabastatud (TrtRkm 1-169898/117, p 25). Tuleb tähele panna, et iga konkreetse kaasuse korral otsustab kas kohtunik ainuisikulised (maakohus) või kohtukolleegium (ringkonnakohus, Riigikohus), kas tingimisi ennetähtaegse vabastamise formaalsed ja materiaalsed eeldused on täidetud. Seetõttu ei saa tugineda teiste kohtukoosseisude tehtud lahenditele sarnastes asjades, sest iga süüdimõistetu isikuga, elukäiguga ja toime pandud kuriteoga seonduvad asjaolud on väga erinevad. Võrdse kohtlemise põhimõttele tuginedes ei saa kindlasti väita, et kui kunagi on jõustunud mõni kohtulahend, millega on keegi ennetähtaegselt vangistusest vabastatud, tuleb edaspidi ennetähtaegselt vangistusest vabastada iga süüdimõistetu, kes on KarS § 76 lg-s 4 nimetatud asjaolude poolest varem vabastatud isikuga sarnases olukorras. Selline tõlgendus viiks vastuvõetamatu olukorrani, kus ühe või mõne kohtu avaral diskretsioonil põhinev kaalutlusotsus konkreetse juhtumi lahendamisel seoks kogu kohtusüsteemi kõigi järgnevate sarnaste juhtumite lahendamisel.
36. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on jõudnud kõiki asjaolusid kogumis kaaludes õigele järeldusele, et Elšad Mamedovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine, seda 7 isegi elektroonilise valve kohaldamisega ja rehabilitatsioonikeskusesse suunamisega, ei ole põhjendatud. Elšad Mamedovi enda sõnade ja kohtule esitatud materjalide põhjal ei saa öelda, et uute samalaadsete kuritegude toimepanemise risk on vabastamiseks piisavalt madal. Kuritegude raskus, oma tegude mittetunnistamine ning sellele lisanduv oht, et Elšad Mamedov võib vabaduses jätkata alkoholi tarvitamist, loob suure ohu, et vabaduses võib uute kuritegude toimepanemine jätkuda. Kohtukolleegium on seisukohal, et raskeid kuritegusid toime pannud kinnipeetava retsidiivsusrisk peab vabanemiseks olema eriti väike, sest potentsiaalsed uued kuriteod võivad olla väga rasked. Arvestades uue kuriteo riske ja kinnipeetava suhtumist kuritegudesse, tema retsidiivsusrisk väike ei ole ning Elšad Mamedovil tuleb jätkata karistuse kandmist ja rehabiliteerivate tegevustega vanglas. Seetõttu tuleb süüdimõistetul jätkata vangistuse kandmist.
37. Kuna ringkonnakohus on nõustunud maakohtuga selles, et Elšad Mamedov tuleb jätta tingimisi ennetähtaegselt elektroonilisele järelevalvele vabastamata KarS 76 lg-s 4 sätestatud materiaalsete eelduste puudumise tõttu, ei ole siinkohal enam põhjendatud analüüsida põhjalikumalt määruskaebuse neid väiteid, milles kaebaja käsitleb kriminaalhooldusega ja teiste alternatiivsete mõjutusvahendite kohaldamisega, rehabilitatsiooniteenusega seonduvat ning riigi karistuspoliitilisi eesmärke.
38. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 ja 337 lg 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu 16.02.
39. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 8