KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Kohtujurist Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende esindajad Harju Maakohus Andres Suik 12.03.2024, Tallinn Gerda Johanson 2-24

§ 18lg 10).

Võlausaldaja võib esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite.

§ 4

lg 6 kohaselt kui teade või menetlusdokument tuleb kätte toimetada avaliku kättetoimetamise teel, loetakse dokument kättetoimetatuks viie päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest. Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest (

§ 54lg 11).

Menetlusabi andmise määruse peale võib määruskaebuse esitada menetlusabi taotleja või saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu (TsMS § 191 lg 1). Asjaolud ja kohtu põhjendused

1. S. V. esitas 30.01.2024 Harju Maakohtule maksejõuetusavalduse. Avalduse esitamisel on tasutud riigilõiv 10 eurot. Kohus nimetas 08.02.2024 määrusega võlgniku usaldusisikuks pankrotihaldur Andres Tootsman´i. Usaldusisiku 29.02.2024 aruande kohaselt on võlgniku maksejõuetus püsiv ja pankrot on vältimatu - võlgasid on üle 36 000 euro, kuid vara väärtuseks vaid ligikaudu 2000 eurot. Võlgnik tunnistab oma alalist maksejõuetust ja on esitanud kohtule vastava avalduse. 12.03.2024 kohtuistungil osalesid võlgnik ja usaldusisik. Menetlusosalised jäid eelnevalt väljendatud seisukohtade juurde ja kohus andis võlgnikule selgitusi.
2. Kohus kuulutab PankrS § 31 lg 1 kohaselt pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus loeb maksejõuetusavalduse, usaldusisiku aruande ja asjas kogutud tõendite alusel tõendatuks, et S. V. on püsivalt maksejõuetu. Võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus ei ole ajutine. Võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga, sest võlgniku vara arvelt ei ole võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid, mida on usaldusisiku aruande kohaselt üle 36 000 euro. Võlgniku makseraskuste ületamiseks on sobivaim viis pankroti välja kuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine. Menetluse lõpetamist raugemisega pankrotti välja 2

§ 18lg 2 p 2 ja § 45 lg 2 ning Pankr

S § 31 lg 1 alusel välja kuulutada. 3. Võlgniku usaldusisikuna tegutsenud Andres Tootsman on andnud nõusoleku pankrotihalduriks nimetamiseks. Kohus kuulutab välja S. V. pankroti ja nimetab pankrotihalduriks Andres Tootsman´i. Esimene võlausaldajate üldkoosolek toimub käesoleva määruse resolutsioonis märgitud ajal ja kohas. Kohus algatab ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.

§ 45lõikes 3 sätestatud menetluse algatamata jätmise aluseid kohus ei tuvastanud.

Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule esitada käesoleva määruse resolutsioonis märgitud ajal.

1. Kohustustest vabastamise menetluse kestel on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisikule nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnikul on kohustus teha usaldusisikuga koostööd ning esitada viivituseta usaldusisiku nõutavad andmed ja dokumendid. Võlgnik peab olema kohtule ja usaldusisikule kättesaadav. Kohus selgitab, et kohustustest vabastamise menetlus eeldab võlgniku aktiivset osavõttu menetlusest ning võlausaldajate nõuete osalist rahuldamist, mitte üksnes kolmeaastase tähtaja möödumise ootamist. Seaduse mõtte kohaselt peab võlgnik tegema kohustustest vabastamise menetluse ajal kõik endast oleneva, et oma kohustusi vähendada.
2. Pärast pankrotimenetluse lõppemist ja kohustustest vabastamise menetluse jätkumist loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Usaldusisik peab võlgnikule üle andma sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma (

§ 47lg 3-7).

6. Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise otsustab kohus ühe kuni kolme aasta möödumisel pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist (

§ 49lg-d 1 ja 3).

Kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma kohustuste täitmisel ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (

§ 49lg 9).

Menetluskulud 7. Usaldusisikul on

§ 54lg-te 1 ja 2 ning Pankr

S § 23 lg 1 kohaselt õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. 8. Usaldusisik on palunud usaldusisiku tasuks määrata 900 eurot (9 tundi arvestusega 100 eurot tunni kohta), mis makstakse välja pankrotivara arvelt Kodukontor AT OÜ

§ 54lg 4). Usaldusisiku ülesannete täitmisele kulunud aeg vastab tehtud tööle ning tunnitasu määr jääb Pankr

S § 23 lg 3 järgsesse piirmäära. Usaldusisiku taotlusel ja

§ 54lg 9 alusel mõistab kohus tasu välja büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. 9. Ts

MS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlausaldajad. Kohus leiab, et võlgniku poolt esitatud menetlusabi taotlus usaldusisiku tasu maksmiseks menetlusabi saamiseks on osaliselt põhjendatud, arvestades vastava menetlusabi saamiseks ettenähtud piirmäärasid. Kuigi usaldusisiku aruande kohaselt kuulub võlgnikule Valga linnas Aasa tn 10-3 asuv 42,80 m² suurune korter - korteriomand registriosa numbriga 2010540, siis kohtutäituri poolt 09.01.2024 korteriomandi müügiks välja kuulutatud enampakkumisel alghinnaga 2500 eurot pakkumisi ei esitatud. Seega pole selge, millist hinda oleks nimetatud korteri eest üldse võimalik saada. Teisalt juhtis usaldusisik 12.03.2024 kohtuistungil tähelepanu sellele, et antud korteri müük võiks panna võlgniku raskesse olukorda ja veelgi vähendada võimalusi võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Ka usaldusisiku aruandes on viidatud, et võib juhtuda, et pankrotivara arvelt saavad kaetud vaid pankrotimenetluse esialgsed kulud ja võlausaldajate nõuded jäävad kahjuks rahuldamata. 10. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et võlgnikule tuleb anda usaldusisiku kulude katmiseks menetlusabi. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. 01.02.2021 Justiitsministri määruse „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 2 lg 1 alusel, kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta (so. 66 eurot tunnis). Usaldusisik on esitanud tasunõude 9 töötunni eest, st 18 pooltunni eest ning menetlusabi korras riigi vahenditest maksmise korra järgi on tasu suuruse piirmäär antud juhul 594 eurot (18 pooltundi x 33). Kohtu hinnangul on menetlusabi põhjendatud 594 euro ulatuses. Usaldusisiku tasust ülejäänud 306 eurot mõistab kohus välja võlgnikult. / allkirjastatud digitaalselt / Andres Suik, kohtunik 4