Obsah (11)

§ 165§ 162§ 144§ 657§ 174§ 136§ 134§ 150§ 175§ 178§ 190

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Kersti Kerstna-Vaks Otsuse tegemise aeg ja koht 29. veebruar 2024, Tartu Tsiviilasja numbe

§ 165lg 1 alusel võrdsetes osades kaaskostjate kanda.

Menetluskulud, mis on tekkinud pärast eelviidatud tähtpäeva ning seotud kostja osalemisega menetluses, tuleb jätta täies ulatuses kostja kanda (

§ 162lg 1).

Hageja menetluskuluks on

1. juuni 2023 nimekirja (dtl 176-178) järgi hagiavalduse ja hagi tagamise avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1470 eurot, lepingulise esindaja kulu ajavahemikul
2. aprill 2023 kuni
3. juuni 2023 tehtud menetlustoimingute eest 3395 eurot (käibemaksuga) ja kinnistusregistri väljavõtete kulu 4 eurot.
4. septembri 2023 nimekirja (dtl 219) kohaselt on hageja lepingulise esindaja kulu ajavahemikul
5. juuni 2023 kuni
6. september 2023 tehtud menetlustoimingute eest 425 eurot (koos käibemaksuga). Hageja tasutud riigilõiv 1470 eurot tuleneb riigilõivuseaduse § 59 lg-st 1, lisast 1 ja lg-st
7. Hageja lepingulisel esindajal on kulunud menetlustoimingutele aega kokku 20 h 10 min (18 h 5 min) kuni
8. juuni 2023 toimingute eest ja 2 h 5 min kuni
9. september 2023 toimingute eest). Vandeadvokaat on õigusteenust osutanud tunnihinnaga 170 eurot, millele lisandub käibemaks. Arvestades asja keerukust, nõude olemust, menetlustoimingute hulka ja mahtu ning hageja lepingulise esindaja poolt tehtud menetlustoimingute vajalikkust, leidis maakohus, et hageja ajakulu asja materjalidega tutvumiseks ja hagiavalduse koostamiseks (s.o
10. aprill kuni
11. aprill 2023 menetlustoimingud) on põhjendatud kogumis 8 h ulatuses ning ülejäänud toimingutele sh taotluste ja menetluskulude ning päringute edastamine kohtule ja kohtu vastustega tutvumisele (s.o
12. aprill kuni 8.juuni 2023 menetlustoimingud) 2 h ulatuses. Ajavahemiku
13. juuni kuni
14. september 2023 menetlustoimingute põhjendatud ajakuluks peab kohus 2 h. Suhtlus kliendiga ja büroosisene nõupidamise kulu sh teise juristiga konsulteerimine ei ole põhjendatud kulu, sest asjaoludest nähtuvalt ei ole tegemist sellise keeruka vaidlusega, mis tingiks mitme esindaja olemasolu. Kliendiga suhtlus on hõlmatud hagiavalduse koostamiseks vajalike toimingutega. Põhjendatud ei ole vastaspoolelt nõuda kliendi ja advokaadi vahelise suhtluse kulude hüvitamist. Seega on hageja lepingulise esindaja ajakulu põhjendatud kokku 12 h ulatuses 2040 eurot (käibemaksuta), millest 10 h on tekkinud
15. juuni 2023 seisuga ja 2 h üksnes kostja osalemisega menetluses. Hageja on kinnitanud, et ei ole käibemaksukohustuslane ning ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seega kuulub lepingulise esindaja kulu hüvitamisele käibemaksuga. Kinnistusraamatu päringute kulu 4 eurot on

§ 144p 2 alusel põhjendatud.

Vastavalt menetluskulu jaotisele on seisuga

1. juuni 2023 tekkinud menetluskulud, mis jäävad kostja kanda, 1757 eurot (1470÷2+1700×20%÷2+4÷2) ning pärast
2. juunit 2023 tekkinud menetluskulud 408 eurot (koos käibemaksuga). Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulude katteks kokku 2165 eurot (1757+408). 3 MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
3. Kostja (apellant) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas ning määrata hageja menetluskulud kindlaks järgmiselt: riigilõiv mitte enam kui 302 eurot ning esindajakulu ja kinnistusraamatu väljavõtete kulu mitte enam kui 280,45 eurot. Maakohtus oli hagi hind 582,45 eurot, samas on kostjalt mõistetud välja menetluskulude hüvitis 2165 eurot koos lisanduva viivisega. Kohtupraktika ei toeta tsiviilasja hinnast suurema menetluskulude hüvitise väljamõistmist (Riigikohtu
4. mai 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15). Maakohus tuvastas, et tegemist polnud keeruka vaidlusega. Hageja nõudis kostjalt 7500 eurot ja R. Künnapuult 34 722 eurot. Kui hageja oleks nõude esitanud kostja vastu vaid 7500 eurot nõudes, oleks riigilõiv märgatavalt väiksem. 7500 eurolt on riigilõiv 665 eurot. Põhinõudelt 34 722 eurot on riigilõiv 1400 eurot, mida hageja tasuski. Lisaks riigilõiv 70 eurot hagi tagamiselt. Seega on maakohus ebaõigesti kindlaks määranud kostja suhtes riigilõivu menetluskulu, jättes sellest 50% kostja kanda. Maakohus pidanuks menetluskulu proportsiooni arvestama ning mõistma riigilõivust kostjalt välja mitte enam kui 302 eurot. Riigilõivu 70 eurot pidi maakohus jätma täielikult R. Künnapuu kanda, sest hagi tagati vaid R. Künnapuu osas. Maakohtu lahend ei ole õiglane. Maakohus on
5. augusti 2023 tagaseljaotsusest kopeerinud menetluskulude kindlaksmääramise punkti vaidlustatud otsusesse, jättes sisuliselt hindamata selle, kas on õiglane koormata kostjat menetluskulude hüvitamisega. Kostja hinnangul on maakohtu menetluskulude selline jaotus ebaõiglane ja ebaõige. Kostja kanda oleks pidanud otsuse järgi jääma 17,4% hageja menetluskuludest, mitte 50%. Maakohus pole välja selgitanud hageja lepingulis(t)e esindaja(te) toiminguid nende rahalises väljenduses. Maakohus rahuldas hageja nõuded kostjat ühe ja sama toimingu eest kaks korda, esmalt mõisteti kostjalt välja 408 eurot 3-leheküljelise kohtuvälise nõude eest ning seejärel sellesama teksti hagiks vormistamise eest.
6. Hageja (vastustaja) palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Hageja palub jätta apellatsioonimenetlusega seotud kulud kostja kanda. Hageja ei nõustu, et tsiviilasja hind annab alust menetluskulude vähendamiseks. Lisaks on hagiavalduses esitatud nõue kostja vastu (põhinõue 7908 eurot lisanduva viivisega) kordades suurem kostjalt välja mõistetud menetluskulust (2165 eurot). Maakohus ei ole kostjalt välja mõistnud kahe esindaja kulu. Maakohus jaotas menetluskulud õigesti poolte vahel võrdselt ning ei ole

§ 165lg 1 kohaldamisel eksinud.

Maakohtu põhjendatuks peetud menetluskulud ei ole ülemäära suured. Kostja täitis nõude pärast hagi esitamist, mistõttu ei saa nõude osaline rahuldamine mõjutada väljamõistetava menetluskulu suurust. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada menetlusnormi olulise rikkumise tõttu osaliselt menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramise ja kostjalt välja mõistmise osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja 1287,50 eurot (

§ 657lg 1 p 2).

Ülejäänud osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. 4

1. Kostja vaidlustab apellatsioonkaebuses maakohtu otsust üksnes menetluskulude jaotuse ja kulude suuruse kindlaksmääramise osas. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes vaidlustatud osas.
2. Hageja esitas ühes hagiavalduses sisuliselt kaks hagi kahe erineva kostja vastu. Kostjad ei olnud solidaarvõlgnikud. Maakohus menetles kahte erinevat hagi koos ja tegi asjas kolm lõpplahendit: 1) Kostja R. Künnapuu suhtes tegi maakohus
3. augustil 2023 tagaseljaotsuse, millega jättis menetluskuludest 50% R. Künnapuu kanda ning mõistis R. Künnapuult hageja kasuks menetluskulude katteks välja 1757 eurot (sh 700 eurot riigilõiv hagilt ja 35 eurot hagi tagamise taotluselt) koos lisanduva viivisega. 2) Kostja Osaühing Baltic Loghouses suhtes lõpetas maakohus
4. augusti 2023 määrusega osaliselt menetluse hageja nõude 7500 euro osas ning jättis selles osas menetluskulud kostja kanda. Maakohus märkis, et määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks asja lõpetavas lahendis. 3) Vaidlustatud
5. oktoobri 2023 otsusega rahuldas maakohus ülejäänud hageja nõude kostja Osaühing Baltic Loghouses vastu ning jättis menetluskulud kostja kanda. Maakohus mõistis kostjalt Osaühing Baltic Loghouses hageja kasuks välja menetluskuluna 2165 eurot, mis sisaldab ka hageja nõude 7500 eurot (mille osas menetlus lõpetati
6. augusti 2023 määrusega hagist loobumise tõttu) menetlemisega seotud kulusid. Kostja ei ole maakohtu
7. augusti 2023 määrust, jätta kõik 7500 euro nõudega seotud menetluskulud kostja kanda, vaidlustanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga vaidlustatud otsuses, et

§ 162

lg 1 alusel tuleb jätta menetluskulud selle poole kanda, kelle kahjuks tehti otsus, st kostja kanda. Põhjendatud ei ole aga maakohtu käsitlus kostjatest kui kaaskostjatest, kes vastutavad

§ 165lg 1 järgi menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisti.

Seejuures lähtus maakohus ekslikult vaidlustatud otsuses kostja kasuks väljamõistetavate hageja esindajakulude kindlaksmääramisel maakohtu 30. augusti 2023 tagaseljaotsusega tuvastatust. Vaidlustatud otsuses ja tagaseljaotsuses lahendas maakohus erinevate kostjate vastu esitatud erinevad nõuded, mistõttu tuli ka nende nõuete esitamisega hagejal tekkinud menetluskulusid hinnata autonoomselt mõlema kostja osas. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et maakohus pidi

§ 174

lg 1 kohaselt andma eraldiseisva hinnangu hageja menetluskulude suurusele osas, mis puudutas hageja nõuet kostja vastu. Ringkonnakohus saab maakohtu puudused apellatsioonimenetluses kõrvaldada. 12. Maakohus on jätnud käesolevas asjas hageja nimetatud hagihinna kontrollimata. Kohus võib määrata tsiviilasja hinna ka siis, kui ta leiab, et hageja nimetatud hind ei vasta tegelikkusele (

§ 136lg 1).

Kuivõrd hagi ei esitatud solidaarvõlgnike vastu, siis ei võinud hagihinda arvestades nõudeid kostjate vastu

§ 134alusel liita.

Seetõttu on hageja tasunud hagilt ka seaduses ettenähtust vähem riigilõivu ning maakohus on eksinud riigilõivu kui menetluskulu kostjalt väljamõistmisel.

1. Hageja esitas kostja vastu põhinõude 7908 eurot koos lisanduva seadusjärgse viivisega määras 10,5% (hagi esitamise seisuga). Järelikult oli kostja vastu esitatava hagi hind 8738,34 eurot, millelt kuulus riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 alusel tasumisele riigilõiv 700 eurot. 5 R. Künnapuu vastu esitas hageja põhinõude 34 722 euro koos lisanduva seadusjärgse viivisega määras 10,5%. Järelikult oli R. Künnapuu vastu esitatava hagi hind 38 367,81 eurot, millelt kuulus RLS lisa 1 järgi tasumisele riigilõiv 1400 eurot. Hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu kokku 1400 eurot, see tähendab, et 700 eurot seaduses ettenähtust vähem. Samas loobus hageja
2. juunil 2023 kostja vastu esitatud nõudest 7500 euro osas ning maakohus lõpetas
3. augustil 2023 selles osas menetluse. Hagist, sh osalise, loobumise korral kohaldub

§ 150lg 2 p 2 (vt ka Tsiviilkohtumenetluse seadustik I.

Kommenteeritud vlj. § 150, p 3.2.1).

§ 150

lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Hagist loobumise järel jäi hageja nõudeks kostja vastu 408 eurot koos viivistega. Maakohus määras hagist osalise loobumise järgselt menetletava hagi hinnaks õigesti 582,45 eurot. Hagilt hinnaga 582,45 eurot kuulub RLS lisa 1 järgi tasumisele riigilõiv 175 eurot ja hageja saaks riigilõivu nõuetekohasel tasumisel nõuda ülejäänud riigilõivust 525 eurot poole (262,50 eurot) tagastamist. Lisaks tasus hageja hagi tagamise taotluselt riigilõivu 70 eurot. Maakohus rahuldas hagi tagamise taotluse R. Künnapuu osas. Kõike eeltoodut arvestades pidi hageja kogu riigilõivu kulu olema maakohtus 1907,50 eurot, s.o 175 + 262,50 eurot (nõudelt loobumise järgselt) + 1400 eurot (R. Künnapuu nõudelt) + 70 eurot (hagi tagamise taotluselt). Kokkuvõttes on hageja maksnud maakohtus riigilõivu 437,50 eurot vähem (1907,50-1470). Kostja vastu esitatud nõuetelt pidi hageja maksma riigilõivu 437,50 eurot (175 + 262,50). Kostjalt on hageja kasuks riigilõivu katteks välja mõistetud 735 eurot, s.o 297,50 eurot enam, kui hageja pidi kostja vastu esitatud nõudelt tasuma.

§ 174lg 1 alusel ei ole see põhjendatud.

Hageja põhjendatud ja vajalik menetluskulu on riigilõivu osas seega 437,50 eurot, mis kuulub kostjalt väljamõistmisele. 14. Kuivõrd maakohus rikkus hagejalt kostja kasuks väljamõistetud vajalike esindajakulude hindamisel oluliselt menetlusnormi, tehes seejuures kaalutlusvigu, hindab ringkonnakohus hageja õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust uuesti (

§ 175lg 1).

Ringkonnakohus selgitab, et kohtule on antud lai kaalutlusruum lepingulise esindaja kulude põhjendatuse hindamisel. Riigikohus on rõhutanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (Riigikohtu

1. veebruari 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15, p 13). Hageja esitas menetluskulude nimekirjad
2. juunil 2023 ja
3. septembril 2023 (toimingud pärast
4. augusti 2023 tagaseljaotsuse tegemist ja nõudest loobumise vastuvõtmist). Hageja
5. juuni 2023 menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejat esindanud vandeadvokaat tunnitasuga 170 eurot (lisandub käibemaks), kelle ajakulu oli 18 h 05 min, kokku kulu 2829,17 eurot (lisandub käibemaks) ning hageja on kandnud 4 eurot seoses kinnistusraamatu väljavõtete tegemisega. Hageja esindaja hinnangul on mõlema kostja suhtes hagi koostamisele kulunud umbes sama palju aega. Sellest kulust (2829,17 eurot + 4 eurot) pool on maakohus jätnud
6. augusti 2023 tagaseljaotsusega kostja R. Künnapuu kanda. Seega saab kostja kanda jääda esindaja kulust mitte enam kui 1416,58 eurot (sh 2 eurot kinnistusraamatu väljavõtete kulu). Hageja
7. septembri 2023 menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks esindajakulud kokku 2 h 5 min, s.o 354,17 eurot (lisandub käibemaks). Ringkonnakohtul tuleb hinnata, 6 millises ulatuses on hageja menetluskulud 1770,75 eurot põhjendatud ja vajalikud. Seejuures tuleb arvestada kogu kostja vastu esitatud nõude menetlemisega seotud hageja menetluskulusid.
8. Ekslik on kostja väide, et menetluskulude rahaline suurus ei tohiks olla suurem hagihinnast. Kostja tugineb seejuures Riigikohtu varasemale praktikale. Riigikohus muutis
9. aprilli 2021 määruses tsiviilasjas nr 2-19-10324 oma varasemaid seisukohti. Käesolevas asjas ei ületa esindajakulud hagihinda, mis oli hagi esitamisel 8738,34 eurot.

§ 175

lg 1 ega ükski teine säte ei näe ette menetlusosalisele hüvitatavate esindajakulude rahalist piirmäära.

§ 175

lg 1 kohaselt mõistetakse menetlusosaliselt teise menetlusosalise esindajakulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude jaotamise ja esindajakulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise reeglid ei tohi muuta kohtumenetluses professionaalse lepingulise esindaja õigusabi kasutamist majanduslikult ebamõistlikuks ja selle kaudu kohtusse pöördumise õigust näiliseks. Esindajakulude hüvitamine üksnes tsiviilasja hinna ulatuses ei pruugi tagada menetlusosalisele minimaalselt vajaliku õigusabi hüvitamist ja võib seega ebamõistlikult piirata isiku õigust saada kohtulikku kaitset. Menetluskulude regulatsiooni (eelkõige

§ 175

lg t 1) tõlgendada selliselt, et ka väikese väärtusega hüve üle peetavas kohtuvaidluses võib menetlusosaline arvestada, et kohtuasja tema kasuks lahenemisel hüvitatakse talle lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud.

1. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hagiavalduse koostamisele kulunud aeg 15 h 30 min (menetlustoimingud ajavahemikul 19.aprill 2023 –
2. aprill 2023), sellest poolt on hageja pidanud kostjaga seotud ajakuluks, s.o 7 h 45 min. Ringkonnakohus ei nõustu kostja väidetega, et hageja on kopeerinud kohtueelse nõudekirja hagiavaldusse. Dokumendid on küll sarnase sisuga, kuid neid ei ole üks-ühele kopeeritud. Arvestades, et tegemist oli keskmisest lihtsama vaidlusega, sest kostja oli 7500 euro tagasimaksmise kohustust hagejale kohtueelselt kinnitanud ega vaielnud sellele ega kohtueelsetele õigusabikuludele 408 eurot kohtumenetluses sisuliselt vastu, on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud õigusabi ulatus kostja vastu hagi esitamisel 3 h 30 min. Hagejat on esindanud üks lepinguline esindaja. Ajavahemikul
3. aprill 2023 -
4. mai 2023 koosneb hagejale osutatud õigusabi 5-20 minutilistest perioodidest dokumentidega tutvumiseks ja kliendiga suhtluseks. Kokku ajakulu 1 h 10 min, millest poolt (35 min) hindas hageja kostja kanda kuuluvaks osaks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud jätta vastaspoole kanda erinevate dokumentidega tutvumise ja kliendisuhtluse kulu ning viidatud menetlustoimingud on tervikuna põhjendamatud (Riigikohtu
5. novembri 2019 määrus nr 2-18-10073, p 22). Samuti ei ole kostjalt põhjendatud välja mõista tagaseljaotsuse tegemise taotluse kulu (
6. juuni 2023 menetlusdokument, ajakulu 1 h 25 min), sest see puudutas R. Künnapuu vastu esitatud nõuet. Ajavahemikul
7. juuni 2023-
8. september 2023 on hageja lepingulise esindaja menetlustoimingute kulud samuti valdavalt seotud dokumentidega tutvumisega (nn ülevaatused) ja kliendile info edastamisega. Ringkonnakohtu hinnangul on viidatud perioodi osas osaliselt põhjendatud nõude vähendamise dokumendi ja menetluskulude nimekirja koostamise kulud, kuid nende dokumentide sisu ja mahukust arvestades mitte enam kui kokku 40 min ulatuses. Arvestades hagiavalduse mahukust ning kostja nõude osakaalu ja suurust ühises hagiavalduses, samuti asjaolu, et kostja ei ole menetluses olulisi sisulisi vastuväiteid hageja nõuetele esitanud, sisulist vaidlusmenetlust ei toimunud, on hageja põhjendatud ja vajalikud esindajakulud kostja vastu hagi esitamisel maakohtus kokku 4 h 10 min, s.o 708,33 eurot. Sellele lisandub käibemaks 20%. Esindajakulud käibemaksuga on 850 eurot. 7
9. Kinnistusraamatu väljavõtete eest nõuab hageja kostjalt 2 eurot (s.o 4÷2). See hõlmab
10. juuni 2023 nimekirja järgi Jõgeva, maakond, Jõgeva vald, Siimusti alevik, XXXXXX (3 eurot) ja R. Künnapuu kinnistu koormatiste info (1 euro). XXXXXX kinnistu kuulub esitatud väljavõtte kohaselt R. Künnapuule (dtl 69-71). R. Künnapuu vastu esitatud nõude osas ei ole põhjendatud mõista menetluskulud välja kostjalt. Seega ei kuulu kostjalt välja mõistmisele kinnistusraamatu väljavõtte saamisega seotud kulu. Eeltoodust tulenevalt on kostjalt väljamõistmisele kuuluv põhjendatud ja vajalik menetluskulu 1287, 50 eurot (riigilõiv 437,50 eurot + esindajakulu 850 eurot). Ringkonnakohus tühistab seda ületavas osas maakohtu otsuse menetluskulude kostjalt välja mõistmise osas. 18.

§ 178

lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Eeltoodust tulenevalt jäävad apellatsioonimenetlusega seotud kulud poolte endi kanda. 19. Ringkonnakohus märgib, et kuivõrd ringkonnakohus tuvastas otsuse p-s 13, et hageja tasus hagiavalduselt riigilõivu 437,50 eurot vähem, siis tuleks 437,50 eurot hagejalt riigi kasuks välja mõista. Ringkonnakohus leiab, et maakohtule esitatud menetlusabi taotluses kirjeldatud hageja majanduslikku seisundit arvestades, tuleb hageja vabastada viidatud riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest (

§ 190lg 7).

(allkirjastatud digitaalselt) 8