← Eesti

2-23-5159/17

Obsah (12)§ 2681§ 405§ 546§ 637§ 442§ 232§ 162§ 178§ 175§ 638§ 168§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Ele Liiv Määruse tegemise aeg ja koht 30.11.2023, Tallinn Kohtuasja number 2-23-5159 Kohtuasi Revensen OÜ hagi

§ 2681alusel.

Maakohus oleks pidanud omal algatusel tõendeid koguma (

§ 405lg 1 p 8).

3 2-23-5159 Maakohus oleks pidanud

§ 546

alusel rakendama kostja suhtes esialgset õiguskaitset kuni laenulepinguga seotud kriminaalasi lahenduse saab.

  1. Maakohus asus ebaõigele seisukohale, et laenu andmisel järgiti hoolsus- ja kontrollikohustust tarbijale vastutustundlikult krediidi võimaldamise osas. Vaatamata sellele, et laenutaotluses olid esitatud ebaõiged andmed, ei tekitanud see kahtlust ja kostjaga ei võetud kontakti. Laenuandjal pidi tekkima kostja konto väljavõtte analüüsimisel kahtlus kostja laenuvõimelisuses. Kostja oli laenu taotlemise ajal covid-viiruses ja tegeles vältimatute rahaasjadega. Laen maksti välja taotlemise päeval ja täiendavat infot ei küsitud.
  2. Maakohus jättis tuvastamata, kas kostja sai laenuandja saadetud laenulepingu ülesütlemise hoiatused kätte. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  3. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel

§ 637

lg 1 p 6 ja lg 21 alusel koosmõjus

§ 405lg-ga 1 menetlusse võtmata.

Ringkonnakohus lähtub kaebuse menetlusse võtmist kaaludes

§-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid. 15. Kolleegium märgib, et

§ 405

lg 1 esimese lause alates 01.01.2022 kehtiva redaktsiooni järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes

-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole (lihtmenetlus). Praeguses asjas oli hagi esitamisel hagihinnaks 2911 eurot. Seega on tegemist lihtmenetluse asjaga

§ 405lg 1 mõttes.

Viidatud asjas saab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtta üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (

§ 637lg 21).

16. Maakohus ei andnud luba otsuse edasikaebamiseks (

§ 442lg 10).

Asjaolu, et maakohus täitis seadusest tuleneva nõude ja lisas kohtuotsusele edasikaebamise korda käsitleva selgituse, ei ole edasikaebamise loa andmine

§ 637lg 21 tähenduses.

Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, milliste puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole

§ 637lg-s 21 sätestatud alustel välistatud.

17. Riigikohus on märkinud, et ringkonnakohus ei pea lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist

§ 637

lg 21 alusel põhjendama pikemalt, kui et määrusest oleks selgelt arusaadav, et kaebuse menetlemisest on keeldutud viidatud normi alusel ning põhjusel, et maakohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks ning maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, selgelt rikutud menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid või et võimalikud minetused materiaalõiguse normi ebaõigel kohaldamisel, menetlusnormide järgimisel või tõendite hindamisel ei võinud oluliselt mõjutada maakohtu lahendit. Sisuliselt nõustub ringkonnakohus sel juhul maakohtu otsuse põhjendustega neid kordamata. Määruse pikemalt põhjendamise 4 2-23-5159 kohustus ei oleks kooskõlas menetlusökonoomiaga (RKTKm 27.08.2018, 2-17-13363, p 15). Ringkonnakohus lahendab lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral vaikimisi ka juba sisuliselt, jättes kaebuse menetlusse võtmata, kui sel ei ole ilmselgelt edulootust (RKTKm 27.02.2017, nr 3-2-1-159-16, p 13). 18. Arvestades asja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ega rikkunud menetlusõiguse normi viisil, mis võinuks kaasa tuua ebaõige otsuse. Maakohus on kolleegiumi hinnangul tõendeid kooskõlas

§ 232

lg-tega 1 ja 2 hinnates asunud põhjendatult seisukohale, et hagi tuleb rahuldada. Kostja mittenõustumine maakohtu järeldustega ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks, kui maakohus on materiaalõigust õigesti kohaldanud ega ole rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme. Kostja apellatsioonkaebuses esitatud väited ei võimalda ringkonnakohtu hinnangul jõuda maakohtu otsuses märgitust teistsugustele järeldustele. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.

  1. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjalikult hinnanud kõiki olulisi aspekte: lepingu sõlmimise asjaolusid, laenuandja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtete täitmist, nõude kujunemist (sh viivist ja sissenõudmisega seotud kulu), laenulepingu ülesütlemist ja nõude loovutamist. 19.
  2. Esile toodud asjaolude ja esitatud tõendite alusel jõudis maakohus põhjendatud järeldusele, et tõendamata oli kostja väide, et ta ei ole laenulepingut sõlminud. Maakohus selgitas kostjale tõendamiskoormust, sh märkis, et üksnes kriminaalmenetluse algatamise teatisest ei piisa, et tõendada, et kostja laenulepingu sõlmimiseks tahteavaldust ei andnud (dtl 97). Vastupidiselt kostja arusaamale sai maakohus asja materjalide alusel eeldada, et laenulepingu sõlmis kostja, kuna kostja ei tõendanud, et tema isikuandmeid oleks kasutatud 05.04.2022 hagejaga laenulepingu sõlmimisel ebaseaduslikult ilma tema loata ja teadmiseta. Laenulepingu sõlmimist kinnitavad muu hulgas maakohtu tuvastatud asjaolud, et taotletud laen kanti kostja arvelduskontole ja kostja maksis ka osaliselt laenu tagasi. Seega oli kostja laenu väljamaksmisest teadlik. Kostja ei ole vastupidist tõendanud. 19.
  3. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et maakohus oleks pidanud ise tõendeid koguma.

§ 405lg 1 p 8 annab küll õiguse kohtule tõendeid koguda, aga ei kohusta selleks.

Praegusel juhul ei olnud see vajalik, kuna kohus juhtis poolte tähelepanu asjaoludele, mida pooled pidid käesolevas vaidluses tõendama (dtl-d 97 ja 112–114). Kostjal pidi olema arusaam asjaoludest, mida ta pidanuks oma väidete kinnituseks täiendavalt tõendama. 19.3.

§ 2681

reguleerib poole ülekuulamist kohtu algatusel ja selle kohaselt võib kohus sõltumata poolte taotlustest ja tõendamiskoormise jaotusest omal algatusel vande all üle kuulata ükskõik kumma või mõlemad pooled, kui varasema menetluse ning esitatud ja kogutud tõendite põhjal ei ole kohtul võimalik kujundada seisukohta väidetud ja tõendamisele kuuluva asjaolu tõepärasuses. Selle üle otsustamine, kas kohus soovib omal algatusel poolt vande all üle kuulata või mitte, on kohtu õigus, millesse kõrgema astme kohus üldjuhul sekkuda ei saa (RKTKo 10.12.2017, 2-15-3430, p 19.3). Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks maakohtu diskretsiooniotsustusse sekkuda. 19.4. Mis puudutab apellatsioonkaebuses vaidlustatud krediidivõime kontrolli, siis on maakohus tuvastanud, et laenuandja kontrollis ja analüüsis enne laenu andmist kostja majanduslikku seisundit ja see oli piisav taotletud laenu andmiseks. 5 2-23-5159 19.5. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga ka selles, et maakohus oleks pidanud

§ 546

alusel rakendama kostja suhtes esialgset õiguskaitset kuni kostja viidatud kriminaalasi lahenduse saab. Juhul, kui kriminaalmenetluses tuvastatakse, et kolmas isik võttis kostja nimel laenu ilma seadusliku aluseta, saab kostja nõuda kohustuse täitmist kolmandalt isikult. 19.

  1. Kostja väidab apellatsioonkaebuses, et ta ei saanud laenuandja saadetud laenulepingu ülesütlemise hoiatusi kätte. Kõik dokumendid saatis laenuandja kostja märgitud e-posti aadressile. Kostja ei ole tõendanud, et ta teavitas laenuandjat kontaktandmete muutmisest. 19.
  2. Seoses apellatsioonkaebuse taotlusega lõpetada kohtutäituri Elin Vilippuse poolt 02.11.2023 algatatud täiteasi nr 022/2023/7722 selgitab ringkonnakohus, et kohtutäitur on täitemenetluse 09.11.2023 lõpetanud, kuivõrd täitemenetluse algatamise eeldused ei olnud täidetud ja seega alustatud põhjendamatult (dtl-d 264–265).
  3. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks õiguslik alus.
  4. Kostja vaidlustas maakohtu otsuse tervikuna, s.h menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas, kuid sellekohaseid sisulisi põhjendusi kaebuses ei ole esitanud. Kuna hagi rahuldati, siis jättis maakohus menetluskulud õigesti kostja kanda

§ 162lg 1 alusel.

22. Riigikohus on selgitanud, et olukorras, kus apellant vaidlustab lihtmenetluses tehtud maakohtu otsust ka menetluskulude rahalise suuruse kindaksmääramise osas, võib ringkonnakohus

§ 637

lg-s 21 sätestatud aluste esinemisel keelduda apellatsioonkaebust menetlemast selle sisulises osas (s.t osas, mis puudutab haginõude kohta tehtud otsustust ja menetluskulude jaotust). Kui aga kaebuses vaidlustatakse maakohtu otsust ka kulude rahalise suuruse kindlaksmääramise osas, peab ringkonnakohus arvestama

§ 178

lg-s 2 sätestatuga, s.t peab menetlema kaebust osas, mis puudutab menetluskulude rahalist kindlaksmääramist juhul, kui apellatsioonkaebuses on vaidlustatud kulude väljamõistmist rohkem kui 280 euro suuruses summas (RKTKm 15.03.2023, 2-21-9335, p 14). 23. Seega ei võimalda

§ 637

lg 21 ringkonnakohtul keelduda menetlemast kostja apellatsioonkaebust osas, milles kostja vaidlustab maakohtu poolt menetluskulude kindlaksmääramist. 24. Ringkonnakohus leiab, et osas, milles kostja vaidlustab maakohtu poolt menetluskulude rahalist kindlaksmääramist, tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduda

§ 637lg 1 p 6 alusel.

Ringkonnakohus ei võta

§ 637

lg 1 p 6 järgi apellatsioonkaebust menetlusse, kui selles toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et kaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele kaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks (RKTKm 24.04.2013, 3-2-1-35-13, p 12). Seega hindab ringkonnakohus praeguses menetlusetapis üksnes apellatsioonkaebuse väiteid. 25.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, s.t kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu 23.03.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-184-15, p 14). Ilmselgete eksimuste puudumisel jääb kohtulik kontroll menetluskulude hüvitamise otsustele piiratuks. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus vastavalt

§ 175

lg-le 1 piisava põhjalikkusega kontrollinud ja analüüsinud 6 2-23-5159 hageja lepingulise esindaja töö mahtu ja mõistnud välja põhjendatud ja vajaliku õigusabikulu ning hageja tasutud riigilõivu. Ringkonnakohtul puuduvad alused maakohtu kaalutlusotsustusse sekkumiseks. Kuivõrd kostja ei ole põhjendanud maakohtu otsuse vaidlustamist menetluskulude kindlasksmääramise osas, ei näe ka ringkonnakohus vajadust pikemalt põhjendada menetluskulude rahalist suurust. 26. Eelnevast tulenevalt ei oleks ringkonnakohtul võimalik kostja kaebust maakohtu menetluskulude kindlaksmääramise osas rahuldada. Seega on apellatsioonkaebus selles osas õiguslikult perspektiivitu. 27. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta

§ 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Kuna apellant esitas apellatsioonkaebuse elektrooniliselt, ei ole vaja seda talle tagastada. Ringkonnakohus toimetab määruse

§ 638

lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele menetlusosalistele.

§ 638lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

28. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad kaebuse esitamisega seotud menetluskulud

§ 168lg 1 alusel koosmõjus § 639 lg-ga 1 kaebuse esitaja, s.o kostja kanda.

Kuivõrd apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduti ning ei edastatud kaebust hagejale vastamiseks, ei saanud hagejale apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid ja neid ei ole vaja rahaliselt kindlaks määrata. 29. Kostja ei esitanud koos kaebusega andmeid riigilõivu tasumise kohta ja neid ei nähtu kohtule ka kohtute infosüsteemist. Seega ei teki lõivu tagastamise küsimust (

§ 150lg 1 p 2 ja lg 4).

30.

§ 638lg-st 9 tulenevalt võib apellant esitada määruskaebuse Riigikohtule.

(allkirjastatud digitaalselt) 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.