← Eesti

2-23-15915/9

Obsah (6)§ 423§ 426§ 173§ 168§ 178§ 174

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viktor Bome Määruse tegemise aeg ja koht 29. veebruar 2024, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-15915 Tsiviilasi Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi A,

) § 424 lg 1 kohaselt võib hageja hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta üksnes kuni eelmenetluse lõpuni ja ainult kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Hagi tagasivõtmise avaldus on esitatud eelmenetluses ning ei vaja kostja nõusolekut.

§ 423

lg 1 p 2 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. Tulenevalt eeltoodud asjaoludest jätab kohus Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi A ja B vastu ühisvara jagamise nõudes läbi vaatamata.

§ 426

lg 1 järgi hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Menetluskulud

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

§ 173

lg 2 sätestab, et menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.

§ 168

lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.

§ 168

lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kohus leiab, et

§ 168

lg 4 alusel tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.

§ 178

lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kuivõrd kostjad ei ole kohtumenetluses otseselt osalenud, tuvastab kohus, et kostjatel menetluskulud puuduvad, mistõttu ei määra kohus kindlaks kostjate menetluskulude rahalist suurust. (allkirjastatud digitaalselt) Viktor Bome Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.