Obsah (14)

§ 113§ 9§ 188§ 635§ 637§ 116§ 642§ 103§ 105§ 189§ 108§ 100§ 101§ 94

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Bergson Otsuse avaldamise aeg ja koht 17. jaanuar 2024, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-137245 Tsiviilasi X hagi

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta tsiviilasja menetluskulu täies ulatuses kostja kanda.
2. Välja mõista kostjalt Event Leader OÜ-lt hageja X kasuks menetluskulu summas 100 eurot (riigilõiv). Kohtuotsuse peale edasikaebe kord ja tähtajad Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Hageja nõue ja asjaolud
3. X esitas 28.09.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 116,22 euro saamiseks. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetati 27.10.2022 maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses (TsMS § 486 lg 1 p 1).
4. Kohus kohustas hagejat esitama oma nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis. Hageja esitas maakohtule hagi kostja vastu 01.11.
5. Kohus võttis 28.11.2022 määrusega hagi menetlusse
6. Hagiavalduse kohaselt ostis hageja 10.01.2020 kaks piletit www.ostapilet.ee vahendusel kaks piletit Event Leader OÜ korraldatavale kontserdile 07.04.2020, mis maksid kokku 97 eurot. Üritust 07.04.2020 ei toimunud ning see lükati edasi 29.09.2020 kuupäevale. Kontserdi kuupäeva (s.o 29.09.2020) saabudes selgus Jõhvi kontserdimaja kodulehelt, et kontsert on veelkord edasi lükatud ja peaks toimuma 27.03.
7. 25.09.2020 pöördus avaldaja võlgniku poole sooviga lepingust taganeda ja palus piletite summa tagastada. Võlgnik vastas 25.09.2020 kirjaga, mis sisaldas vaid ühte linki ürituse infole. Seal selgitati, et varem ostetud piletid kehtivad edaspidi. Lepingust taganemise ja raha tagasisaamise avaldusele võlgnik ei vastanud.
8. 27.03.2021 üritust ei toimunud ja see lükati edasi 21.03.2022 kuupäevale, mis jäi samuti ära. Võlgnik andis www.ostapilet.ee ürituse lehel teada, et 01.03.2022-12.03.2022 võetakse vastu taganemisavaldused ning makstakse piletiraha tagasi. Avaldaja pöördus lisaks 25.09.2020 esitatud taganemisavaldusele uuesti 02.03.2022 vastava avaldusega võlgniku poole. Võlgnik piletite eest tasutud summat ei tagastanud.
9. Avaldaja pöördus 16.05.2022 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) tarbijavaidluste komisjoni poole. Võlgnik ei ole avaldajale piletiraha tagastanud ka vaatamata 13.06.2022 TTJA nr xxx menetluses antud lubadusele seda teha.
10. Hageja palub kohtul rahuldada hagi ning mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg 97 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 16,32 eurot ning edasiulatuv viivis põhivõla summalt 97 eurot alates 02.11.2022 kuni põhinõude täitmiseni

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Palun kohtul jätta kohtukulud (sh minu maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 65 eurot ja hagimenetluseks ülemineku avalduse esitamisel tasutud täiendav riigilõiv 35 eurot, s.o. kokku 100 eurot) kostja kanda. Kostja vastuväited

1. Kostja vastuväidete kohaselt pidi 07.04.2020 Jõhvis toimuma laulja V kontsert. Massiürituste piirangute ning keeldude tõttu ei saanud kontsert toimuda
2. ja
3. aastal. Event Leader OÜ ei ole selles olukorras kuidagi süüdi ja peab seda vääramatuks jõuks. Kontsert oli kavandatud 21.03.
4. 24.02.2022 algasid traagilised sündmused seoses Venemaa Föderatsiooni sõjalise agressiooniga Ukraina vastu. Esimesena mõistis selle 24.
5. videosõnumiga avalikult hukka V. Sellest hoolimata saatis Jõhvis asuva kontserdimaja omanik Eesti Kontsert 28.
6. kirja M kontserdi lepingu peatamise kohta, mistõttu kontsert muutus võimatuks. Event Leader OÜ ei ole selles olukorras kuidagi süüdi ja peab seda vääramatuks jõuks. Event Leader OÜ oli sunnitud 03.03.2022 tegema avalduse kontsertide edasilükkamise ja kõikide küsimuste lahendamise kohta pärast uute kuupäevade määramist. Uued kontserdikuupäevad on alles kokkuleppimisel. Niipea, kui uus kontserdi kuupäev on välja kuulutatud ja piletid taas müügile tulevad, täidab Event Leader OU kõik vastuvõetud piletiraha tagastamise taotlused. Kostja palub mitte panna kostjale täiendavaid kohustusi seoses hageja menetluskuludega ja palub hagi jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused
7. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese 2 lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus).
8. Käesolevas tsiviilasjas ei vaielda järgmiste asjaolude üle: • Hageja ostis 10.01.2020 kaks piletit 07.04.2020 toimuma pidanud V kontserdile. • V kontserti 07.04.2020 ei toimunud. • Hageja taganes 25.09.2020 lepingust ja soovis kostjalt piletite maksumuse (97 eurot) tagastamist. • Kostja hagejale raha ei tagastanud ning pakkus hagejale võimalust kasutada pileteid tulevikus toimuvatel üritustel.
9. Võlaõigusseaduse (

) §§ 8 lg 1 ja 9 lg 1 järgi sõlmitakse leping vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel.

§ 9

lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Kohus on tuvastanud, et hageja ja kostja vahel on 10.01.2020 sõlmitud töövõtuleping, milles lepiti kokku, et kostja viib läbi V kontserdi ja hageja pealtvaatajana, tasub kostjale selle eest raha. 11. Vastavalt võlaõigusseaduse (

) 635 lg 1 töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Hagiavalduse kohaselt on hageja tasunud kahe kontserdipileti eest ettemaksu 97 eurot. Hageja taganes 25.09.2020 lepingust, kuid kostja ettemaksu ei tagastanud. Hageja leiab, et ettemaks summas 97 eurot kuulub tagastamisele. 12. Kostja ei eita piletite eest saadud ettemaksu tagastamata jätmist, kuid põhjendab tagastamata jätmist sellega, et aastal 2020 algas Covid 19 pandeemia ning 24.02.2022 traagilised sündmused seoses Venemaa Föderatsiooni sõjalise agressiooniga Ukrainas. Eesti Kontsert saatis kostjale 28.02.2022 kirjad M kontsertide lepingute lõpetamise kohta. 13.

§ 188

lg 1 kohaselt lepingupool taganeb lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele ning lg 2 järgi kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingust taganeda, vabastab lepingust taganemine mõlemad pooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest.

§ 635

lg 1 kohaselt kohustub töövõtja töövõtulepinguga saavutama kokkulepitud tulemuse. See kohustus on töövõtja põhikohustus. Vastavalt

§ 637sätestatule on töövõtuleping tasuline leping.

Seega hageja põhikohustus oli maksta kontserdipiletite eest tasu. Käesoleval juhul on hageja enda kohustuse täitnud ning tasunud kostjale 97 eurot, kostja ei ole aga saavutanud kokkulepitud tulemust, st kostja ei korraldanud V kontserti. 14.

§ 116

lg 1 kohaselt lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine).

§ 116

lg 2 p 2 kohaselt olulise lepingurikkumisega on eelkõige tegemist kui rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu. Töövõtulepingust taganemisõiguse tekkimise peamine eeldus on oluline lepingurikkumine. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul täidetud materiaalsed eeldused lepingust taganemiseks. V kontserti ei toimunud, hagejal puudub lepingust tulenev kohustus osaleda pealtvaatajana mõnel muul kontserdil. 15. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga selles, et kostja rikkumine on vabandatav. Nõuetekohase tulemuse puudumine toob kaasa töövõtjapoolse lepingurikkumise isegi siis, kui kontserti jäi ära kostjast mitteolenevatel põhjustel (

§ 642

lg 1).

§ 103

lg 1 kohaselt võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks ning lg 3 järgi kui vääramatu jõu mõju on ajutine, 3 on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas. 16. Kohus märgib, et käesoleval juhul ei olegi oluline, kas kontserdi ärajäämine oli põhjustatud vääramatust jõust või mitte, kuivõrd hagejal oli vaatamata sellele õigus lepingust taganeda.

§ 105

järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, on võlausaldajal sõltumata sellest, kas võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, õigus keelduda oma kohustuse täitmisest, lepingust taganeda või leping üles öelda, samuti alandada hinda.

§ 188

lg 1 kohaselt taganeb lepingupool lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Sama paragrahvi lõike 2 järgi kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingust taganeda, vabastab lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Taganemine ei mõjuta lepingust enne taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust. Vastavalt

§ 189

lg 1 lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. 17. Käesolevas menetluses kogutud tõenditest nähtub, et hageja nõuab kostjalt raha maksmise kohustuse täitmist, hageja ei nõua kostjalt uue kontserdi korraldamist.

§ 108lg 1 kohaselt ei saa raha maksmise kohustuse täitmata jätmine olla vabandatav.

Kostjal ei ole ühtegi vääramatust jõust tingitud takistust, mis vabandaks rahaülekande tegemata jätmist hagejale. Kostja on kolme aasta vältel kasutanud hagejale kuuluvaid rahalisi vahendeid, kohtu hinnangul on kostja sisuliselt saanud piletiostjatelt intressita laenu enda majandustegevuse läbiviimiseks. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue kostja vastu summas 97 eurot õiguslikult põhjendatud. 18. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista hagi esitamise päevaks sissenõutavaks muutunud viivise ning lisanduva viivise TsMS § 367 alusel.

§ 100

kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda, nõuda kahju hüvitamist, taganeda lepingust või öelda leping üles, alandada hinda, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. 19.

§ 113

lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

§ 94

lg 1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

1. jaanuari ja
2. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Kohustuse täitmata jätmise korral, peab võlgnik arvestama sellega, et viivitamisel järgnevad

§ 113

lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist seaduse või lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. 20. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kostjalt kuulub väljamõistmisele lisaks põhinõudele ka viivis hagis esitatud põhinõudelt alates 25.09.2020 kuni kohtuotsuse täitmiseni

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses määras.

Kohtuotsuse tegemise päeva seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 29,08 eurot (viivisekalkulaaror.ee). 21. Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hagi on põhjendatud ning tuleb rahuldada. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 97 eurot, kohtuotsuse päevaga sissenõutavaks muutunud viivis ja sealt edasi viivis kuni kohtuotsuse täitmiseni

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses määras.

4

1. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle Menetluskulud
2. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi täies ulatuses, siis jäävad tsiviilasja menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
3. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
4. Käesoleva tsiviilasja toimikust nähtub, et hageja esindas ennast tsiviilasja menetluses ise. Seega ei ole tal tekkinud kulusid lepingulisele esindajale. Küll aga on hageja tasunud maksekäsu kiirmenetluse ja hagiavalduse esitamisel riigilõivu kokku 100 eurot. Kuna riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg 2), on tegemist põhjendatud kuluga, mis tuleb hagejale hüvitada.
5. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 100 eurot, mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Kohus leiab, et sellises ulatuses õigusabikulude väljamõistmine on arvestades menetluse kulgu ja asja olemust, ka põhjendatud.
6. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson Kohtunik 5