lg 1 p 2 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi.
lg 1 kohaselt hageja võib hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. 5. Tulenevalt asjaolust, et käesolevas asjas ei ole eelmenetlus lõppenud, võtab kohus hagi tagasivõtmise vastu ning jätab hagi
6. Kohus selgitab, et
lg 1 kohaselt loetakse hagi läbi vaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. 7.
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.
lg 5 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Kuivõrd hageja on hagi tagasi võtnud tulenevalt asjaolust, et kostja on hageja nõude rahuldanud pärast hagi esitamist, on kohus seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Seoses kostja väitega, et küsimus lahendati enne tsiviilasja algatamist, märgib kohus, et tsiviilasja materjalidest nähtuvalt esitas hageja maksekäsu kiirmenetluse avalduse 10.11.2023 ning hagiavalduse 13.12.2023, kuid esitatud maksekorralduse (dtl 90) kohaselt tasus kostja võlgnevuse alles 18.12.2023. Seega ei tasunud kostja võlgnevust enne tsiviilasja algatamist ning menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. 8.
lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
kohaselt maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja maksekäsu kiirmenetluses kantud kulud on
Kohus leiab, et hageja ülejäänud menetluskulude nimekirja märgitud õigusabikulud on olnud põhjendatud ja vajalikud. Kohtu hinnangul vastab dokumentide koostamise ajakulu hageja esindaja poolt nimetatud ajakulule. Kuivõrd hageja esindaja on kinnitanud, et hagejal ei ole käibemaksu tagasisaamine võimalik, tuleb menetluskulud välja mõista koos käibemaksuga. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja õigusabikulud summas 470 eurot (3x150+20). 2 11. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 715 eurot (470+245). Hageja taotleb menetluskuludelt viivise välja mõistmist. Kohus rahuldab
12.
kohaselt maakohtu määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata, võib esitada määruskaebuse. Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse. 13.
lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.