järgi vangistusega 8 kuud.
Lõplikuks karistuseks 7 kuud 29 päeva vangistust, mis jäeti
lg 1, 3 alusel täielikult täitmisele pööramata, katseajaks määrati 3 aastat, s.o kuni 01.03.2018.
lg 2 p 2 kohaselt kohustus isik mitte tarvitama käitumiskontrolli ajal alkoholi ja narkootikume.
lg 1 p 1 alusel kohaldati lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 1-ks aastaks. väärteokorras karistatud 1-l korral. Tõkend: käesoleval ajal ei ole kohaldatud; elukohast lahkumise keeldu kohaldati kuni 21.07.2018.a; kahtlustatavana kinnipidamine: 20.07.– 21.07.2017.a. süüdistuses
(alates 01.11.2017.a vastab
Süüdi tunnistada F.V
(alates 01.11.2017.a vastab
2.
lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 20.07.– 21.07.2017.a., s.o 2 (kaks) päeva vangistust karistusaja hulka ja lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 11 (üksteist) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. 3.
lg 2, § 74 lg 5 alusel suurendada mõistetud karistust 02.03.2015.a Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, 7 kuu 29 päeva vangistuse, võrra ja liitkaristuseks mõista vangistus 1 (üks) aasta 7 (seitse) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva. 4.
lg 1, 3, § 74 lg 5 alusel asendada F.V-le mõistetud karistus, 1 aasta 7 kuud 27 päeva vangistust, üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd, s.o üldkasuliku tööga 597 (viissada üheksakümmend seitse) tundi ja määrata selle töö ära tegemiseks ajaks 2 (kaks) aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. 5.
lg 4 alusel kohustada F.V täitma üldkasuliku töö tegemise tähtaja jooksul
lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid, s.t.: - elama kohtu määratud alalises elukohas: xxxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 6.
lg 2 p 2 alusel kohustada F.V käitumiskontrolli ajal: - mitte tarvitama alkoholi.
(alates 01.11.2017
Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: Liiklusõnnetusega tekkinud kahju lahendatakse kindlustuse kaudu. Kokkuleppe sisu ja kohtu seisukoht F.V, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on F.V karistuseks
(alates 01.11.2017.a vastab
lg 2) järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 1 aasta vangistust.
lg 1 alusel tuleb arvata karistusaja hulka isiku kahtlustatavana kinnipidamise 2 päeva ja ärakandmata karistuseks lugeda vangistus 11 kuud 28 päeva.
lg 5 ja
lg 2 alusel tuleb moodustada liitkaristus Harju Maakohtu 02.03.2015.a otsusega mõistetud ärakandmata karistusega, s.o 7 kuud 29 päeva vangistust ja liitkaristuseks mõista 1 aasta 7 kuud 27 päeva vangistust. Kokkuleppe järgi,
lg 5 ja
lg 1 alusel tuleb asendada mõistetud ja ärakandmata vangistus üldkasuliku tööga, arvestades et ühele päevale vangistusele vastab 1 tund üldkasulikku tööd, seega asendada, s.o 597 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemiseks määrata 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest.
lg 4, 6 ja 7 alusel tuleb F.V allutada üldkasuliku töö tegemise ajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Üldkasuliku töö tegemise ajal on F.V kohustatud järgima
lg 1 p 1-6 tulenevaid kontrollnõudeid: 1) elama oma alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 3 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Lisaks kohustub F.V
Lisaks tuleb kokkuleppe kohaselt F.V-lt välja mõista menetluskulud järgnevalt: sundraha summas 810 eurot ja kaitsjatasu summas 150 eurot. Samuti tuleb menetluskulud määrata tasumisele ositi 12 kuu jooksul igakuiste maksetena. Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ja kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatav on kinnitanud, et on kokkuleppe tingimustega nõus ja talle on selgitatud ka menetluskulude ja sundraha tasumise kohustust. Kohtuistungil jäi süüdistatav sõlmitud kokkuleppe juurde. Süüdistatav ei soovinud kaitsja osavõttu kohtus. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatava F.V süüdi tunnistamine ja tema poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et F.V tuleb süüdi tunnistada
(alates 01.11.2017.a vastab
Samuti kuuluvad F.V-lt väljamõistmisele kriminaalmenetluse kulud ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, kuivõrd tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1, süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kriminaaltoimiku andmetel on käesolevas kriminaalasjas menetluskuludeks määratud kaitsja tasu summas 150 eurot, mis kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele. Kohus märgib, et sundraha kaasneb iga süüdimõistva kohtuotsusega. Sundraha II astme kuriteo puhul on KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt 1,5 palga alammäära, s.o alates 01.01.2019.a on selle suurus 810 eurot, mis tuleb süüdistatavalt samuti välja mõista. Kohus peab põhjendatuks lähtuda kokkuleppes tehtud menetluskulude jaotuse ettepanekust. Kohtu hinnangul ei esine süüdistatava puhul erandlikke asjaolusid, mille puhul oleks põhjendatud menetluskulude osaline riigi kanda jätmine. Tulenevalt kokkuleppest peab kohus võimalikuks ajatada süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude hüvitamine ning kohus määrab kulude hüvitamise tähtajaks 12 kuud kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena. Kohus juhindub KrMS § 175, § 179, § 180 lg 1; § 248 lg 1 p 5, § 311-313, § 318. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Väliste kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.