Obsah (10)

§ 8910§ 892§ 50§ 13§ 14§ 18§ 20§ 89§ 11§ 8926

4-23-359 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10. märts 2023, Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-23-359 (240022000025) Kohtunik Innokenti Menšikov Väärteo

) § 8910 ja § 892 lg 1 alusel karistusseadustiku (KarS) § 63 lg 1 kohaldades

§ 8910

järgi rahatrahviga 15 trahviühiku ulatuses, s.o 60 eurot ja

§ 892lg 1 alusel rahatrahviga 5 trahviühiku ulatuses, s.o.

20 eurot Kaebuse esitanud isik menetlusalune isik T.K ik XXX; elukoht x; Eesti Vabariigi kodakondsus Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskond asukoht Vahtra 3, 21003 Narva. RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-dest 132 p 1, § 133- 135, § 155-156 maakohus otsustas: Jätta T.K kaebus rahuldamata. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri 18.01.2023 otsus väärteoasjas nr 10 ja § 892 lg 1 alusel 240022000025 T.K karistamises relvaseaduse (

) § 89 sätestatud väärtegude toimepanemises muutmata. Jätta kaebuse esitaja taotlus kaebuse esitamisega seotud kulude välja mõistmiseks rahuldamata. 1 Jätta Politsei ja Piirivalveameti taotlus KarS 83 lg 6 ja

toimepanemise vahendina noa konfiskeerimiseks rahuldamata. 4-23-359 § 8926 alusel väärteo Rahuldada kaebuse esitaja taotlus pneumopüstoli ja pipragaasi purgi tagastamiseks kaebuse esitajale. KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada kohtuotsuse jõustumise järgselt kaebuse esitajale kaebusele lisatud nuga, pneumopüstol ja pipragaasi purk . Rahatrahv summas 80 eurot tuleb tasuda 30 päeva ehk edasikaebamise tähtaja jooksul Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB pangas, EE932200221023778606 Swedbank pangas või EE701700017001577198 Luminor pangas, kohustuslik viitenumber

1. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebekord Otsuse peale võib esitada Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu kassatsioonkaebuse Riigikohtule. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtu Narva kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. MENETLUSE KÄIK
2. Kohtuvälise menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 18.01.2023 otsusega väärteoasjas nr 240022000025 karistati T.K

§ 50lg 3 p 1, § 20 lg 2 p 3, sätestatud rikkumise toimepanemise eest Kar

S § 63 lg 1 kohaldades

§ 8910

järgi rahatrahviga 15 trahviühiku ulatuses, s.o 60 eurot ja

§ 892lg 1 alusel rahatrahviga 5 trahviühiku ulatuses, s.o.

20 eurot. Kohtuvälise menetleja otsusega anti T.K-le õigus tasuda rahatrahv hiljemalt 02.02.

1. Väärteootsuses oleva väärteo kirjelduse kohaselt 23.04.2022 kell 00:59 Mõisa tn 1b, Narva linna, Ida-Viru maakonnas hoidis isik omas taskus tsiviilkäibes keelatud külmrelva ehk nuga, mille tera pikkus on üle 8,5 cm(antud nuga on 9 cm) ning isik viibides avalikus kohas, nimelt aadressil Mõisa 1b, Narva ning olles alkoholijoobes kandis pneumopüstolit ning gaasipihustit.
2. 26.01.2023 registreeris Viru Maakohus menetlusaluse isiku edastatud kaebuse kohtuvälise menetleja otsusele.
3. Viru Maakohtu 02.02.2023 määrusega jäeti T.K kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 18.01.2023 otsusele väärteoasjas nr 240022000025 käiguta ning määrati tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks.
4. 09.02.2023 esitas T.K puuduste kõrvaldamise kohta teate. Kaebuse esitaja selgitab, et relvaseadus § 50 lg 3 p 1 ja relvaseadus § 8910 osas ta ei nõustu karistusega, kuna väärteootsuses toodud kohas ei olnud tema juures relva ega lahingumoona, aga olid taskunuga, õhupüstol kaliibriga kuni 4,5mm ja pisargaasiballoon. Need esemed on lubatud piiramata tsiviilkäibega vastavalt relvaseaduse §
5. Kaebuse esitaja leiab, et tema suhtes tehtud otsus on rajatud relvaseaduse ebaõigele tõlgendamisele ja kohaldamisele. Kõik toodud esemed olid varjatult suletavas kotis. Neid esemeid kaebuse esitaja Narva baaris I mitte kellelegi ei näidanud ega demonstreerinud muul viisil. Relvaseaduse § 20 lg 2 p 3 ja relvaseaduse § 892 osas ei nõustu 2 4-23-359 kaebuse esitaja karistusega, kuna vaidlustatavas otsuses toodud asjaoludel tema juures ei olnud piiramata tsiviilkäibes keelatud külmrelv. Tema juures oli ülaltoodud taskunuga, mis oli ostetud Narva kalastustarvete poest. Antud noatera ei avane vedru- või raskusjõul, seega antud nuga ei oma relvaseaduse § 20 lg 2 p 3 toodud tunnuseid. Kaebuse esitaja leiab, et vaidlustatav otsus on rajatud relvaseaduse ebaõigele tõlgendamisele ja kohaldamisele. Temalt äravõetud nuga omab terapikkust 86 mm, noatera avanes eranditult käe sõrmega tuntava jõul, kuna omab lukustussüsteemi kokkupandult kui ka avatud asendis, selleks, et kindlustada antud noa ohutu sihipärase kasutamise. Samuti äravõetud nuga ei omanud kahepoolset lõiketera teritamiseks. Toodud nuga kaebuse esitajale ei tagastatud. Kaebuse esitaja palub vaadata kaebuse läbi kirjalikus menetluses. Kaebuse esitaja ei soovi kohtuistungist osa võtta ja kaitsja osavõttu menetlusest ei taotle. Kaebuse esitaja palub rahuldada kaebuse ja tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri 18.01.2023 otsuse väärteoasjas nr
6. Lisaks palub kaebuse esitaja välja mõista Politsei- ja Piirivalveametilt kaebuse esitaja kasuks kaebuse esitamisega seotud kulud summas 225 eurot. Kaebuse esitaja palub tagastada temalt äravõetud nuga ja kaebusele lisatud pneumopüstol ja pipragaasi purk.
7. 20.02.2023 esitas Politsei- ja Piirivalveamet kirjaliku seisukoha, mille kohaselt kohtuväline menetleja on nõus kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja leiab, et kaebus ei kuulu rahuldamisele. Kohtuväline menetleja leiab, et KarS § 15 lg 3 kohaselt väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

§ 13

kohaselt gaasipihusti kuulub gaasirelvade hulka.

§ 14kohaselt pneumopüstol kuulub pneumorelvade hulka.

Antud relvad

§ 18alusel on piiramata tsiviilkäibega.

Aga vastavalt

§ 50lg 3 p 1 relva ja laskemoona on keelatud kanda joobeseisundis.

Lähtudes joobeseisundis isiku kainemisele toimetamise protokollist menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,97 mg/l ning ta ei tajunud ümbritsevast aru. Menetlusalune isik viibis avalikus kohas baaris I aadressil Mõisa tn 1b, Narva ja kandis enda juures relvasid, nimelt pneumopüstol, gaasipihusti ja tsiviilkäibes keelatud nuga.

§ 20

lg 2 p 3 järgi vedru- või raskusjõul väljaviskuva ja seejärel jäigalt kinnituva teraga nuga, mille tera pikkus on üle 8,5 cm või mille tera on kahelt poolt teritatud. Menetlusalune isik kandis enda juures tsiviilkäibes keelatud külmrelva, nimelt raskusjõul väljaviskuva ja seejärel jäigalt kinnituva teraga nuga, mille tera pikkus on 9 cm. Seega menetlusaluse isiku tegu vastab

§ 892lg 1 süüteokoosseisule, mis oli toime pannud ettevaatamatusest. Vastavalt Kar

S § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Otsuse tegemisel menetleja on arvestanud, et varasemalt menetlusalune isik ei ole karistatud süütegude eest. Samuti teos puuduvad süü kergendavad või raskendavad asjaolud. Menetlusalusele isikule oli määratud karistus tunduvalt alla sanktsiooni keskmise määra. Seega kohtuväline menetleja arvab, et määratud rahatrahvid summas 80 eurot on antud juhul mõjus ja kohane, määratud õigesti ning vastab kaebaja süü suurusele. Samuti palub kohtuväline menetleja KarS § 83 lg 6 ja

§ 89

´26 alusel äravõetud nuga konfiskeerida, kuna tegemist on toimepanemise vahetuks objektiks olnud esemega. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED

1. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
2. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.
3. Käesolevas asjas on menetlusalust isikut karistatud väärteo kirjelduse kohaselt, kuna 23.04.2022 kell 00:59 Mõisa tn 1b, Narva linna, Ida-Viru maakonnas hoidis isik omas taskus tsiviilkäibes keelatud külmrelva ehk nuga, mille tera pikkus on üle 8,5 cm(antud nuga on 9 cm). Lisaks isik viibides avalikus kohas, nimelt aadressil Mõisa 1b, Narva ning olles alkoholijoobes kandis pneumopüstolit ning gaasipihustit. Kohtuvälise menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Ida 3 4-23-359 prefektuuri 18.01.2023 otsusega väärteoasjas nr 240022000025 karistati T.K

§ 50lg 3 p 1, § 20 lg 2 p 3, sätestatud rikkumise toimepanemise eest Kar

S § 63 lg 1 kohaldades

§ 8910

järgi rahatrahviga 15 trahviühiku ulatuses, s.o 60 eurot ja

§ 892lg 1 alusel rahatrahviga 5 trahviühiku ulatuses, s.o.

20 eurot. 9.Väärteo toimepanemise karistusõiguslikus kvalifikatsioonis on poolte vahel vaidlus. Esmalt analüüsib kohus tsiviilkäibes keelatud külmrelva ebaseaduslikku käitlemist.

§ 892

kohaselt elektri šokirelva või tsiviilkäibes keelatud külmrelva valmistamise, soetamise, omamise, hoidmise, müümise, kandmise, edasitoimetamise, vedamise või muu ebaseadusliku käitlemise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga. Kohus peab oluliseks siinkohal analüüsida, kas väärteo toimepanemise esemeks olnud nuga on relv ja kas see on piiramata tsiviilkäibega relvaks.

§ 20

lg 2 p 3 sätestab, et tsiviilkäibes on keelatud vedru- või raskusjõul väljaviskuva ja seejärel jäigalt kinnituva teraga nuga, mille tera pikkus on üle 8,5 cm või mille tera on kahelt poolt teritatud. Kaebuse esitaja on kaebuses välja toonud, et tema hinnangul nuga ei avane vedru- või raskusjõuga. Teisalt on kaebuse esitaja kaebuses märkinud: „noatera avanes eranditult käe sõrmega tuntava jõul, kuna omab lukustussüsteemi kokkupandult kui ka avatud asendi“. Seega on kohtu hinnangul kaebuse esitaja ise kirjeldanud, et nuga avaneb raskusjõul kui see lukustussüsteemist vabastada ja kinnitub jäigalt peale avamist. Seadusest tulenevalt on tsiviilkäibes keelatud raskusjõul väljaviskuv ja jäigalt kinnituv nuga ainult juhul kui tera on üle 8,5 cm või mille tera on kahelt poolt teritatud. Siinkohal toob kohus välja, et kaebuse esitaja on kaebuses välja toonud, et noatera pikkus on 86 mm. Kohus lisab, et noatera pikkust kui ka raskusjõul avanevat välimust tõendab asitõendivaatlusprotokoll(lk 24-26), millest nähtuvalt ületab noatera pikkus 85 mm. Kaebuse esitaja on kaebuses esitanud vastuväite, et noal ei olnud kahepoolset lõiketera. Kohus selgitab, et

§ 20

lg 2 p 3 on tegemist alternatiivse sättega, millest üle asjaolu(tera pikkus üle 8,5 cm või kahelt poolt teritatud tera) esinemisel on tegemist tsiviilkäibes keelatud relvaga. Seega asjaolu, et lõiketera ei olnud kahepoolne ei too kaasa rikkumist, vaid rikkumise koosseisu alternatiive arvestades täidab asjaolu, et noatera on üle 85 mm. Tsiviilkäibes keelatud külmrelva ebaseaduslik käitlemine väärteootsuses toodud ajal ja kohas on tõendatud 23.04.2022 tunnistaja S S ütlustega, mille kohaselt 23.04.2022 aadressil Narva, Mõisa 1b avastati T.K pükste paremast taskust turvakontrolli käigus kokkupandava noa pikkusega 9 cm. Samuti on menetlusaluse isiku ütlustega kui ka esitatud kaebuses kinnitanud, et nuga oli temal väärteootsuses toodud ajal ja kohas kaasas. Eeltoodut arvestades on kohus tuvastanud, et tegu on toime pandud ja teo pani toime menetlusalune isik. Nimetatud tõenditega on tõendatud, et 23.04.2022 kell 00:59 Mõisa tn 1b, Narva linna, Ida-Viru maakonnas hoidis isik omas taskus tsiviilkäibes keelatud külmrelva ehk nuga, mille tera pikkus on üle 8,5 cm(antud nuga on 9 cm). Seega on väärteo objektiivne koosseis tõendatud ja täidetud. Seega menetlusaluse isiku tegevus on väärteoprotokollis kvalifitseeritud õigesti ning rikkudes

§ 20

lg 2 p 3 tulenevat sätet, pani menetlusalune isik toime

§ 892ettenähtud väärteo.

9. Teisena peab kohus vajalikuks vaadelda relva ja laskemoona kandmisega alkoholijoobes seotud väärteo koosseisu. Nimelt

§ 50lg 3 p 1 sätestab, et relva ja laskemoona on keelatud kanda joobeseisundis.

Väärteo kirjelduse kohaselt olid isikul väärteo toimepanemise ajal kaasas pneumopüstol, gaasipihusti ja nuga.

§ 11

p 3 kohaselt on pneumorelv relv, milles lendkeha saab suunatud liikumise suruõhu või muu surugaasi energiast.

§ 14

p 1 ja 2 kohaselt liigitatakse pneumorelvi pneumopüssideks ning peumopüstol, pneumorevolvriteks. Seega on pneumopüstol seadusest tulenevalt relv

§ 50

lg 3 p 1 tähenduses.

§ 11

p 2 kohaselt on gaasirelv relv, mis on ette nähtud elava objekti lühiajaliseks kahjustamiseks ärritava toimega 4 4-23-359 gaasiga.

§ 13

kohaselt liigitatakse gaasirelvi gaasipihustiteks ning gaasipüstoliteks, gaasirevolvriteks. Seega on gaasipihusti samuti relvaks

§ 50lg 3 p 1 tähenduses.

Kaebuse esitaja on kaebuses õiguspäraselt viidanud

§ 18

, mille lg 1 ja 2 kohaselt on gaasipihusti ja kuni 4,5-millimeetrise kaliibriga(kaas arvatud) pneumorelv piiramata tsiviilkäibega relvad. Eelnevalt on kohus analüüsinud, et väärteotoimepanemisel ajal ja kohas menetlusalusel isikul olnud nuga on tsiviilkäibes keelatud relv. T.K joobeseisundit tõendab joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokoll(lk 11,12), mille kohaselt menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,97 mg/l kohta. Samuti esinesid menetlusalusel isikul joobeseisundile viitavad tunnused nagu silmade punetus, suured pupillid, väga aeglane reaktsioonikiirus, aja-, isiku- ja kohataju häired, segane ja aeglane kõne, kerged kordinatsioonihäired, rahutus ja omamehelik käitumine. Menetluspoolte vahel ei ole vaidlust selle üle, kas nimetatud esemeid T.K väärteootsuses toodud ajal ja kohas kandis. Menetlusalune isik on kaebuses esitanud vastuväite, et esemed olid varjatud suletavas kotis, esemeid ta ei näidanud ega demonstreerinud. Kohus selgitab, et selline vastuväide ei ole asjakohane, kuna koosseisu täitmiseks ei olegi vaja esemeid kuidagi avalikkusele näidata, vaid koosseisu täitmiseks piisab nende kandmisest joobeseisundis. Eeltoodut arvestades on kohus tuvastanud, et tegu on toime pandud ja teo pani toime menetlusalune isik. Nimetatud tõenditega on tõendatud, et 23.04.2022 kell 00:59 Mõisa tn 1b, Narva linna, Ida-Viru maakonnas viibis isik avalikus kohas baaris I ja kandis enda juures joobeseisundis olles relvasid, nimelt pneumopüstol, gaasipihusti ja tsiviilkäibes keelatud nuga. Seega menetlusaluse isiku tegevus on väärteoprotokollis kvalifitseeritud õigesti ning rikkudes

§ 50

lg 3 p 1 tulenevat sätet, pani menetlusalune isik toime

§ 8910ettenähtud väärteo.

1. Kohus asub seisukohale, et menetlusalune isik pani nimetatud süüteod toime ettevaatamatusest. KarS § 16 lg 1 kohaselt on ettevaatamatud kergemeelsus ja hooletus. Sama sätte lg 3 kohaselt paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Kaebuses on isik välja toonud, et ostis noa kalastustarvete poest ja arvas, et see on tsiviilkäibes lubatud. Menetlusaluse isiku väide kinnitab, et isik ei olnud hooletusest tulenevalt teadlik enda teo keelatusest. Samuti ei olnud isik enda sõnul teadlik, et relvi ja laskemoona on keelatud kanda joobeseisundis. Seega on kohtu hinnangul T.K süüteod toime pannud ettevaatamatusest hooletuse vormis. Asja materjalidest tulenevalt ei ole kohtul põhjust asuda eeltoodust erinevale seisukohale menetlusaluse isiku tahtluse osas. Kohus märgib, et mõlema süüteo puhul on menetlusalune isik on oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritavate tegude objektiivse ja subjektiivse koosseisu ning õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohtu seisukoht karistuse määramise osas
2. KarS § 56 lg 1 alusel on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
3. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Relvaseaduse § 8910 kohaselt relva ja laskemoona kandmisel joobeseisundis karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga. Ning relvaseaduse § 892 kohaselt elektrišokirelva või tsiviilkäibes keelatud külmrelva valmistamise, soetamise, omamise, 5 4-23-359 hoidmise, müümise, kandmise, edasitoimetamise, vedamise või muu ebaseadusliku käitlemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga. Käesoleval juhul on kohtuväline menetleja leidnud, et T.K pani toime karistusõiguslikult kaks tegu. KarS § 63 lg 1 alusel pani T.K toime ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule ehk T.K kandis avalikus kohas baaris I joobeseisundis olles relvasid, nimelt pneumopüstol, gaasipihusti ja tsiviilkäibes keelatud nuga. Ning teise teona hoidis isik omas taskus tsiviilkäibes keelatud külmrelva ehk nuga, mille tera pikkus on üle 8,5 cm. Kohtuväline menetleja on kahe erinevale väärteokoosseisule vastava teo toime panemise tõttu kohaldanud KarS § 63 lg 3, mille kohaselt mõistetatakse karistus iga väärteo eest eraldi. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja poolt esitatud kogumite moodustamisega ning analüüsib järgnevalt karistustust.
4. Kohtupraktikas väljakujunenud seisukohale vastavalt tuleb konkreetse karistusmäära kindlaks tegemiseks võtta lähtepunktiks normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse isiku süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Arutataval juhul on sanktsioonimäära keskmiseks määraks nii relvaseaduse § 8910 kui ka relvaseaduse § 8910 järgi trahv 100 trahviühikut. T.K süü suurust võib pidada kohtu hinnangul väikeseks. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et isiku süüd kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Menetlusalune isik ise ei ole kaebuses viidanud kergendatavate või raskendavate asjaolude olemasolule. Samuti võttes arvesse, et T.K näol on tegemist isikuga, kellel puuduvad varasemad kriminaal- ja väärteokaristused, siis ei pea kohus vajalikuks eripreventiisetel kaalutlustel isiku süü suurenendamist. Kohtuvälise menetleja otsusega on menetlusalust isikut karistatud KarS § 63 lg 1 kohaldades

§ 8910

järgi rahatrahviga 15 trahviühiku ulatuses, s.o 60 eurot ja

§ 892lg 1 alusel rahatrahviga 5 trahviühiku ulatuses, s.o.

20 eurot. Kohtu hinnangul on nimetatud karistus täiesti kooskõlas kehtiva kohtupraktikaga või isegi leebem, millega seoses kohtul puudub igasugune õiguslik alus karistuse kergendamiseks. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kohtuväline menetleja on karistuse määramisel õigesti rakendanud väärteomenetluse seadustiku ning relvaseaduse sätteid. Karistused on määratud sanktsiooni piires ning määratud karistused vastavad nii toimepandud väärtegude raskusele, kui ka menetlusaluse isiku isiksusele. Seega jätab kohus T.K kaebuse rahuldamata ning Politsei- ja Piirivalveameti väärteootsuse muutmata. Kohtu meetmed ja esitatud taotluste lahendamine

1. Kaebuse esitaja on taotlenud välja mõista Politsei- ja Piirivalveametilt kaebuse esitaja kasuks kaebuse esitamisega seotud kulud summas 225 eurot ning kaebusele on lisatud kulutusi tõendav advokaadibüroo kviitung. VTMS § 38 lg 1 kohaselt kohaldatakse väärteomenetluses menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 173 lg 1 p 1 ja § 175 lg 1 p 4 järgi on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kuivõrd menetlusaluse isiku kaebus jääb rahuldamata, siis puuduvad alused vabastada T.K menetluskulude kandmisest. Tulenevalt eeltoodust jätab kohus taotluse rahuldamata. 6 4-23-359
2. Kohtuväline menetleja on taotlenud 20.02.2023 kirjalikus seisukohas KarS 83 lg 6 ja

§ 8926

alusel äravõetud noa konfiskeerida, kuna tegemist on toimepanemise vahetuks objektiks olnud esemega. Kaebuse esitaja on palunud kaebuses tagastada temalt äravõetud nuga. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja taotlus KarS 83 lg 6 ja

§ 8926kohaselt rahuldamisele ei kuulu.

Kohus märgib, et Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 18.01.2023 otsuses puuduvad igasugused viited esemete konfiskeerimiseks. Seega Politsei- ja Piirivalveameti 20.02.2023 esitatud seisukohas toodud taotluse rahuldamine raskendaks menetlusaluse isiku olukorda võrreldes kaebuse esitamisele eelnenud olukorrale. Eeltoodud olukorra tekkimine oleks vastuolus keeluga (ehk kaebuse esitamisega seotud kaebaja õiguslikku olukorda raskendamine), seega jätab kohus kohtuvälise menetleja taotluse rahuldamata. KrMS § 126 lg 3 p 2 kohaselt kuulub nuga kohtuotsuse jõustumise järgselt T.K-l tagastamisele.

1. Kaebuse esitaja on palunud tagastada kohtuotsuse jõustumisel kaebusele lisatud pneumopüstol ja pipragaasi purk. Kohus rahuldab kaebuse esitaja taotluse ja KrMS § 126 lg 3 p 2 kohaselt kuuluvad pneumopüstol ja pipragaasi purk kohtuotsuse jõustumise järgselt T.K-l tagastamisele. Otsuse tegemisel lähtub kohus eeltoodust ning juhindub väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 107 lg 1 p-st 1 ja §-dest 108-
2. Innokenti Menšikov Kohtunik 7