2-24-3715 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Kristiina Kask Määruse tegemise aeg ja koht 19.03.2024. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-3715 Tsiviilasi LIIGU OÜ hagi A. W. vastu kahju h
) § 75 lg 1 kohaselt kontrollib avalduse saanud kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati.
§ 70
lg 1 kohaselt määratakse määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib asja menetleda Eesti kohus.
§ 70
lg 2 järgi allub asi Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 861/2007, millega luuakse Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlus, art 4 lg 1 kohaselt tuleb esitada avaldus pädevale kohtule. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1215/2012, kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades, 4. jaos on sätestatud eraldi kohtualluvus tarbijalepingute puhul. 4. jaos sisalduv art 17 p 1 näeb ette, et asjades, mis puudutavad lepinguid, mille isik on tarbijana sõlminud oma majandustegevusest või kutsealast sõltumatul eesmärgil, määratakse kohtualluvus kindlaks sama jao alusel, ilma et see piiraks artikli 6 ja artikli 7 punkti 5 kohaldamist, kui tegemist on:
- a)järelmaksuga kaupade müügilepinguga,
- b)osamaksetena tasutava laenulepinguga või muud liiki krediidilepinguga, mis sõlmiti kaupade müügi rahastamiseks, või
- c)muudel juhtudel lepinguga, mis on sõlmitud isikuga, kes tegeleb tarbija alalise elukoha liikmesriigis äri- või kutsetegevusega või kelle selline tegevus on mis tahes vahenditega suunatud nimetatud liikmesriiki või mitme liikmesriigi hulgas ka nimetatud liikmesriiki, ning kui leping kuulub sellise tegevuse raamesse. Art 18 lg 1 kohaselt võib teine lepingupool algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht. Vastavalt art-ile 19 võib sama jao sätetest kõrvale kalduda üksnes kokkuleppe alusel: 1) mis on sõlmitud pärast vaidluse teket, 2) mis võimaldab tarbijal algatada menetluse käesolevas jaos nimetamata kohtutes, või 3) mille on sõlminud tarbija ja teine lepingupool, kelle mõlema alaline või peamine elukoht oli kokkuleppe sõlmimise ajal samas liikmesriigis, ning mille kohaselt on asja lahendamiseks pädevad kõnealuse liikmesriigi kohtud, tingimusel et selline kokkulepe ei ole vastuolus asjaomase liikmesriigi õigusega. Nõudeavalduses esitatud asjaoludest nähtuvalt tuleneb vaidlus lepingust, mille kostja sõlmis tarbijana. Kohus leiab, et seetõttu tuleb kohtualluvuse tuvastamisel lähtuda EÜ määruse nr 1215/2012 4. jao sätetest. Hageja on põhjendanud kohtualluvust sellega, et lepingut sõlmides nõustus kostja kohtualluvusega Eestis Tartu Maakohtus. Kohus leiab, et antud juhul ei ole täidetud EÜ määruse nr 1215/2012 art 19 sätestatud tingimused, mille esinemisel saab kokkuleppe alusel kõrvale kalduda määruse 4. jao sätetest kohtualluvuse kohta tarbijalepingute puhul ning kohaldada tuleb EÜ määruse nr 1215/2012 art 18 p 2, mille kohaselt võib algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht. 2 Hageja esitatud nõudeavalduse kohaselt on kostja elukoht Poolas ja seega ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi avaldus Eesti kohtule.
§ 371
lg 1 p 2 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule. Eeltoodu alusel, kuna asi ei allu Eesti kohtule, keeldub kohus hagiavaldust menetlusse võtmast.
§ 372
lg 5 kohaselt võib hageja hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale esitada määruskaebuse. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik 3