1-19-6918/154

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Ringkonnakohus

1. märts 2024 1-19-6918 Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus ja Ingrid Kullerkann Grigori Kašintsev (ik 39604303743) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valvega Viru Maakohtu
2. veebruari
3. a määrus Vandeadvokaat Raiko Paas Viru Ringkonnaprokuratuur, esindaja Alina Paadik RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
4. veebruari
5. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD: Määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Grigori Kašintsev tunnistati süüdi Viru Maakohtu
7. märtsi
8. a otsusega KarS § 118 lg 1 p 1, § 274 lg 1 ja § 113 lg 1 - § 25 lg 2 - § 22 lg 3 järgi. Teda karistati Tartu Ringkonnakohtu
9. septembri
10. a otsusega 9-aastase liitkaristusega, mida süüdlane kannab alates
11. maist
12. Karistuse lõpptähtaeg saabub
13. mail
15. Vangla esitas kohtule materjalid G. Kašintsevi vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks elektroonilise valvega. Vangla vabastamist ei toeta. Selle arvamusega liitus prokuratuuri esindaja. G. Kašintsev soovib vabaneda ning tema püüdlusi toetab kaitsja R. Paas.
16. Kohus tuvastas formaalsed eeldused G. Kašintsevi tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valvega (KarS § 76 lg 2 p 1), ent jättis ta KarS § 76 lg-s 4 toodud aluseid kogumis kaaludes vabastamata. 3.1 G. Kašintsev on vanglas töötanud erinevatel ametikohtadel. Ta omandab riigikeelt A1 tasemel ja keevitaja kutset. Läbitud on „Eluviisitreening“ ning „Agressiivsuse asendamise treening“. Vabanemisel oleks G. Kašintsevil töökoht elektrikuna. Kehtivad distsiplinaarkaristused G. Kašintsevil puuduvad, suhted ametnikega on viisakad ja koostööaltid, säilinud on peresuhted. G. Kašintsevi pingutused vanglas väärivad tunnustust, nagu ka õiguskuulekas käitumine ja individuaalse täitmiskava (ITK) täitmine. 3.2 Eeltoodu ei kaalu üles G. Kašintsevi varasemast elukäigust tulenevat ohuprognoosi. Kriminaalkorras korduvalt karistatud G. Kašintsevil on alkoholiprobleemid ning ta on teistest mõjutatav. Ta kannab esimest vangistust mitmete kuritegude eest (KarS § 118 lg 1 p 1, § 113 lg 1 - § 25 lg 2 - § 22 lg 3, § 274 lg 1). G. Kašintsev on toime pannud raske kehavigastuse tekitamise ning tapmiskatsele kaasaaitamise. Tema käitumine kuritegude toimepanemise ajal näitab planeeritust.
17. mai 2019 baaris toimunud sündmuse ajal kasutas G. Kašintsev isikuvastase ründe toimepanemisel kasteeti.
18. mai 2019 isikuvastase ründe pani G. Kašintsev toime arestimajas. Ta ründas ametiülesandeid täitnud politseiametnikke ja põhjustas ohu kannatanute elule ja tervisele. Politseiniku tapmine jäi lõpule viimata G. Kašintsevi ja D.D. i tahtest olenemata. Nagu varasemalt, pisendab G. Kašintsev endiselt enda rolli tapmiskatsele kaasaaitamises, mis seab kahtluse alla senisest käitumisest järelduste tegemise. 3.3 Kuritegusid soodustab alkoholi tarvitamine. Tapmiskatsele kaasaaitamise ajal oli G. Kašintsev kaine. G. Kašintsevil ei ole praktilist kogemust ja teadmist, kuidas ta tuleb alkoholist hoidumisega toime vabaduses. „Eluviisitreeningu“ tagasisidet arvestades on G. Kašintsevi teadmised lünklikud. Vajalikuks peetakse jätkuprogrammi läbimist. Süüdlase motivatsiooni alkoholi tarvitamisest loobumiseks ei saa pidada piisavaks. „Agressiivsuse asendamise treeningu“ tagasiside on positiivsem, ent selleski programmis tegi G. Kašintsev kodutöid vaid vahetevahel. 3.4 Toetavad lähedased ja perekond ei maandaks uute kuritegude riski. Vahistatuna pani ta arestimajas toime raske eluvastase teo. Pere, toona lapseootel elukaaslane ja kolm ülalpeetavat last ei pannud ainsana peres sissetulekut teenivat G. Kašintsevit kuritegudest loobuma. Ohtlikkust ja riski on täheldatud G. Kašintsevi puhul paljudes hinnatud valdkondades: suhted ja elustiil, alkohol, mõtlemine ja käitumine ning hoiakud. 3.5 Ehkki G. Kašintsevil on vabanemisel garanteeritud töökoht, on tema varasem legaalse töö kogemus vabaduses olnud lühiajaline. Vangistuses töötamine võimaldab tal tööharjumust kinnistada ja õppida vastutus- ja kohusetunnet, mis soodustab hilisemat toimetulekut vabaduses. MÄÄRUSKAEBUS
19. Kaitsja R. Paas palub maakohtu määruse tühistada ja vabastada G. Kašintsev tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valvega.
20. Maakohus on põhjendamatult suurt kaalu omistanud süüdimõistetu vangistuseelsele käitumisele ja toimepandud kuriteo raskusele, mistõttu pole kohtu põhjendused veenvad. Kohus polnud veendunud, et G. Kašintsev on tehtust järeldused teinud, sest ta pisendab oma rolli kuriteos. Istungil süüdistatav aga hoopis tunnistas süüd ning selgitas, et läbitud programmid aitavad tal vähendada alkoholi ja vägivallaga seotud riske – ta on programmidest õppinud mh emotsioonidega toimetulekut, konfliktist ja tülikohtadest eemaldumist. Tema rolli toimepandud teos on hinnatud juba süüdimõistmisel. Kuriteo raskusega ei saa isiku ennetähtaegset vabastamata jätmist põhjendada. Kohus ei tohi jääda üldsõnaliseks küsimuses, miks on jätkuvalt suurem kaal isiku varasemal elukäigul ja kuriteo toimepanemise asjaoludel, kui tuvastatud on samaaegselt hulgaliselt süüdimõistetut iseloomustavaid positiivseid asjaolusid. Maakohus tuvastas, et G. Kašintsevi käitumine vangistuses on eeskujulik. Tegemist on G. Kašintsevi esimese vangistusega. 2 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
21. Ringkonnakohus leiab, et G. Kašintsevi tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks praegu puudub alus.
22. Kohtukolleegium nõustub kaitsjaga selles, et üheks isiku retsidiivsusriski hindamise kriteeriumiks on süüdlase käitumine karistuse kandmise ajal. Maakohus on tõepoolest osutanud mitmetele positiivsetele arengutele G. Kašintsevi käitumises karistuse kandmise ajal. Samas on aga apellatsioonikohtu hinnangul piisavalt põhjalikult põhistatud, miks saab isiku varasema käitumise pinnalt prognoosida uute kuritegude ohtu. G. Kašintsev kannab esimest vangistust. Olles küll varasemalt korduvalt karistatud, on varavastaste kuritegude eest mõistetud karistused kustunud. Õiguslikult relevantset seost nendel G. Kašintsevi hilisema kriminaalse käitumisega ei ole. Samas ei ole varasemad karistused eripreventiivset mõju avaldanud, mida näitab G. Kašintsevi käitumise muutumine vägivaldsemaks. Enne praegust vangistust suisa sedavõrd, et G. Kašintsevi käe läbi sai üks kannatanu
23. mail 2019 eluohtlikke tervisekahjustusi ja
24. mail 2019 oleks võinud tema tegevuse tagajärjeks olla politseiniku surm, kui häire peale poleks sündmuskohale saabunud teised politseitöötajad. Ta tunnistati süüdi veel
25. mail 2019 ametikohustusi täitnud võimusesindaja suhtes vägivalla kasutamises. Süütegude toimepanemise asjaolusid iseloomustab ettekavatsetus ning vägivalla intensiivsus.
26. G. Kašintsevi kriminaalset käitumist soodustab vangla hinnangul alkoholi tarvitamine, oskamatus lahendada probleeme ja mõjutatavus. Kohtukolleegiumi hinnangul analüüsis I astme kohus asjakohaselt, et G. Kašintsevi karistuse eesmärgid täidetud ei ole – endiselt pisendab ta oma süüd toimepandus (seda seisukohta ei väära kaitsja osundus sellele, et istungil süüdlane enda süüd tunnistas) ja sotsiaalprogrammides omandatu on ilmselgelt lünklik. Sellist seisukohta toetab ka vangla iseloomustus – nimelt tunnistas G. Kašintsev „Eluviisitreeningu“ lõppedes, et ei saanud enda jaoks midagi olulist teada ega süvenenud programmi teemadesse. Läbiviija hinnangul on G. Kašintsevi motivatsioon midagi muuta nõrk. Vägivaldse käitumise maandamise sotsiaalprogrammist leidis G. Kašintsev siiski enda jaoks mõndagi kasulikku (määruskaebuse kohaselt muuhulgas emotsioonidega toimetulekut ning et konfliktist ja tülikohtadest tuleb eemalduda). Nagu elus õpituga üldiselt, tuleb teadmised enda käitumisse integreerida. Kas G. Kašintsev seda teeb, on raske prognoosida. Nimelt kuuluvad isiku suhtlusringkonda kriminaalse taustaga isikud ning ta on teiste poolt mõjutatav. Mitme kuriteo toimepanemine grupis (sh kaasaaitajana) näitab, et sündmused võivad kontrolli alt väljuda ja G. Kašintsev minna kaasa kellegi teise plaaniga. Samuti näitab isiku varasem elukäik, et ta võib kergesti käega lüüa – nt katkestas ta ehitusviimistlust õppima asudes õpingud üsna pea. Eesti keele õppegi vanglas A1 tasemel on G. Kašintsev korduvalt katkestanud. Ametlikke töökohti on ta pidanud lühiajaliselt. Eeltoodu kogumis ei näita isiku erilist järjepidevust tema elu positiivselt mõjutavate teadmiste ja oskuste lõimimiseks enda igapäevaellu.
27. Uute kuritegude ohu prognoosimisel ei lähtuta üksnes vangistusaegsest käitumisest, vaid kaaluda tuleb KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid kogumis. Kaalumise tulemusel on kohus õigustatud uute kuritegude toimepanemise prognoosotsuse tegemisel jätma süüdlase vanglasse karistust kandma. Kohtukolleegium ei nõustu kaitsjaga selles, nagu oleks maakohus jäänud mõnes küsimuses üldsõnaliseks. Nõustuda ei saa sellegagi, nagu oleks kohus tuvastanud hulgaliselt süüdimõistetut iseloomustavaid positiivseid asjaolusid. Mõningad positiivsed vangistusaegsed püüdlused ei kaalu üles kohtu poolt välja toodud riskihinnangut uue kuriteo toimepanemiseks. Näiteks ei kaalu vangistusaegne hea suhtumine ametnikesse üles tõika, et G. Kašintsev võib (arvestades viimase kuriteo asjaolusid) käituda ametiisikutega ka vägivaldselt (vangla iseloomustuses peetakse süüdlast ametnikele kõrgohtlikuks). 3
28. Kuivõrd isiku varasemat elukäiku arvestades võib G. Kašintsevilt oodata mh raskete kuritegude toimepanemist, peaks uute süütegude risk tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema väike. Vangla arvamuse kohaselt on G. Kašintsevi hoiakutes ja mõtlemises täheldatavad järgmised jooned – probleemide lahendamine vägivallaga, impulsiivsus, mõtlematus ja suutmatus vigadest õppida, negatiivne suhtumine ühiskonda/kaaskodanikesse ja enda heaolu esikohale seadmine. Kohtukolleegiumi hinnangul ei saa sellise hoiakuga inimest pidada väheohtlikuks.
29. Kokkuvõtvalt ei ole maakohus menetletavas asjas KarS § 76 lg-t 4 kohaldades teinud sellist kaalutlusviga, mis võiks anda ringkonnakohtule aluse maakohtu määruse tühistamiseks. Eeltoodud põhjustel jätab ringkonnakohus juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg-st 1 määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4