← Eesti

2-20-143283/111

Obsah (6)§ 5§ 231§ 486§ 173§ 174§ 164

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Enely Sepp Otsuse tegemise aeg ja koht 24. november 2022 Tsiviilasja number 2-20-143283 Tsiviilasja hind 5725,80 eurot Tsiviilasi X hagi

) § 187 lg 6). Hageja nõuded ja põhjendused

  1. X esitas seadusliku esindaja vahendusel 27.11.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Ylt 292 euro suuruse igakuise elatise saamiseks. Kohus tegi 30.11.2020 võlgnikule makseettepaneku. Seoses tähtaegse vastuväite esitamisega lõpetati Pärnu Maakohtu 23.12.2020 määrusega maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. X esitas 11.01.2021 Harju Maakohtule hagi Y vastu elatise nõudes, mida on täiendanud 14.04.2021, 16.02.2022 ja 19.10.
  2. Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt on 28.02.2018 otsusega tuvastatud hageja põlvnemine kostjast. Kostja ei osale lapse elus ega toeta teda, vaatamata hageja esindaja poolsele korduvale meeldetuletusele alates 27.05.
  3. Hagejat peab ülal tema ema. Hageja nõuab kostjalt hagiavalduse ja selle hilisemate täpsustuste kohaselt elatist tagasiulatuvalt ajaperioodi 27.11.2019-27.11.202 eest PKS § 108 kohaselt kogusummas (963x12) 11 556 eurot ja alates 28.11.2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni elatist 636,20 eurot kuus. Hageja leiab, et lapse põhjendatud vajadused ühes kuus on 963 eurot ning hageja arvestab selle summaga PKS § 108 kohase nõude esitamisel. Hageja leiab, et kostja väited piiratud sissetuleku kohta ei vasta tõele. Kostja on mitme Eestis asuva ettevõtte ainus juhatuse liige. Samuti on ta Lätis asuva ettevõtte asutaja, ettevõtte käive aastal 2019 oli ligikaudu 10 miljonit eurot, antud ettevõte on seotud kostjale töötasu maksva ettevõttega M OÜ-ga. Samuti on kostja petuskeemis osalenud ettevõtte E OÜ asutaja. Kostja on M OÜ-s maksnud endale enne elatise hagi esitamist suuremat töötasu. Pärast seda on aktiivne tegevus liikunud ettevõttesse N. Kostjaga samas valdkonnas tegutsevad Harjumaal asuvad töötajad saavad töötasu 1345 eurot kuus. Kostja on mitme äriühingu juhatuses, aga selle eest tasu ei maksta. Kostja asutas aastal 2017 E OÜ, kuhu registreeris enda omandis olevad kinnisasjad, kaasa arvatud korteri, kus elab praegu. Juuni
  4. a seisuga kuulus kostjale 5 kinnisasja, mis on hagi esitamise ajaks võõrandatud. Kostja saab ilmselt ka Lätis tulu. Kostja eluviis on luksuslik, s.o tunduvalt parem, kui kostja püüab kohtule näidata. Ta elab neljatoalises korteris ja kasutab piisavalt uut autot, mark BMW. Kostja on õppinud ja alati tegutsenud finantssektoris ning spetsialiseerunud just tulude varjamisele, seega ei ole tema esitatud andmed usaldusväärsed. Juhatuse liikmena saab kostja ise oma töötasu määrata ning kostja ei pea tasuta töötama ka juhatuse liikmena. Kostja on töövõimeline ja reisib pidevalt, osaleb igal aastal maratonides ja triatlonivõistlustel üle maailma. Taolisel võistlusel osavõtt maksab ca 700 dollarit, millele lisandub lennupiletite, majutuse, toitlustuse jms maksumus. Triatlonivarustus maksab üle 6000 dollari. Kostjal on vähemalt kaks jalgratast, mille maksumus on mitu tuhat eurot. Samuti tegeleb kostja ka teiste harrastustega, tema omandis on varustust erinevat liiki surfamise ja lumelauasõidu jaoks, samuti veel kolmas jalgratas. Kostja tervis ja haridus võimaldab kostjal teha lisatööd, võimaldamaks hagejale harjumuspärase elustandardi säilitamist. Kostja viidatud töötasu ei ole tema ainus sissetulek ja kostja elustandard viitab hoopis suuremale sissetulekule. Paremale varalisele seisule viitab ka lepingulise esindaja võtmine. Kui kostja sai endale lubada soetada ilma liisinguta 2020 ehitusaastaga Lada, siis pidi 2 2-20-143283 tal selleks olema vahendeid ning kui kostja on selle sõiduki müünud, siis pidi ta saama raha ka sõiduki müügi korral. Kostja väited sissetuleku suuruse kohta ei lähe kokku kostja poolt tehtavate tegelike kulutustega, kostja väited ei ole seega usaldusväärsed. Puuduvad igasugused alused elatise väljamõistmiseks alla seadusjärgse miinimummäära. Hageja on elatise nõudmisel juba arvestanud lapsetoetusega, kuivõrd ei nõua mitte poole kandmist hageja kogukuludest, vaid sellest väiksemat summat. Hageja leiab, et iga vanem otsustab ise, kui palju ta kulutab oma lapse peale ning see tuleneb lähtudes vanema elustandardist, perekonna sotsiaalsesse klassi kuuluvusest, haridustasemest ja materiaalsetest võimalustest. Hageja on xxxx lapselaps ning hageja ema on töötanud alati palju, et tagada endale ja hiljem ka oma lapsele sellist elatustaset, millega hageja ema on ise harjunud. Hageja kooliminekuga on kulud ka oluliselt kasvanud. Hageja on õigustatud saama ülalpidamist tema tavalisest elulaadist lähtuvalt, milles on arvestatud lapse kõigi vajadustega, s.o igapäevased vajadused toidule, tema kalduvuste kohasele arengule, õppimisele kohale ja teistele arendavatele tegevustele, mugavale ja turvalisele ümbrusele, reisimisele. Seega on hageja hinnangul kõik lapse kasvatamise kulud õigustatud ja peavad saama rahuldatud. Kui kostja esitas põlvnemise tuvastamise hagi, siis oli kostjal teada hageja harjumuspärane elustandard, seega pidi kostjale olema ka teada tema ülalpidamiskohustus taotletud ulatuses. Kostja jälitas hagejat ja tema esindajat ning oli teadlik pere külluslikust ja aktiivsest eluviisist ja pidevast reisimisest välismaale. Vaatamata sellele avaldas kostja soovi hageja isaks saada. Hageja esindaja hinnangul pidi kostja jaoks olema seega arusaadav ja vastuvõetav hageja suur ülalpidamiskohustus. Hageja leiab, et elatise väljamõistmisel tuleb arvestada ka sellega, et tõendid on esitatud varasema perioodi kohta, kuid viimasel ajal on märkimisväärse hinnatõusu tõttu kulud suurenenud. Kostja vastuväited
  5. Kostja hagiga ei nõustunud. Kostja palub jätta hagi rahuldamata või rahuldada see osaliselt, mõistes kostjalt välja elatise 200 eurot kuus ning jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kostja leiab, et tema sissetulek ei ole piisav nõutud ulatuses ülalpidamise andmiseks. Kostja on töövõimeline ja tal ei ole rohkem alaealisi lapsi, kuid kostja töötasu oli 490 eurot kuus (tööandja M OÜ). Rohkem sissetulekuid kostjal ei ole ning tema töökoormus ja seega ka sissetulek on vähenenud seoses Covid-19 pandeemiaga. Kostja on 06.09.2021 täpsustuse kohaselt töötu, otsib tööd ja tal on igakuine maksekohustus Maksu- ja Tolliameti ees 189 eurot. Kostja igakuised vältimatud püsikulud on eluasemekulu 200 eurot, toidukulu 200 eurot ja muu kulu 90 eurot. Kostjale kuuluv kinnisvara on osa aiandusühistus. Kostjale ei kuulu väärtpabereid, väärisesemeid ega sõidukeid. Kostja omandis olnud sõiduk Lada müüdi
  6. a alguses. Hageja ei ole arvestanud riikliku lapsetoetusega, mis praegusel hetkel on 60 eurot kuus. Kostja taotleb vaidluse lahendamisel lapsetoetusega arvestamist. Kostja leiab, et lapse põhjendatud vajadused ei saa olla nii suured, kui kahekordne hagis nõutud elatis. Hageja väljatoodud kulud nimekirjas ei ole lapse põhivajadus ning need kulud on ka ebareaalsed, paljasõnalised ja tõendamata. Isegi, kui kulud saavad tõendatud, on tegemist oluliselt ülepaisutatud ja priiskavate kuludega, mille hüvitamist ei saa vanemalt nõuda. Elatise maksmise eesmärgiks on lapse igakuiste püsikulude ja püsivajaduste katmine, mitte lapsele kõikvõimalike kulutuste tegemine. Kostja peab kuni
  7. a juunini põhjendatuks lapse kulusid maksimaalselt 377,75 eurot kuus ning alates
  8. a juulist 237,75 eurot kuus. Seega saab kostja ülalpidamiskohustus olla kuni
  9. a juunini maksimaalselt 188,90 eurot kuus ja alates
  10. a juulist maksimaalselt 118,90 eurot (arvestades lapsetoetust). Kostja toetub ka RAKE varasemale uuringule, mille kohaselt oli aastatel 2010-2012 keskmine tegelik lapse ülalpidamiskulu 280 eurot ühe lapse kohta.
  11. 3 2-20-143283 a Justiitsministeeriumi tellitud RAKE uuringu kohaselt on lapse keskmine ülalpidamiskulu 388 eurot kuus ning tegelik lapse vajadustele vastav elatis on alla 200 euro. Kostja hinnangul tuleks ka alates 01.01.2022 muutunud PKS alusel maksta elatist 200 eurot kuus. Seaduse uue regulatsiooni järgi arvutades tuleb summaks 213,44 eurot. Kostja on igakuiselt tasunud hagejale 200 eurot kuus, samuti kinkinud raha jõuludeks ja sünnipäevaks ning see summa on kooskõlas seaduse uue regulatsiooniga. Kostja teeb ka lisakulutusi täiendavalt hageja huvides vahetult. Kostja osaleb aktiivselt hageja elus, aitab teda kooli ja trenni transportida. Kohtuotsuse põhjendused ja selgitused
  12. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Selguse mõttes märgib kohus, et vaatab hageja nõuet läbi viimati, s.o 19.10.2022 täpsustatud ulatuses. 4.

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg-te 1 ja 4 alusel antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. Kuna hagi on esitatud enne 31.12.2021, kohaldatakse 31.12.

  1. a seisuga sissenõutavaks muutunud elatisele kuni 31.12.2021 kehtinud PKS sätteid ning alates 01.01.2022 esitatud nõudele praegu kehtivaid perekonnaseaduse sätteid. Kuni 31.12.2021 kehtinud PKS § 101 lg 1 kohaselt ei võinud igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2022 kehtiva PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Sama paragrahvi lg 2 järgi võib kohus mõista elatise välja kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Alates 01.01.2022 kehtiva PKS § 102 lg 3 kohaselt võib kohus elatise välja mõista PKS § 101 alusel arvutatud summaga võrreldes suuremas summas lisaks §-s 99 toodud alustele muu hulgas lähtuvalt kummagi vanema varalisest seisust või lapsega seotud kulutuste jaotusest vanemate vahel.
  2. Kohus loeb esitatud dokumentaalsete tõenditega tõendatuks, et Y on X isa (sünni tõend I kd tl 13). Vaidlust ei ole selle üle, et kostja ei ela hagejaga koos ega anna talle elatist vahetult. Kostja on tuginenud küll sellele, et annab 200 euro ulatuses praegu ülalpidamist ning kannab ka mõningaid kulusid, kuid vaidlus puudub selles, et hagejat peab valdavalt siiski ülal hageja ema ning hageja ei viibi suhtluskorra alusel märkimisväärses ulatuses kostja juures. Praegusel juhul tuleb lähtuda sellest, et hageja elab kostjast lahus. Hagejal on kostjast lahus elava alaealise lapsena kostja vastu PKS §-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust. PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (PKS § 116 lg 1).
  3. Hageja nõue ületab seadusjärgset miinimummäära. Kohtupraktika kohaselt on sellisel juhul vajalik nõude tõendamine. Hageja on tõendanud valdavat osa kuludest. Kuna summa, mille väljamõistmisega on kostja nõustunud, jääb alla PKS § 101 alusel arvutatud elatise määra, siis on kostja taotlenud elatise väljamõistmist alla seadusjärgse miinimummäära. Kostja on sellise 4 2-20-143283 taotluse esitamisel tuginenud nii oma varaliste vahendite piiratusele kui ka sellele, et hageja põhjendatud vajadused ei ole nii suured, kui hagis on toodud. Kohus peab põhjendatuks esmalt tuvastada, kas on tõendatud kostja varaliste vahendite piiratus, mis annaks aluse elatise väljamõistmiseks alla nõutud määra või ka alla seadusjärgse miinimummäära.
  4. Kostja poolt viimati esitatud teabe kohaselt oli kostja töötuna arvele võetud (II kd, tl 159). Enne seda oli kostja töötasu 490 eurot kuus (I kd, tl 29, 30). Hageja on välja toonud, et kostja tööandja L OÜ poolt ühele töötajale makstav töötasu oli keskmiselt 1128 eurot kuus (II kd, tl 71). Kohtule ei ole arusaadav, miks oli enda väitel kõrgharidusega ja raamatupidaja kvalifikatsiooniga kostja nõus töötama sedavõrd väikese töötasu eest. Kohtu hinnangul viitab taoline käitumine oma tegeliku tulu varjamisele. Tegeliku sissetuleku varjamisele viitab ka see, et nii L OÜ kui ka N OÜ on teinud kostja arvelduskontodele täiendavaid makseid. Hagejale teadaolevalt kostja enam töötu ei ole. Kohtule ei ole teada, et kostjal oleks tekkinud töötasu näol (piisav) sissetulek, mis võimaldaks maksta elatist nõutud ulatuses. See ei tähenda siiski, et tõendatud on varaliste vahendite piiratus. Elatise maksmiseks kohustatud isikul on aktiivne kohustus otsida endale sissetulekuallikas, andmaks lapsele ülalpidamist. Lapsele on võimalik anda ülalpidamist lisaks oma sissetulekule ka kohustatud isiku käes olevate varaliste vahendite arvelt.
  5. Kohtu poolt tehtud päringute vastustest nähtub, et kostjale kuulub kaasomandina üks kinnisasi, elamumaa xxxx (I kd, tl 101), mis ei ole tema elukoht. Samuti kuulub kostjale sõiduk Lada M1G, ehitusaasta 2020 (I kd, tl 132). Kostja kinnitusel on sõiduk võõrandatud
  6. a märtsi alguses (I kd, tl 84), samas ei nähtunud 31.03.2021 registrist seisuga sõiduki võõrandamine. Kohus nõustub hagejaga selles, et kui sõiduk ka võõrandati, siis pidi hageja saama sõiduki võõrandamisel arvestatavat tulu, kuna tegemist oli 2020 ehitusaastaga sõidukiga. Kohus märgib, et kostja varalist seisu iseloomustab ka see, et sõiduki ostmiseks ei olnud hagejal vaja kasutada liisingut- kostja oli registripäringu järgi sõiduki omanik (I kd, tl 132).
  7. Kostjale kuulub ka väärtpaberikonto nr xxxx Xxxx AS-is (I kd, tl 133). Kontol 08.04.2021 seisuga väärtpaberid puudusid, kuid ajavahemikus 01.01.2020-29.05.2020 on kaubeldud 9 erineva väärtpaberiga. Ilmselt on osa summast olnud ringluses ning ühtede väärtpaberite müügist saadud summat kasutati järgmiste väärtpaberite ostuks. Samas sooritati viimane ostutehing 26.05.2020; pärast seda on võõrandatud väärtpabereid kokku summas 5003,46 eurot ja (4248+4692,80+4793,76) 13 734,56 USA dollarit (I kd, tl 173). Seega saab järeldada, et kostjal on olnud vara väärtpaberite müügist saadud summa ulatuses (miinus mõningane komisjonitasu).
  8. Samuti nähtub päringute vastustest kostja nimel olevate arvelduskontode kohta järgmine teave: Xxxx AS kontol oli 01.04.2021 seisuga jääk 1499,50 eurot, viimase 16 kuu keskmine laekumine ühe kuu kohta oli 2120,86 eurot (I kd, tl 140-142). AS Xxxx konto oli suletud 18.11.2020, jääk seega puudus, 11 kuu keskmine laekumine ühe kuu kohta oli 161,51 eurot (I kd, tl 144-150). Xxxx AS kontol oli 05.04.2021 seisuga jääk 62,47 eurot, viimase 16 kuu keskmine laekumine ühes kuus oli 498,15 eurot (I kd, tl 152-155). Xxxx AS kontodel oli 01.04.2021 seisuga jääk kokku -598,11 eurot, viimase 16 kuu keskmine laekumine ühes kuus oli 256,51 eurot (I kd, tl 157-167). Kohus märgib, et ei arvesta kontole nr xxxx toimunud laekumisi, kuna need toimusid vaid kostja enda Xxxx AS arvelduskontolt. Xxxx AS arvelduskontol oli 08.04.2021 seisuga jääk 0 eurot, viimase 16 kuu keskmine laekumine ühes kuus oli 2536,92 eurot (I kd, tl 170-193). 5 2-20-143283 Seega oli kostjal arvelduskontodel päringu lõpu perioodil kokku raha (1499,50+62,47-598,11) 963,86 eurot. Tema viimase 16 kuu keskmine laekumine ühe kuu kohta oli 5573,95 eurot, mis ei viita kostjale kui majanduslikes raskustes olevale isikule.
  9. Kohtu kogutud tõenditest nähtub, et Y oli vähemalt 31.03.2021 seisuga juhatuse liige järgmistes äriühingutes: L OÜ (I kd, tl 104), N OÜ (I kd, tl 121), E OÜ (I kd, tl 130). Kostja oli vähemalt 31.03.2021 seisuga ka Xxxx Eesti filiaali juhataja ja likvideerija (I kd, tl 128). Kohtupraktika kohaselt ei ole eeldatav, et isik saab juhatuse liikmena tasu, samas on kostjal ilmselt võimalik teha teistsuguseid valikuid ja kasutada oma tööaega sellise töö tegemiseks, mille eest ka tasu makstakse.
  10. Hageja on leidnud, et kostja varalist seisu mõjutab tema seos ettevõtlusega ning kohus nõustub sellega. Kostja on juhatuse liige äriühingus N OÜ, mille omanikuna oli 31.03.2021 märgitud T OÜ (kustutatud) (I kd, tl 121). T OÜ (kustutatud) ainuomanik oli omakorda kostja (II kd, tl 95). Kui pärast äriühingu registrist kustutamist ilmneb, et äriühingul oli vara ja vajalikud on likvideerimisabinõud, võib registripidaja otsustada likvideerimise. Seega on kostjal eelduslikult võimalik taotleda T OÜ likvideerimist ning seeläbi kasutada N OÜ kasumit ülalpidamiskohustuse täitmiseks või siis näiteks võõrandada osalus ja kasutada saadud raha ülalpidamise andmiseks.
  11. E OÜ ainuosanikuks oli kuni 16.06.2020 kostja (II kd, tl 69 pöördel) ning alates 16.06.2020 on E OÜ osanikuks O. K. (I kd, tl 130), hageja kinnitusel kostja õde. E OÜ-le kuulusid neli kinnisasja, sh kaks korteriomandit Xxxx ning 1 korteriomand Xxxx linnas (II kd, tl 70). Nendest kolm on kostja võõrandanud aastal 2020 E OÜ-le tasuta (II kd, tl 144, kostja tuludeklaratsioon; kostjale kuuluva kinnisvara päring II kd, tl 68). Hageja väite kohaselt pidi võõrandatud kinnisvara maksumus olema vähemalt 350 000 eurot. Kohtu hinnangul saab lugeda üldtuntud asjaoluks, et taolise kinnisvara väärtus ei ole väike. Kostja
  12. a tuludeklaratsioonis ei ole kajastatud E OÜ osaluse võõrandamisest saadud tulu (II kd, tl 143-146). Kohus nõustub hageja selles, et selgusetuks jääb, miks ei ole kostja saanud tasu oma äriühingu osaluse müügi eest ega ka tasu kinnisvara võõrandamisel E OÜ-le. Kohtu hinnangul tuleb nõustuda hagejaga selles, et kostja väited varalise seisu kohta ei ole usaldusväärsed ning kostja on ilmselgelt varjanud oma tegelikke tulusid. Kohtu hinnangul nähtub juba ainuüksi sellest tehingust (õigemini teabe puudumisest vara müügist saadu kohta), et kostjat ei saa mingil juhul pidada isikuks, kel on probleeme oma lapsele ülalpidamise andmisega nii miinimumsummas kui ka hagis nõutud summas.
  13. Eeltoodu pinnalt loeb kohus tõendatuks, et kostja väited varaliste vahendite piiratuse kohta ei vasta tõele. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks asuda täiendavalt käsitlema võimalikke sissetulekuid teistest riikidest. Kostja on kinnitanud, et on kõrgharidusega ja töötanud raamatupidajana (I kd, tl 84). Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud asjaolusid, millest nähtuks, et tema võimalused saada suuremat sissetulekut puuduvad. Samuti nähtub asja juurde võetud tõenditest, et kostja tegelik varaline seis on kostja väidetust oluliselt parem. Kohus nõustub hagejaga selles, et kostja väidetust oluliselt paremale majanduslikule seisule viitab endale suure tunnihinnaga advokaadist lepingulise esindaja võtmine (II kd, tl 157).
  14. Kohtu hinnangul on võimalik teha kohtu kogutud kontoväljavõttest (kulutuste suurus) järeldusi ka kostja elustandardi kohta, mis ei viita kostjale kui piiratud varaliste võimalustega isikule. Samuti on hageja esitanud tõendeid selle kohta, et kostjal on kallid hobid ning nendega tegelemiseks vajalik väärtuslik varustus (II kd, tl 98-108), kohtu hinnangul on hageja väited ka selles osas tõendatud. Ka see viitab kostja väidetust kõrgemale elustandardile. Riigikohus on selgitanud, et olukorras, kus ülalpidamist andma kohustatud vanem varjab oma sissetulekuid või sissetuleku suuruse tuvastamine ei ole muul põhjusel võimalik, saab vanema varalise 6 2-20-143283 seisundi hindamisel mh arvestada tema elustandardiga (vt viidatud Riigikohtu otsus tsiviilasjas 3-2-1-17-16, p 14). Kohtu hinnangul ei viita kostja elustandard inimesele, kes ei ole suuteline töise tuluga või ettevõtlusega tegelemise läbi end ja oma last piisaval määral ülal pidama.
  15. Kostja kulutused toidule on 30.03.2021 kinnitusel 200 eurot kuus ja muud kulud 90 eurot kuus. Asjaolu, et kostja keskmine laekumine eelneva 16 kuu kohta on olnud ca 5573,95 eurot ning 08.04.2021 seisuga on sellest jäänud alles vaid 963,86 eurot, ei ole kostja väited usaldusväärsed ka igakuiste kulude kohta summas 490 eurot. Seega ei saa ka lugeda kostja esitatud tõenditega (I kd, tl 86-98) tõendatuks kostja piiratud varalised võimalused ja vähesed vajadused. Samuti ei saa nähtuda kostja piiratud varalised võimalused Maksu- ja Tolliameti esitatud kostja
  16. a ja
  17. a tuludeklaratsioonidest (II kd, tl 142-150). Maksu- ja Tolliameti päringust nähtub, et kostja on deklareerinud aastal 2020 nelja kinnisasja omandamise, millest kolme korral on kinnisasi võõrandatud tasuta ning ühe puhul 25 000 euro eest (II kd tl 144). Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav kinnisasjade tasuta võõrandamine, pigem nähtub kohtule kostja vara varjamine.
  18. kokkuvõtlikult leiab kohus, et põhjendatud ei ole elatise vähendamine põhjusel, et kostjal ei ole varaliselt võimalik anda ülalpidamist hagis nõutud elatise ulatuses. Järgmisena käsitleb kohus kostja vastuväidet, mille kohaselt ei ole lapse põhjendatud vajadused nii suured, kui hagis on välja toodud.
  19. Hageja esindaja on leidnud, et kostja peab andma hagejale ülalpidamist hageja tegelikest kuludest poole ulatuses. Hageja kulud on n-ö keskmise lapse kuludest oluliselt suuremad. Hageja on leidnud, et kostja jälitas hagejat ja tema esindajat ning oli teadlik pere külluslikust ja aktiivsest eluviisist ja pidevast reisimisest välismaale ning vaatamata sellele avaldas kostja soovi hageja isaks saada. Hageja esindaja on leidnud ka, et kostja jaoks pidi olema seega arusaadav ja vastuvõetav hageja suur ülalpidamiskohustus. 18.1 Kohus ei nõustu hageja esindaja seisukohaga, et väljamõistetav elatis peaks eeltoodud põhjustel olema tavapärasest oluliselt suurem. Seadusandluses puudub põhimõte, et põlvnemise tuvastamist saab nõuda vaid selline lapsevanem, kes on suuteline tagama lapsele piisavalt luksusliku elustiili jätkamist. Seaduse mõttega ei ole kooskõlas ka arusaam, et lapsel on õigus vaid sellisele vanemale, kes tema luksuslikku elustiili jätkumist tagada suudab. PKS § 99 lg 1 viitab küll sellele, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Samas ei tulene antud sättest, et õigustatud vajaduste ja tavalise elulaadi puhul peetakse silmas mis iganes elatustaset, mida lapsele on seni üks vanem suutnud ja pidanud vajalikuks tagada. See, mis on hageja esindaja hinnangul tema lapse põhjendatud vajadused, on ilmselgelt n.ö keskmise lapse kuludest kordades suuremad. Kuna taoliste suurte kulude põhjuseks ei ole lapse erivajadused, on need väljatoodud kulud seega ka ilmselgelt luksuslikud. 18.2 Riigikohus on 08.01.
  20. a otsuses nr 3-2-1-165-13 otsuses (p 15) juhtinud tähelepanu, et lapse ülalpidamise ulatus määratakse PKS § 99 lg-te 1 ja 2 järgi kindlaks ülalpidamist saama õigustatud lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Lapse elulaadi kujundavad tema vanemate käsutuses olevad varalised vahendid. PKS § 99 lg-te 1 ja 2 sõnastuse järgi tuleb esmalt kindlaks teha lapse esmavajadused ning seejärel otsustada, kas ja kuivõrd peab elatis olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem (vt Riigikohtu
  21. oktoobri
  22. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15). Riigikohus on
  23. oktoobri 2012 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 (p 21.1) leidnud, et kuna lapsel ei ole üldjuhul sissetulekut, siis saab ta osa oma perekonna tavalisest elulaadist, mis 7 2-20-143283 sõltub eelkõige vanemate varalisest seisundist. Seega kujundavad lapse tavalise elulaadi vanemate käsutuses olevad varalised vahendid ning igasugune vanemate varalise seisundi muutus (sh sissetuleku suurenemine või vähenemine) mõjutab otseselt ka lapse tavalist elulaadi ning sellest tulenevalt ka lapse ülalpidamise ulatust. Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-165-13 (p 16) leidnud, et seega peavad vanemad eelduslikult pidama last ülal võrdsetes osades, kuid erineva varalise seisundi korral võib vanemate ülalpidamiskohustuse ulatus olla erinev. 18.3 Kohtu hinnangul võiks olla (kohustatud isiku piisavate varaliste võimaluste korral) põhjendatud jätkata lapsele luksusliku elulaadi tagamist olukorras, kus laps on elatist maksva vanemaga ühes perekonnas elades harjunud varasemalt pakutud elulaadiga. Laps ei peaks vanemate lahutuse tagajärjel kannatama ning kui vanemad suudavad ka pärast lahutust tagada lapsele harjumuspärast elulaadi, siis on see ilmselt ka lapse huvides. Praegusel juhul puudub vaidlus selles, et laps ja kostja ei ole kunagi koos elanud ning kostja ei ole märkimisväärses ulatuses kunagi ülalpidamist andnud. Luksusliku elulaadi on lapsele taganud seni ema, kes ei ole ka väitnud, et ilma kostjapoolse toeta oleks taolise elulaadi säilitamine raskendatud. Seega ei eksisteeri olukorda, kus kostjapoolne soovimatus kanda poolt lapse tegelikest kuludes seaks lapse kuidagi ebamugavasse olukorda. Laps ei saa olla harjunud kostja poolt pakutava luksusliku elulaadiga, sest kostja ei ole sellist elulaadi lapsele pakkunud. Seega ei saa kohtu hinnangul jõuda järeldusele, et kostja peab suutma kanda poolt hageja tegelikest kuludest (isegi kui see kostjal majanduslikult võimalik on). 18.4 Riigikohus jõudis 17.01.2018 otsuses tsiviilasjas nr 2-16-135 (p 11.5) järeldusele, et tagatud peavad olema laste vajadused, mitte ilmtingimata senine elulaad. Kuna hageja ema on suutnud tagada lapsele tema harjumuspärase elulaadi ega ole välja toonud, et taolise elulaadi säilimine mingil moel ohustatud oleks, siis on ka põhjendatud, kui kostja kannab poole lapse mõistlikest põhjendatud vajadustest, ema kannab teise poole ning vastavate vahendite olemasolul saab ema kanda lapse ülalpidamiskulud sellises ulatuses, mis on täiendavalt vajalik kogu pere (ema ja lapse) tavapärase elulaadi säilitamiseks.
  24. Kohtu arvates tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest tagamaks lapse arenguks piisavad vahendid. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse PKS § 99 lg 2 järgi lapse kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning tema kasvatamise kulutusi. Alljärgnevalt käsitleb kohus lapse kulutuste põhjendatud ja mõistlikku suurust. Hageja on toetunud (III tl 3) RAKE
  25. a lõppraportile, mille kohaselt tähendab lapse ülalpidamiskulu rahasummat, mis on vajalik lapse üles kasvatamiseks sotsiaalselt vastuvõetava elukvaliteedi juures; vastuvõetav elukvaliteet tähendab inimese individuaalset normaalseks äraelamiseks vajalikku tingimuste, asjade, teenuse ja muude materiaalsete hüviste komplekti. Kohus märgib, et ilmselgelt ei ole selles kontekstis mõeldud „vajalikuna“ seda, mida hea sissetulekuga vanem on suuteline lapsele tagama (näiteks puhkusereisid välismaale), vaid pigem n.ö keskmise, tavapärase sissetulekuga vanema poolt võimaldatavat elukvaliteeti (eluaseme ja vajaliku kodu sisustuse olemasolu, hea kvaliteediga toit, mõistliku hinnaga rõivad, mõistlikud kulutused huvitegevusele ja haridusele jne). Riigikohus on 26.11.2014 otsuses nr 3-2-1-120-14 (p 14) leidnud, et mõistes kostjalt hageja kasuks välja perioodilise elatise üle nimetatud seadusest tuleneva määra, tuli kohtutel seega arvestada ja juhtida vajadusel poolte tähelepanu sellele, et lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad igakuised kulutused üle selle määra peavad olema põhjendatud ja tõendatud. Viide kulutuste põhjendatuse nõudele tähendab kohtu hinnangul seda, et kui mingi osa kulutustest on küll tõendatud, kuid pole sellises ulatuses põhjendatud, siis ei pea kohus elatise väljamõistmisel selle osaga arvestama. 8 2-20-143283
  26. Kõigepealt peab kohus vajalikuks tuvastada, millised on hageja põhjendatud kulutused ühe kuu kohta. Kuivõrd nõue ületab seadusjärgset miinimummäära, on kohtupraktika kohaselt vajalik kulutuste kandmist tõendada. Tõendada ei ole vajalik asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks (

§ 231

lg 1) või mille vastaspool on omaks võtnud (

§ 231lg 2).

Kohtu hinnangul tuleb eeltoodud seisukohtadest teha järeldus, et miinimummäära ületava elatise nõudmisel ei ole vajalik tõendada absoluutselt iga kulutuse kandmise vajadust, vaid ainult nende kulutuste olemasolu, mis tingivad vajaliku elatise seadusjärgset miinimummäära ületava olulise osa. Kohtu hinnangul ei ole ka mõeldav, et võimalik on tõendada ammendavalt näiteks toidukulu või hügieenitarvete, rõivaste ja jalanõude kulu kandmist. See eeldaks kuludokumentide kogumist pika aja vältel, kuivõrd näiteks hooajarõivaid ja –jalanõusid ei osteta kogu aasta kestel, vaid tavapärastelt vahetult enne saabuvat hooaega või selle alguses. Ülalpidamiskohustuse rikkumisel ei saa aga eeldada, et hagi esitatakse alles siis, kui vajalikud tõendid näiteks aasta lõikes kogutud on. Kohtu hinnangul saab lähtuda selliste kulude põhjendatuse hindamisel ka üldtuntud asjaoludest, et kõik inimesed vajavad rõivaid ja toitu ja hügieenitarbeid jne, samuti kohtupraktikast selliste kulutuste mõistlike piiride osas. Küll aga on võimalik tõendada suuremate kulutuste, näiteks spordikulude kandmist, mida hageja on ka teinud.

  1. Arvestades hageja täpsustusi, kostja vastuväiteid ning esitatud tõendeid leiab kohus, et põhjendatud kuludeks hagejate ülalpidamisel ühes kuus tuleb pidada allpool toodud kulusid. Hageja on erinevate seisukohtades esitanud mõnevõrra erinevaid kulusid, kohus lähtub eeskätt esialgses hagiavalduses ja viimastes, s.o 16.02.2022 esitatud kahes seisukohas toodud kuludest, samas arvestades ka 07.03.2021 ja 14.04.2021 selgitusi. Pärast hageja viimast, 16.02.2022 esitatud täiendust saab lugeda, et vaidlus puudub vaid kooliõpikute ja koolitarvete igakuise kulu 8 euro osas. 21.1 Eluasemekulud. Hageja tõi 11.01.2021 välja, et hageja eluasemekulud on 71,75 eurot, s.o kommunaalkulude aasta keskmine. Kostja ei esitanud vastuväiteid sellises suuruses eluasemekuludele. 16.02.2022 täpsustuses on hageja leidnud, et eluasemekulud on hoopis 175 eurot kuus. Hageja esitatud tõendite (III kd tl 41-42) kohaselt on selleks juuli 2021-jaanuar 2022 (s.o 7 kuud) elektriarved kogusummas 144,28 eurot, gaasiarved samal perioodil kogusummas 16,50 eurot ning detsembri 2021 kommunaalarvete kulu 230,50 eurot. Kuna tõendid elektri ja gaasi kohta on esitatud poole aasta kohta, mis on piisavalt pikk periood keskmise kulu tuvastamiseks, siis võib nende põhjal lugeda tõendatuks hageja igakuiseks kuluks (pool korteri kogukulust, kuna korteris elavad kaks inimest) vastavalt 10,30 eurot ja 2,36 eurot. Kommunaalkulude arvest (III kd, tl 42) moodustab valdav osa küttekulu, mis detsembris kui talvekuul on üldtuntud asjaoluna kordades suurem kui kevadel ja sügisel. Suvekuudel puudub küttekulu sageli üldse. Ülejäänud osa arvest, summas 97,30 eurot on püsikulu aasta ringselt. Kohtu hinnangul on mõistlik leida, et kogu korteri kommunaalteenuste aasta keskmine kulu võib olla 163,90 eurot (arvestades 3 kuud tõendis toodud küttekuluga, 3 kuud ilma küttekuluta ja 6 kuud 2/3 suuruses tõendis toodud küttekuluga). Lapse osa on sellest 87,5 eurot. Hageja tõendatud eluasemekuluks ühes kuus saab seega lugeda (10,30+2,36+87,5) 100,16 eurot. 21.2 Toidukulud 11.01.2021 hagis on märgitud toidukulu suuruseks 150-210 eurot kuus. Hageja selgituse kohaselt on toidukulu suurem perioodil september -mai. Laps vajab parima kvaliteediga toitu, 9 2-20-143283 laps on väga valiv ega söö ühte toitu kahel korral järjest, mis tekitab täiendava vajaduse süüa valmistada. 16.02.2022 seisukohas on hageja leidnud, et toidukulu moodustab 274,6 eurot kuus. Toitu ostetakse poest ja tellitakse ka koju (keskmiselt 274,6 eurot kuus). Koju tellitakse ka vett ja muud toitu (15 eurot kuus). Turult ostetakse paaril korral kuus köögiviljad, puuviljad, marjad ja liha. Lisaks tellitakse toidutarnijalt Fish & Delicatessen koju toitu (iga kuu vähemalt 25 eurot). Mitmel korral kuus külastab hagejat vanaema, kes toob ka ca 100 euro väärtuses toitu. Hageja on esitanud ka tõendeid toidukulude tõendamiseks. Kohus märgib, et hageja seisukohast ei nähtu, kas toidukulud on ainult hageja enda kulud või hageja ja tema seadusliku esindaja kulud. Pigem viitavad hageja esitatud tõendid sellele, et tegemist on kogu perekonna, s.o nii hageja kui ka tema ema toidukuluga. Näiteks ei ole eluliselt usutav, et 14.04.2021 lisades 1 ja 2 toodud kulutused on tehtud ainult lapse huvides, s.o et ema kasutab endale ostude sooritamiseks ühte ja lapse ostude jaoks teist pangakaarti. Kostja ülalpidamiskohustus hageja emale ei laiene, seega saab kohus lähtuda vaid poolest välja toodud summast, s.o (474,6/2) 237,30 eurost kuus. Kostja on leidnud, et mõistlik toidukulu suurus on 100 eurot kuus, eriti arvestades, et ema on nõudnud eraldi ka lasteaiatoidu hüvitamist. Ema peab seega katma nädala sees vaid lapse hommiku- ja õhtusöögikulu, kuna laps saab lasteaias ja hiljem koolis lõunat süüa. Kohus on seisukohal, et asjaolu, et laps vajab elamiseks ja kasvamiseks toitu, on üldtuntud ja tõendamist mittevajav asjaolu. Hageja on aktiivses kasvueas, kus üldteadaolevalt vajab laps lisaks igapäevastele toiduainetele ka puuvilju, juurvilju, mahlu jne. Lapsele vajalik toiduvalik muutub koos lapse vanusega. Lapsel on peale kooli huvitegevus ning ei saa eeldada, et ta jõuab alati enne õhtut käia veel kodus söömas ning et töötaval vanemal on ka võimalik lapsele pärastlõunaks midagi ette valmistada. Seega on usutav, et lapsel lisandub ka söögikulu peale kooli ja enne õhtut (seda ka väljaspool pikapäevarühma toitlustamist). Samas on ka pool hageja märgitud toidukulust kohtu hinnangul ülepaisutatud ning vajaduste rahuldamiseks põhjendatud summaks saab lugeda sellest mõnevõrra väiksemat summat. Hageja kinnitusel (II kd, tl 162) ei ole lapsel toitumuslikke erivajadusi, laps on lihtsalt harjunud sööma erinevat toitu. Kostja enda toidukulu on kostja kinnitusel 200 eurot kuus. Kohtu hinnangul puudub alus jõuda järeldusele, et kostja enda vajadused värske ja vaheldusrikka toidu järele on oluliselt suuremad kui hageja omad. Laste toidukogus on küll täiskasvanute omast tavaliselt väiksem, kuid samas vajavad lapsed rohkem mitmekesist toitu, et tagada nende arenguvajadusi. Kuna puudub põhjus leida, et hageja vajadused mitmekesise toidu järele on väiksemad, kui kostja omad, siis peab kohus mõistlikuks hageja toidukuluks 200 eurot kuus. Kohus märgib, et juhul, kui hageja einestab väljaspool kodu, võib see summa veelgi suureneda. Taoline summa on kooskõlas ka lahendi tegemise hetkeks toimunud olulise toiduainete hinnatõusuga. 21.3 Transpordikulu Transpordikulu on hageja 11.01.2021 hagi kohaselt 112 eurot kuus, s.o vajalik on liikumine taksoga lasteaeda ja kooli, huviringidesse ning tugiteenustele. Hageja elab kesklinnas, lapse kool ja huviringid asuvad samuti kesklinnas ning vanalinnas pole mõtet kasutada autot ja kulutada raha autolaenule ja parkimiskuludele. Laps on väike ega saa veel ise oma kotte tassida, ka lapse emal on terviseprobleemide tõttu raske kotte tassida. Ka ei olnud pandeemia perioodil mõistlik liikuda ühistranspordiga. Kostja hinnangul on transpordikuluna taksosõidukulu põhjendamatu. Kostjale teadaolevalt on hageja rahvastikuregistrijärgne elukoht xxxx linn. Tallinlasel on ühistranspordis tasuta sõidu 10 2-20-143283 õigus, mis tähendab seda, et hagejal on võimalik lasteaeda, tulevikus kooli, huviringidesse sõitmiseks kasutada tasuta ühistransporti. Seega ei ole nimetatud kulu põhjendatud ega vajalik. Kohus nõustub kostja vastuväitega osaliselt ja leiab, et kuna hageja elab piirkonnas, kus ühistranspordiga liikumine ei ole keeruline ega aeganõudev ning transport on xxxx elanikele tasuta, ei ole transpordikulu valdavas ulatuses põhjendatud. Hageja on ise välja toonud, et laps elab kesklinnas, lasteaed ja kool asuvad samuti kesklinnas, ka huviringid toimuvad kesklinnas. Samas ei nõustu kohus sellega, et transpordikulu on täiesti põhjendamatu. Arvestades, et iga kord ei ole võimalik ja haiguste perioodil ka otstarbekas liikuda ühistranspordiga, on kohtu hinnangul mõistlik transpordikulu ühes kuus 30 eurot. 21.4 Rõivaste ja jalanõude kulu. 11.01.2021 hagi kohaselt oli rõivaste ja jalanõude kulu 40 eurot kuus, millele kostja vastuväiteid ei esitanud. Hageja on 16.02.2022 esitanud täiendavaid tõendeid ja leidnud, et rõivaste kuu keskmine kulu on 51,70 eurot. Talverõivaste soetamine (III kd, tl 46) ja muude rõivaste ostmine (III kd, tl 47) eurot on ilmselt vajalik. Üldtuntuks saab lugeda asjaolu, et meie kliimas on vajalik rõivaste soetamine erinevate ilmastikuolude tarbeks, samuti vajab kasvav laps aeg-ajalt rõivaste ja jalanõude väljavahetamist. Kohus loeb mõistlikuks ja põhjendatud rõivaste ja jalanõude kuluks 50 eurot kuus. 21.5 Kulud tervishoiule ja hügieenitarvetele Lapse tervishoiukulud on 11.01.2021 hagi kohaselt 17 eurot kuus ning hügieenitarvete kulud ca 20-27 eurot kuus. Tervishoiukuludena on välja toodud- vitamiinid, hooajaliste viiruste ravi jne. 07.03.2021 seisukohas on hageja viidanud ka lisandunud kaitsemaskide soetamise kulule. Hügieenitarvete maksumus tuleneb vajadusest kasutada apteegikosmeetikat- spetsiaalne kehakreem ja näokreem kuivale ja ekseemiga nahale, hambapasta, šampoon jne. Hageja on tütarlaps, kelle nõudmised hügieenitarvete osas lähevad vanusega suuremaks. 16.02.2022 esitatud seisukoha täienduse kohaselt on apteegis tehtavad kulutused aastas 39 eurot (vitamiinid ja hügieenitarbed). Kostja on leidnud, et mõistlik ja põhjendatud kulu on kokku 20 eurot kuus lapse tervise- ja hügieenitarvetele. Kohtu hinnangul on hageja välja toodud kulud mõistlikus ja põhjendatud suuruses. Ülemäära suur summa ei ole tervisekulud 17 eurot ega ka hügieenitarvete kulud 27 eurot kuus. Seda eriti, kui arvestada hügieenitarvete puhul hageja poolt viidatud apteegikosmeetikat- hageja esindaja on välja toonud, et hagejal on nahaprobleemidest tulenevalt vajalik spetsiaalse kosmeetika ostmine. Tervisega seotud kuluna tuleb arvestada ka visiiditasu, näiteks perearsti kodukutse korral või hambaraviteenuse osutamisel. Samuti võib juhtuda, et tasuta eriarstiabi ei ole piisavalt kiiresti saadaval ja seetõttu on vajalik külastada tasulist eriarsti. Seega saab hügieenitarvete kulu lugeda põhjendatuks summas 27 eurot ja tervisega seotud kulud 17 eurot. 21.6 Kulutused lapse koolikohustuse täitmisele Need kulud on 11.01.2021 hagiavalduse kohaselt 140 eurot kuus, s.o lasteaed 71,25 eurot, toit 0,49eurot*20 päeva ühes kuus (vähemalt 10 eurot kuus); eelkool 60 eurot kuus. 07.03.2021 täpsustuse kohaselt lisanduvad lapse kooli minekuga kulutused vormiriietusele, õpikutele, vihikutele ja koolitarvetele, pikapäevarühmale (vähemalt 104 eurot kuus), klassirahale, transpordikulu kooli ja tagasi, kooliekskursioonidele. 14.04.2021 täpsustuse järgi on lisanduv eeldatav pikapäeva rühma tasu 80 eurot kuus ning õppetasu eragümnaasiumis 300 eurot kuus. 11 2-20-143283 Kostja on kinnitanud, et ei esita vastuväiteid lasteaia ja kooliga seotud kuludele kuni
  2. a juunini. Samas käib hageja 2021/2022 õppeaastast koolis, koolilõuna on tasuta ning ei lisandu lasteaiatasu, toiduraha ja eelkooli tasu kulu. Kohus leiab eeltoodule tuginedes, et kuni 30.06.2021 saab lugeda tõendatuks ühes kuus lasteaiakulu (71,25+10) 81,25 eurot ning ajavahemikul 01.09.2020-31.05.2021 täiendava eelkoolikulu 60 eurot kuus- eelkoolis käiakse eelduslikult vaid viimasel aastal enne kooliminekut ning eelkooli ei toimu suvel. Hageja 06.09.2021 kinnitusel käib laps alates 2021/2022 õppeaastast koolis, mis ei ole tasuline kool (II kd, tl 161). Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud arvestada elatise väljamõistmisel võimaliku tulevase õppega erakoolis. Praeguse teabe kohaselt laps erakoolis ei käi ning õppetasu arvestamine tema põhjendatud vajaduste hulka ei ole põhjendatud. Samuti tuleb kooli vahetamise otsus võtta vastu ühist hooldusõigust omavatel vanematel ühiselt ning kui tulevikus taolise otsuseni jõutakse, siis saavad vanemad omavahel kokku leppida ka taoliste täiendavate kulude kandmise. Õpikute ja koolitarvete kulu 8 euro osas ei ole kostja vastuväiteid esitanud ja seda on kohus eraldi arvestanud. Ülejäänud kooliga seotud kulu saab kohus lugeda põhjendatuks summas 100 eurot kuus (aasta peale jaotatuna). Kohus arvestab sealjuures pikapäevarühma kuluga, samuti koolivormi kuluga. Samuti tuleb lugeda üldtuntuks, et kooliga seoses kantakse täiendavalt kultuuriüritustel (teater, kino, kontserdid, muuseumikülastused) osalemise ja ekskursioonide kulu, pildistamise kulu, spordirõivaste soetamise kulu, vahetusjalanõud, kunstitarbed ja käsitöövahendid, õpetajate kingitused, lapse jõulukingitus, hoiukapp jne. Hageja täiendava kulu (III kd tl 37) korral ei ole selgituse puudumise tõttu aru saadav, kui suur on iga kulu eraldi, kohtu hinnangul on kogu koolikulu hõlmatud ka tolle lisakuluga. Tallinnas on põhi- ja gümnaasiumiastmes koolilõuna tasuta. Seega ei saa olla kooli toidukulu (III kd, tl 9) seonduda koolilõunaga. Pikapäevarühma kulu on hageja esitatud tõendi kohaselt ajavahemikus september 2021 – veebruar 2022 (7 kuud) olnud kokku 196,88 eurot. Kuna pikapäevarühm saab tegutseda vaid õppeperioodil september- juuni, siis on aasta kulu kokku 281,26 eurot, mis teeb aasta peale jaotatuna 23,44 eurot kuus. Lasteaia ja kooliga seotud kulu oli seega kuni 31.08.2020 81,25 eurot kuus, 01.09.202031.05.2021 141,25 eurot kuus, 01.06.2021-30.06.2021 taaskord 81,25 eurot kuus ning alates 01.07.2022 100 eurot kuus. 21.7 Huvitegevuse kulud 11.01.2021 hagiavalduse kohaselt on hageja huviringide kulu 74 eurot kuus. Sellele lisanduvad veel last arendavate tegevuste kulu 125 eurot kuus, mis koosneb- sport, teater, kino, muuseum, raamatud, reisimine, spa, sünnipäevad jm üritused. 07.03.2021 selgitas hageja täiendavalt, et kuna lasteaias arendavat tegevust eriti ei ole, siis käis laps 2020/2021 õppeaastal lisaks kunstiklassis, kooris, viiulitundides, male- ja teatriringis ning eelnevalt on käinud balletis, inglise keeles ja iluvõimlemises. Tallinnas on keskmise huviringi kulu 60 eurot. Hageja hinnangul on lapse arengu jaoks äärmiselt tähtis huviringides osalemine. Kooli minnes võib lisanduda ka ujula kulu 60 eurot kuus. Hageja täpsustas 14.04.2021, et hageja osales novembri
  3. a seisuga järgmistes huviringides: kooristuudio 12 eurot kuus, kunstistuudio 12 eurot kuus, teatristuudio 35 eurot kuus ja maleklubi 15 eurot kuus, kõigi huviringide asukoht vene kultuurikeskus. Varasemalt on laps osalenud aastal 2018/2019 balletitundides ja tantsutundides, mille tasus vanaema. Aastal 2019/2020 on laps käinud võimlemises (60 eurot kuus), inglise keeles (35 eurot kuus), kooristuudios (12 eurot), kunstistuudios (24 eurot). Hageja on leidnud, et kohus peaks 12 2-20-143283 arvestama ka lapse sooviga osaleda tennisetreeningutel alates maist 2021, maksumusega 200 eurot kuus, lisanduvad ka sõidukulud. Kostja on leidnud, et lasteaialapse huviringi kulu 74 eurot tundub olevat ülepaisutatud. Ka lasteaias ja tulevikus ka koolis on huviringe, mis on kas tasuta või väikese tasu eest. Kostja peab mõistlikuks, et huviringi kulu on kuus 30 eurot. Viidatud balletitunnid toimusid hageja kinnitusel aastal 2018/
  4. Esitatud tõendist (II kd, tl 22) nähtub balletitundide eest arvete tasumine viimati aastal 2018, mis ei ole praegu vaidlusalune periood. Praegu laps balletitundides ei käi. Tantsukooli Xxxx tundide kohta ei ole märgitud, et ka need jääks vaidlusalusesse perioodi, kohus ei saa ka lugeda sellise nimetamata summaga kulu tõendatuks üksnes hageja vanaema kinnituse kui dokumentaalse tõendi alusel. Seega ei arvesta kohus balletitundide ega tantsukooli maksumusega. Inglise keele tundide eest esitatud arved (II kd, tl 23) jäävad samuti hiljemalt maikuusse 2019, seega väljaspoole tagasiulatuva elatise perioodi ning arvestamisele ei kuulu. Tõendatud ei ole inglise keele tundides osalemine alates 27.11.
  5. Seonduvalt lapse ema poolt soovitud tennisetreeningutega märgib kohus, et kuna vanematel on ühine hooldusõigus (seda ei ole lõpetatud), siis tuleb taolised otsused võtta vastu vanematel ühiselt. Kui üks vanem ei ole mingi konkreetse huvitegevusega nõus, ei ole teine vanem õigustatud võtma üksinda vastu otsust siiski taolises huviringis osalemiseks ja nõuda teiselt vanemalt taolise otsusega seonduvate kulude kandmist. Kohtule ei nähtu, et vanemate vahel oleks vaidlust nende huviringide põhjendatuse osas, kus laps juba käib. Kohus leiab, et kõiki raamatuid, mida laps lugeda soovib, ei pea ilmtingimata ostma. Avalikes raamatukogudes on tasuta kasutamiseks samuti olemas piisavas valikus raamatuid ja piisab, kui soetada endale vahel mõni erilist tähendust omav raamat. Samuti ei lisandu kooli minekuga seonduvalt automaatselt ujula kulu- lastel on küll õppeprogrammis ette nähtud kolmandas klassis ujumistunnid, kuid need on õppeprogrammi osa ja seega vanema jaoks tasuta. Vanemate vahel puudub vaidlus selles, et laps osaleb kooristuudios, kunstistuudios, teatristuudios ja maleklubis (ujumistreeninguid käsitleb kohus hiljem eraldi). Hageja on esitanud tõendid ka kõigi nende kulude suuruse kohta (II kd, tl 18-21). Nende huviringide kulu on kokku ühes kuus (12+12+35+15) 74 eurot. Maleklubi varasemalt ei olnud, kuid varasemalt oli selle võrra jälle suurem kunstistuudio maksumus (II kd, tl 24). Kuna huvialadega ei kaasne kulusid aastaringselt- huvitegevus toimub üldjuhul vaid õppeaasta kestel, siis saab aasta lõikes lugeda põhjendatud kuluks 55,50 eurot. Mis puudutab kostja kriitikat hageja huvitegevuse kulude ülemäärase suuruse kohta, siis on hageja välja toonud (ja kostja ei ole vastu vaielnud), et kostja enda huvitegevusega seotud kulud on kordades suuremad, s.o treeningud ja selleks vajalik varustus, võistlused Eestis ja välismaal, selleks reisikulud ja osalemistasud jne. Kohtu hinnangul puudub alus jõuda järeldusele, et hageja vajadused mitmekülgseks huvitegevuseks on kostja omadest vähem tähtsad. 21.8 Kulud elutingimuste parandamisele ja eluaseme sisustamisele Iga-aastased kulud lastetoa kujundamisele ja sisustamisele ning elutingimuste parandamisele on 11.01.2021 hagiavalduse kohaselt kokku 116,15 eurot kuus, 14.04.2021 täpsustuse kohaselt 379 eurot ja 16.02.2022 täpsustuse kohaselt 384 eurot kuus. Hageja 07.03.2021 täpsustuse kohaselt ei ole kulud vaid ühekordsed. Aastal 2021 ostis hageja ema õhuniisuti summas 79,90 eurot ning kavatseb teha kulutusi, et laps saaks rohkem suvilas viibida. Võimaliku kolimise korral tekivad täiendavad kulud. 14.04.2021 täpsustas hageja, et lapsele soetati eritellimusel 13 2-20-143283 voodi ja erimõõduline madrats (maksumus kokku 690 eurot), lisandus selle paigaldamise maksumus, rõdu klaasimise maksumus oli 710 eurot (II kd, tl 30) ning lapsele osteti ka aiamajakene suvilas (3167 eurot + paigaldus 2121 eurot). Aastal 2020 soetati lapsele mööblit kogusummas 1539 eurot (sh koolilaud 490 eurot (III kd, tl 16), koolitool 418,80 eurot (III kd, tl 13), kapp 485 eurot, kaks kott-tooli kogusummas 308 eurot (III kd, tl 14)), vanaema ostis samuti mööblit ja põrandakatte rõdule summas 600 eurot ning aiakiiged suvilasse summas 200250 eurot, kogukulu
  6. a 2389 eurot. Kostja hinnangul ei ole nimetatud kulu põhjendatud ega vajalik. Kostja hinnangul ei ole ka eluliselt usutav, et lapse ema soetab iga aasta lapsele uue lastetoa mööbli. Tegemist ei ole lapse igakuise püsikuluga, vaid suurema ühekordse väljaminekuga, mille tegemises tuleb vanematel eelnevalt kokku leppida ning mida ei saa automaatselt lapse ülalpidamiskohustuse hulka arvata. Kohtu hinnangul on üldteada asjaolu, et laps vajab oma mööblit (voodi, kapp, kirjutuslaud) ning tulenevalt lapse kasvamisest on vaja mööbliesemeid ka vahel välja vahetada. Samuti saab lapse kuluks lugeda mõistlikus summas lapse eluaseme muu sisustuse kulud ja renoveerimiskulud. Ka õhuniisuti (III kd, tl 18) võib kuiva õhu korral olla vajalik. Samas ei ole vajalik ilmtingimata suure väärtusega esemete soetamine, näiteks 418,80 eurot maksva tooli asemel oleks kindlasti olnud võimalik soetada kvaliteetne, kuid väiksema maksumusega tool. Arusaadav ei ole, miks oli vajalik osta hagejale kaks kott-tooli (III kd, tl 15). Aiakiike ei saa ilmselt lugeda elutingimuste parandamisega seotud kuluks, samas suvila kasutamise võimaluse korral on aiakiik ilmselt kohane. Samas ei saa kuidagi jõuda järeldusele, et see on vaid lapsega seotud kulu. Kui kulutus on tehtud mitme isiku huvides, siis saab lapse kuluks lugeda vaid tema osa selles. Hageja toodud kulutused on küll valdavalt tõendatud, kuid on kohtu hinnangul ebamõistlikult suures summas. Hageja selgitustest ei selgu, miks oli vajalik soetada lapsele just kallim, eritellimusel tehtud mööbel ja voodi. Kui lapsel on suvilas ajamaja, siis võib see olla küll lapsele meeldiv, samas ei saa seda pidada vajalikuks kuluks, mille eest peaks vastutama teine vanem. Muidugi on igal vanemal õigus teha oma lapsele selliseid luksuslikke kulutusi, mida vanema sissetulek võimaldab, kuid eeldada ei saa, et teine vanem peab automaatselt samal määral panustama. Ka rõdu klaasimine on pigem kinnisasja omaniku jaoks vajalik ja kasulik kulu, mitte aga spetsiifiliselt lapse huvides tehtud kulutus. Sama kehtib rõdumööbli ja põrandakatte soetamise kohta. Kohtu hinnangul ei saa taolist kulu lugeda mõistlikuks ja põhjendatuks kindlasti enam kui ca 240 eurot aastas, s.o 20 eurot kuus. Selle summa puhul on kohus võtnud arvesse ka neid mõistlikus suuruses kulusid, mis on tehtud mitte ainuüksi lapse, vaid ka kogu pere kasutuses olevate esemete soetamiseks ja ruumide renoveerimiseks. Samuti võtab kohus arvesse, et rõdu ei ole ilmselt vaja uuesti klaasida ning mööblit ei ole vaja väga sagedasti välja vahetada. 21.9 Meelelahutus ja sünnipäevad Hageja 07.03.2021 täpsustuse kohaselt on lapse meelelahutusega seotud kulud aasta lõikes minimaalselt 125 eurot kuus. Teater maksab 6-12 eurot, laps on ainuüksi oktoobris- detsembris 2020 käinud teatris 4 korda ning lapse saatmiseks on pidanud pileti ostma ka tema ema. Kinole kulub 6 eurot/kord, seikluspargid ja muuseumid alates 6 eurot/kord. Laps käib sünnipäevadel ca 2 korda kvartalis, ühe korra kulu vähemalt 30 eurot. Kulud on ka lapse enda sünnipäevale (400 eurot). Samuti lisanduvad kulud spa-le, tavaliselt puhatakse 2-4 päeva sanatooriumis. Lapsega reisimise kulud on hageja hinnangul samuti vajalikud, kuna arendavad last ja toetavad lapse tervist. Laps on harjunud külastama välismaad ca 2 korda aastas ja viibima seal hotellis. Samuti viibib laps Eestis spa-des, sanatooriumites ja hotellis mitu korda aastas. Reisimisega lisandub ka reisikindlustuse maksumus. Kulutused reisimisele on ühes aastas vähemalt 150 eurot kuus. 14 2-20-143283 14.04.2021 täpsustuse kohaselt on aastal 2020 kulunud teatrile viimase kolme kuu jooksul 40,85 eurot. Teatrietendused toimuvad ka lasteasutuses. 2020 suvel on laps külastanud ka teatrietendusi Tallinna Botaanikaaias, kogusumma vähemalt 40 eurot. Kokku kulub teatrite peale vähemalt 22 eurot kuus. Aegajalt käib laps koos sõpradega treeningutel ning uisuplatsil. Spordi peale kulub 18-20 eurot kuus. Lisandub sporditarvete kulu (jalgratas 800 eurot, tasakaaluliikur 300 eurot, Nintendo switch 440 eurot, mängude maksumus 150 eurot) -kokku 1690 eurot ehk 141 eurot kuus. Arendavale tegevusele kulub 8-10 eurot kuus. Sõprade sünnipäevade kogukulu on vähemalt 160 eurot aastas ehk 14 eurot kuus. 16.02.2022 esitatud täpsustuse kohaselt on meelelahutuse kulud kokku vähemalt 276 eurot kuus, sh jalgratta soetamise kulu 695 eurot (III kd, tl 24) ja muud „suuremad mänguasjad“. 15.02.2022 on hageja täpsustanud, et kuna lapsel on nahaprobleemid, siis on talle soovitatud arstide poolt viibida päikese käes ja ujuda soolases meres, reisimise kulu on vähemalt 266 eurot kuus. Hageja sünnipäeva kulu aastal 2019 oli 620 eurot (III kd, tl 25) , s.o 52 eurot kuus, aastal 2020 peeti pandeemia tõttu sünnipäeva väiksemas sõpraderingis. 16.02.2022 esitatud varasema seisukoha täienduse kohaselt on sporditegevuse kulud veel ka lumekool 150 eurot, suuskade rent 10 eurot, seikluspark 8 eurot, ujumine ja saalitrenn 420 eurot ning lastelaager 450 eurot, millest tulenevalt leiab hageja, et lapse ühe kuu keskmine kulutus spordile on 173 eurot. Lapse viimase sünnipäeva kulu oli 670 eurot. Kostja hinnangul on meelelahutusele kuus kuluv summa liiga suur, kuna igakuiselt ei jõua/ei käi hageja kõigis meelelahutuspaikades, mis on hageja ema poolt välja toodud. Hageja ema peaks sel juhul, kui tõesti kulub 125 eurot meelelahutusele ja vabale ajale, seda tõendama. Lisaks on lastele tavaliselt teatri/kino vms piletid soodsamad, kui täiskasvanutele, seega on kostja hinnangul põhjendatud kulu meelelahutusele ja lõbustustele summas 20 eurot. Esmalt märgib kohus, et kulutused seonduvad tavapäraselt nii laste endi kui ka laste sõprade sünnipäevadega. On iseenesestmõistetav, et hageja sünnipäeva pidamisega kaasneb vähemalt mingisugune kulu. Samuti on igal lapsel kulutused ka seonduvalt sõprade sünnipäevadel käimisega. Ühest küljest ei ole sõprade sünnipäeva külastamise kulu otseselt lapse elementaarne ülalpidamiskulu. Samas on sõprade sünnipäevadel osalemine vajalik lapse sotsiaalsete suhete hoidmise ja parendamise jaoks. Samuti ei ole laste sotsiaalses keskkonnas aktsepteeritav sünnipäeval käik üldse ilma kingituseta. Ülimalt keeruline on vanemal organiseerida kingitust, mis ei maksa mitte midagi, oleks samas lapse eakaaslaste poolt aktsepteeritav ning mille üleandmine ei oleks lapse enda jaoks alandav. Kohtu hinnangul on mõistlik ja põhjendatud kulu lapse sõprade sünnipäevadega seonduvalt vähemalt 120 eurot aastas, s.o ca 6 korda aastas ja ühel korral kink väärtusega ca 20 eurot. Vanem võib otsustada muidugi ka kallima kingi soetamise kasuks, kuid enda vahendite arvelt. Lapse enda sünnipäeva kuluga on samamoodi, vastavate vahendite olemasolul võib vanem kulutada sellele nii palju, kui soovib, kuid ei saa nõuda teise vanema poolt ebamõistlike kulutuste hüvitamist. Ruumi rent ja üritusekorraldus 670 eurot (III kd, tl 51) on kohtu hinnangul pigem luksuslik kulu, seda enam, et taolises summas ei sisaldu arve kohaselt toitlustus. Ruumi rendi, teenuse ja toidu kulu saab kohtu hinnangul olla põhjendatud maksimaalselt kokku 480 euro ulatuses. Kohus märgib, et lapse kasvades ilmselt väheneb vajadus eriefektideks (mullipidu) ja kaunistusteks, samas võib suureneda ürituse korraldamisega seonduv muu kulu. Seega saab lapse enda sünnipäevaga seotud põhjendatud ja mõistliku kuluna arvestada 480 eurot aastas, s.o 40 eurot kuus. Reisimisega seotud kulu ei saa kohus lugeda põhjendatud kuluks. Mõistagi võib reisimine (nii Eestis kui ka välismaal) olla lapsele huvitav ja kasulik, kuid sisuliselt on tegemist luksusliku 15 2-20-143283 kuluga, millest poole hüvitamist teiselt vanemalt nõuda ei saa. Tegemist ei ole lapse põhivajadusega. See, et lapsele oleks soojale maale reisimine otseselt vajalik, ei ole tõendatud. Sporditarvete ja sportimisega ning mänguasjadega seotud kulu on kohtu hinnangul põhjendatud maksimaalselt 115 euro ulatuses kuus. Jalgratast ei osteta iga aasta, vaid pigem iga mõne aasta järel. Ka on sellise väärtusega rattal ilmselt jääkväärtus ning uue ratta soetamiseks on võimalik kasutada olemasoleva ratta müügist saadud summat. Spordirajatiste, sh uisuväljaku ja seikluspargi külastamine (III kd, tl 32) on igati mõistlik ja lapse huvidega kooskõlas olev tegevus. Tasakaaluliikurit pigem ei saa pidada vajalikuks sporditarbeks, pigem on tegemist mingil hetkel moes olnud ja praeguseks pigem kasutusest kadunud mänguasjaga. Elektroonika soetamine võib olla lapse jaoks huvitav, aga kuigi vajalikuks seda pidada ei saa. Iseenesest on üldtuntud asjaoluna vajalik kõigile lastele mänguasjade soetamine, samas ei pea need olema suure väärtusega. Lumekool (III kd, tl 30) võib olla kindlasti lapsele kasulik, kui päris hädavajalikuks seda lugeda ei saa, samuti on suusatamise algõppe puhul tegemist ühekordse kuluga. Ka on alati võimalik valida individuaalõppe asemel grupis õppimine, mille korral on hind oluliselt madalam, samuti ei ole lapsevanemal keeruline last ise õpetada. Samas on suuskade rent (III kd tl 31) nende ostmise asemel ilmselt mõistlik lahendus. Ujumistreeningud (III kd, tl 33) aastas 420 eurot (hageja 16.02.2022 täpsustuse kohaselt, III kd, tl 27, tõend III kd, tl 33) on kostja poolt ilmselt heaks kiidetud (vanemate kirjavahetus, III kd, tl 69 pöördel), samuti on kostja poolt heaks kiidetud lapse laagrikulu 450 eurot (III kd, tl 33 ja 65). Osa laagrikulust on isa poolt tasutud, kohus saab seda võtta arvesse lõpliku elatise summa arvutamisel. Muu kultuuri ja meelelahutusega seotud kulu (veekeskus, teater, kino, muuseumid, arendavad tegevused) on kohtu hinnangul põhjendatud kokku maksimaalselt 60 euro ulatuses kuus. Kokku on meelelahutuse, spordi sünnipäevade ja mänguasjadega seotud põhjendatud igakuine kulu kuni 31.07.2021 152,50 eurot kuus ja alates 01.08.2021 (mil lisandusid ujumistreeningud) 225 eurot kuus. 21.10 Sidekulu oli esialgses hagis 8 eurot kuus, millele kostja vastuväiteid ei esitanud. 16.02.2022 täpsustuse kohaselt on kulu suurem, s.o täieneb tahvelarvuti (12 eurot kuus) ja nutikella (3 eurot kuus) teenuse võrra (III kd, tl 40). Kohtu hinnangul on sidekulu 23 eurot kuus mõistlik. See hõlmab endas nii sidevahendite soetamise ja vajadusel parandamise kui ka vastava teenuse kulu.
  7. Kokkuvõtlikult leiab kohus, et hageja mõistlikud ja põhjendatud vajadused on tõendatud summas 764,41-855,66 eurot kuus (sõltuvalt vastava hetke hariduskuludest). Kohus lähtub selle summa arvutamisel nii hariduse kuludest erinevatel ajahetkedel kui ka sellest, et lähtudes meelelahutuse kulu suurusest on muud kulud peale kooliga seotud kulude olnud põhjendatud kuni 31.07.2021 summas 683,16 eurot ja alates 01.08.2021 755,66 eurot.
  8. Kostja on tuginenud sellele, et elatise suuruse määramisel tuleb arvestada ka, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud riiklike toetustega. Alates 01.01.2022 kehtiva PKS § 101 lg-s 5 on sätestatud, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kuni 31.12.2021 kehtinud PKS sätted otseselt lapsetoetusega arvestamist ette ei näinud. Riigikohus on
  9. märtsi
  10. a lahendis nr 3-2-1174-16 leidnud, et kohus saab asjaolu, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud riiklike peretoetustega, arvesse võtta üksnes juhul, kui menetlusosaline sellele tugineb. Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad (vt Riigikohtu 09.06.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 28.2). 16 2-20-143283 Kohtu hinnangul puudusid praegusel juhul kuni 31.12.2021 esitatud elatise nõude korral sellised asjaolud, mis oleks andnud aluse arvestada lapsetoetusega- tõendatud ei ole kohustatud vanema halb varaline seisund või see, et lapse vajadused on alla miinimummäära. Kohtu hinnangul ei esinenud ka mingisugust muud põhjust lapsetoetusega arvestamiseks. Seega leiab kohus, et antud juhul tuleb küll arvestada sellega, et lapse ülalpidamiskulud on osaliselt kaetud lapsetoetusega, kuid seda vaid alates 01.01.2022 tasumisele kuuluva elatise osas, alates sellest hetkest on taoline kohustus otsesõnu ja tingimusteta sätestatud. Perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese lapse kohta 60 eurot. Eeltoodust tuleneb, et kuni hageja täisealiseks saamiseni makstakse hagejale lapsetoetust vähemalt 60 eurot kuus. Arvestades, et poole hageja kuludest peab kandma hageja ema ning lapsetoetusega on põhjendatud arvestada alles alates 01.01.2022, on hageja põhjendatud ülalpidamisvajadus (mille nõudmine kostjalt on õigustatud) seega järgmine: 27.11.2019-31.08.2020 (764,41/2) 382,21 eurot kuus; 01.09.2020-31.05.2021 (824,41/2) 412,21 eurot kuus; 01.06.2021-30.06.2021 (764,41/2) 382,21 eurot kuus; 01.07.2021-31.07.2021 (783,16/2) 391,58 eurot kuus; 01.08.2021-31.12.2021 (855,66/2) 427,83 eurot kuus; 01.01.2022-xxxx (855,66-60/2) 397,83 eurot kuus.
  11. Elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolne ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine ning seaduse mõtte kohaselt on ülalpidamiskohustust rikutud ka juhul, kui makstud elatis ei ole olnud lapse ülalpidamiseks piisav. Praegusel juhul puudub vaidlus selles, et kostja ei ole andnud hagejale ülalpidamist enne kohtumenetlust ning asunud ülalpidamiskohustust täitma alles kohtumenetluse ajal ja seda eeltoodud punktis märgitud summadest väiksemas ulatuses. Seega on kostja rikkunud hageja ülalpidamiskohustust ja elatise väljamõistmine on põhjendatud.
  12. Hageja on taotlenud elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne hagi esitamist, s.o ajaperioodi eest 27.11.2019-27.11.2020 (igakuine summa 963 eurot) ning alates hagi esitamisest, s.o 28.11.2020 summas 636,20 eurot. Maksekäsu kiirmenetluse avaldus esitati kohtule 27.11.
  13. Maksekäsu kiirmenetluse jätkuna esitati kohtule hagi 11.01.
  14. Hagi loetakse hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest (

§ 486lg 2), seega saab lugeda hagi esitatuks 27.11.2020.

Eelnevast tulenevalt on põhjendatud käsitleda 1 aastana enne hagi esitamist PKS § 108 tähenduses perioodi 27.11.2019-26.11.2020 ja elatis alates hagi esitamisest tuleks välja mõista alates 27.11.2020, mitte 28.11.

  2. PKS § 108 järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja leiab, et lapse põhjendatud vajadused ühes kuus on 963 eurot ning hageja arvestab selle summaga PKS § 108 kohase nõude esitamisel, nõudes 12*963 euro väljamõistmist. Vaidlus puudub selles, et kostja ei pidanud hagejat ülal alates 27.11.2019 kuni hagi esitamiseni, kuigi hageja seaduslik esindaja on ülalpidamist nõudnud hiljemalt alates 27.05.2019 (I kd, tl 11 pöördel). Kohtu hinnangul on hageja põhjendamatult leidnud, et kostja peaks andma hagejale ülalpidamist igakuiselt kogu hageja ülalpidamiskulu 963 euro ulatuses. Mõlema vanema ülalpidamiskohustus on eelduslikult võrdne. Praegu ei ole hageja välja toonud, et kostja peaks andma hagejale vanemate erinevast varalisest seisust tulenevalt erinevas ulatuses ülalpidamist, samuti ei nähtu kohtule vanemate erinev varaline seis ka asja juurde võetud tõenditest. Seega 17 2-20-143283 saab kostja vastutada eelduslikult vaid poole ülalpidamiskulu osas. Kuna kohus on varasemalt leidnud, et lapse põhjendatud elatise suurus oli perioodil 27.11.2019-26.11.2020 ühes kuus 382,21 eurot, siis kuulub kostjalt hageja kasuks selle ajaperioodi eest väljamõistmisele PKS § 108 alusel elatis (12*382,21) 4586,52 eurot.
  3. Kostja kinnitusel ning asjas esitatud tõenditest nähtuvalt (II kd, tl 160 ja 171; III kd, tl 6264) on kostja tasunud elatist perioodi juuni 2021 – september 2022 eest kokku 3200 eurot. Samuti saab kostja ülalpidamiskohustuse lugeda täidetuks kostja poolt hageja treeningute eest tasumise läbi summas 200 eurot (III kd, tl 65) ning hagejale seljakoti ja pinali soetamise läbi summas 251,73 eurot (III kd, tl 66). Selles ulatuses saab lugeda kostja ülalpidamiskohustuse juba täidetuks, kohus arvestab selle alates 27.11.2020 tasumisele kuuluva elatise katteks.
  4. Selguse mõttes mõistab kohus elatise alates hagi esitamisest välja kohtuotsuse tegemise kuupäeva seisuga konkreetses summas (s.o ajaperioodi 27.11.2020-24.11.2022 eest) kokku (9737,72-3200-251,73) 6285,99 eurot, millele lisandub PKS § 108 alusel elatis 4586,52 eurot ning alates 25.11.2022 tasumisele kuuluv elatis igakuises summas 397,83 eurot. Hagi kuulub seega rahuldamisele osaliselt ning eeltoodud summasid ületavas osas jätab kohus hagi rahuldamata.
  5. Hageja on 19.10.2022 menetlusdokumendis täiendanud oma nõuet ja taotlenud elatise väljamõistmist summas 636,20 eurot kuus, mida indekseeritakse iga aasta vastavalt PKS §101 lg-tes 3 ja 4 sätestatule. Kohus andis hagejale 11.10.2022 määruses täiendava tähtaja, kuid üksnes selleks, et täpsustada, millise perioodi eest ja mis summas on nõue esitatud PKS § 108 alusel ja mis kuupäevast alates on esitatud nõue PKS § 97 alusel. Samuti tuli täpsustada, kas hageja jääb täisealiseks saava lapse elatise nõude juurde. Samas määruses selgitas kohus, et ei muuda eelmenetluse lõpptähtaega. 19.10.2022 seisuga oli eelmenetluse lõpptähtaeg möödunud. Kohtu hinnangul on hageja täiendanud oma nõuet pärast selleks ette nähtud tähtaega ning kohus jätab seetõttu nõude täienduse indekseerimise taotluse osas tähelepanuta. Kohus märgib, et kuivõrd pikapäevarühma vajadus esineb eeskätt esimestes klassides, siis taolise kulu äralangemisel vabanevad vahendid teiste, inflatsiooni tõttu suurenevate kulutuste kandmiseks. Menetluskulude jaotus 30.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. 31. Hageja on taotlenud jätta menetluskulud kostja kanda, kuna kostja loobus asja lahendamisest maksekäsu kiirmenetluses. Kostja on taotlenud jätta menetluskulud poolte endi kanda.

§ 164

lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb

§ 164lg 1 alusel jätta poolte endi kanda.

32. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp kohtunik 18 2-20-143283 Tallinna Ringkonnakohtu 19.12.2023 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 24.11.2022 kohtuotsus. 19

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.