KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maili Riisenberg Otsuse tegemise aeg ja koht 07. märts 2024, Viljandi Tsiviilasja number 2-23-146435 Tsiviilasi Osaühing EUROPARK ESTONIA

§ 442

lg 10 ei anna maakohus luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (

§ 637lg 21).

Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (

§ 187lg 6).

Asjaolud ja kohtu selgitused otsuse täiendamise korra ja edasikaebeõiguse erisuste osas

1. Osaühing EUROPARK ESTONIA esitas hagi S.L. vastu 40 euro nõudes. Nõue tuleneb leppetrahvist nr 1480 2112 0144
2. Kostja oli sõiduki numbrimärgiga xxxxxx omanik/vastutav kasutaja 02.11.
3. Nimetatud sõiduk oli pargitud xx.xx.xxxx hageja poolt opereeritavale parkimisalale - Xxxxxxxxxx xx xx, xxxxxxx
4. Kostja esitas kohtule oma kirjaliku seisukoha 25.01.
5. Kostja avaldas, et ta on valmis käesoleva tsiviilasja lõpetama kompromissiga. Kostja on nõus tasuma leppetrahvi 20 eurot, 20 eurot sissenõudekulud ning poole hageja poolt tasutud riigilõivust. Hageja menetluskuludega kostja ei nõustu. Kostja ei ela hagiavalduses toodud aadressil, alates 29.06.2022 ning ei ole saanud kätte ka eelnevalt saadetud kohtueelseid nõudekirjasid. Hageja esindaja ei ole oma tööd teinud piisava hoolsusega, kui on väidetavad materjalid saatnud aadressile, kus kostja ei ela. Arusaamatu, on hageja poolt küsitud õigusabikulu. Tegemist ei ole juriidiliselt keerulise teemaga. Selge nõude esitamiseks piisab ühest A4 lehest. Hageja ei ole kostjale kohtueelset kompromissettepanekut teinud nagu ta hagiavalduses kirjutab. Kostja ei ole hageja poolt saadetud teateid kätte saanud.
6. Kohus saatis 23.02.2024 poolte kirja, milles andis täiendava tähtaja pooltele kompromissi sõlmimiseks. Kostja ei võtnud hagejaga ise ühendust ning ei vastanud ka hageja poolt saadetud ekirjale. 4.

§ 405

lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Hagi hind on 40 eurot ja kohus on tsiviilasja menetlenud lihtmenetluses vastavalt

§ 405lgle 1.

5.

§ 444lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa.

Kohus täiendab otsust

§ 448

lõikes 4ˡ sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses. Teisele menetlusosalisele otsuse täiendamisest ei teatata. Kohus võib kohtuotsuse tervikuna koostada ka käesoleva seadustiku § 444 lõigetes 1 ja 2 sätestatu kohaselt. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates.

§ 448

lg 4² kohaselt juhul, kui menetlusosaline ei ole kohtule

§ 448lg 4ˡ sätestatud tähtaja jooksul (s.o 10 päeva jooksul) teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse 2

§ 162lg 1 järgi jätta kostja kanda.

8.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 174

lg 4 näeb ette, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist

§ 177lõikes 2 sätestatud korras.

1. Hageja on menetluskulude nimekirjas esitanud taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 100 euro, maksekäsu kiirmenetluse kulude 20 eurot ja õigusabikulude 330 eurot väljamõistmiseks, kokku 450 eurot. Samas on hageja märkinud, et ajakulu hagimenetluses kokku oli 3 tundi ning lepingulise esindaja tunnihind on 110 eurot.
2. Kohus leiab, et taotlus riigilõivu väljamõistmiseks on põhjendatud summas 100 eurot. Hageja on vastavas ulatuses riigilõivu tasunud.
3. Samuti on põhjendatud maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot (

§ 4842). 12.

Tulenevalt

§ 175

lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. 13. Kohtu hinnangul, arvestades menetlustoimingute ja –dokumentide mahtu ning asja keerukust, on hageja lepingulise esindaja kulu summas 110 eurot (ilma km-ta) vajalik ja põhjendatud, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kohus aga ei nõustu, et hageja esindaja hagi koostamise ja lisade komplekteerimise ajakuluga kokku 2 tundi (tunnihinnaga 110 eurot) ning kostja vastusega tutvumine ja analüüs, selle osas hageja seisukoha koostamine, lisade komplekteerimine ning maakohtule esitamine ajakuluga 1 tund (tunnihinnaga 110). Kohus arvestab seejuures, et koostatud hagiavaldus on standardne ning asi ise ei ole õiguslikult keeruline ning lisasid on kokku 8 ning ei ole mahukad. Kohus on seisukohal, et käesolevas tsiviilasjas on hageja mõistlik ajakulu kokku 2 tundi. Arvestades eeltooduga, määrab kohus hageja lepingulise esindaja kostjalt väljamõistetavaks õigusabikuluks kokku 220 eurot 14.

§ 178

lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Riisenberg kohtunik 3