1-19-6918 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 9. veebruar 2024, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-19-6918 Kohtunik Regiina Lebedeva Kohtuistungi sekretär Jelena Muttonen Tõlk Olga Nõmmemees Kriminaalasi Viru Vangla esitatud materjalid Grigori Kašintsevi tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valve alla vabastamise otsustamiseks Süüdimõistetu Grigori Kašintsev isikukood 39604303743; viibimiskoht Viru Vangla Kohtuistungil osalenud isikud süüdimõistetu Grigori Kašintsev (videosilla vahendusel) kaitsja Raiko Paas (videosilla vahendusel) RESOLUTSIOON Juhindudes KarS §-st 76 ja KrMS §-dest 426, 432 kohus määrab: Jätta Grigori Kašintsev vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. Kohtumäärus teha teatavaks süüdimõistetule Grigori Kašintsevile, kaitsjale, prokurörile ja Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada määruskaebuse Viru Maakohtu Narva kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai määrusest teada või pidi teada saama. Kui maakohus loeb määruskaebuse põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega. Kui maakohus ei näe alust oma määruse tühistamiseks, edastab ta määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule. 1
(6)1-19-6918 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Viru Maakohtu
- märtsi
- a otsusega tunnistati Grigori Kašintsev süüdi KarS § 118 lg 1 p 1, § 274 lg 1 ja § 113 lg 1 - § 25 lg 2 - § 22 lg 3 järgi. Mõistetud vangistuse kandmise alguseks loeti G. Kašintsevi kahtlustatavana kinnipidamise aeg 7.05.
- Tartu Ringkonnakohtu 17.09.
- a otsusega mõisteti G. Kašintsevile liitkaristuseks 9 aastat vangistust. Süüdimõistev kohtuotsus jõustus 6.01.
- Viru Vangla esitas 20.12.2023 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava G. Kašintsevi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamise otsustamiseks. G. Kašintsev kannab karistust alates 7.05.2019 ning karistuse lõpp on 7.05.
- G. Kašintsevi tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimalus elektroonilise valve alla avanes 7.11.
- Tuginedes kinnipeetava isikuandmetele ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist.
- Kohtule 12.01.2024 edastatud kirjalikus seisukohas avaldab Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Alina Paadik, et prokuratuur G. Kašintsevi vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei toeta.
- Kohtuistungi eelselt edastas G. Kašintsevi valitud kaitsja R. Paas kohtule kirjalikud seisukohad. Isiku käitumine vanglas on olnud hea ja vangla iseloomustuse kohaselt on ta ametnikega suhtlemisel viisakas ja koostööaldis. Kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Isiku kuriteoriskidega (vägivald, alkohol) seonduvalt pole enam kuni vabanemiseni isikule ette nähtud mitte ühtegi programmi. G. Kašintsev töötab ja õpib vanglas ning on omandanud eriala. Vanglas viibib G. Kašintsev esmakordselt. Olemas on toetavad lähedased. Kriminaalhooldusel olles saab panna isikule täiendavaid kohustusi, mis maandavad kuritegude toimepanemise riske. Vangistuse eesmärgid on täidetud. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil
- Kinnipeetav G. Kašintsev kinnitas 2.02.
- a kohtuistungil, et ta soovib tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabaneda. G. Kašintsev avaldas, et tunnistab oma süüd, muuta olnut ei saa, kuid saab teha nii, et selliseid vigu enam ei oleks. Vangistuses on läbinud sotsiaalprogrammid. Vabanemisel läheb tööle ja tegeleb oma perega, soov on omandada keevitaja eriala.
- Kaitsja toetas kinnipeetava seisukohta ning kordas kirjalikus seisukohas avaldatud seisukohti. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
- Kohtu otsustus, kas vabastada isik ennetähtaegselt karistuse kandmiselt, peab põhinema KarS § 76 lg-s 4 nimetatud asjaolude kaalumisel. Kinnipeetava iseloomustus ei ole käsitletav vanglapoolse põhjendusena, miks kinnipeetav tuleks vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada või vabastamata jätta. Selles on esitatud üksnes faktilised asjaolud süüdlase elukäigu ja vanglakaristuse kandmise kohta. Ei vangla ega ka prokuratuuri seisukoht ei ole kohtu jaoks siduv. Sellest tulenevalt ei oma kohtu jaoks tähtsust vangla või prokuratuuri seisukoht ise, vaid argumendid, millele see seisukoht tugineb.
- Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja kuulanud ära kohtuistungil G. Kašintsevi ja tema kaitsja, on seisukohal, et G. Kašintsev tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata.
- G. Kašintsev kannab liitkaristust muuhulgas esimese astme kuriteo toimepanemise eest ning on käesolevaks ajaks kandnud ära vähemalt poole talle mõistetud karistusajast ning 2
(6)1-19-6918 nõustunud KarS § 75 lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega, seega on täidetud KarS § 76 lg 2 p-s 1 sätestatud formaalsed eeldused süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Kohtule esitatud Viru Vangla kinnipeetava iseloomustuse lisast nähtub ka see, et G. Kašintsevi avaldatud vabanemisjärgne elukoht xxx vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele ning olemas on korteris elava täisealise isiku ja korteri omaniku nõusolek G. Kašintsevi sinna elama asumiseks.
- Üksnes formaalsete eelduste täidetus ei tingi aga ennetähtaegset vangistusest vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm nr 3-1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust.
- Materiaalsete eelduste hindamisel arvestab kohus KarS § 76 lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega peab kohus arvestama nii isiku käitumist karistuse kandmise ajal kui ka enne seda. Kohus märgib, et kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. KarS § 76 lg-s 4 nimetatud kohtu kohustus arvestada erinevaid asjaolusid tähendabki seda, et kui esineb nii isiku kasuks kui kahjuks rääkivaid asjaolusid, peab kohus kaaluma, kummad argumendid teised üles kaaluvad.
- Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on inimese edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 20). Igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega (RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 21). Praktikas omaksvõetud seisukoha järgi, millele osutas Riigikohtu kriminaalkolleegium mh 12.06.
- a lahendis kohtuasjas nr 1-18-9392, on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus prognoos, et isik käitub edaspidi õiguskuulekalt.
- G. Kašintsevi käitumise kohta vangistuses on vangla iseloomustuses toodud välja mitmeid positiivseid aspekte. Näiteks on G. Kašintsev vangistuses viibides töötanud erinevatel ametikohtadel. Töö tegemine sisustab kinnipeetava vaba aega mõtestatud tegevusega ning tekitab tööharjumuse. Omandamisel on riigikeel A1 tasemel ning keevitaja eriala. Riigikeele oskuse omandamine aitab kinnipeetaval vabanemise korral saada hakkama asjaajamisega riigiasutustes ning on toeks ühiskonda sulandumisel. Läbitud on sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“ ja „Agressiivsuse arendamise treening“. Vangistuses viibides on G. Kašintsev leidnud endale vabanemise korraks võimaliku töökoha – OÜ C pakub G. Kašintsevile elektriku ametikohta. G. Kašintsevil on karistuse kandmise ajal säilinud lähedased suhted perekonna ja abikaasaga, ülalpidamist vajavad alaealised lapsed. Ametnikega suheldes on G. Kašintsev viisakas ja koostööaldis. Kehtivad distsiplinaarkaristused G. Kašintsevil puuduvad. Kohtu hinnangul väärivad süüdimõistetu pingutused vanglas käitumise osas tunnustust ning õiguskuulekas käitumine vanglas ning individuaalse täitmiskava täitmine annab tõepoolest olulist kaalu isiku ennetähtaegse vabastamise otsustamisel.
- Samas leiab kohus, et süüdimõistetut positiivselt iseloomustavad asjaolud ei kaalu üles tema varasemast elukäigust lähtuvat ohuprognoosi. Nagu eelnevalt märgitud, on süüdlase ennetähtaegse vangistusest vabastamise peamine eeldus tema edasine õiguskuulekas käitumine 3
(6)1-19-6918 pärast vabanemist (RKKKm nr 1-09-14104 p 21; 1-14-10087 p 33), mis tähendab seda, et vabastatakse isik, kelle puhul on alust uskuda, et ta ei pane vabaduses toime uut kuritegu. Seejuures, mida raskemaid kuritegusid on inimeselt karta, seda väiksem peab tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema nende toimumise tõenäosus.
- Praegusel ajal tekitavad kahtlusi G. Kašintsevi õiguskuulekas käitumises eelkõige tema varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos, probleemid alkoholiga, samuti isiku mõjutatavus teiste isikute poolt. G. Kašintsev on kriminaalkorras karistatud korduvalt. Vangistuses viibib ta samas esimest korda. G. Kašintsev on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 3.03.
- a otsusega erinevate isiku- ja avaliku rahu vastaste kuritegude toimepanemises (KarS § 118 lg 1 p 1, § 113 lg 1 - § 25 lg 2 - § 22 lg 3, § 274 lg 1). G. Kašintsev on toime pannud raske kehavigastuse tekitamise ning tapmiskatsele kaasaaitamise, tema käitumine kuritegude toimepanemise ajal näitab planeeritust.
- mai 2019 baaris toimunud sündmuse ajal kasutas G. Kašintsev isikuvastase ründe toimepanemisel keelatud vahendit kasteeti.
- mai 2019 isikuvastase ründe läbiviimisel viibis G. Kašintsev arestimajas. Vahi all viibides on G. Kašintsev rünnanud ametiülesandeid täitvaid politseiametnikke ja põhjustas oma tegevusega kooskõlastatult D D ohu politseiametnikest kannatanute elule ja tervisele. Ametikohustusi täitva politseiametniku tapmine jäi lõpule viimata G. Kašintsevi ja D. D tahtest olenemata. Kohtuistungil selgitas G. Kašintsev, et tema ei teadnud, et D. D kavatseb nii intensiivset vägivalda kasutada, samasuguseid väiteid on ta aga esitanud nii ise kui kaitsja vahendusel ka süüasja arutamisel maa- ja ringkonnakohtus. Samas ei lugenud maakohus G. Kašintsevit süüdi mõistes eluliselt usutavaks, et süüdistatavad ei arutanud omavahel, mida teha siis, kui arestimaja töötajad osutavad neile aktiivset vastupanu. Maakohus ei lugenud usutavaks sedagi, et lepiti kokku ainult kahe löögi kasutamises, kuna ajal kui D. D kägistas ja lõi J. J , siis G. Kašintsev kordagi ei sekkunud D. D tegevusse, see tähendab, et ta kiitis selle heaks, nõustus sellega. Maakohus järeldas sedagi, et G. Kašintsevil puudus kontroll selle üle, millised tagajärjed teadvuse kaotusega kaasnevad, mistõttu ta pidi möönma ükskõik milliste tagajärgede saabumist. Kohus tõi välja, et J. J peksmine toimus G. Kašintsevi juuresolekul, seega juhul, kui sündmus ei oleks kulgenud plaanipäraselt, oli tal võimalik D. D tegevusse sekkuda, kuid seda ta ei teinud. G. Kašintsev ei sekkunud ka siis, kui ta nägi, kuidas D. D peksis J. J edasi ka siis, kui viimane enam vastupanu ei osutanud. Seega G. Kašintsev kiitis heaks ning nõustus D. D tegevusega ning täitis oma osa kokku lepitud plaanist. Asjaolu, et G. Kašintsev jätkuvalt pisendab enda rolli tapmiskatsele kaasaaitamises, seab kahtluse alla selle, kas ta on ka tegelikkuses vangistuses viibitud aja jooksul oma senisest käitumisest järeldusi teinud.
- Kuigi vangla on leidnud, et G. Kašintsevi kuritegude toimepanemist soodustavaks faktoriks on olnud alkoholi tarbimine, siis tapmiskatsele kaasaaitamisel oli G. Kašintsev kaine. Seega on talle igaljuhul omane agressiivsus ja vägivaldne käitumine, mis ei avaldu üksnes alkoholi tarvitamisel, küll aga on alkoholi mõju all G. Kašintsevil kontroll oma käitumise üle ilmselt veelgi pärsitum. Kuigi kinnipeetav ei ole nüüdseks alkoholi tarbinud pikaajaliselt, on see olnud sõltuvuses tema kinnipidamisasutuses viibimisega. Teada on, et alkoholi tarbimine on vangistuse tingimustes range järelevalve all välistatud. G. Kašintsevil ei ole praktilist kogemust ja teadmist, kuidas ta tuleb alkoholist hoidumisega toime vabanemise korral. Siinjuures on oluline välja tuua ka tagasiside sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ läbiviijalt. Nimelt nähtub tagasisidest, et programmis töötas G. Kašintsev kaasa pigem passiivsena. G. Kašintsev on ise hinnanud läbitud „Eluviisitreeningu“ programmi selliseks, kust ta midagi olulist teada ei saanud. Kui kinnipeetav jätab programmis määratud kodused tööd tihti tegemata ja teemadesse ei süvene, siis paratamatult on omandatavad teadmised lünklikud ning väheneb ka tõenäosus kasulike teadmiste omandamiseks. Kui isiku üheks kuritegude toimepanemist soodustavaks faktoriks on alkoholi tarvitamine ning kaasuvalt grupi mõju ning seejuures isik ei 4
(6)1-19-6918 ole tõsikindlalt seadnud eesmärke käitumist mõjutava alkoholi tarbimisest loobumiseks, ei saa kohus kuidagi hinnata isiku motivatsiooni muutuste tekkeks piisavaks.
- G. Kašintsevi kuriteo toimepanemist soodustavaks asjaoluks on osutunud ka provokatsioon. Kuigi sotsiaalprogrammi „Agressiivsuse asendamise treening“ tagasiside on positiivsem, siis ka selles programmis tegi G. Kašintsev kodutöid vaid vahetevahel. Kohus on seisukohal, et G. Kašintsevi senine madalamapoolne motivatsioon programmide läbimisel on ka üheks põhjuseks, miks kriminaalhooldaja on pidanud vajalikuks sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ jätkutegevuste läbimist. Arvestades seejuures niivõrd raskete kuritegude, isikuvastaste kuritegude kordumise riski, ei pea kohus praegusel juhul õigustatuks sotsiaalprogrammi jätkutegevuste läbimist vabaduses kriminaalhooldusele allutatuna. Isiku enda käitumisest tulenevate riskide maandamiseks on vaja jätkata karistuse kandmist vangistuses ning läbida ettenähtud jätkutegevused. G. Kašintsev on küll ära kandnud pika karistusaja, mida ta on kasutanud muuhulgas enesearenguks (sotsiaalprogrammide läbimine, õppimine, töötamine) ning tema mõtlemises ja käitumises on täheldatavad muutumised. Siiski kohus ei jaga G. Kašintsevi optimismi riski puudumises seoses alkoholiga. Kohtul ei teki veendumust, et G. Kašintsev edaspidi kuritegusid toime ei pane või et kriminaalhoolduse ja alkoholikeeluga oleks uute ohtlike kuritegude risk täielikult maandatud.
- Kohtuistungil kõlas korduvalt, et G. Kašintsevil on toetavad lähedased ja perekond. Kohus sedastab, et G. Kašintsevil oli perekond ka sel hetkel, kui ta esmakordselt käitus viisil, mis andis põhjuse kahtlustuse esitamiseks ja tema vahistamiseks, kui ka siis, kui ta pani arestimajas toime raske eluvastase kuriteo. Perekondlikud asjaolud, sh lapseootel, hoolitsust ja abi vajav abikaasa teda õiguskuulekale teele ei suunanud. Seejuures vahistamise taotluse arutamisel 8.05.
- a istungil palus G. Kašintsev justnimelt arvesse võtta, et tema ülalpidamisel on kolm last, tema elukaaslane on rase ja ta on ainuke, kes peres sissetulekut saab ning andis lubaduse hoiduda kuritegude toimepanemisest. Vaatamata nendele lubadustele pani ta aga neli päeva hiljem toime raske isikuvastase kuriteo ametikohustusi täitva võimuesindaja suhtes. Seega G. Kašintsevi poolt välja toodud perekondlikud asjaolud ei veena kohut selles, et uute kuritegude toimepanemise risk on neil asjaoludel maandatud.
- Kinnipeetava iseloomustust arvestades on täheldatud G. Kašintsevi puhul ohtlikkust ja riski paljudes hinnatavates valdkondades: suhted ja elustiil, alkohol, mõtlemine ja käitumine ning hoiakud. Kinnipeetava individuaalne täitmiskava näeb ette G. Kašintsevi avavanglasse paigutamise tulevikus. Arvestades, et G. Kašintsev on ühe süüdimõistva kohtuotsuse aluseks oleva kuriteo toime pannud eesmärgiga põgeneda arestimajast, peab kohus vajalikuks eriti kindla prognoosotsustuse olemasolu, et uusi kuritegusid süüdimõistetu enam toime ei pane. Arvestades siia juurde, et individuaalses täitmiskavas ootavad ees erinevad tegevused, lisaks sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ jätkutegevustele, töötamine, eriala omandamine ning keeleõpe, ei pea kohus võimalikuks G. Kašintsevi karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada. Kohus arvestab sellegagi, et kuigi G. Kašintsevil on vabanemise korral olemas töökohagarantii, siis varasemalt on tal legaalse töö tegemise kogemus vabaduses olnud lühiajaline. Vangistuses töötamise jätkamisel, s.o mõtestatud tegevuse kaudu tekib kinnipeetaval tööharjumus, vastutus- ja kohusetunne, mis aitavad edaspidi ka vabaduses paremini toime tulla.
- Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kuigi G. Kašintsev avaldas kohtuistungil asjaolud, mis toetavad tema edaspidist seaduskuulekat elu, puudub kohtul siiski G. Kašintsevi varasemat elukäiku arvestades veendumus, et ta on oma mõtlemist ja käitumist sellisel määral muutnud, et suudab edaspidi vabaduses õiguskuulekalt käituda. Kriminaalhooldus koos täiendavate kohustustega on põhjendatud isiku suhtes, kes on näidanud oma käitumisega vangistuses, et on 5
(6)1-19-6918 aru saanud mõistetud karistusest ning võimeline oma käitumist muutma. G. Kašintsevi puhul kohtul sellist veendumust ei tekkinud. Olukorras, kus asjaolud nende kogumis hindamisel ei tekita kohtule piisavat veenvust isiku edaspidises õiguskuulekuses, pole võimalik isikut karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada. Järelejäänud karistuse kandmise ajal on G. Kašintsevil võimalik tegeleda oma mõtlemise ja hoiakutega, mõelda läbi oma eesmärgid ja plaanid ning sotsiaalprogrammi jätkutegevuste kaudu süveneda alkoholi tarvitamisega kaasnevatesse riskidesse ning nende maandamisse. (allkirjastatud digitaalselt) 6
(6)