← Eesti

1-20-2365/94

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. märts 2024, Tartu (kirjalikus menetluses) Kriminaalasja number 1-20-2365 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
  2. veebruari
  3. a määrus Jevgeni Plehhanovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmises Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Jevgeni Plehhanov (ik 37708293720), määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
  4. veebruari
  5. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse saab vaidlustada prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai ringkonnakohtu määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
  6. Harju Maakohus karistas
  7. juuli
  8. a otsusega Jevgeni Plehhanovit KarS § 118 lg 1 p 1 järgi 8 aasta pikkuse vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistuse kandmise alguseks
  9. jaanuar
  11. Tartu Vangla esitas Tartu Maakohtule materjalid J. Plehhanovi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamise otsustamiseks. Vangla ja prokuratuur tema vabanemist ei toeta.
  12. Tartu Maakohus jättis
  13. veebruari
  14. a määrusega J. Plehhanovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. J. Plehhanovil on üks distsiplinaarkaristus, mis määrati talle majandustööst keeldumise eest. See kinnitab süüdimõistetu ebakorrektset käitumist, mis annab alust arvata, et J. Plehhanovile mõistetud karistus ei ole saavutanud soovitud eesmärki. Samuti ei ole J. Plehhanov täitnud nõuetekohaselt individuaalset täitmiskava. Ta on korduvalt määratud käskkirjaga tööle, kuid keeldub töötamast.
  15. mail 2022 alustas ta õpinguid riigikeele B1 taseme kursusel, kuid lõpueksamile kohale ei ilmunud. Lisaks puudus ta sageli ja oli pahane, et puudumise eest raha ei maksta. J. Plehhanov osales ainult pooltes sõltuvusteemalistes loengutes ja tegelikku soovi seal osaleda polnud.
  16. oktoobril 2023 alustas ta programmiga „Eluviisitreening“, kuid loobus seal osalemast.
  17. jaanuarist kuni
  18. maini 2023 läbis J. Plehhanov sotsiaalprogrammi „Agressiivsuse asendamise treening“, kuid ei varjanud, et motivatsioon osaleda oli vaid väline. J. Plehhanov asuks vabanedes elama vanemate juurde ja suhted lähedastega on head. Samuti on tal kolm last. Lisaks on tal vabanedes olemas töökoht ettevõttes Mirstart OÜ. Siiski suhtleb J. Plehhanov ka kriminaalse minevikuga isikutega. J. Plehhanovit on kriminaalkorras karistatud kolmel korral ja ta kannab kolmandat vanglakaristust. Teda on varem karistatud röövimise, omavolilise sissetungi ja mõrva eest. Kõik kuriteod on ta toime pannud alkoholijoobes ning mõrva ajal oli ka narkojoobes. Kohtuistungil antud ütlustest on näha, et J. Plehhanov õigustab viimati toimepandud kuritegu ja ei ilmuta vähimatki kahetsust. Tulenevalt alkoholi ja narkootikumide kuritarvitamisest, vangistuses mitterahuldavast käitumisest ja asjaolust, et teda on korduvalt kriminaalkorras karistatud, esineb J. Plehhanovi puhul suur risk, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Määruskaebus
  19. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu J. Plehhanov, kes palub maakohtu määruse tühistada ja süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastada. Vangla iseloomustuses on tema retsidiivsuse riskiprotsent madal. Ta on üle nelja aasta täielikult narkootikumidest puhas olnud. Lisaks soovis J. Plehhanov vangistuses töötada, kuid vangla keeldus talle erialast tööd andmast. Kuriteo pani ta toime omakasu motiivita ja kahetseb seda. J. Plehhanovil on olemas elu- ja töökoht ning vabaduses ootavad teda kolm last. Ringkonnakohtu seisukoht
  20. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatu alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale J. Plehhanovi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata jätmises. Kuna maakohus on seisukohta ammendavalt põhjendanud, vastab ringkonnakohus vaid määruskaebuse argumentidele.
  21. Esmalt märgib ringkonnakohus vastuseks määruskaebusele, et vangla iseloomustuses protsentidena esitatud riskihinnangule kohus ennetähtaegse vabastamise otsustamisel ei tugine, sest kohtul pole võimalik vangla metoodikat kontrollida ja selline hinnang ei seisne tõsikindlas teadmises (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  22. novembri
  23. a määrus asjas nr 1-09-14104, p 27). Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus prognoos, et isik käitub edaspidi õiguskuulekalt. KarS § 76 lg 4 järgi hindab kohus süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti elutingimusi ja tagajärgi, mida võib karistuse kandmisest vabastamine kaasa tuua.
  24. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  25. aprilli
  26. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus jätnud J. Plehhanovit ebaõigesti vangistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastamata, vaid on jõudnud õigele järeldusele, et seda ei võimalda J. Plehhanovi käitumine vanglas ja tema varasem elukäik, ennekõike korduv karistatus ning sõltuvusainete kuritarvitamisest tulenevad probleemid.
  27. Ringkonnakohtu hinnangul esineb J. Plehhanovi puhul suur oht, et ta paneb vabanedes toime uusi kuritegusid. J. Plehhanovit on vangla iseloomustuse kohaselt kriminaalkorras karistatud kolmel korral ning ka vanglas viibib ta kolmandat korda. See näitab, et ka rangeim karistusviis ei ole J. Plehhanovit piisavalt mõjutanud, vaid ta on jätkanud vabaduses kuritegude toimepanemist. Lisaks on J. Plehhanovi toimepandud kuriteod olnud rasked, viimati karistati teda raske tervisekahjustuse tekitamise eest ning enne seda pani ta toime mõrva ja röövimise. Maakohtu istungil sõnas J. Plehhanov viimase karistuse kohta, et läks vaid kaklusele vahele ja kaitses ennast ning leiab, et ta istub vanglas mõttetult. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et oma teo õigustamine tekitab kahtlusi selles, kas süüdimõistetu suudab vabaduses hoiduda uute kuritegude 2

(3)sooritamisest. J. Plehhanov väidab küll määruskaebuses, et kahetseb oma kuritegu, kuid tema senisest käitumisest seda järeldada ei saa.
  1. Lisaks ei räägi J. Plehhanovi vabastamise kasuks ka
  2. märtsi
  3. a distsiplinaarkaristus tööst keeldumise eest. J. Plehhanov on Tartu Vangla käskkirjaga nr 6-3/13 määratud tööle, kuid ta keeldub majandustöödest. Määruskaebuses sõnab J. Plehhanov, et ta soovis töötada, kuid vangla keeldus talle erialast tööd andmast. Vangla ei ole kohustatud pakkuma J. Plehhanovile tema äranägemise järgi erialast tööd. Vangistusseaduse § 38 lg 1 järgi kindlustab vanglateenistus vaid võimaluse korral kinnipeetava tööga, arvestades tema võimeid ja oskusi. Kui kinnipeetavat ei ole võimalik tööga kindlustada, rakendatakse teda võimaluse korral vangla majandustöödel. Seega ei ole J. Plehhanovil subjektiivset õigust nõuda talle erialase töö võimaldamist ning on käskkirjaga kohustatud osalema majandustöödel. Distsiplinaarkaristuse olemasolu aga näitab, et J. Plehhanov ei ole suuteline järgima kehtestatud reegleid.
  4. Oluline on arvesse võtta ka asjaolu, et J. Plehhanov kipub vangla iseloomustuse kohaselt alkoholi kuritarvitama ning kuriteod on ta pannud toime just alkoholi- ja narkojoobes. Seega soodustab sõltuvusainete tarvitamine J. Plehhanovi uute kuritegude toimepanemist, sest ta muutub alkoholi tarvitades vägivaldseks. Varasema vangistuse ajal läbis J. Plehhanov sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, mis lisati ka tema praegusesse individuaalsesse täitmiskavasse, kuid programmi uuesti läbimisel J. Plehhanov mõtet ei näe ja peab programmi ajaraiskamiseks. Samuti ei tunnista J. Plehhanov oma sõltuvusprobleemi ja tal puudub motivatsioon alkoholi tarvitamisest loobumiseks. Määruskaebuse kohaselt ei ole J. Plehhanov neli aastat narkootikume tarvitanud, kuid see tuleneb peamiselt vangistuses viibimisest, kus on ligipääs narkootikumidele piiratud. Kuna J. Plehhanov sõltuvusainete tarvitamises probleemi ei näe, võib ta vangistusest vabanedes hakata uuesti alkoholi ja narkootikume tarvitama, mis suurendab aga uue kuriteo sooritamise riski.
  5. On positiivne, et J. Plehhanovil on vabanedes kindel elu- ja töökoht ning toetavad lähedased, kuid tema vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamine oleks ringkonnakohtu hinnangul ennatlik. Ennekõike annab aluse vabastamata jätmiseks J. Plehhanovi käitumine vangistuses ning tema isikust ja varasemast elukäigust tulenev oht, et vabaduses jätkab ta uute kuritegude toimepanemist. J. Plehhanovi puhul ei hoiaks uute kuritegude toimepanemise riski ära ka elektrooniline valve, sest sellega ei saa kontrollida, kas J. Plehhanov tarvitab alkoholi või narkootikume. Kohus võib küll määrata J. Plehhanovile käitumiskontrolli kohustusena alkoholi tarbimise keelu, kuid see ei garanteeri tema kaineks jäämist.
  6. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu
  7. veebruari
  8. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.