Obsah (7)

§ 3141§ 410§ 459§ 445§ 123§ 129§ 164

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Merili Ratasepp Otsuse tegemise aeg ja koht 22. veebruar 2024, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-15683 Tsiviilasi A. L. , N. L. , A

) § 3141 lg 2 alusel.

1. Hagejate seaduslik esindaja oli
2. veebruari
3. a kohtuistungil nõus, et kohus lahendab asja sisuliselt. Hagejate seaduslik esindaja oli nõus, et elatis mõistetakse välja alates kohtuotsuse tegemisest, mitte hagiavalduse esitamisest. Hagejate seaduslik esindaja avaldas, et ta saab lasterikka pere toetust 450 eurot kuus ning lapsetoetust kokku 260 eurot (80 eurot esimese lapse kohta + 80 eurot teise lapse kohta + 100 eurot kolmanda lapse kohta). Hagejate perre sündis
4. juunil 2023 veel üks laps. Hagejate seaduslik esindaja avaldas, et mingil määral on lastele elatist tasunud kostja ema. KOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED
5. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt.
6. Kohus selgitab esmalt, et kostja on hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määruse saanud kätte kättetoimetamisportaali (KÄPO) kaudu kinnitades kohtudokumentide kättesaamist. Kostja hagile ei vastanud. Kohus saatis kohtukutse kostjale tema poolt käesolevas menetluses avaldatud e-posti aadressil, kuid kostja ei kinnitanud kohtukutse kättesaamist. Kostja ei vastanud ka kohtu telefonikõnedele. Kohus luges kohtukutse kätte toimetatuks
7. jaanuaril 2024 saadetud e-kirjaga

§ 3141lg 2 alusel.

Kostja ei ilmunud

1. veebruari
2. a kohtuistungile. Kohus otsustas kohtuistungil lahendada asja

§ 410ja § 414 alusel sisuliselt, millega nõustus ka hagejate lepinguline esindaja.

Kohus leidis, et kostjale oli kätte toimetatud kohtukutse, milles oli selgitatud istungilt puudumise tagajärgi ning kostja ei teavitanud kohut, et tal esineks mõjuv põhjus istungile ilmumata jätmiseks. Kohtu hinnangul on hagi aluseks olevad asjaolud otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud arvestades seda, et hagejad nõuavad kostjalt elatise väljamõistmist seaduses sätestatud miinimummääras.

1. Hagejate esitatud sünnitõenditega on tõendatud, et hagejate vanemad on L. P. ja D. L. . Kohtute infosüsteemist nähtub, et Tartu Maakohtu
2. detsembri
3. a määrusega tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx on kinnitatud kompromiss, mille kohaselt peab kostja maksma igale hagejale elatist 80 eurot kuus kuni hagejate täisealiseks saamiseni.
4. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 ja § 97 kohaselt on vanemad kohustatud andma oma alaealisele lapsele ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist (vt nt Riigikohtu
5. jaanuari 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 12). Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt nt Riigikohtu
6. oktoobri 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 13). Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist elatist makstes (vt ka Riigikohtu
7. jaanuari 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-16513, p 12). Vanem rikub ülalpidamiskohustust, kui ta ei maksa elatist või teeb seda ebaregulaarselt või ebapiisavas suuruses (vt nt Riigikohtu
8. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 18). PKS § 101 lg-te 1–7 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Viidatud sätete järgi arvutatakse elatist järgmiselt. Kõigepealt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma on ühe lapse kohta 200 eurot ja seda indekseeritakse iga aasta
9. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt eelnimetatud brutokuupalga muutusele iga aasta
10. aprillil. Järgmiseks tuleb arvestada ka seda, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Kuna Tartu Maakohtu kompromissi kinnitava määruse kohaselt peab kostja tasuma igale hagejale elatist 80 eurot kuus, mis on PKS §-st 101 tulenevast summast väiksem summa, on hagejatel

§ 459lg 1 p 1 alusel õigus nõuda elatise suurendamist miinimummäärani.

Riigikohus on korduvalt leidnud, et elatise suurendamiseks PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimumini ei ole vaja üldjuhul tõendada, et lapse vajadused on suurenenud. Selline põhimõte kehtib ka kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmise korral (vt nt Riigikohtu

1. oktoobri
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15 p 13). Siinjuures on hagejad hagiavalduses märkinud, et kompromissi kinnitamisel lähtusid pooled eeldusest, et hagejad viibivad ca pool aega ka kostja juures ning kostja annab hagejatele ülalpidamist vahetult. Tegelikkuses kohtuvad hagejad kostjaga kord kolme kuu jooksul ehk elatise suuruse muutmise põhjuseks on ka asjaolu, et kostja ei anna hagejatele ülalpidamist vahetult.
3. Seega on elatise suurendamise nõue põhjendatud. Kuivõrd hagejad nõuavad elatist miinimummääras, siis ei ole vaja laste vajaduste suurenemist tõendada. Kohus mõistab kostjalt hagejate kasuks välja elatise seaduses sätestatud miinimummääras. Hagejate seaduslik esindaja on avaldanud, et ta saab lasterikka pere toetust 450 eurot kuus (kokku nelja lapse peale) ning lapsetoetust kokku 260 eurot (80 eurot esimese lapse kohta + 80 eurot teise lapse kohta + 100 eurot kolmanda lapse kohta). Kohus arvestab elatise arvutamisel hagejate seaduslikule esindajale laekuvate toetustega. Kuna hagejad ei ole kostja juures vähemalt seitse ööpäeva kuus, ei vähenda kohus välja mõistetavat elatist PKS § 101 lg 6 alusel. Kuna kostja on kohustatud tasuma elatist sama pere kolmele lapsele, kelle vanusevahe on vähem kui kolm aastat, siis tuleb elatist vähendada 15% esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatis alates
4. veebruarist 2024 on PKS § 101 alusel hageja I kohta 232 eurot 21 senti kuus ja hageja II kohta 197 eurot 38 senti kuus ja hageja III kohta 188 eurot 88 senti kuus. Kohus selgitab, et on elatisesumma arvutamisel kasutanud elatiskalkulaatorit (kättesaadav veebilehel https://www.just.ee/elatiskalkulaator/).
5. Hagejad on palunud elatise välja mõista alates hagiavalduse esitamisest. Kohtuistungil oli hagejate seaduslik esindaja nõus, et elatise võib välja mõista alates kohtuotsuse tegemisest, kuna hagejatele on mingil määral tasunud elatist kostja ema. Kohus mõistab kostjalt hagejate kasuks välja elatise alates
6. veebruarist 2024 kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Seega rahuldab kohus hagiavalduse osaliselt, st alates kohtuotsuse tegemisest.
7. Kohus selgitab, et asjaolude (nt lapse vajadused ja vanema(te) varaline seisund) olulisel muutumisel võib elatist saama õigustatud isik või elatist maksma kohustatud isik nõuda väljamõistetud elatise muutmist

§ 459lg 1 alusel.

11. Kohus määrab

§ 445lg 1 alusel kindlaks otsuse täitmise korra.

Elatis tuleb tasuda hageja seadusliku esindaja (ema) kontole. PKS § 100 lg 4 näeb ette, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. 12. Hagi hinna osas märgib kohus järgmist.

§ 123alusel võetakse hagi hinna arvestamisel aluseks hagi esitamise aeg.

Hagejate nõue oli mõista välja elatis miinimummääras. Hagi hind hageja I nõude osas on 1369 eurot 89 senti, hageja II nõude osas 1056 eurot 42 senti ja hageja III nõude osas 979 eurot 92 senti (

§ 129lg 2).

13.

§ 164

lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Eelneva tõttu jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Sellise menetluskulude jaotuse tõttu puudub vajadus menetluskulude kindlaksmääramiseks. Hagejate lepinguline esindaja kinnitas kohtuistungil, et hagejatel ei ole menetluskulusid ka tekkinud. /allkirjastatud digitaalselt/ Merili Ratasepp kohtunik