Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (
ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUS
) § 440 lõike 1 kohaselt kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Tulenevalt sama paragrahvi lõikest 2 ja 3 hagi õigeksvõtmine kohtuistungil protokollitakse ning kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kohus leiab, et kuna kostja on kohtuistungil võtnud hageja täpsustatud nõude õigeks, tuleb kohtul teha hagi õigeksvõtul põhinev otsus.
lõikest 3 tulenevalt jätab kohus kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. 5. Vastavalt
lõike 1 punktile 1 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Käesolev otsus kuulub viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotus 2 6.
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 6 järgi kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Hagi esitamise tingis kostja käitumine, kes ei ole andnud hagejale annakut üle. 7.
lg 1 ja 2 järgi menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. 8. Tulenevalt
lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskuludeks riigilõiv 420 eurot ja õigusabikulud 975 eurot, millele lisandub tasu kohtuistungil osalemise eest. Riigilõivu suuruse sätestab seadus ning selle tasumine on hagi menetlusse võtmise eelduseks, mistõttu on hageja menetluskulud 420 euro suuruse riigilõivu osas põhjendatud. Hageja esindaja õigusabikulud on menetluse kestust ning hageja poolt kohtule esitatud dokumentide sisu ja mahtu arvestades kohtu hinnangul samuti põhjendatud. Ka on hageja esindaja tunnitasumäär 150 eurot olnud mõistlik ning kohtupraktikas põhjendatuks peetud suuruses. Kohus arvestab vastavalt 21.02.2024 istungiprotokollile istungi ajaliseks kestuseks 30 minutit ning loeb õigusabi tasuks selle aja eest 75 eurot. Eelnevast tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 1470 eurot ning mõistab selle summa kostjalt hageja kasuks välja. 9. Vastavalt hageja taotlusele ja
lõikele 4 märgib kohus otsuses, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § xx lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 10. Tulenevalt
lõikest 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Roman Levin 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.