Obsah (12)

§ 110§ 115§ 200§ 170§ 172§ 164§ 171§ 1043§ 1045§ 100§ 103§ 127

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Merit Helm Otsuse tegemise aeg ja koht 18.11.2022, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-4161 Tsiviilasi X hagi AS Go Group

) §-st 110 tulenevat keeldumisõigust ega täida oma kohustust kostja I ees enne, kui kostja I täidab oma kohustuse hageja II ees.

1. Istungil, kus otsustati ajutise halduri määramine, tegi hageja II ka käesoleval haginõudel põhineva tasaarvestamisavalduse, millega tasaarvestas kostja I pankrotiavalduse aluseks oleva nõude (pankrotiavalduse esitamise seisuga 407 090,95 eurot) hageja I poolt hagejale II loovutatud 500 000 euro suuruse nõudega kostja I vastu.
2. Kuna pankrotiasjas kohus keeldumisõigusega ei arvestanud ega lugenud kohustust tasaarvestatuks, palub hageja II käesolevas hagimenetluses tuvastada, et tema 05.02.2019 kostjale I tehtud tasaarvestusavaldus on kehtiv. Kuivõrd maakohus pankrotiasjas keeldumisõigusega ei arvestanud ega lugenud kohustust tasaarvestatuks, on hagejal II õigustatud huvi tuvastamaks, et tema 05.02.2019 tehtud tasaarvestamisavaldus on kehtiv. Nimetatud asjaolu tuvastamisel puuduks kostjal I alus pankrotiavalduse esitamiseks hageja II vastu ning juba esitatud pankrotiavaldus jääks eos rahuldamata ja seeläbi hageja II vara ning õigused kahjustamata. Hageja II õigustatud huvi tuleneb ka sellest, et tuvastushagiga on tal võimalik saavutada kindlustunne, et kostjal I puudub õiguslik alus edaspidiste nõuete esitamiseks tema vastu.
3. Alternatiivselt palub hageja II tuvastada, et tal on õigus keelduda kohtuotsuse täitmisest tsiviilasjas 2-14-55273 seni, kuni kostja I ei ole täitnud oma kohustust hageja II ees summas 500 000 eurot ja mõista kostjalt I hageja II kasuks välja 500 000 eurot.
4. Hageja II alternatiivnõue koosneb olemuselt kahest erinevast nõudest, s.o tuvastushagi ja sooritushagi. Tuvastushagi eesmärk on tuvastada, et hagejal II on olemas kehtiv nõue kostja I vastu, millest tulenevalt on tal õigus

§ 110alusel keelduda tsiviilasja nr 2-14-55273 kohtuotsuse täitmisest.

Sooritushagi on antud juhul tuvastushagi raames tuvastatava nõude kostjalt I välja nõudmine. Kostja I vastuväited hagile

1. Kostja I vaidleb hagile vastu, palub jätta selle täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud solidaarselt hagejate kanda. Samuti palub kostja I kohaldada aegumist ja jätta hagejate poolt kostja I vastu esitatud nõuded rahuldamata hagi aegumise tõttu.
2. Kostja I on seisukohal, et hagejate nõuded on alusetud, esitatud halvas usus ja tingitud soovist tõendada hageja II maksejõulisust viimase suhtes toimunud pankrotimenetluses. Hageja II soovis hagi esitamisega vältida ka kostja I kasuks tehtud jõustunud kohtuotsuse täitmist täitemenetluses.
3. Hagejad on esitanud kostja I vastu kahju hüvitamise nõude vastavalt

§ 115lg 1.

Hageja II on oma hagis esitatud nõude omandanud hagejalt I ning tugineb oma nõudes samuti

§ 115

lg 1, kuna hagejate nõuete puhul on tegemist sisult ühe ja sama kahju hüvitamise nõudega, lihtsalt nõude summa on osaliselt loovutatud hagejalt I hagejale II.

1. Hagiavalduse kohaselt on kostja I põhjustanud hagejatele kahju järgneva tegevusega: • TKV võttis seisuga 20.12.2012 AS-i GoBus ainuosanikuna vastu otsuse tühistada AS-i GoBus aktsiad ja emiteerida varasemas nimiväärtuses kahjumi katmiseks uued aktsiad, 8 • loovutades aktsiate omandamise õiguse kostjale I – väidetav kahju TKV-le on 6–7 miljonit eurot (seega hagejale I kuuluvale TKV 20% osale kahju summas ca 1,2 – 1,4 miljonit eurot); kostja I kahjustas enamusosanikuna hageja I kui vähemusosaniku huvisid kui määras vahemikus 2006-2013 TKV-le liiga kõrge laenuitressi – kahju suurus pole hagi põhjal arusaadav.
2. Ülejäänud hagis esitatud kahjunõuetega ei ole võimalik kostjat I seostada, kuna viidatud kahjud on tekkinud väidetavalt seoses TKV varade võõrandamisega peale seda, kui kostja I võõrandas seisuga 05.05.2014 talle kuuluvad 80% TKV osades kostjale II. Ka 27.07.2020 esitatud hagi tervikteksti põhjal ei ole kostjale I kuigi selge, kuidas on hageja I saanud oma kahju hüvitise nõudeks kostja I vastu 2 250 000 eurot või millistest konkreetsetest rikkumistest see nõue tuleneb.
3. Ainsana olid arusaadavad AS-i GoBus aktsiate emiteerimist puudutav nõue, mis aga on kostja I hinnangul põhjendamatu ja aegunud. Hageja II nõude sisust saaks ilmselt paremat selgust peale seda, kui tuvastatud, millest täpselt koosneb hageja I nõue kostja I vastu, sest eelduslikult on lihtsalt osa sellest nõudest hagejale II ära loovutatud. Kostja I arusaamisel pidi hageja I nõue kostja I vastu olema algselt siis tema enda nõude osa (2 250 000 eurot) ja hageja II nõude osa (500 000 eurot) summa ehk kokku 2 750 000 eurot.
4. Kostja I on seisukohal, et kõik hagejate nõuded tema vastu olid hagi esitamise seisuga aegunud ja taotleb seetõttu aegumise kohaldamist ja kummagi hageja hagi rahuldamata jätmist hagi aegumise tõttu.
5. TKV-le määratud laenuitressi suurusest oli hageja I teadlik juba alates osa omandamisest
6. aastal (kuna intressi suurus oli toodud TKV majandusaasta aruannetes), kuid hiljemalt seisuga 20.03.2015, kui hageja I tellis nn Har-Lex L.L.C. Eesti filiaali memorandumi, millele hageja I korduvalt oma hagis viitab.
7. Kostja I hinnangul pidi ka hageja I juhatuse liige X (ehk hageja II) olema kõikidest eelnimetatud tehingute asjaoludest teadlik juba oluliselt varem, sest X 100%-lises omandis olev ettevõte AS Wipestrex Grupp (mille juhatuse liige oli X) oli alates 01.01.2009 kuni 13.12.2012 TKV osanik. AS Wipestrex Grupp tegi AS-ile Wipestrex Grupp kuuluva TKV osaga mitterahalise sissemakse hageja I APW Varahaldus OÜ asutamiseks ja osakapitali sissemakseks.
8. X oli ajavahemikul 10.10.2003 kuni 05.06.2009 TKV juhatuse liige ja ajavahemikul 20.05.2009 kuni 20.04.2014 TKV nõukogu liige. Nimetatud asjaolule tuginedes asub kostja I seisukohale, et hageja I seaduslikul esindajal oli nii AS Wipestrex Grupp kui ka hageja I esindajana TKV juhatorganite liikmena võimalus ja kohustus takistamatult tutvuda TKV majandustegevusega seotud kõigi dokumentide ja muu vajaliku informatsiooniga.
9. Wipestrex Grupp (mille juhatuse liige oli X) on 31.12.2009.a. loovutanud TKV-le nõude (nõude loovutamise hind üle 1 milj krooni) ning nõude loovutamise lepingus on nõude loovutamise hinna intressiks 15%, mis näitab, et antud ettevõtte suhtes kehtisid tol ajal sellised intressimäärad.
10. TKV on ise andnud X juhatuse liikmeks olemise ajal laenu X ettevõttele AS-ile Wipestrex Grupile 30.06.2008 intressiga 15% aastas. Laen jäi tähtaegselt tagastamata. Lisaks on TKV andnud juhatuse liikmeks olemise ajal laenu X omandis olevale ettevõttele OÜ Snoob Vara 26.08.2008 intressiga 15% aastas. Laen jäi samuti tähtaegselt tagastamata. Kostja I märgib, 9 et TKV on minevikus andnud laenu teistele kontserni kuuluvatele ettevõtetele ka intressiga 12-15% aastas.
11. Seega hiljemalt seisuga 22.10.2015 olid mõlemad hagejad vaieldamatult teadlikud kõigist oma kostja I vastu seisuga esitatud nõuetest. Kuna hagi on esitatud 19.03.
12. a, siis on kolm aastat alates väidetavate nõude sissenõutavaks muutumisest hagi esitamise ajaks möödunud ja hagejate hagis esitatud nõuded kostja I vastu igal juhul aegunud. Kostja hinnangul aegusid nõuded hiljemalt 22.10.
14. Kuna ka hageja II nõuded on aegunud, siis puudub alus ka tasaarvestada kostja I tsiviilasja nr 2-14-55273 kohtuotsusest tulenevaid nõudeid hageja II vastu.

§ 200

lg 2 kohaselt võib tasaarvestav pool oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada ka juhul, kui tasaarvestava poole nõue on aegunud, kui õigus nõuet tasaarvestada tekkis enne nõude aegumist. Hageja II õigus nõuet tasaarvestada ei tekkinud enne nõude aegumist, kuna lähtuvalt eeltoodust aegus hageja II nõue hiljemalt 22.10.2018, kuid ta omandas vastava aegunud nõude alles 05.02.2019.

§ 170

kohaselt loetakse nõude loovutamine võlgniku suhtes toimunuks alles siis, kui võlausaldaja teatab võlgnikule nõude loovutamisest, mida antud juhul tehti seisuga 06.02.2019 keset hageja II suhtes algatatud pankrotimenetlust. Seega nõude aegumise hetkel ei olnud hageja II vastava nõude omanik ega saanuks midagi tasaarvestada. 59. Lisaks muutus tsiviilasja nr 2-14-55273 seisuga 25.06.2018 Ringkonnakohtu poolt tehtud lahendist tulenev kostja I nõue sissenõutavaks seisuga 22.11.2018, kui Riigikohus jättis hageja II kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata. Seega selleks ajaks kui kostja I nõue hageja II vastu muutus sissenõutavaks oli juba nõue, mille hageja II hiljem hagejalt I omandas, aegunud (aegus 22.10.2018) ning neid poleks ühelgi juhul olnud võimalik tasaarvestada (olenemata sellest, kes oli nõude aegumise hetkel nõude omanik). Kostja II vastuväited hagile 60. Kostja II vaidles samuti hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. 61. Kostja II vaidleb oma 07.02.2020 ja 15.10.2020 vastuses hagile vastu, leides, et hagejate nõuded on alusetud ja põhjendamata. 62. Hagiavalduses toodu kohaselt on kostja II põhjustanud hagejale I kahju järgneva tegevusega: • TKV müüs seisuga 03.12.2014 talle kuuluvad AS-i Go Oil aktsiad kostjale I 2,25 miljoni euro eest, mis väidetavalt oli 2,55-2,95 miljonit eurot alla osade turuhinna ja põhjustas selle tehinguga hagejale I kahju; • TKV müüs seisuga 05.12.2014 oma osaluse OÜ-s GoTaksopark kostjale I 206 250 euro eest, mis oli väidetavalt alla osa turuhinna ja põhjustas selle tehinguga hagejale I kahju; • TKV müüs seisuga 31.03.2016 talle kuuluvad 25 kinnistut kostjale II 11,24 miljoni euro eest, mis oli väidetavalt 850 000 eurot alla nimetatud vara turuhinna ja põhjustas selle tehinguga hagejale I kahju. Hageja I arvab ka, et isegi, kui müügihind vastas turuhinnale, siis kaotas TKV müügiga renditulu allika, millega jäi TKV-l aastas saamata 1 miljonit eurot puhastulu ja mis kahjustas hageja I huve; 10 • kostja II kahjustas enamusosanikuna hageja I kui vähemusosaniku huvisid kui määras vahemikus 2014-2019 TKV-le liiga kõrge laenuitressi. 63. TsÜS § 142 lg 1 on sätestatud, et õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. 64. Kostja II on seisukohal, et hageja I väidetavad kahjunõuded, mis hagiavalduse kohaselt tulenevad AS-i Go Oil aktsiate ja OÜ GoTaksopark osa müügist TKV poolt, on käesolevas asjas hagi esitamise hetkeks aegunud. 65. TKV müüs seisuga 03.12.2014 talle kuuluvad AS-i Go Oil aktsiad kostjale I 2,25 miljoni euro eest. TKV nõukogu liige C saatis TKV nõukogu liikmetele Qile ja hageja I seaduslikule esindajale Xle 16.07.2014. teate, mis sisaldas päevakorda nõukogu koosoleku kokkukutsumiseks. Kooksolek toimus 22.07.2014.a ning sellel arutati muude küsimuste hulgas AS-i Go Oil aktsiate võõrandamist, s.h. võõrandamise hinna määramist. Hageja I kui TKV kaasosanik ega ta esindaja X ei esitanud enne ega pärast nõukogu koosolekut ühtegi avaldust ega taotlust nõukogu koosolekul avaldatud materjalide, toimunud arutelu või protokolli osas. 66. Hageja I hagiavaldusele lisatud TKV vastusega tsiviilasjas nr 2-15-10894 esitatud avaldusele on tõendatud, et hageja I teadis AS-i Go Oil aktsiate müügist AS-ile Go Group kindlasti seisuga 22.10.2015, kui viidatud dokument kohtule ja teisele osapoolele esitati. Ilmselgelt teadis hageja I aga AS-i Go Oil aktsiate müügist oluliselt varem, kuna hageja I viitab ise oma hagis, et aktsiate müük nähtub ka TKV 2014. majandusaasta aruandest, mille hageja I TKV osaniku ja nõukogu liikmena peale selle valmimist kinnitas. Kostja II hinnangul on igasugused hageja I väidetavad nõuded seoses AS-i Go Oil aktsiate müügiga käesolevas asjas hagi esitamise hetkeks aegunud. 67. TKV müüs seisuga 05.12.2014 oma osaluse OÜ-s GoTaksopark AS-ile Go Group ehk kostjale I 206 250 euro eest. TKV nõukogu liige C saatis nõukogu liikmetele Qile ja hageja I seaduslikule esindajale Xle 16.07.2014. teate, mis sisaldas päevakorda nõukogu koosoleku kokkukutsumiseks. Kooksolek toimus 22.07.2014.a ning sellel arutati muude küsimuste hulgas OÜ GoTaksopark osa võõrandamist, s.h. võõrandamise hinna määramist. Hageja I kui TKV kaasosanik ega ta esindaja X ei esitanud enne ega pärast nõukogu koosolekut ühtegi avaldust ega taotlust nõukogu koosolekul avaldatud materjalide, toimunud arutelu või protokolli osas. 68. Hageja I hagiavaldusele lisatud TKV vastusega tsiviilasjas nr 2-15-10894 esitatud avaldusele on tõendatud, et hageja I teadis OÜ GoTaksopark osa müügist AS-ile Go Group kindlasti seisuga 22.10.2015, kui viidatud dokument kohtule ja teisele osapoolele esitati. Ilmselgelt teadis hageja I aga OÜ GoTaksopark osa müügist oluliselt varem, kuna hageja I viitab ise oma hagis, et osa müük nähtub ka TKV 2014. majandusaasta aruandest, mille hageja I TKV osaniku ja nõukogu liikmena peale selle valmimist kinnitas. 69. Seega hiljemalt seisuga 22.10.2015 oli hageja I vaieldamatult teadlik AS-i Go Oil aktsiate ja OÜ GoTaksopark osa müügiga seonduvatest väidetavatest nõuetest, eeltoodust nähtuvalt aga pigem oluliselt varem. Kuna hagi on esitatud 19.03.2019. a, siis on kolm aastat alates väidetavate nõude sissenõutavaks muutumisest hagi esitamise ajaks möödunud ja hageja I hagis esitatud kirjeldatud nõuded kostja II vastu igal juhul aegunud. TsÜS § 143 alusel võtab 11 kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kostja II taotleb käesolevaga aegumise kohaldamist. Kostja II leiab, et kuivõrd hageja on esitanud hagiavalduse TsÜS § 150 lg 1 sätestatud tähtaega ületades, ei kuulu AS-i Go Oil aktsiate ja OÜ GoTaksopark osa müügiga seonduvad hageja I kahju hüvitamise nõuded nii või teisiti (st isegi kui nõuded oleks põhjendatud, mida need aga kindlasti ei ole) rahuldamisele. 70. Kostja II hinnangul polnud hagi esitamise hetkeks aegunud hageja I kahjunõue, mis hagi kohaselt seisneb asjaolus, et TKV müüs seisuga 31.03.2016 talle kuuluvad 25 kinnistut kostjale II 11,24 miljoni euro eest, mis oli väidetavalt 850 000 eurot alla nimetatud vara turuhinna ja põhjustas selle tehinguga hagejale I kahju. Alternatiivselt arvab hageja I ka, et isegi kui müügihind vastas turuhinnale, siis kaotas TKV müügiga renditulu allika, millega jäi TKV-l aastas saamata 1 miljonit eurot puhastulu ja mis kahjustas hageja I huve. 71. TKV kinnisvaraportfelli müük oli vajalik, kuna äriühing oli juba alates 2014. a makseraskustes. 2014.a majandusaasta aruande kohaselt oli TKV omakapital negatiivne, ettevõtte kohustused ületasid varade väärtuse rohkem kui 100 000 euro võrra. 2015.a aasta majandusaasta aruande kohaselt oli äriühingu omakapital negatiivne 1,2 miljoni euroga, aruande aasta kahju moodustas kokku 1 101 487 eurot. 07.09.2015 toimus TKV nõukogu koosolek, mille käigus võeti vastu järgmised otsused: • võtta teadmiseks osaühingu juhatuse poolt osaühingu majandustegevuse kohta avaldatud andmed ning kiita heaks osaühingu juhatuse tegevus osaühingu tegevuse ümberkorraldamisel ning kulude piiramisel alates 2014.aastast; • võttes arvesse osaühingu 2014.a. ning 2015.a esimese 6 kuu ja majandustulemust ning osaühingu poolt sõlmitud laenulepingutest tulenevaid maksekohustusi (loetletud osaühingu juhatuse poolt nõukogule 27.08.2015.a. esitatud ülevaatest), kohustada osaühing juhatust välja töötama osaühingu omandis olevate kinnisasjade detailsed müügitingimused (müügiprospekt) ning esitada need osaühingu nõukogule hiljemalt 30. septembriks 2015.a. • anda osaühingu juhatusele nõusolek kaasata vajadusel otsuse punktis 2. nimetatud üksikasjalike müügitingimuste väljatöötamisse kinnisvarabüroo, millel on vastaval alal tegutsemiseks kõik nõutavad load. 72. Hageja I kui TKV kaasosanik ega ta esindaja X ei esitanud enne ega pärast nõukogu koosolekut ühtegi avaldust ega taotlust nõukogu koosolekul avaldatud materjalide, toimunud arutelu või protokolli osas. 73. Seisuga 08.12.2015 sõlmisid TKV ja OÜ Ühinenud Kinnisvarakonsultandid (registrikood 11550241) käsunduslepingu, millega OÜ Ühinenud Kinnisvarakonsultandid osutas TKV-le teenust kinnisvaraportfelli müügiprotsessi läbiviimisel. 74. Seisuga 08.12.2015 esitas OÜ Ühinenud Kinnisvarakonsultandid TKV-le nende äriportfelli kohta müügiprospekti, mille kohaselt oli äriportfelli hinnanguline turuväärtus kokku 12 000 000 eurot ja müügiprotsessi kirjelduse. TKV nõukogu võttis seisuga 10.12.2015 vastu otsused, millega kiitis heaks OÜ Ühinenud Kinnisvarakonsultandid poolt osaühingu omandis olevate kinnisasjade müügiprotsessi kirjeldus ning kinnisasjade müügitingimused enampakkumisel; andis juhatusele nõusoleku kinnisasjade võõrandamise korraldamiseks müügitingimustes sätestatud korras ja tähtaegadel. Võõrandatavate kinnisasjade alghind enampakkumisel ei ole väiksem kui 11 000 000 eurot. Samuti võeti vastu otsus, et kinnisasjade enampakkumise käigus osaühingu poolt tehtava(

1. te)olulist tähtsust omavate 12 otsus(t)e vastuvõtmise, s.h. kinnisasjade hulka kuuluva üksikobjekti võõrandamiseks ning selle müügihinna määramiseks, kinnisasjade müügihinna tasumise tingimuste määramiseks, enampakkumise tulemuste väljakuulutamiseks, tagatisrahade realiseerimiseks, kohustub osaühingu juhatus eelnevalt kooskõlastama osaühingu nõukoguga. 75. Hageja I kui TKV kaasosanik ega ta esindaja X ei esitanud enne ega pärast nõukogu koosolekut ühtegi avaldust ega taotlust nõukogu koosolekul avaldatud materjalide, toimunud arutelu või protokolli osas. 76. Seisuga 17.12.2015 avaldati Eesti Ekspressis ja Äripäevas TKV äriportfelli enampakkumise kuulutus, mille kohaselt oli pakkumiste esitamise tähtaeg 15.01.2016. 18.01.2016 esitas OÜ Ühinenud Kinnisvarakonsultandid TKV-le ülevaate toimunud TKV kinnisvaraportfelli müügitegevustest vahemikus 08.12.2015 kuni 15.01.2016. Kokkuvõtte kohaselt tuli müügiprotseduurile vastav pakkumine ainult kostjalt II kogu portfelli ostuks. 77. 31.03.2016 võttis TKV nõukogu vastu otsuse määrata äriportfelli müügihinnaks 11 150 000 eurot ja müüa kinnisvara kostjale II. Nõukogu otsustas, et kinnisvara müügihinnast 3 873 763 eurot tasub kostja II 7 päeva jooksul arvates kinnisvara müügilepingu sõlmimisest (krediidiasutuselt saadava laenu arvelt) ning ülejäänud osa kinnisvara müügihinnast, summas 7 276 237 eurot tasub kostja II tasaarvestuse korras. Hageja I kui TKV kaasosanik ega ta esindaja X ei esitanud enne ega pärast nõukogu koosolekut ühtegi avaldust ega taotlust nõukogu koosolekul avaldatud materjalide, toimunud arutelu või protokolli osas. Müügileping sõlmiti samal päeval seisuga 31.03.2016. 78. Hageja I on avaldanud oma hagis arvamust, et kuna müügiprospektis kajastatud kinnisvara eeldatav turuhind oli 12 000 000 eurot, siis kõnealuse kinnisvara müümine reaalselt 11 150 000 euro eest ei vastanud turuväärtusele. Kostja II selgitab, et kinnisvara eksperdi koostatud müügiprospektis kajastatud esialgset hinnangut vara väärtuse osas ei saa võtta aluseks vara turuhinna kujunemisel. Kostja II leiab, et TKV kinnisvaraportfell müüdi vara turuhinnaga, st kõigil asjast huvitatud isikutel oli võimalik vara ostul osaleda ja oma pakkumisi teha. Vara müüdi parima (ainsa) pakkumise tegijale, mis sisult on turuhinna kujunemise definitsioon. Igasuguse vara müügi korral saab küll eelnevalt prognoositavat turuhinda arvesse võtta, kuid reaalne turuhind kujuneb välja vaid müügiprotsessi käigus. 79. Kostja II seisukohal, et TKV kinnisvara portfelli müük ei toimunud alla turuhinna ega tekitanud hagejale I kahju. Kinnisvara müügiga laekus TKV-le 3,9 miljonit eurot ja vähendati TKV võlakohustusi 7,3 miljoni euro ulatuses, mis vastas hageja I huvidele. 80. Seoses hageja I väitega, et kostja II tekitas talle TKV kinnisvaraportfelli müügiga kahju, kuna selliselt kaotas TKV müügiga väga tulusa majandusüksuse ja renditulu allika, millega jäi osaühingul aastas saamata 1 miljonit eurot puhastulu ning mis kahjustas hageja I huve, selgitab kostja II järgmist. Arvestades et TKV 2015. aasta kahjum oli üle miljoni euro, siis puudub kostjal II arusaam, mida hageja I täpselt puhastulu või „väga tulusa“ majandusüksuse all silmas peab. Kuna TKV tegutses kahjumiga, siis ilmselgelt polnud kinnisvaraportfell piisavalt tulus, et ettevõtet jätkusuutlikult üleval pidada. Võttes arvesse TKV majanduslikku olukorda 2014 - 2015. aastal, on hageja I väited seoses TKV kui tulusa majandusüksuse müügiga ja selles talle tekkinud kahjuga ebaselged ja tõendamata. 81. Kostja II kinnitab, et ta pole kunagi TKV-le laenu andnud, seega ta pole nimetatud osaühinguga ka ühtegi intressi kokkulepet sõlminud. Hageja I kahjunõue, mis tuleneb 13 hagiavalduse kohaselt TKV-le vahemikus 2014-2019 antud laenudelt liiga kõrge laenuitressi arvutamisest, on täitesti arusaamatu ja tõendamata. Hageja I ei ole oma kostja II vastu esitatud rahalist kahjunõuet vähimalgi määral põhjendanud. 82. Eeltoodust tulenevalt leiab kostja II, et hagejal I puuduvad mistahes rahalised nõuded kostja II vastu, AS-i Go Oil aktsiate ja OÜ GoTaksopark osa müügiga seonduvad nõuded on ka aegunud. Kostja II palub jätta hageja I hagiavaldus kahju hüvitamiseks tervikuna rahuldamata. 83. Kuna hageja II ei ole 27.07.2020 kohtule esitatud hagi tervikteksti kohaselt kostja II vastu nõuet esitanud, siis puudub kostjal II hageja II nõuete osas seisukoht. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 84. Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse, asjas esitatud tõenditega ning kuulanud pooled ära kohtuistungil, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. 85. Äriregistri teabesüsteemi väljavõtte alusel (I kd, lk 9
2. jj)tuvastab kohus, et: • APW on TKV osanik alates 13.12.2012 kuni käesoleva ajani, osa nimiväärtuse suurus on püsinud muutumatuna – 511 eurot. • GG oli TKV osanik ajavahemikul 01.04.2010 – 05.05.2014 (osa nimiväärtus 2 044 eurot). • Alates 05.05.2014 kuulub TKV osa nimiväärtusega 2 044 eurot RWayle. • X oli TKV juhatuse liige 10.10.2003-05-06.2009 ja nõukogu liige 20.05.2009-20.05.2014. • Alates 01.01.2009-13.12.2012 oli TKV osanik AS Wipestrex Grupp, mille ainuosanik ja juhatuse liige oli X (III kd, lk 5-7 ja 8-10). 86. Hagi asjaoludest võib aru saada ja ka kostjad on nii aru saanud, et APW-le on kahju tekitatud sellega, et TKV-le on kahju tekitatud. Hagi kohaselt on TKV-le kahju tekitatud seoses vara (osalused teistes äriühingutes ja kinnisvara) väljaviimisega TKV-st (vt ka hagi terviktekst, III kd, lk 101 p 2.70 ja 2.71). Sellega on hageja hinnangul kahju tekitatud vähemalt 9,4 miljonit eurot. (APW-l seeläbi tekkinud kahju 1,88 eurot). Vara väljaviimise taga on kostja I, kes on TKV üle tegeliku kontrolli omaja (hagi terviktekst, III kd, lk 99 p 2.25). Osalused on TKV võõrandanud detsembris 2014 ja 25 kinnistut müüdi 31.03.2016 (hagi terviktekst, III kd, lk 99 ja 99 pöördel). Lisaks on hagi kohaselt kahju tekitatud AS-i GoBus aktsiate tühistamise ja samaaegse sihtemiteerimisega kostjale I 20.12.2012, millega TKV tekitas iseendale kahju 6-7 miljoni euro ulatuses. 87. Ülejäänud hageja väited (ebaõnnestunud katsed vähemusosanikust vabaneda; erikontrolli läbiviimise katsed) ei ole hagis otseselt seostatud kahju tekkimise ega selle suurusega. 88. TKV tegevust oma vara võõrandamisel ja aktsionärina AS GoBus aktsiate tühistamisel jne, omistavad hagejad kostjatele. Kahju on hagi kohaselt tekkinud TKV-l, kuid seeläbi peavad ka hagejad end kahju kannatajateks samas summas ja samal viisil. 89. Käesoleval juhul on hagejad esitanud ühise hagi, milles sisaldub hageja I nõue kostja I vastu, lisaks ka alternatiivne nõue, ja hageja II eraldi nõuded kostja I ja kostja II vastu. Seega on esitatud kokku 3 eraldiseisvat nõuet. Kuigi kohus on otsustanud menetleda vastavalt hageja soovile erinevaid nõudeid (st erinevaid vaidlusi) ühises menetluses, siis on kohtuasjad seotud 14 üksnes väliselt. Iga menetlusosaline on iseseisev ja iga haginõuet tuleb vaadelda eraldi. Kohtul tuleb ka TsMS § 207 mõttes ühises hagis esitatud nõuete õiguslikult võimalikkuse kontrollimiseks esmalt määrata iga nõude osas eraldi, milline õigussuhe on poolte vahel ja milline võiks olla nõudenorm. Alles seejärel on võimalik tuvastada hagiavalduses esile toodud asjaoludest lähtudes, kas hageja nõue kuulub rahuldamisele või mitte. Alljärgnevalt analüüsib kohus iga nõuet eraldi. Nõue: tuvastada, et X poolt 05.02.2019 tehtud tasaarvestus, millega X tasaarvestas AS-i Go Group tsiviilasja nr 2-14-55273 kohtuotsusest tuleneva nõude X vastu APW Varahaldus OÜ-lt omandatud nõudega AS-i Go Group vastu summas 500 000 eurot, on kehtiv või alternatiivselt tuvastada, et Xl on õigus keelduda kohtuotsuse täitmisest tsiviilasjas 2-14-55273 seni, kuni AS Go Group ei ole täitnud oma kohustust X ees summas 500 000 eurot ning mõista AS-lt Go Group X kasuks kahju hüvitisena 500 000 eurot 90. Hageja I tugineb sellele, et hageja II on talle loovutanud nõude kostja I vastu. Nõude loovutamise tõendamiseks on kohtule esitatud 05.02.2019 nõude loovutamise teatis (26.05.2021 menetlusdokumendi lisa 2, kd IV, tlk 28). Kohus leiab, et tegu on nõude üleminekust teatamisega

§ 172mõttes.

91.

§ 164

lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Kohtu hinnangul oli nõude loovutamine (eeldades nõude olemasolu) käesoleval juhul võimalik. Vastavalt

§ 164lg-le 2 astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele.

Kuivõrd uus võlausaldaja võtab nõude üle sellisena nagu see oli ja võlgnik saab sellele esitada kõik vastuväited, mis tal olid algse võlausaldaja vastu (

§ 171lg 1).

Alljärgnevalt hindab kohus seega, kas algsel võlausaldajal (hagejal II) oli kostja I vastu kehtiv nõue, mida loovutada. 92. Hagi kohaselt tekkis hagejal II kostja I vastu nõue, mille aluseks on TKV vara pahatahtlik välja viimine äriühingust (tekitatud kahju hüvitamise nõue). Kuivõrd nii hageja II kui kostja I näol on tegu selleaegsete TKV osanikega, on tegu osaniku kahju hüvitamise nõudega teise osaniku vastu. Selline nõue on võimalik

§ 115

lg 1 ja ÄS § 188 lg 1 alusel või alternatiivselt

§ 1043

ja

§ 1045lg 1 p-de 7 ja 8 alusel.

Selliselt on kohus seda nõuet kvalifitseerinud käesolevas menetluses ka varasemalt (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 04.10.2019 määrus, kd II, tlk 23-25). ÄS § 188 lg 1 kohaselt võib osanik vastutada osanikuna osaühingule, teisele osanikule või kolmandale isikule süüliselt tekitatud kahju eest. Riigikohus on 21.04.2021 määruses tsiviilasjas nr 2-17-16389 (Krivest vs Rohtla) leidnud, et ÄS § 188 lg 1 ja § 115 lg 1 alusel kahju hüvitamise nõude eeldusteks on järgnev: kostja on oma kohustusi äriühingu ja teise osaniku ees rikkunud (

§ 100

), rikkumine ei ole vabandatav (

§ 103

) ja kostja tekitatud kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitseeesmärgiga (

§ 127lg 2).

Kohus on nõude aluseid (ja tõendamiskoormist) pooltele korduvalt selgitanud (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 04.10.2019 määrus, kd II, tlk 23-25 ja Harju Maakohtu 20.04.2021 vaheotsus, kd III, tlk 156-166).

1. Käesoleval juhul on hageja I esitanud väga laialivalguvaid väiteid selle osas, mil moel kostjale II kahju tekitati. Ta küll selgitab, et tema hinnangul on TKV teinud majanduslikult 15 ebaotstarbekaid tehinguid ja sellega on TKV vara vähenenud. Nimelt tugineb hageja I asjaolule, et ajal, mil TKV suurosanikuks oli kostja I, võõrandati TKV-st välja osalused AS-s GoBus ja viidi TKV-st välja muud vara. Hageja hinnangul kahjustati nende tehingutega TKV-d. Hagejad on kirjeldanud, et hagejale II on kahju tekitatud konkreetsete tehingutega (TKV otsusest läbi viia AS GoBus emissioon ja asjaolust, et kostja I määras 2006-2013 TKV-le laenu andes liiga kõrge intressi). Hageja on viidanud TKV vara võõrandamise tehingutele, kuid need tehingud on teinud TKV juhatuse liige TKV nõukogu otsuste alusel. Hageja ei ole välja toonud, kuidas kostjad ja kes täpselt nende tehingute tegemisel osalesid. Samuti ei ole hagejad välja toonud, millised laenulepingud täpselt sõlmiti aastatel 20062013, milles kajastatud intress oli väidetavalt liiga kõrge. Samas ei ole hageja I selgelt välja toonud faktiväiteid (ega neid tõendanud), millest nähtuksid konkreetsed teod (rikkumised), mida just nimelt kostja I väidetavalt toime pani. Kohus ei saa rahuldada hagi ainult väite alusel, et TKV väärtus vähenes ajal, mil kostja I oli selles osanikuks. Kuivõrd kohus ei saa esitatud väidete ja tõendite alusel tuvastada rikkumisi, ei saa kohus anda ka hinnangut, kas rikkumised pandi toime süüliselt. Täiendavalt märgib kohus, et hageja I ei ole tõendanud hagejal II tekkinud (ja hagejale I loovutatud) kahju suurust. Isegi kui oleks võimalik tuvastada, et TKV-le tekitati mingis ulatuses kahju (millise väite hageja I on esitanud), ei oleks see samastatav hagejal II kui osanikul tekkinud kahjuga, mis saaks eeskätt seisneda tema osa väärtuse vähenemises. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mille alusel kohus saaks tuvastada hageja II osa väärtuse vähenemise kui kahju. Eeltoodud kaalutlustel tuleb nõue ülal viidatud alustel rahuldamata jätta.
2. Alternatiivselt oleks nõuet põhimõtteliselt võimalik rahuldada ka

§ 1043

ja § 1045 lg 1 p 7 alusel, mis sätestavad koostoimes kahjutekitaja vastutuse seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega tekitatud kahju eest ja

§ 1043

ja § 1045 lg 1 p 8 koostoimes kahjutekitaja vastutuse tahtliku heade kommete vastase käitumisega tekitatud kahju eest (vt nt Riigikohtu 16.10.2017 määrus tsiviilasjas nr 2-16-18531, p 10). Sel alusel nõude rahuldamise eeldusteks on samuti kostja I rikkumise ja hageja II kahju tuvastamine. Kohus ei saa anda hinnangut tehingute majanduslikule otstarbekusele kui sellisele ja seda eriti veel tagant järele, vaid peab hindama just ees pool viidatud kriteeriumite täitmist (seadusest tuleneva kohustuse rikkumine ja tahtlik heade kommetega vastuolus olev käitumine). Kohus ei tuvastanud esitatud asjaolude ja tõendite alusel konkreetseid kostja I tegusid, millega kostja I oleks rikkunud seadusest tulenevat kohustust või käitunud tahtlikult vastuolus heade kommetega. Samuti on hagis ebaselge nõude suuruse kujunemine: kohus on seisukohal, et TKV-le põhjustatud kahju ei saa üks-ühele nimetada osanikule põhjustatud kahjuks. Asjaõigusseaduse § 6 lg 2 teise lause kohaselt ei saa juriidilise isiku vara ega juriidiline isik kuuluda teistele isikutele. Seega ei saa TKV vara kuulude hagejatele ja TKV-l tekkinud kahju ei saa otseselt omistada osanikule tekitatud kahjuks. TKV osa väärtuse muutuste kohta pole kohtule asjaolusid ega tõendeid esitatud. 95. Eeltoodud kaalutlustel ei saa kohus tuvastada tasaarvestuse kehtivust ega välja mõista kostjalt I hageja I kasuks raha ning nõue tuleb ülal viidatud põhjendustel rahuldamata jätta. Nõue: mõista AS-lt GoGroup APW Varahaldus OÜ kasuks kahju hüvitisena 2 250 000 eurot 96. Hagi kohaselt on hagejal II kostja I vastu nõue, mille aluseks on TKV vara pahatahtlik välja viimine äriühingust (tekitatud kahju hüvitamise nõue). Kuivõrd nii hageja II kui kostja I näol 16 on tegu selleaegsete TKV osanikega, on tegu osaniku kahju hüvitamise nõudega teise osaniku vastu. Selline nõue on võimalik

§ 115

lg 1 ja ÄS § 188 lg 1 alusel või alternatiivselt

§ 1043

ja

§ 1045lg 1 p-de 7 ja 8 alusel.

Selliselt on kohus seda nõuet kvalifitseerinud käesolevas menetluses ka varasemalt (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 04.10.2019 määrus, kd II, tlk 23-25). ÄS § 188 lg 1 kohaselt võib osanik vastutada osanikuna osaühingule, teisele osanikule või kolmandale isikule süüliselt tekitatud kahju eest. Riigikohus on 21.04.2021 määruses tsiviilasjas nr 2-17-16389 (K vs R) leidnud, et ÄS § 188 lg 1 ja § 115 lg 1 alusel kahju hüvitamise nõude eeldusteks on järgnev: kostja on oma kohustusi äriühingu ja teise osaniku ees rikkunud (

§ 100

), rikkumine ei ole vabandatav (

§ 103

) ja kostja tekitatud kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (

§ 127lg 2).

Kohus on nõude aluseid (ja tõendamiskoormist) pooltele korduvalt selgitanud (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 04.10.2019 määrus, kd II, tlk 23-25 ja Harju Maakohtu 20.04.2021 vaheotsus, kd III, tlk 156-166).

1. Käesoleval juhul on hageja II esitanud väga laialivalguvaid väiteid selle osas, millest tema kahju tekkis. Ta küll selgitab, et tema hinnangul on TKV teinud majanduslikult ebaotstarbekaid tehinguid ja võõrandanud tarbetult vara ning sellega on TKV vara vähenenud. Nimelt tugineb hageja II asjaolule, et ajal, mil TKV suurosanikuks oli kostja I, võõrandati TKV-st välja osalused AS-s GoBus ja viidi TKV-st välja muud vara. Hagejad on kirjeldanud, et hagejale II on kahju tekitatud konkreetsete tehingutega (TKV otsusest läbi viia AS GoBus emissioon ja asjaolust, et kostja I määras 2006-2013 TKV-le laenu andes liiga kõrge intressi). Hageja on viidanud TKV vara võõrandamise tehingutele, kuid need tehingud on teinud TKV juhatuse liige TKV nõukogu otsuste alusel. Hageja ei ole välja toonud, kuidas kostjad ja kes täpselt nende tehingute tegemisel osalesid. Samuti ei ole hagejad välja toonud, millised laenulepingud täpselt sõlmiti aastatel 2006-2013, milles kajastatud intress oli väidetavalt liiga kõrge. Samas ei ole hageja II selgelt välja toonud faktiväiteid (ega neid tõendanud), millest nähtuksid konkreetsed teod (rikkumised), mida kostja I väidetavalt toime pani. Kohus ei saa rahuldada hagi ainult väite alusel, et TKV väärtus vähenes ajal, mil kostja I oli selles osanikuks. Kuivõrd kohus ei saa esitatud väidete ja tõendite alusel tuvastada rikkumisi, ei saa kohus anda ka hinnangut, kas rikkumised pandi toime süüliselt. Täiendavalt märgib kohus, et hageja II ei ole tõendanud temal tekkinud kahju suurust. Isegi kui oleks võimalik tuvastada, et TKV-le tekitati mingis ulatuses kahju (millise väite hageja II on esitanud), ei oleks see samastatav hagejal II kui osanikul tekkinud kahjuga, mis saaks eeskätt seisneda tema osa väärtuse vähenemises. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mille alusel kohus saaks tuvastada hageja II osa väärtuse vähenemise kui kahju. Eeltoodud kaalutlustel tuleb nõue ülal viidatud alustel rahuldamata jätta.
2. Alternatiivselt oleks nõuet põhimõtteliselt võimalik rahuldada ka

§ 1043

ja § 1045 lg 1 p 7 alusel, mis sätestavad koostoimes kahjutekitaja vastutuse seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega tekitatud kahju eest ja

§ 1043

ja § 1045 lg 1 p 8 koostoimes kahjutekitaja vastutuse tahtliku heade kommete vastase käitumisega tekitatud kahju eest (vt nt Riigikohtu 16.10.2017 määrus tsiviilasjas nr 2-16-18531, p 10). Sel alusel nõude rahuldamise eeldusteks on samuti kostja I rikkumise ja hageja II kahju tuvastamine. Kohus ei saa anda hinnangut tehingute majanduslikule otstarbekusele kui sellisele ja seda eriti veel tagant järele, vaid peab hindama just ees pool viidatud kriteeriumite täitmist (seadusest tuleneva kohustuse rikkumine ja tahtlik heade kommetega vastuolus olev käitumine). Kohus ei tuvastanud esitatud asjaolude ja tõendite alusel konkreetseid kostja I tegusid, millega kostja I oleks rikkunud seadusest tulenevat kohustust või käitunud tahtlikult vastuolus heade 17 kommetega. Samuti on hagis ebaselge nõude suuruse kujunemine: kohus on seisukohal, et TKV-le põhjustatud kahju ei saa üks-ühele nimetada osanikule põhjustatud kahjuks. Asjaõigusseaduse § 6 lg 2 teise lause kohaselt ei saa juriidilise isiku vara ega juriidiline isik kuuluda teistele isikutele. Seega ei saa TKV vara kuulude hagejatele ja TKV-l tekkinud kahju ei saa otseselt omistada osanikule tekitatud kahjuks. TKV osa väärtuse muutuste kohta pole kohtule asjaolusid ega tõendeid esitatud. Eeltoodud kaalutlustel tuleb nõue ülal viidatud alustel samuti rahuldamata jätta. Nõue: mõista RealWAY OÜ-lt APW Varahaldus OÜ kasuks välja kahju hüvitisena 510 000 eurot. 99. Hagi kohaselt tekkis hagejal II kostja II vastu nõue, mille aluseks on TKV vara pahatahtlik välja viimine äriühingust (tekitatud kahju hüvitamise nõue). Kuivõrd nii hageja II kui kostja I näol on tegu selleaegsete TKV osanikega, on tegu osaniku kahju hüvitamise nõudega teise osaniku vastu. Selline nõue on võimalik

§ 115

lg 1 ja ÄS § 188 lg 1 alusel või alternatiivselt

§ 1043

ja

§ 1045lg 1 p-de 7 ja 8 alusel.

Selliselt on kohus seda nõuet kvalifitseerinud käesolevas menetluses ka varasemalt (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 04.10.2019 määrus, kd II, tlk 23-25). ÄS § 188 lg 1 kohaselt võib osanik vastutada osanikuna osaühingule, teisele osanikule või kolmandale isikule süüliselt tekitatud kahju eest. Riigikohus on 21.04.2021 määruses tsiviilasjas nr 2-17-16389 (K vs R) leidnud, et ÄS § 188 lg 1 ja § 115 lg 1 alusel kahju hüvitamise nõude eeldusteks on järgnev: kostja on oma kohustusi äriühingu ja teise osaniku ees rikkunud (

§ 100

), rikkumine ei ole vabandatav (

§ 103

) ja kostja tekitatud kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (

§ 127lg 2).

Kohus on nõude aluseid (ja tõendamiskoormist) pooltele korduvalt selgitanud (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 04.10.2019 määrus, kd II, tlk 23-25 ja Harju Maakohtu 20.04.2021 vaheotsus, kd III, tlk 156-166).

1. Käesoleval juhul on hageja II esitanud väga laialivalguvaid väiteid selle osas, milliste tegudega kahju talle tekitati. Ta küll selgitab, et tema hinnangul on TKV teinud majanduslikult ebaotstarbekaid tehinguid ning võõrandanud vara, mida ei oleks pidanud võõrandama ja sellega on TKV vara vähenenud. Samas ei ole hageja II selgelt välja toonud faktiväiteid (ega neid tõendanud), millest nähtuksid konkreetsed teod (rikkumised), mida kostja II väidetavalt toime pani. Kohus ei saa rahuldada hagi ainult väite alusel, et TKV väärtus vähenes ajal, mil kostja II oli selles osanikuks. Hagejad on hagi lisana esitanud TKV osanike 06.07.2015 koosoleku protokolli (I kd, lk 145 jj), kuid protokollist nähtub, et koosolekul ei ole TKV vara müügi osas otsuseid vastu võetud. Kohtule on esitatud TKV nõukogu 22.07.2014 koosoleku protokoll (II kd, lk 133); nõukogu 07.09.2015 koosoleku protokoll (II kd, lk 139) ja 09.12.2015 nõukogu koosoleku protokoll (II kd, lk 156), samuti 31.03.2016 nõukogu koosoleku protokoll (II kd, lk 164), millest nähtub, et pikaajalises otsustusprotsessis, määrasid TKV vara müügi ja selle tingimused TKV nõukogu liikmed. Seega vastutavad TKV-le võimaliku kahju tekitamises (seoses TKV vara müügiga) TKV nõukogu liikmed (ÄS § 327 lg 2, via § 189 lg 2) ning võimalik, et ka juhatuse liikmed (ÄS § 187). Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, mille kohaselt oleks nõukogu otsust vaidlustatud (ÄS § 322 lg 6) või otsused oleks tühised (ÄS§ 322 lg 7). Kuivõrd kohus ei saa esitatud väidete ja tõendite alusel tuvastada kostja I rikkumisi, ei saa kohus anda ka hinnangut, kas rikkumised pandi toime süüliselt. 18
2. Täiendavalt märgib kohus, et hageja II ei ole tõendanud temal tekkinud kahju suurust. Hagejad ei ole nõudnud kahju hüvitamist osaühingule ehk TKV-le, vaid iseendale. Isegi kui oleks võimalik tuvastada, et TKV-le tekitati mingis ulatuses kahju (millise väite hageja II on esitanud), ei oleks see samastatav hagejal II kui osanikul tekkinud kahjuga, mis saaks eeskätt seisneda tema osa väärtuse vähenemises. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mille alusel kohus saaks tuvastada hageja II osa väärtuse vähenemise kui kahju. Eeltoodud kaalutlustel tuleb nõue ülal viidatud alustel rahuldamata jätta.
3. Alternatiivselt oleks nõuet põhimõtteliselt võimalik rahuldada ka

§ 1043

ja § 1045 lg 1 p 7 alusel, mis sätestavad koostoimes kahjutekitaja vastutuse seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega tekitatud kahju eest ja

§ 1043

ja § 1045 lg 1 p 8 koostoimes kahjutekitaja vastutuse tahtliku heade kommete vastase käitumisega tekitatud kahju eest (vt nt Riigikohtu 16.10.2017 määrus tsiviilasjas nr 2-16-18531, p 10). Sel alusel nõude rahuldamise eeldusteks on samuti kostja II rikkumise ja hageja II kahju tuvastamine. Kohus ei saa anda hinnangut tehingute majanduslikule otstarbekusele kui sellisele ja seda eriti veel tagant järele, vaid peab hindama just ees pool viidatud kriteeriumite täitmist (seadusest tuleneva kohustuse rikkumine ja tahtlik heade kommetega vastuolus olev käitumine). Kohus ei tuvastanud esitatud asjaolude ja tõendite alusel konkreetseid kostja II tegusid, millega kostja II oleks rikkunud seadusest tulenevat kohustust või käitunud tahtlikult vastuolus heade kommetega. Samuti ei ole kohtule esitatud tõendeid, mille alusel kohus saaks tuvastada hageja II osa väärtuse vähenemise kui kahju. Eeltoodud kaalutlustel tuleb nõue ülal viidatud alustel samuti rahuldamata jätta. Menetluskulud

1. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
2. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, jätab kohus menetluskulud hagejate kanda. TsMS §-s 165 on sätestatud, et kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kui isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse.
3. Kohus jättis hageja I ja hageja II nõuded kostja I vastu rahuldamata. Kostjat I esindasid mõlema nõude osas samad esindajad ning nad esitasid mõlema nõude osas ühiseid menetlusdokumente. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et vastavalt TsMS § 165 lg-le 1 tuleb menetluskulud jätta hagejate I ja II kanda vastavalt nende menetluses osalemise ulatusele ehk nõude suurusele. Kokku esitasid hageja I ja hageja II kostja I vastu nõudeid 500 000 + 2 250 000 = 2 750 000 euro ulatuses. Hageja I nõuded moodustasid sellest 500 000 : 2 750 000 = 18% ja hageja II nõuded seega 100 – 18 = 82%. Kohus jätab kostja I menetluskulud 18% ulatuses hageja I ja 82% ulatuses hageja II kanda.
4. Kuivõrd kohus jättis hageja II hagi kostja II vastu rahuldamata, jätab kohus kostja II menetluskulud hageja II kanda.
5. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas 19 tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus ei pea menetlusökonoomia seisukohalt otstarbekaks käesolevas otsuses menetluskulude koosseisu kindlaks määrata. Kohus määrab menetluskulud vastavalt TsMS § 174 lg-le 4 kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
6. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 01.12.2023 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 18.11.2022 kohtuotsus. 20