KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Moonika Tähtväli Otsuse tegemise aeg ja koht 22.02.2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-106555 Tsiviilasi Aktsiaselt

§ 49

lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); • tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (

§ 49

lg 1 p-d 2 ja 4); • tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (

§ 49

lg 1 p 3); • tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (

§ 49lg 1 p 5).

23.

1. Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. 23.
2. Üldjuhul tuleb krediidiandjal

§ 50

lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. 23.3. Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima nõuetekohase hoolsusega, sealjuures arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teabe) (VÕS § 4034 lg 2 esimene ja teine lause). Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima

§ 50

lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamise aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (

§ 49lg 3 p 2).

Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (

§ 49lg 3 p 3).

23.

1. Nõuetekohane hoolsus, millega krediidiandja peab täitma krediidivõimelisuse hindamise kohustust, seisneb mh kohustuses selgitada välja, kas ja millist osa ebamäärase tähistusega laekumistest tarbija pangakontole saab pidada laenutaotleja sissetulekuks ning millise püsiva sissetulekuga saab laenutaotleja edaspidi arvestada, eriti kui laen võetakse suures summas ja pika tähtajaga. Laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada vaid selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine 5 on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710/105, p 29.2). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet.
2. Kohus andis hagejale võimaluse tuua esile ja tõendada, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja selgitas, et laenuandja on kontrollinud kostja krediidivõimelisust. Laenuandja hindas laenutaotluses esitatud andmeid. Kostja teatas oma sissetulekuks 1400 eurot, finantskohustusteks 280 eurot. Krediidiandja arvestas minimaalseks majapidamiskulude määraks 220 eurot. Pensionikeskuse andmetel oli sissetulek 497,68 eurot ja arvelduskonto väljavõttelt 5227,03 eurot (06.04.2023 menetlusdokumendi lisa). ESTO AS analüüsis kostja konto väljavõtet, millelt on võimalik tuvastada kostja viimase 12 kuu sissetulekud ja väljaminekud (20.04.2023 menetlusdokumendi lisaks olev Exceli tabel).
3. Kohtu hinnangul tarbija kohta kogutud ja tarbija poolt esitatud teabe põhjal ei ole võimalik tuvastada, et kostja oli krediidivõimeline. Hageja ise toob välja, et kostja näitas oma sissetulekud enne lepingu sõlmimist tegelikust oluliselt suuremana (taotluse järgi 1400 eurot, Pensionikeskuse andmetel oli see aga 497,68 eurot). Kohtule ei ole arusaadavalt välja toodud, millisest kostja sissetulekust lõppkokkuvõttes lähtuti, sest arvesse on võetud nii kliendi enda esitatud (1400 eurot), AS-lt Pensionikeskus (497,68 eurot) ja arvelduskonto väljavõttelt (5227,03 eurot) saadud infot. Asjas ei nähtu, et laenuandja oleks kostja sissetulekute osas täpsustavaid tõendeid küsinud. Kostja teatas oma finantskohustusteks 280 eurot. Laenuandja ise on määranud kostja igakuiste muude kohustuste summa 220 eurot, kuid asjas ei ole tõendatud, millise teabe põhjal laenuandja seda tegi. Kohtule on esitatud kostja pangakonto väljavõte Exceli tabeli kujul. Nimetatud tabelist ei nähtu, millise panga väljavõttega on tegemist, kes selle on esitanud ja koostanud. Isegi kui eeldada, et tegu on kostjale kuuluva pangakonto väljavõttega, siis sellest nähtuvad kohustused Bondora, Julianus Inkasso ja Ühisraha ees. Laenu andmise hindamisel arvesse võetud 5227,03 eurot on Pensionikeskuselt veebruaris 2021 saadud pensionivara väljamaksega. Tegemist on ühekordse väljamaksega, mida ei saa pidada püsivaks sissetulekuks, millega saaks laenutaotleja edaspidi igakuiselt arvestada. Arvestades, et kostja vajas juba laenu septembris 2021, siis võib eeldada, et selleks ajaks oli tal see raha ka kulutatud.
4. Krediidiandjal on kohustus tarbijale selgelt öelda, missugust teavet temalt krediidivõime hindamiseks vajatakse. Kui tarbija esitab vastuolulist teavet, tuleb seda kontrollida ja vajadusel selgitusi küsida. Tegemist ei ole krediidiandjat ebamõistlikult koormava kontrollikohustusega.

§ 50

lõigete 3 ja 4 nõuetele vastavat kontrolli ega mõistlikke pingutusi praegusel juhul tehtud ei ole. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et asjas ei ole võimalik leida kinnitust, et kostja oli suuteline oma sissetuleku arvel püsivalt katma oma väljaminekuid ning tasuma ka laenu.

1. Kohus leiab, et kohtule esitatud informatsiooni põhjal kostja sissetulekute ja väljaminekute kohta ei saanud kohtu hinnangul krediidiandjal tekkida VÕS § 403⁴ lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline. Krediidiandjal pidanuks tekkima kahtlus, et iga täiendav laen võib mõjutada tarbija võimet seda tagasi maksta.
2. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 403⁴ lõike 7 kohaselt, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
3. Riigikohus on lahendis 2-21-13098 selgitanud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks ei ole terve krediidilepingu tühisus, vaid krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas, kuid seda üksnes juhul, kui kokkulepitud intressimäär on suurem VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärast. See tähendab, et eelnimetatud olukorras seadusest tuleneva keeluga vastuolus oleva tarbijakrediidilepingu puhul on intressikokkulepe 6 tühine ja poolte kokkulepe asendatakse seaduse alusel seadusjärgse intressimääraga, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud intressimäär on madalam.
4. Kostja on kasutanud krediidilimiiti 1964,83 eurot ega ole seda tagasi maksnud. Kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista põhivõlgnevus summas 1964,83 eurot.
5. Hageja nõuab kostjalt intressi tasumist intressimääraga 37,50% aastas. Perioodi 01.02.2022 kuni 15.06.2022 eest on arvestatud intressi 272,70 eurot.
6. Kuna kohus tuvastas eespool, et leping on kostjaga sõlmitud vastutustundliku laenamise kohustust rikkudes, tuleb lepingule kohaldada VÕS § 403⁴ lg-st 7 tulenevalt VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära, mis kuni 31.12.2022 oli 0% aastas. Seega tuleb hageja intressinõue jätta rahuldamata.
7. Muid tasusid kostja hagejale ei võlgne. See tähendab, et hagejal ei ole kostjalt õigus nõuda sissenõudekulu 35 eurot.
8. Hageja nõuab kostjalt viivise tasumist summas 579,36 eurot. Lepingu kohaselt on viivisemäär võrdne lepingujärgse intressimääraga 37,50% aastas. Perioodil 16.06.2022 kuni 29.03.2023 on sissenõutavaks muutunud viivis 579,36 eurot. Hageja nõuab kostjalt ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist põhinõudelt kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
9. Riigikohus on lahendis 2-21-13098 jäänud oma seisukoha juurde, et kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama ka sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud tagajärjed, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi (RKTKo 14.01.2009, 3-2-1-120-08, p 12). Kolleegium ei toeta laenulepingu puhul tõlgendust, mille kohaselt kehtiva lepingu korral võib krediidiandja nõuda võlgnikult kolmekordset seadusjärgset viivisemäära ületavat intressi, kuid lepingu rikkumise ja selle ülesütlemise korral on sama suur viivisekokkulepe tühine. Sellisel juhul oleksid lepingut rikkuvad võlgnikud paremas seisus (s.o peaksid kokkuvõttes tasuma vähem raha) võrreldes nende võlgnikega, kes lepingut korrektselt täidavad. Selline lepingu rikkumist julgustav tõlgendus ei oleks seaduse mõttega kooskõlas.
10. Seega tuleb hageja viivisenõue rahuldada ja kostjalt välja mõista viivis perioodil 16.06.2022 kuni 29.03.2023 summas 579,36 eurot.
11. Lisaks nõuab hageja kostjalt viivist TsMS § 367 alusel alates 30.03.
12. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus mõistab kostjalt välja viivise lepingujärgse intressimääraga 37,50% aastas arvestatuna põhinõudelt kuni selle tasumiseni, kuid hageja taotlusel kokku mitte rohkem kui põhinõue. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
13. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 163 lg 1 alusel ja põhjusel, et kohus rahuldab hagi osaliselt (72% ulatuses), jäävad menetluskulud kostja kanda 72% ulatuses ja hageja kanda 28% ulatuses. Kohus määrab kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
14. Hageja on tasunud menetluses riigilõivu 455 eurot, mis on põhjendatud menetluskuluks TsMS § 138 lg 2 kohaselt.
15. Kohus peab põhjendatuks hageja menetluskuluks maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot.
16. Hageja on taotlenud, et kostja hüvitaks lepingulise esindaja kulu 420 eurot (õigusabi on osutatud 3,5 tundi, hinnaga 100 eurot tund+km). Hageja taotleb menetluskulude väljamõistmisel võtta arvesse, et hageja on piiratud käibemaksukohustuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada.
17. Maakohus, hinnates käesoleva vaidluse keerukust ja mahukust, hageja esindaja teostatud toiminguid ja nende mahtu ning esindaja kvalifikatsiooni ja tunnitasu suurust, leiab, et antud juhul on hageja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud taotletud ulatuses. 7
18. Hageja põhjendatud menetluskulud kokku on seega 895 eurot (455+420+20) ja sellest peab kostja hüvitama 72% ehk summa 644,40 eurot.
19. Kuivõrd asjas ei nähtu, et kostjal oleks tekkinud käesolevas tsiviilasjas menetluskulusid, määrab kohus, et hageja poolt kostjale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.
20. Hageja on palunud märkida vastavalt TsMS § 177 lõikele 2 menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.
21. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt, menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik