Obsah (6)

§ 402§ 1§ 30§ 421§ 4034§ 416

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Näncy-Marita Maltseva Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 27.02.2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-116194 Tsiviilasi OÜ Ak

) § 4034 lg 7 kohase ümberarvestuse. 2 2-23-116194

1. 04.01.2024 esitatud menetlusdokumendis hageja täpsustas, et esialgne nõue tuleneb Inbank AS ja kostja sõlmitud 18.11.2021 Inpay makselahenduse lepingust C85004482115, millega anti kostja kasutusse krediiti 2478 eurot. Lepingu kohaselt kohustus kostja tasuma krediidi kasutamise eest intressi ja teenustasusid. Lepingu kohaselt tuli kasutatud krediit tagastada 1 aasta jooksul. Vastutustundliku laenamise osas märkis hageja, et kostja poolt sõlmitud lepingu puhul on tegemist pangatootega, mille puhul on välja kujunenud teatud teenusstandard, mille kohaselt teeb pank kiireid otsuseid ning tulenevalt summa väiksusest ning osamaksete väiksusest ei rakendatud eeltoodu tõttu kontoanalüüsi. Tõendina esitas hageja Inpay makselahenduse lepingu C85004482115 (dtl 115). Hageja selgitas, et kuivõrd kostja rikkus Inbank AS-ga sõlmitud teenuselepingutest tulenevaid kohustusi, st ei teinud tagasimakseid, siis tulenevalt eeltoodust ütles Inbank AS kostjaga sõlmitud lepingud üles.
2. 09.02.2024 ehk peale lõplike avalduste ja dokumentide esitamiseks antud tähtaega esitas hageja taotluse tähtaja pikendamiseks endiselt võlausaldajalt täiendavate tõendite ning selgituste saamiseks. 12.02.2024 jättis kohus taotluse rahuldamata.
3. Kostja menetluses seisukohti ei esitanud. Põhjendav osa
4. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
5. Kohus tuvastab 04.01.2024 esitatud tõendi põhjal, et AS Inbank ja kostja sõlmisid 18.11.2021 lepingu (C85004482115), mille alusel andis AS Inbank kostjale kasutamiseks krediiti 2478 euro ulatuses ning kostja kohustus raha kasutamise eest tasuma intressi 22% aastas (dtl 115-121). Leping oli sõlmitud tähtajatult, kuid lepingu p 8.1 ja 8.3 kohaselt oli minimaalse tagasimakse protsendimäär 3% kuus. Selliselt vastab sõlmitud leping võlaõigusseaduse (

) § 401 lg-le 1 ehk pooled on sõlminud krediidilepingu.

§ 402

lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. AS Inbank sõlmis krediidilepingu oma majandustegevusega seonduvalt füüsilise isikuga, kelle osas kohtul puudub alus seostada tehingut kostja iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega (

§ 1lg 6).

Seega on pooled sõlminud tarbijakrediidilepingu

§ 402lg 1 mõttes.

11. Kohus tuvastab hagiavalduse lisa põhjal, et pooled sõlmisid 03.01.2022 lepingu „võlausaldaja ja võlgniku vahel sõlmitud maksekokkuleppe tingimused“ 279545, mille kohaselt kostja tunnistas võlausaldaja ees võlgnevust suurusega 2769.72 eurot, sh: põhisumma 2482.89 eurot, viivis 7.06 eurot, sissenõudekulu 50 eurot ja intress 129.94 eurot, lisandub ühekordne lepingutasu 20.00 (dtl 41). Kostja kohustus võlgnevuse tasuma maksegraafiku alusel hiljemalt 05.06.2023.

§ 30

lg 1 sätestab, et leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. 3 2-23-116194 Lepingu 279545 eelviidatud sisust tuleneb, et lepingu eesmärgiks oli lepingule eelnevast lepingust tuleneva võlgnevuse kinnitamine ja selle maksegraafiku alusel tasumises kokku leppimine. Seega vastab 03.01.2022 sõlmitud leping

§ 30

lg-s 1 sätestatud võlatunnistuse tunnustele, millega tunnistatakse kohustuse olemasolu. Arvestades, et võlatunnistuses on kinnitatud võlatunnistusele eelnevat kohustust ning selle koosseisu, ei saa kohus tuvastada poolte tahet iseseisva abstraktse kohustuse loomiseks. Hageja on 04.01.2024 menetlusdokumendis möönnud, et esialgne nõue tuleneb Inbank AS ja kostja sõlmitud 18.11.2021 lepingust C85004482115 (dtl 111). Pooled on kokku leppinud, et võlatunnistus ja selle juurde kuuluv maksegraafik ei kujuta endast hageja ja kostja vahelist kokkulepet maksetähtaja edasi lükkamise kohta ega katkesta viivise arvestust võlgnevuse osaks olevalt põhivõla jäägilt (dtl 42, p 1.2). Eelnevat kogumis hinnates tuvastab kohus, et pooled on 03.01.2022 lepinguga sõlminud deklaratiivse võlatunnistuse

§ 30

lg 1 mõttes, mille üheks eesmärgiks on 18.11.2021 sõlmitud tarbijakrediidilepingust tuleneva võlgnevuse kinnitamine ja tasumises kokkuleppimine.

1. Riigikohus on otsuse 2-19-5601 p-s 16.3 möönnud, et teatud juhtudel saab deklaratiivse võlatunnistuse andmisega võlgnik lähtuvalt võlatunnistuse eesmärgist kas osaliselt või täielikult nõudele vastuväidete esitamisest loobuda. Selline vastuväidetest loobumine ei ole aga absoluutne kostja õigus. Tarbija ei saa mistahes lepinguga võtta endale kohustusi, mis on seadusega keelatud. Ka deklaratiivse võlatunnistusega, millega võlgnik on vastuväidetest loobumisega lihtsustanud võla sissenõudmist, ei saa tarbija loobuda vastuväidetest asjaoludele, mis toovad kaasa tarbijakrediidilepingu tühisuse, sest lepingu tühisust kontrollib kohus omal algatusel (RKTKm 2-21-13098 p 27). Juhul, kui tarbijast kostja ei vasta hagiavaldusele, peab kohus omal algatusel kontrollima, kas nõude aluseks olev leping kehtib (vt Euroopa Kohtu
2. juuni
3. a otsus kohtuasjas nr C‑495/19, Kancelaria Medius SA vs. RN, p 52). Tehingu tühisuse alus on asjaolu, mida kohus peab asja lahendamisel arvestama sõltumata sellest, kas pooled sellele sõnaselgelt tuginevad (RKTKo 28.01.2015, 3-2-1-14114, p 18; RKTKo 08.06.2010, 3-2-1-40-10, p 14). Kui võlatunnistuse andmisega on tarbija loobunud õigusest esitada krediidiandja nõudele vastuväiteid, siis toob võlatunnistuse tühisuse kaasa

§ 421(vt ka RKTKm 2-21-13098 p 28).

Kohus tuvastab, et pooled on 03.01.2022 sõlmitud võlatunnistuses kokku leppinud, et võlgnik kinnitab võlgnevuse olemasolu, suurust ja koosseisu, s.h põhivõla summalt arvestatava viivise suurust, ning nõustub, et võlatunnistuse andmisega kaotab võlgnik võimaluse vaidlustada hiljem võlgnevuse olemasolu ja suurust ning esitada võlgnevuse aluseks oleva nõudega seotud vastuväiteid (dtl 21). Kohus on seisukohal, et kõigist vastuväidetest loobumise kokkulepe on selgelt tarbija kahjuks kõrvalekalduv, võimaldades tarbijal võtta mh seadusega imperatiivselt keelatud kohustusi näiteks tühise tarbijakrediidi lepingu või tühise lepingu ülesütlemise alusel. Seetõttu on vastav tarbijakrediidilepingut puudutav kokkulepe tulenevalt

§-st 421 tühine. Kohus on seisukohal, et kuna tehingulise võlatunnistuse oluliseks eesmärgiks on kokkuleppe saavutamine vastuväidetest loobumise osas, siis ei saa eeldada, et leping oleks sõlmitud ka tühise osata. Seetõttu toob tarbija vastuväidetest loobumine kaasa kogu lepingu tühisuse (TsÜS § 85).

1. Kohus on eelnevalt tuvastanud 03.01.2022 sõlmitud võlatunnistuse tühisuse, millest tulenevalt on kohus seisukohal, et 03.01.2022 võlatunnistuse 279545 alusel esitatud nõude rahuldamise eeldused ei ole täidetud. TsÜS § 84 lg 1 kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. 4 2-23-116194
2. Kohus on hagejale 24.07.2023 menetlusdokumendis selgitanud, et hagiavalduse õiguslikku põhjendatuse kontrollimise käigus tuleb kohtul kontrollida mh krediidilepingu kehtivust ning et hageja ei ole esitanud kõiki vajalikke asjaolud, mille pinnalt saaks kontrollida poolte sõlmitud tarbijakrediidilepingu tühisuse aluste puudumist, sh vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmist (dtl 63-64). 15.

§ 4034

lg 1 kohaselt on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks ja seda ka hindama.

§ 4034

lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamise koormis lasub hagejal (TsMS § 232 lg 1,

§ 4034lg 13).

Eelnimetatud sätetest tuleneb, et krediidiandja peab andmete hindamise tulemusena jõudma veendumusele krediidi saaja võimelisuses lepingust tulenevate kohustuste täitmisel. See tähendab, et hageja veendumuse kujunemine peab tuginema konkreetsetele faktilistele asjaolude ja olema jälgitav. Hageja peab oma väiteid tõendama. 04.01.2024 menetlusdokumendis on hageja selgitanud, et käesoleval juhul on laenutaotluse otsused kiired ja automaatsed portaalidele taust.ee ja creditinfo.ee esitatud päringute põhjal ning et tulenevalt summa väiksusest ning osamaksete väiksusest ei rakendatud kontoanalüüsi (dtl 112). Eeltoodu põhjal tugines krediidiandja kostja krediidivõimelisuse hindamisel vaid kahe portaali täpsustamata andmetele, hindamata krediidivõtja sissetulekuid, vältimatuid igakuiseid väljaminekuid, kohustusi teiste krediidiandjate ees ja antava krediidi mõju kostja maksevõimelisusele. Selliselt ei saanud kohtu hinnangul krediidiandjal kujuneda veendumust kostja krediidivõimelisuse kohta. Eelnevaga kohus tuvastab, et krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. 16.

§ 4034

lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks

§-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. 17. Kohus on hagejale selgitanud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tuvastamata jäämisel on hagi osalise rahuldamise eelduseks hageja poolt tagasimaksete ümberarvestuse tegemine vastavalt

§ 4034

lg 7 ja nõude aluseks olevate asjaolude (sh ümberarvestuse järgsete maksete sissenõutavaks muutumise) esile toomine (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 12. juuli 2023 määrus tsiviilasjas 2-22-147995) (dtl 106). 04.01.2024 menetlusdokumendis on hageja küll möönnud, et võlatunnistuse lepingule on eelnenud tarbijakrediidilepingu sõlmimine, kuid võlgnevuse kujunemise asjaolusid, sh millal on kostja krediidi kasutusse võtnud ning milliseid tagasimakseid teinud, ei ole hageja välja toonud. Hageja on vaid kinnitanud, et võlatunnistuse katteks on kostja tasunud hagejale 35 eurot. Seetõttu on tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude kujunemine ebaselge. Hageja ei ole

§ 4034lg 7 kohast ümberarvestust esitanud.

1. 04.01.2024 esitatud menetlusdokumendist selgub, et hageja ütles tarbijakrediidilepingu C85004482115 üles 27.10.
2. Kohus peab ka lepingu ülesütlemise tühisuse aluste puudumist kontrollima. Kohus palus 24.07.2023 menetlusdokumendis hagejal mh selgitada milliste osamaksetega oli tarbija viivituses, mida krediidiandja on pidanud ülesütlemise aluseks (dtl 64, p 15). 5 2-23-116194

§ 416

lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega /…/.

§ 421

sätestab, et käesolevas jaos sätestatust tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Vaatamata kohtu selgitusele, ei ole hageja esitanud asjaolusid (eelkõige kostja maksete laekumiste väljavõtet), mille põhjal saaks kohus tuvastada kostja kolme üksteisele järgneva tagasimaksega viivitamist (

§ 416lg 1 eelduse täitmist).

Seega laenulepingu kehtivalt ülesütlemise tuvastamine ei ole praegusel juhul võimalik. Hageja faktiväidetest ei järeldu tarbijakrediidilepingust tuleneva võlgnevuse kujunemine ja sissenõutavus.

1. Kokkuvõtlikult asub kohus seisukohale, et hageja ei ole vaatamata kohtu selgitustele esitanud kõiki asja lahendamiseks vajalikke asjaolusid, mis võimaldaksid hagi kasvõi osaliselt rahuldada.
2. Eelnevast tulenevalt jätab kohus hagi kogu ulatuses rahuldamata.
3. Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Kostjat ei ole menetluses esindanud lepinguline esindaja ning kostja ei ole kohtule menetlusdokumente esitanud, mille põhjal tuvastab kohus kostjale hüvitatavate menetluskulude puudumise. /allkirjastatud digitaalselt/ Näncy-Marita Maltseva Kohtunik 6