lg 1 p 4 ja §
430 lg 1 ja 2 alusel lõpetada tsiviilasja nr 2-24-3417 menetlus seoses kompromissi sõlmimisega. Pooled kinnitavad, et on teadlikud kompromissi kinnitamise õiguslikest tagajärgedest ja ei pea vajalikuks kompromissi kinnitamiseks kohtu poolt kohtuistungi pidamist. Pooled kinnitavad, et kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega seadusega, samuti ei riku kompromiss avalikke huve ning kompromissi on võimalik täita. Hageja taotleb poole hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust summas 455,00 euro tagastamist. Kohtu põhjendused
lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.
lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt
lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt
Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning antud juhul ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetatakse. 2 2-24-3417 Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas
lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt
lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kohus selgitab menetlusosalistele, et
on sätestatud, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse.
lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg-s 3 on sätestatud, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kompromissilepingu p-s 2.4 kokku, et poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi.
lg-le 4 tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on tasunud hagiavalduselt riigilõivu summas 910 eurot, seega tuleb hagejale tagastada riigilõiv summas 455 eurot ning kanda see vastavalt hageja taotlusele OK Incure OÜ arveldusarvele xxxx Xxxx viitenumber 71 90850 00906 60502.
lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Käesoleval juhul on pooled kokku leppinud määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises ühe kalendripäevani. Kohus lühendab poolte soovil edasikaebetähtaega. /allkirjastatud digitaalselt / Andres Suik, kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.