Obsah (10)

§ 396§ 76§ 100§ 101§ 108§ 402§ 4062§ 4034§ 4035§ 113

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 12. veebruar 2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-5987 Tsiviilasi Aktsiasel

) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni põhinõude 3078,45 eurot täieliku tasumiseni alates 06.12.

1. Kostja vastuväited
2. Kohus toimetas hagi ja hagi täpsustuse kostjale avalikult kätte. Kostja hagile vastuväiteid ei esitanud. Kohtu põhjendused
3. Kohus, analüüsinud hagiavaldust ja esitatud tõendeid, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt.
4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
5. Kohus juhindub antud asja lahendamisel

§ 396

lg-st 1, mis sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

§ 76

lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 100

järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt

§ 108

lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

1. Hagiavalduses on hageja palunud kostjalt välja mõista põhivõla summas 4472,97 eurot, intressi 256,55 eurot, lepingu haldustasu 6 eurot, võla sissenõudmiskulude 35 eurot, hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 399,44 eurot ning hagiavalduse esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivise, alates 21.04.2023 kuni põhivõla tasumiseni, väljamõistmist 15,90% põhivõlalt aastas.
2. Hagiavaldusest nähtub, et Coop Finants AS ja R. K. sõlmisid 28.08.2020 väikelaenulepingu nr L271672, mille alusel väljastati kostjale 5500 eurot laenu (dtl 8-17). Tegemist on tarbijakrediidilepinguga

§ 402

lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust. Krediidiandja on menetluses vaidlustamata asjaoludel täitnud lepingujärgse põhikohustuse ning laenu välja maksnud. Vastavalt väikelaenulepingu üldtingimuste punktile 5.1 oli kostjal kohustus laen vastavalt graafikule 3 (dtl 9) tagasi maksta. Tsiviilasja materjalidest tulenevalt on kostja teinud tagasimakseid vastavalt lepingule kogusummas 2421,55 eurot. 10. Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli 31.05.2020 krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 20,52%.

§ 4062

lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 * 20,52% = 61,56%. Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr oli 17,68% aastas (dtl 8), mis ei ületanud laenu väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.

1. Krediidiandja ütles väikelaenulepingu nr L271672 üles 28.09.2022 ning samal kuupäeval loovutas ka nõude hagejale (dtl 19). Kostja ülesütlemisele ega nõude loovutamisele vastuväiteid esitanud ei ole.
2. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17).
3. Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld.

§ 4034

lg 1 järgi on krediidiandja enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama.

§ 4034

lg 6 kohaselt võib vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1,

§ 4034

lg 13).

§ 4035

lg 1 kohaselt on krediidiandja või krediidivahendaja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud andma tarbijale piisavaid selgitusi, et tarbija saaks hinnata, kas pakutav tarbijakrediidileping vastab tema vajadustele ja finantsolukorrale.

1. Kohus selgitas 24.11.2023 hagejale, et hagejal tuleb esitada detailsed andmed selle kohta, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ning teabe andmise kohustust on järgitud ning vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist ka tõendada (dtl 70-71).
2. Hagiavaldusest, hagiavalduse täpsustusest ja nendele lisatud tõenditest ilmneb, et laenu andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav. Hageja selgituse kohaselt täitis kostja laenutaotluse. Laenutaotluse kohaselt oli kostja igakuine netosissetulek 1150 eurot ja väljaminekud 400 eurot (dtl 59). Lisaks kontrollis krediidiandja andmeid EMTA-st, Coop grupi (Coop Pank, Coop Liising ja Coop Finants) finantsteenuseid pakkuvate ettevõtete andmebaasidest ja kolmandate osapoolte andmebaasidest – rahvastikuregister, Ametlikud Teadaanded, karistusregister, Creditinfo Eesti AS maksehäireregister, Taust.ee. Lepingu sõlmimise ajal puudusid kostjal kehtivad maksehäired, teated väljaandes Ametlikud Teadaanded ja karistused. Kostja igakuine palk oli 1124 eurot neto ja tööandja Kaupmees & KO AS (dtl 59-60). Krediidiandja lähtus kostja antud teabest ja päringutele saadud vastustest, arvutas netosissetulekust 1124 eurot maha 4 väljaminekud 400 eurot ja laenu osamakse 121,07 eurot ning järeldas, et kostjale jääb igakuiselt reservi vähemalt 602,93 eurot. Kohus asub seisukohale, et hageja poolt viidatud tegevusi ei saa lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks.

§ 4034

lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet. Enne tarbijale laenu andmist tuleb välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, varasemate maksekohustuste täitmine ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, samuti ülalpeetavate arv (

§ 4034

lg 2 koosmõjus krediidiandjate- ja vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-dega 1-7). Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub, et krediidiandja ei teinud enne laenu väljastamist kindlaks laenusaaja väljaminekute, majapidamiskulutuste ega finantskohustuste suurust. Samuti märgib kohus, et kostjalt ei küsitud ka pangakonto väljavõtet. KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Maksehäirete puudumine ei ole selle sätte tähenduses piisav muu teave. Maksehäirete puudumine ei näita tarbija sissetulekute ega väljaminekute suurust. Samuti ei ole piisavaks hageja otsustusalgoritmi otsus, kas kogutud andmete puhul on alus kahtlustamiseks, et tarbija võib lähiajal kaotada töökoha ja kas tarbijal tuleb esitada pangakonto väljavõte. Üldjuhul tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Hageja ei ole toonud esile, mis oli „muu kogutud teave“ KAVS § 50 lg 4 tähenduses, mis võimaldas krediidiandjal teha objektiivseid järeldusi tarbija kohustuste suuruse kohta. Eelneva põhjal asub kohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus

§ 4034

lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll

§ 4034

lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on

§ 4034

lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018, nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda ei tehtud. 16. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on

§ 4034

lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. 5 17. Hageja on esitanud oma nõude alternatiivse ümberarvestuse juhuks, kui kohus peaks asuma seisukohale, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud. Hageja taotleb põhivõla tasumist summas 3078,45 eurot ning hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivist

§ 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni põhinõude 3078,45 eurot täieliku tasumiseni alates 06.12.

2. Kohus peab siinkohal vajalikuks esmalt selgitada, et seoses alternatiivse nõude esitamisega on hageja vähendanud oma nõuet ehk hageja ei nõua kostjalt esialgses hagiavalduses märgitud intressi, lepingutasu ega sissenõudmiskulusid, samuti hagiavalduse esitamise ajaks väidetavalt sissenõutavaks muutunud viiviseid veel sissenõutavaks mitte muutunud viivist 15,90% aastas alates 21.04.
3. Kui hageja teatab, et ta vähendab nõuet, kuid hagist osaliselt loobumise kohta avaldust kohtule ei esita, loetakse aga nõude vähendamine võrdseks hagi osalise tagasivõtmisega. Kohus jätab seega hageja intressi nõude summas 256,55 eurot, lepingutasu nõude summas 6 eurot, sissenõudmiskulude nõude summas 35 eurot, viivise nõude summas 399,44 eurot ning viivise 15,90% aastas alates 21.04.2023 nõude TsMS § 423 lg 1 p 2 alusel läbi vaatamata.
4. Kostja sai lepingu alusel laenu 5500 eurot ning on teinud tagasimakseid summas 2421,55 eurot. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu tuleb kõik tagasimaksed arvestada põhivõla katteks. Sellisel juhul on ümberarvestuse järgi tasutud põhivõla osamaksed nr 1-31 täies ulatuses ning 53,46 eurot
5. osamaksest, mille maksetähtpäev oli 15.05.2023 (hageja ümberarvestus dtl 77).
6. Eelnev tähendab ühtlasi, et lepingu ülesütlemine krediidiandja poolt 28.09.2022 avaldusega ei toimunud kehtivalt, kuna kostja ei olnud sellel kuupäeval tagasimaksetega viivituses.
7. Hageja on esitanud alternatiivselt lepingu täitmise nõude ning määranud tagasimaksed uuesti. Hageja ei ole lepingut kehtivalt ülesöelnud ega esitanud ka nõuet mõista kostjalt välja tulevikus sissenõutavaks muutuv võlgnevus vastavalt TsMS §-le 369, mis võimaldab nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida, seega tuleb hageja nõue rahuldada osaliselt.
8. Kohus mõistab

§ 108

lg 1 alusel kostjalt välja kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud osamaksed, s.o tasumata osa hagiavalduse täpsustuses esitatud maksegraafiku

1. põhiosamaksest (76,39-53,46 = 22,93 eurot) ning (põhi)osamaksed nr 33-40 (summas 611,12 eurot). Kokku on kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud 634,05 eurot. Edasiulatuvas osas jätab kohus hagiavalduse rahuldamata.
2. Hageja taotleb hagiavalduse täpsustuses, juhul kui maakohus asub seisukohale, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud, viivist seadusjärgses määras sissenõutavaks muutunud põhivõlalt alates 06.12.
3. See nõue on

§ 101

lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 teise lause alusel põhjendatud, kuna kostja on viivitanud rahalise kohustuse täitmisega. 6 24. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagiavaldus rahuldamisele osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 634,05 eurot ja alates 06.12.2023 viivis arvestatuna põhivõlgnevuselt (634,05 eurolt)

§ 113lg 1 lauses 2 sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Menetluskulud 25. Ts

MS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Tulenevalt TsMS § 163 lg-st 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohtu hinnangul on antud juhul põhjendatud jätta menetluskulud poolte endi kanda, kuna kohus rahuldab hagi vaid 12,07% ulatuses. 26. Täiendavalt selgitab kohus, et TsMS § 317 lg 5 kohaselt dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 7